Paljunemine, evolutsiooni osa, looduslik valik (0)

Bioloogia
Vegetatiivse paljunemise rakendamine
*Kõige rohkem tehakse paljunemist taimede puhul(pistokstega ja pookimisega).
*Seentel:austerservikute pakud,sampinjonide  kasvatamine .
*Loomade puhul on see vähe kasutuses,kuid varem on kasutatud embrüo 
jagamist 
mitmeks.
Vegetatiivne  paljunemine rakutasandil
Rakutsükkel= mitoos +interfaas
Mitoosi olulisus
1)Kasvamine-rakkude arv suureneb ja organism kasvab
2)Mitoos tagab surnud rakkude asendumise(toimub haavade paranemine)
Evolutsioon
Erinevad evolutsiooni teooriad
Lamarcisi:1)Organismidel on sisemine soov täiustuda.2)Muutused tekivad 
keskkonna toimel ja neid kinnitatakse harjutades.Kaelkirjaku  kael  on 
sellepärast nii pikk, et ta ise tahtis seda pikaks saada ja ta tegi sellejaoks 
igapäev venitusharjutusi.Saarmal on ujulestad sellepärast, et ta ise neid 
tahtis, on saanud need nii, eton oma jäsemeid venitanud.
Inimesed ei tohiks  abielluda  enne 23  eluaastat ,peale seda võib sest siis on 
inimesed piisavalt targad.Ja kui need targad inimesed ristuvad, siis tulevad 
ka targad järglased.
Tarwinism:andis välja raamatu liikidetekke,milles ta seletas evolutsiooni 
olemust.Põhiliseks seisukohaks on see, et liigid pole mitte loodud, vaid on 
kujunenud olemasolevatest liikidest evolutsiooni käigus.Selle järgi 
kujundavad evolutsiooni käigu kaks põhilist tegurit:1)looduslik valik ja 
2)olelus võitlus. 
Olelus võitlus on organismide ellujäämise tõenäosus, seda takistavatest 
teguritest sõltuvalt.1)Olelusvõitluses on organismi mõjutanud A-
biootilistest teguritest.2)Organismid on mõjutatud ka teiste organismide 
poolt.
Kalibolism - enda liigikaasmete tarbimine toiduks. 
Looduslik valik
On isendite ebavõrdne paljunemise edukus,mis tagab mingi isendirühma 
kohastumise. Valikuid  teeb kogu biootiline ja a-biootiline 
keskkond. Looduslikus   valikus  valitakse genotüüpe fenotüüpide 
asemel.Valiku jaoks peab populatsioonis  esinema  erinevus.
Loodusliku valiku vormid
1)Stabiliseeriv valik - selle valiku puhul on keskkond stabiilne ja selle puhul 
eelistatakse keskmiste tunnustega isendeid.
2) Suunav  valik - populatsiooni mõjutatakse  mingite  
keskkonnatingimustega teatud kindlas suunas. Populatsioon  muutub ja 
võib tekkida täiesti uus liik.
3)Lõhestav valik - lõhestava valiku käigus mõjutatakse populatsiooni nii,et 
mõlemad äärmuslikud tunnused on võrdselt eelistatud.Liigi definitsioon- 
ühte  liiku  kuuluvad isendid,kellel on sarnased ökoloogilised 
nõudmised,sarnane gineetiline info ja nad ristuvad vabalt omavahel.
Liigiteke
Selleks,et liigid säiliksid siis see tagatakse ristumisbärjääriga.
1)Viljastumiseelne ristumisbarjäär:Sarnased liigid ei puutu omavahel 
kokku,nende vahel on geograafiline barjäär.Sarnastel liikidel esineb 
käitumine,putukate puhul näiteks  suguelundid  ei ühti.
Liigi teket saab jagada kolme erinevasse kategooriasse:1)Geograafiline 
liigiteke- originaal  populatsioonist erandub kas isevoolu teel osa 
populatsiooni.2)Ökoloogiline liigiteke-osa populatsioonist valib  samast  
kohast mingi uue toiduobjekti või elukoha.
Evolutsiooni tõendid
1)Paleontoloogilistel uurimistel
2) kivististe  ehk fossiilide  uurimine .
3)Muvifitseerunud organismid
Biogeneetiline  reegel-embrünaalses arengus kordub kõik evolutsiooni 
vaheetapid.
4)Evolutsioonilised vahevormid - ürglind,see on  roomaja  ja imetaja 
vahepealne liik.
Rudimendid - jäänukorganid,mida varem oli vaja aga nüüd on  mandunud .
Attamism - on nähtus,kus mandunud elundid esinevad tänapäeva 
inimestel,näiteks üleni karvane mees või naine. Sabaga  inimesed.
Divergents  - on nähtus,mille puhul sarnase ehitusega organismid 
muutuvad keskkonnast sõltuvalt erinevaks.
Konvergents - erinevad liigid muutuvad sarnastes tingimustes 
ühesugusteks. 
Inimene
Riik
Hõimkond - keelikloom
Klass - imetajad
Selts - primaadid
Sugukond - inimlased
Perekond - inimene
Liik - tark inimene
Inimese lähimateks sugulasteks on šimpans ja 
bonoboo.
Inimese iseloomulikud tunnused:suur aju,aeglane 
areng.Inimene on kõigesööja.Keeruline käitumine 
ja arenenud kõne.
Inimese kehas on neli tüüpi kudesid .
a)Epideelkude - ehk kattekude katab organismi 
välispinda ja siseorganeid.ÜL:keha 
kaitsmine,keha  jahutamine ja jääkainete 
kõrvaldamine,piima tootmine ja rasu ja higi 
tootmine.
b)Sidekude
c)Lihaskude - liigutamiseks,jaguneb 
kaheks:silelihaskude(siseelundites) ja 
vöötlihaskude mis jaguneb omakorda 
kaheks:skeletilihased ja südamelihased.
d)Närvikude - Ülesandeks on info 
vastuvõtmine,selle töötlemine ja 
reageerimine.Sünaps on närviühendus,mille 
kaudu info liigub ühest rakust teise.
Ajuripats  - toodab kasvuhormooni - soodustab 
kasvu,mõjub eriti luustikku ja lihaste kasvule.Kui 
on liiga vähe kasvuhormooni,tekib nanism ehk 
kääbuskasv.
Türoksiin -Reguleerib kasvu ja arengut ning 
põhiainevahetust.
Kõhunääre ehk pankreas -  toodab kahte erinevat 
hormooni,millest üks on insuliin ,mille ülesanne on 
vähendada veresuhkru taset viies üleliigse 
glükoosi veresoontest maksa ja lihastesse.
Kõrgem närvitalitlus
Närvisüsteem võimaldab meil:
• koguda informatsiooni meeleelundite abil.
• töödelda informatsiooni
• anda käsk tegevuseks või tegevusetuks
Ained,mida nimetatakse 
mediaatoriteks,mõjutavad närvisüsteemi 
talitlust.Paljude mürkide ja medikamentide 
toime põhineb närviülekande 
mõjutamisel. Alkohol  ja nikotiin mõjuvad 
närviülekannet ergutavalt.
Miks narkootikumid on sõltuvust tekitavad?
Nad imiteerivad oma mõjuga närvisüsteemi 
mediaatoreid,kuna need on kehas olemas,siis 
organism neid juurde ei tooda.Kui 
narkootikumide mõju lakkab,säilib vajadus 
nende ainete järgi ja neid on vaja juurde saada.
Õppimine ja mälu
Ilma õppimise,mälu ja meenutamiseta ei ole 
võimalik ellu jääda.Lühimälu jaguneb 
kaheks: sensoorne  mälu,mille kestvus on 
vähem kui 1 s ja primaarne mälu,mis kestab 
sekundeid.Püsimälu jaguneb 
kaheks: sekundaarne  mälu mis võib kesta 
minuteid või aastaid ja tertsiaarne mälu,millel 
on püsiv kestvus.Püsimälu on see,mis on 
jäädavalt meeles.
Mäluhäired
Võimetus  suuta  õppida.Mälukaotus,mis jaguneb 
mitmeks errinevaks variandiks:
• mälulünk
• mälukaotus-osaline mälukaotus,kui mingit 
perioodi ei mäleta.
Inimene ja tema levik
Kuna inimene on asustanud pea kõik maailma 
piirkonnad,siis on nende alade keskkonna 
tingimused mõjutanud ka inimese väliskonda.
Rassid :
Mongoliid-mongoliidsele rassile on iseloomulik 
väike keskmine kasv, kollakas  või punakas 
nahk,kõrged põsenukid, tumedad   tihedad  
sirged juuksed,pilukil silmad,suhteliselt lai nina 
ja vähene habemekasv.
Negriid-neegrirassi iseloomustab 
nahavärvus,krässusjuuksed,piklik pea,lai 
nina,paksud huuled ja enamasti suur kasv.
Europiid -europiididel on hele kuni pruun 
nahk, kitsas  nina, kitsad  huuled.Silmade ja 
juuste värvus  varieerub  heledast 
tumedani.Juuksed on sirged,lainelised või 
lokkis.Lõunapoolsetel aladel elavatele 
europiididele on iseloomulik  tumedam  
juuste,naha ja silmade värvus,põhjapoolsed on 
heledate juustega,heledamate  silmadega  ning 
heledama nahaga. Pikkuselt  võivad  europiidid  
olla väga erinevad.
Tüvirakud
On sellised rakud,mis võivad areneda peaaegu 
kõikideks rakutüüpideks.Embrüonaalsed 
tüvirakud saadakse 
looterakkudest.Nabaväädivere tüvirakke 
saadakse sünnituse ajal võetud nabaväädi 
veeni verest ja säilitatakse külmutatuna 
vedelas lämmastikus.Täiskasvanu tüvirakud.
Ökoloogia ja keskkonnakaitse
Ökoloogilised tegurid
Ökoloogia on teadusharu , mis uurib kooslusi ja organismide 
omavahelisi suhteid. Jagunevad kaheks:  abiootilised tegurid  ja  
biootilised tegurid. Biootilised tegurid on organismide  
omavahelised  suhted. Abiootilised tegurid on kliima: temperatuur,  
niiskus, valgusekiir, sademed, õhu, vee ja mulla koostis.
Keskkonnakaitse
Keskkonnakaitseon rahvusvaheliste ja riiklike 
seaduste ning ühiskondlike kokkulepete süsteem, mis 
on suunatud loodusvarade säästlikule kasutamisele, 
keskkonna  saastamise  vähendamisele ja loodusliku 
mitmekesisuse säilitamisele.
Agenda 21 on ülemaailmne XXI sajandi säästva 
arengu programm, mis on kõigi riikide 
tegevuskavade koostamisealuseks.
Eesti  keskkonnapoliitika
Eesti nüüdisaja keskkonnapoliitika tugineb riiklikele 
seadustele  ja määrustele ning kogu elanikkonna 
keskkonnateadlikkusele.
Keskkonnastrateegia on suunatud Eesti majanduse ja 
inimeste tegutsemismotiivide mõjutamisele säästva 
arengu suunas, nii et oleks tagatud 
loodusväärtuste( liikide, elupaikade, maastike ja 
teiste loodusressursside) säilimine tulevastele 
põlvkondadele.
fõüAóWpû–;»Ð~óÍ››µ¡¬×ÉûQÍÜtsÆsîúcüŒê_¶ö7רEß5k†³¤xÇù³ñ†y2¡utñý¸¯(ÎG¹n¼g
¿mÙÈ»¸O5#ཱུš#íWÿE¶æÚÿù1yÁCë~áŠ9¾—9ý/üöe"ׄˆIŸ>îè~WüY³`ì$щóý|
¬x~Âo.ǘˆ~s¬Ð9LžÃýØÆEëgîµKîæÐÌ,ŸÚçÞ$hÃ2Ïäïá(ÿ²kìk,ï9aW`Ÿfü —
‰8/ƒúæBpNX½s$¸½sÖµï-²ÃKšg‡
Ý•Õ0P