Psühholoogia: aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine (0)

KONTROLLTÖÖ psühholoogias 25.11.2014
Teemad: aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine
1. Väliskeskkonna aistingud, liigid, kus tekkivad - 19 punkti
Väliskeskkonna aistingud tekivad väliskeskkonnast pärinevate ärritajate mõjul.
* Nägemisaisting tekib silmades. See jaguneb omakord akromaatiliseks ehk mittevärvilised värvused ja
kromaatiliseks ehk värvilisteks värvusteks.
* Kuulmisaisting tekib kõrvas. Kõrv koosneb kolmest osast: väliskõrv, sisekõrv ja keskkõrv. Sisekõrvas
asub teo kujuline osa kus paikneb Corti elund, mis on kuulmisretseptor.
* Nahaaisting tekib naha pinnal epiteelkoes, kui seda mehaaniliselt, keemiliselt, elektriliselt või termiliselt ärritada
- Temperatuuriaisting sõltub naha enda temperatuurist (ntks. Jahedad objektid tunduvad külmana)
- Puuteaisting tekib enamasti näpuotstes ja huultel
* Maitsmisaisting tekib keele pinnal (maitse retseptorid), keel on jagunenud erinevateks osadeks : ots on tundlik
magusta suhtes, tagumine osa kibeda, keele küljed hapu ja terve keel soolase maitse suhtes
* Haistmisaisting nina ülakoopa limaskestas (ntks. tolm ajab aevastama)
2. Värvipimedus- 1 punkt
* kõrvalekaldumine normaalsest värvinägemisest, see tähendab, et kõik värvid näivad akromaatilistena (täielik
värvipimedus) või nähakse kahes värvitoonis sinises ja kollases (osaline värvipimedus)
3. Tajuprotsesside omadused, nimeta ja seleta lahti-12 punkti
* Püsivus – teadmine, et mingi asi on olemas isegi kui me seda ei näe (ntks. teame et on järv, ja isegi kui see on
täielikult lume all, teame, et seal on ikka järv)
* Valivus – selektiivsus, mõni omadus on automaatne , keskendutakse ainult mingile kindlale osale
* Mõtestatus – kogemuste mõju, lugemisvilumus (näiteks oskad sõna kokku panna, olenemate sellest, et ei saa mingist
tähest, mis on vahepeal kirjutatud, aru..)
4. Tähelepanu omadused, nimeta, seleta lahti- 10 punkti
*maht – objektide hulk, mida tähelepanuvõime jõuab haarata mingi aja jooksul (5-9 objekti)
* jaotuvus – tähelepanu jaotamine samaaegselt mitme objekti või tegevuse vahel, kui need on omavahel seotud
* koondumine – keskenudmine ühele objektile või tegevusele
*püsivus – ühele objektile või tegevusele keskendumine , täiskasvanu suudab tähelepanu hoida 15-20 sekundit
*ümberlülitatavus – tahtlik tähelepanuvõime ühelt tegevuselt teisele kandmine
5. Õppimine tingimise teel, nimeta, seleta lahti, nimeta teooria looja- 9 punkti
* Klassikaline tingimine – see on seotud mingi refleksiga, mis kujuneb õppimise tuleusel. Avastaja oli Pavlov , kes uuris
loomade närvitegevust, kuidas kujuneb koeral tingitud süljerefleks – looma sülg hakkas jooksma kohe, kui laborant, kes
süüa andis ruumi tuli. Klassikalise tingimise järgi õppimisel tekib uus stiimul. Näiteks hakati koera puhul kella helistama
enne kui süüa anti, hiljem nii kui koer kuulis kella, hakkas tal sülg jooksma.
* Operantne tingimine – käitumist põhjustab vajadus reageerida teatud kindlal viisil. Vajadust tekib soovist vältida
negatiivset ja eelistada positiivset . Seda võimaldab oskus õppida enda käitumise tagajärjest. Tagajärjeks on kinnitus või
karistus . Uuringu sooritas loomkatsega (hiirtega) Ed. Thorndike. Hiir lasti labürünti kus olid tupikud, mitme kordse
kordamise järel sooritas hiir teekonna maiuse juurde tee eksitusteta läbimisel. Õpilane saab õpetajalt kiita.
* Sotsialne tingimine – mudelõppimine, õppimine sotsiaalsete eeskujude jäljendamise teel (näiteks iidoli käitumise
jäljendamine). Nähtakse ühel korral, jäljendatakse/õpitakse ilma igasuguse premeeringuta. Teooria rajaja Albert Bandura,
õppimise neli etappi: märkamine, meeldejätmine, taastamine ja motivatsioon . Uuris kuidas mudelõppimine mõjutab
vägivaldset käitumist.
6. Nimeta mälusüsteemid, selgita, nimeta teadlane , kes ti mõiste mälu- uurimisse -7 p
- lühimälu: R. Shiffrin
*sensoorne – mitte keeleline informatsioon, piiramatu mahuga ja kestus on sekundi murdosa
* töömälu (A. Baddeley) – sõnaline , akustiline ja visuaalne liik; kestvus on lühike, kordamise järel mitmeks tunniks talletuv
- pikaajaline mälu: E. Tulving
*semnatiline – faktid, üldised teamised, maht ja kestvus on piiramatu
*episoodiline – mälestusteks on isiklikult kogetud sündmused , subjektiivne ajamõõde, maht piiramatu
*protseduur – oskused, harjumused, tegevused, materjal salvestub tegevuse käigus, aeg ja maht piiramatu
7. Mäluhäired, nimeta, iseloomusta- 12 punkti
*amneesia – mingi ajavahemiku kohta mälestuse puudumine
-Edasihaarav: mäletatakse sündumsi enne ajukahjustust
-Tagasihaarav: ei suudeta meenutada sündumusi enne ajukahjustust
*hüperamneesia – mällu salvestatud info haiguslik meeldetuletamine
*hüpomneesia – raskendatud uue ingo omandamine (kui varasema omandamine)
*joobe-mälulünk – mõni seik joobeseisundis toimunust võib olla kaetud mälulüngaga
*hüsteeriline amneesia – inimene ei suuda meenutada, kes ta on ja mida ta on teinud kuni selle elu hetkeni
*afektiivne mälulünk – tugevas afketiseisundi korral aheneb inimesne tähelepanuvõime
8. Jean Piget arenguastmete teooria, 4 astet, nimeta ja selgita- 8 p
*Sensomotoorne staadium (sünnist-2. eluaasta )
- Arenguastme eesmärk on konkreetsete objektide olemasolu mõistmine
- kontakt maailma peamiselt meeleelundite läbi, laps õpib übritsevat maailma eristama, näeb enda rolli
*Operatsioonieelne staadium (2.-7. eluaasta )
- Arenguastme eesmärk on sümbolite mõistmine
- intuitiivse mõtlemise tekkime (usutakse kõike ilma põhjenduseta), egotsentrismi teke ehk asjade seletamine
ainult enda seiskohast, kasutusele mentaalised protsessid/ sümbolid
*Konkreetsete operatsioonide staadium (7-12.eluaasta)
- Arengu eesmärgiks on asjadevaheliste suhete ja klasside(kategooriate) mõistmine, struktuuri loomise oskus
- tekib esmane abstrahheerimisvõime (näiteks võime arvutada numbritega mitte esemetega), kategoriseerimisel
võimeline kasutama erinevaid süsteeme neid omavahel kombineerides
*Formaalsete operatsioonide staadiu (12. eluastast)
- Arengu eesmärgiks on täiskasvanuliku mõtlemisvõime saavutamine.
- Lapsel võime abstrahheerida, kasutada abstraktseid sümboleid ja mõisteid ning teadmisi
vajadusel ignoreerid. Teadlik hüpoteeside kontrollimine, hüpoteetiline ja tulevikust mõtlemine.
9. Mõtlemisülesanne, väited -4 punkti
10. Ristsõna