Essee alkoholi kahjulikusest (1)

Mis juhtub, kui liiga palju alkoholi tarbida?
Farmakoloogiliselt toimelt kuulub alkohol narkootikumide ehk uimastite rühma. Nagu iga mürk, avaldab ka alkohol toimet organismi sattunult, nahalt ja limaskestadelt imendunult. Paikselt manustatud etüülalkohol tungib kergesti nahka ja limaskestadesse, kus ta valkudega reageerides tekitab kipitust ja ärritust, millele hiljem järgneb tuimastus.
Öeldakse, et alkohol on tarkade inimeste jook . Kui sa oma piire ei tunne, siis parem ära joo üldse. Paljud inimesed, põhiliselt noorukid , arvavad , et alkoholi tarvitamine on täiesti süütu, kuid nii see paraku ei ole.
Veres olev alkohol tungib koos verega kõikidesse elunditesse ja kudedesse. Alkoholi kontsentratsioon elundeis ja kudedes sõltub suurel määral neis sisalduva vedeliku hulgast. Mida rohkem vett elundeis või kudedes, seda rohkem ka alkoholi. Suur hulk alkoholi koguneb inimese aju kudedesse, mida suuresti tingib aju suur veesisaldus.
Alkoholikandmisvõime oleneb peale organismi alaliste isikupäraste omaduste suurel määral ka tervislikust ja emotsionaalsest seisundist joomise ajal. Üsna madal on see langetõbe põdevatel inimestel ja vaimuhaigetel, enamikul kroonilistest alkohoolikutest ning neil, kel on olnud peaajupõrutus.
Alkoholijoobe iseloomulikuks tunnuseks on meeleolu muutus. Alguses tuju harilikult tõuseb, inimene on põhjusetult lõbus, olevik ja tulevik paistab talle roosilises valguses. See on nõndanimetatud eufooriline seisund. Inimest valdab kehalise ja tervisliku heaolu ning südikuse tunne. Ühteaegu väheneb tal ümbritseva tegelikkuse kriitilise mõistmise võime, halveneb mälu, suuremal või vähemal määral kaob võime õigesti orienteeruda tekkivates situatsioonides. Kõrgendatud meeleolu, muretus ja heasüdamlikkus aga võivad õige sageli asenduda äkkviha, ärritatuse ja tigedusega.
Joobunu iseloomuomadused tõusevad rõhutatult esile. Kergesti ärrituvad, ohjeldamatud inimesed muutuvad veelgi jõhkramaks, vihasemaks, norivamaks, pealetükkivamaks, sageli isegi julmaks ja agressiivseks. Selles joobeastmes tulevad kergesti meelde ammused solvangud ja üleelamised ning sageli puhkeb tüli ja kaklus .
Juba vähese alkoholi tarbimine raskendab inimestel välismuljete vastuvõtmist, halvab mälu ja sellega seoses olevaid talitlusi ning assotsioonide kulgu. Joobunul kaob kriitiline suhtumine oma tegudesse ja ümbritsevasse keskkonda. Pidurduse nõrkusega on seletatav joobunu ebaviisakas käitumine, mõtlematud teod ja madalamate instinktide pidurdamatus. Vanakreeka filosoof Aristoteles on tabavalt joobunud olekut nimetanud „tahtlikuks hulluseks“.
Alkoholi toimel võib esineda põhjuseta naer ja lõbusus, vahel ülearune tundlikkus ja pisarad , vahel ägedus ja vihastamine. Paljud inimesed muutuvad alkoholi joobes olles vägivaldseks ja ei anna oma tegudele aru ning võivad seetõttu sattuda kaklustesse või muudesse sekeldustesse.
Liigse alkoholi tarbimise tagajärjel tekivad väliselt nähtavad koordinatsiooni- ja liikumishäired. Joobe süvenemisel osutub tasakaalu säilitamine ja lihaste kooskõlastatud tegevus täiesti võimatuks. Kehatemperatuur langeb, hingamine aeglustub, tekivad häired südametegevuses ja vereringes, võib lisanduda hingamiskeskuse halvatus ja sellest tingituna surm.
Joobe astme tekkimine sõltub mitmesugustest tingimustest. Oluline on joodud alkoholi hulk, millest oleneb alkoholi kontsentratsioon veres; ajalõik, mille vältel vastav annus joodi, jooja kehakaal , toitumus, alkoholi tarvitamise ajal söödud toidu hulk ja koostis, jooja tundlikkus alkoholi suhtes ja tema tervise seisund.
Kerge joobe tunnused ilmnevad juba siis, kui alkoholi kontsentratsioon on veres näilikult väga madal. Inimene muutub uljamaks, jutukamaks, ta liigutused elavnevad, samal ajal esinevad aga ka kerged häired liigutuste täpsuses ja koordinatsioonis. Reageerimisvõime on halvenenud, tähelepanuvõime nõrgenenud, samuti on häiritud mälu nii meeldejätmis- kui ka meelespidamis-võime osas.
Keskmine joove avaldub juba sügavamate psüühika- ja käitumishäiretega. Inimene ei püsi tasakaalus, tuigub jalgadel, ei ole enam võimeline sõitma jalgrattal, ei valitse oma liigutuste üle. Enesekontrolli nõrgenemise tõttu hakkab ta valjusti rääkima, ta kõne on lällav ja sageli raskesti mõistetav. Ilmneb emotsionaalne ebapüsivus, ülemeelik lõbusus vaheldub pisarateni ulatuva kurbusega. Töövõime on tugevasti langenud isegi lihtsa füüsilise töö puhul, vaimsest tööst rääkimata.
Raske joobe puhul esinevad tugevad koordinatsioonihäired, inimene ei suuda enam peaaegu üldse käia, teda tuleb kas talutada või ta kukub, jääb kuhugi lamama ja vajub raskesse unne. Kõne on hääldusviisi häirete tõttu ebaselge . Raskes joobeseisundis inimestel enesekontroll praktiliselt puudub, sageli esineb tal selle ajalõigu kohta mälulünk.
Äge alkoholijoove on oma tunnuste poolest erilaadne. Sellega kaasnevad tihti täiesti absurdsed, motiveerimatud teod ja vead igapäevaste harjunud tööoperatsioonide sooritamisel, mis võivad kaasa tuua traagilisi tagajärgi.
Kesknärvisüsteemi talitluse märgatavaid hälbeid võib esineda ka niinimetatud pohmeluse seisundis. Pärast ärkamist võib purjus inimene ikka veel olla alkoholi ja tema lagunemise jääkainete mõju all, mis avaldavad organismi kõikidele kudedele, eriti aga närvisüsteemile selgelt kahjulikku toimet.
Alkoholi liigtarbimise tagajärjel võib tekkida ka alkoholimürgitus, mis võib viia surmani. Alkoholi-mürgitust tuleb tihemini ette noortel, kes ei teadvusta alkoholi mõju ega enda vastupanuvõimet sellele.
Alkoholijoobe mõjul kaotab inimene kontrolli oma tegude üle ning astub sageli juhuslikesse seksuaalvahekordadesse, mida kainena poleks endale iialgi lubanud. Üsna tihti on sellise käitumise tagajärjed kurvad. Suguhaiguste eriteadlaste andmetel on 90% süüfilise ja 95% gonorröasse nakatumise juhtudest registreeritud inimestel, kes astusid seksuaalvahekorda vähetuttava partneriga alkoholijoobe seisundis.