Essee alkoholi kahjulikusest (1)

Sarnased õppematerjalid

5

doc

Alkohol ja joobeastmed

ALKOHOL Alkoholi sisaldus veres. Kõige rohkem mõjub alkohol peaajule ja tema toime on narkootiline. Alkoholi akuutsest toimest sugenevate psüühikahäirete ulatus sõltub esmajoones alkoholi kontsentratsioonist (sisaldusest) veres ning kudedes. Olulist rolli etendab ka kesknärvisüsteemi tolerantsus ehk taluvus veres ringleva alkoholi suhtes. Alkoholi tarvitamisel oleneb tema sisaldus veres mitmetest teguritest. Määravaks on tarvitatava alkoholi hulk : mida suurem on joodud alkoholi annus, seda kõrgemale tõuseb tema sisaldus veres. Oluline on ka joomise tempo: sama annus lühikese ajavahemiku vältel jooduna põhjustab kõrgema kontsentratsiooni veres kui pikema aja jooksul vähehaaval juues, sest viimasel juhul alkoholi lagunemine ja eritumine piirab tema sisalduse tõusu. Tühja kõhuga imendub alkohol kiiremini ja täielikumalt kui täis kõhuga,

Terviseõpetus

8

doc

Alkohol, selle plussid ja miinused ning tagajärjed

Alkohol, selle plussid ja miinused ning tagajärjed Kusti Nõlvak 7. Klass Kivimäe Põhikool Tervise Arengu Instituudi andmetel proovivad tüdrukud alkoholi keskmiselt 13aastaselt, poisid umbes 12aastaselt. Täiesti purjus on tüdrukud olnud keskmiselt 14aastaselt, poisid 13aastaselt. Nädalas pruugivad kangeid vägijooke 13aastastest tüdrukutest üks protsent, 15aastastest viis protsenti. Nädalas tarvitab 2,5 protsenti 13aastatest poistest kangeid jooke, 15aastastest umbes 9 protsenti. 13aastastest tüdrukutest tarvitab nädalas õlut 3,3 protsenti, 15aastastest 6,5 protsenti. Poisid vastavalt 8,6

Inimese õpetus

16

doc

Alkoholi Kahjulik Mõju Organismile UURIMISTÖÖ

Saku Gümnaasium ALKOHOLI KAHJULIK MÕJU ORGANISMILE Uurimustöö Autor: Sten Kangilaski Klass: 10 Juhendaja: õp Anne Rooste Saku 2011 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 1.1. Alkoholi mõju maksale...................................................................................................... 4 1.2. Alkoholi mõju närvisüsteemile.......................................................................................... 5 2. Alkoholi kontsentratsioon veres........................................................................................... 6 2.1. Joobeastmed......................................................................................................

Uurimistöö

16

doc

Alkoholi mõju organismile.

Rahumäe Põhikool ALKOHOLI KAHJULIK MÕJU ORGANISMILE Uurimustöö Autor: Tõnis Adra Klass: 9.B Juhendaja: õp Marti Martinson Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 1.1. Alkoholi mõju maksale...................................................................................................... 4 1.2. Alkoholi mõju närvisüsteemile.......................................................................................... 5 2. Alkoholi kontsentratsioon veres........................................................................................... 6 2.1. Joobeastmed......................................................................................................

Inimeseõpetus

24

docx

Alkoholismi meditsiinilised ja psühhosotsiaalsed aspektid

Käesolev töö on tehtud uurimaks alkoholismi erinevaid aspekte.Esimeses osas lahatakse alkoholismi meditsiinilisi aspekte. Antakse ülevaade alkoholismi tekkimisest, erinevatest staadiumitest ja selle poolt põhjustatud haigustest. Teises osas vaadeldakse psühhosotsiaalseid aspekte. Kolmandas osas vaadeldakse alkoholismi läbi Rahvusvahelise Funktsioonide Klassifikatsiooni mõistete. Alkoholi liigtarbimine tekitab kahju nii joojale endale kui ka ühiskonnale tervikuna. Suurtes kogustes alkoholi tarvitamine mõjutab negatiivselt indiviidi tervist ja sotsiaalset käitumist, mis omakorda viib probleemide süvenemisele ühiskonnas laiemalt seal hulgas: kuritegevus, joobes põhjustatud õnnetused, koormus majandusele. Alkoholism on autori tööelus peamine haigus, mis põhjustab erinevaid vaevusi nii alkohooliku enda kui ka tema lähedaste elus. Hoolimata sellest, et alkoholismist peaksid teadma kõik ja eeskätt sotsiaaltöötajad, on siiski tihti

Meditsiin

83

docx

Psühhopatoloogia

- Intsidents – uus juhtum uuritava elanikkonna kohta ECA: psüühikahäirete levimus - 1991 toimusid klassikalised uuringud - 32% elujooksul psüühikahäire - Kuu jooksul 15% - Pooled said ravi NCS: psüühikahäirete levimus - Elu jooksul 49% - Aasta levimus 28% - Ravi said 40% Somatoformne häire – ärevuse peale läheb kõht lahti või tekib valu rindkeres; Mida rikkam riik seda enam surrakse depressiooni, alkoholi, dementsuse või liiklusõnnetuste tõttu Psüühikahäirete ravi - Hinnang, millest haigus tuleneb. Bioloogiliste mõjutajatega bioloogiline ravi; - Elekterravi – kahest elektroodist lastakse vool ja rakud hakkavad koos tööle, raske depressiooniga Psüühikahäirete avaldumise tasemed - Sümptom – väljendab haigusliku iseloomuga üksikhälvet psüühilises funktsioonis (meeleolu alanemine, luul) - Sündroom – teatud koosesinevad sümptomid

Psühhomeetria

37

doc

Närvisüsteem

1. Närvisüsteemi areng sünnieelsel perioodil (looteiga) Välimine looteleht ehk ektoderm paneb aluse närvisüsteemile. Ektodermi rakkudest moodustub embrüo välispinnale vagu, mida nimetatakse ürgjuttiks. Ürgjutt muutub kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem kujunevad pea- ja seljaaju. 2. Närviraku ehitus ja liigid. Närvisüsteemis eristatakse kaht põhilist tüüpi rakkusid: neuroneid e närvirakke ja neurogliia rakke. Neuronid koosnevad kehast ja jätketest. Raku kehas paikneb üks suhteliselt suur tsentraalselt asetsev tuumakesega tuum, mida ümbritsevad hästi arenenud kare endoplasmaatiline retiikulum ja Golgi aparaat. Mitokondreid on võrdlemisi vähe. Jätkeid on kahte tüüpi: dendriidid on lühikesed, enamasti tugevasti hargnevad jätked; dendriidid moodustavad teiste närvirakkude aksonitega sünapseid ja suunavad elektrilisi s

Psühholoogia

53

doc

Psühholoogia alused

paremini rahustava toimega aineid ( sh ka teatud alkohoolseid jooke), magamatust; neile mõjub ebasoodsamalt ergutav(kohv, emotsionaalne stress, avalikud esinemised). Ekstraverdid(realistlikumad, seltsivamad, konventsionaalsemad, agressiivsemad, pigem välismaailmaga tegelevad) väsivad vaimsete ülesannete täitmisel kiiremini, otsivad erutavamaid mõjureid (seltskond, kohv, tegevus), taluvad halvemini magamatust , neile mõjub alkohol ebasoodsamalt ­ niigi suhteliselt madal ajukoore toonus langeb veelgi alkoholi toimel, mis põhjustab enesekontrolli liigset alanemist. Ekstravertide ajukoore tüüpiline erutustase on keskmisest madalalm. Kasvatuses tähendab see seda, et introverti ei tohiks vastutusrikaste tegemiste eel liialt ,,üles kütta", ekstraverti aga liigselt maha rahustada. Colin Martindale'i töödes seostatakse ajukoore erutustase isiku loovusega.

Psüholoogia

Kommentaarid (1)