19. Tarnija hindamise kriteeriumid Võtmekriteeriumid Hind, kulu, kvaliteet, klienditeenindus Kaalukus mõju valiku lõppotsusele. Selgelt määratletud hindamissüsteem Iga pot tarnijat Valiku otsus pärast konkureerivate pot tarnijate kaalutud hindamist Regulaarne hindamine tarnelepingu täitmise kindlus (vastavus spets, aeg, info) 20. Logistika väljast tellimise 7 põhjust 1. keskendumine põhitegevusele 2. püsikulude teisendamine muutuvkuludeks 3. kulude vähendamine 4. parem ülevaade tegevuskuludest 5.tõhusam organisatsioon 6. kiirem ligipääs uutele turgudele ja jaotuskanalitele 7. jaotussüsteemide tsentraliseerimine Motiivid Kulude kokkuhoid tööjõu ja üldkulu Teenusepakkuja suurem kompetents parem veokorraldus 1. ASTE Varade vähendamine müümise ja rentimise programmid Mastaap - ühiselt kasutatav võrgustik teiste klientidega 2. ASTE Äririskid nõudluse langemine, laovarude vananemine
Kavandatava kasumi jaotamise ettepaneku koostamine: puhaskasumi osa, eraldised reservkapitali, aktsionäridele väljamakstava kasumiosa suurus, kasumi kasutamine muuks otstarbeks (investeeringud). 68. Ehitustoodangu omahind. Ettevõttes kajastab müüdud toodangu omamaksumus tootmisomahinda. Tootmisomahind koosneb muutuvatest ja kaudsetest kuludest. Muutuvkulu on vahetus sõltuvuses toodangu mahust: kasvab toodangu mahu kasvamisel ja väheneb selle kahanemisel. Tootmisettevõttes on näiteks muutuvkuludeks tööliste palgakulu, põhimaterjalid jne. Kaudsed kulud on kulud, mis on tehtud projektis elluviidavate tegevuste toetamiseks, nt kontoriruumide rent, elekter, sideteenused, projekti meeskonna kontoritarbed jmt 69. Firma likviidsed suhtelised näitajad Maksevõime e likviidsuse suhtarvud: lühiajalise võla kattekordaja, likviidsuskordaja; Lühiajalise võla kattekordaja= käibevara/lühiajaline võlgnevus Likviidsuskordaja = (käibevara varu ) /lühiajaline võlgnevus 70
Kulu (expense, cost) on eesmärgi saavutamiseks ärakasutatud või loovutatud ressursside maksumus. Hoolde- ja käidukulusid loetakse kas kõik muutuvkuludeks, kas osa muutuvkuludeks Otsekulud (direct costs) on kulud, mida saab vahetult seostada tootega. ja osa püsivkuludeks või kõik püsivkuludeks. Nii on otsekuludeks toote valmistamiseks vajalik materjal või elektri tootmisel kütus. Kapital on vara või varaline õigus, millest saab rahas väljendatavat tulu ning mida Kaudsed kulud (indirect costs) on kulud, millel puudub otsene seos tootega või mida saab kasutada lisavara loomiseks.
Lihtaktsiate hind on lihtaktsionäride poolt investeeringute kasutamise eest nõutav tulumäär. Lihtaktsiad jaotatakse hinna arvutamisel 2 rühma: · Sismised ehk varem emiteeritud lihtaktsiad ja jaotamata kasum Kc=dividend eelmisel aastal/aktsia turuhind+dividendi aastane kasvutempo · Uued lihtaktsiad Knc=esimese aasta dividend/(aktsia turuhind-emit.kulud)+div.aastane kasvutempo 35. Kulude jaotamine muutuvkuludeks ja püsikuludeks Muutuvkulu on vahetus sõltuvuses toodangu mahust see kasvab toodangu mahu kasvamisel ja väheneb selle kahanemisel. N: tööliste palgakulu, põhimaterjalid, toodangu pakkekulu. Muutuvkulud ühele tootele konstantsed. Püsikulud ei sõltu otseselt toodetud ja müüdud toodangu suurusest. Neid on vaja teatud summas, olenemata sellest, kas ettevõtte üldse midagi toodab või mitte. N:amortisatsioon, juhtkonna töötasu, kindlustus, rendikulu. Püsikulud on ühele
ühe ühiku võrra, teise teguri koguse samaks jäädes. MPL= 9) Kahaneva piirtootlikuse seadus Kui antud suurusega püsiressurssidele lisatakse ikka rohkem ja rohkem muutuvressursse,siis teatud punktist alates hakkab igast täiendavast muutuvsisengi ühikust saadav lisatoodang vähenema. (Lisades inimesi tööle, suureneb tootlikus ja mingil hetkel hakkab vähenema) 10) Lühiperioodi kogukulu jagunemine püsi- ja muutuvkuludeks TC= FC+VC Püsikulu (FC)- kulu, mille suurus ei muutu kui ettevõtte muudab lühiperioodi jooksul oma tootmismahtu. [tootmisruumide rent vms] Muutuvkulu (VC)- kulu mille suurus sõltub ettevõtte tootmismahust (tööjõukulu,tootematerjal) 11) Keskmine kogukulu, keskmine püsikulu, keskmine muutuvkulu, piirkulu. Keskmine kogukulu (ATC): Kogukulu ja kogutoodangu suhe. ATC= Keskmine püsikulu (AFC): Püsikulu ja kogutoodangu suhe: AFC=
kulusid. Organisatsiooni kogukulud käituvad erinevatel tegevusmahtudel erinevalt: muutuvkulud muutuvad koos tegevusmahu muutusega, püsikulud mitte. Seetõttu ei rahulda ettevõtteid kulude juhtimisel kulude liigitus ainult otse- ja kaudkuludeks, vaid üha rohkem on tarvis pöörata tähelepanu kulude käitumisele ning liigitada kulud muutuv- ja püsikuludeks. (Karu, 2008, lk 112-113) Muutuvkulud on kulud, mis muutuvad funktsionaalselt tegevuse mahuga. Muutuvkuludeks võivad olla tükitöötasu kulu, põhimaterjali kulu, tehnoloogilise energia kulu, transpordis kütusekulu jne. Kõik nimetatud kululiigid muutuvad teatud ühikute võrra, kui tegevusmaht muutub ühe ühiku võrra. (Haldma, Karu, 1999, lk 46) Muutuvkulu kasvab ja kahaneb proportsionaalselt tegevusmahuga. Muutuvkulu on konstantne toodanguühiku kohta[ CITATION Rün97 p 15 l 1061 ]. Püsikulud on kulud, mis jäävad muutumatuks erinevate tegevusmahtude puhul teatud ajaperioodideks
8 Astatel 2000, 2003, 2006 ja 2008 oli intressimäär võrdne varade rentaablusega või ületas seda, seega mõju omakapitali rentaablusele oli negatiivne. Suurem võlakordaja omakorda aga näitas, et ettevõttesse investeeritud ressursside tasuvus oli väiksem. FINANTSSTRUKTUURI JUHTIMINE NING VÕIMENDUSANALÜÜS Kulude liigitus muutuvkuludeks, püsikuludeks ja segatüüpi kuludeks. Arengu- ja uurimiskulud - muutuvkulud Kulud kokku ..kaubad - muutuvkulud ..materjal, ostetud tooted ja pooltooted - muutuvkulud ..ostetud elekter - püsikulu ..ostetud kütus ja energia segatüüpi kulud ..ostetud tööd ja teenused - muutuvkulud ..tööjõukulud - püsikulud ....palk - püsikulu ....sotsiaalmaks - püsikulu ..kulum - püsikulu ..maksud - segatüüpi kulud ....riigilõiv - püsikulu ..muud kulud - segatüüpi kulud ...
50000 Sel juhul teenib ettevõtte 6% kasumit, mis ei ole eriti suur, kuid piisav ettevõtte käigus hoidmiseks. Ennu jaoks on oluline, et ta ei maksa üüri ja arvestuslik üürisumma jääb samuti talle endale. 22 4. Püsi- ja muutuvkulud. Ettevõtte kulusid on võimalik jagada püsi-ja muutuvkuludeks. Kui vaatluse all olev kululiik suureneb pidevalt iga täiendava toote tootmise ja müümisega, on tegemist muutuvkuludega. Kui kulu ei ole aga sõltuvuses ettevõtte müügimahust, on tegemist püsikuluga. Muutuvkuludeks on näiteks tootmiseks kuluv materjal. Ettevõtte püsivkuludeks on näiteks ruumide rent ja palgakulu. Renti ja palka peab maksma olenemata sellest, kas ettevõttes midagi toodeti või mitte
Kattetulu arvestuste abil saab võrrelda erinevate toodanguliikide tasuvust. Kogutoodang on aasta jooksul toodetud toodangu väärtus turuhindades. Toodang võib olla toodetud müügiks, kasutamiseks ettevõtte siseselt või jääda varudeks. Kogutoodangu väärtus sisaldab ka antud toodanguliigiga seotud toetusi ja ühtset pindalatoetust. Muutuvkulud on antud toodanguliigi tootmiseks vajalikud kulud. Taimekasvatuses on muutuvkuludeks seemned, väetised, taimekaitsevahendid, tasu hooajatöölistele, põllutöömasinate renditasu jne. Loomakasvatuses on muutuvkuludeks söödad, mineraalained, ravimid, veterinaarteenused jne. Muutuvkulude tase muutub proportsionaalselt antud toodanguliigi tootmise mahu kasvu või kahanemisega. Kattetulu leitakse iga põllukultuuri hektari ja loomaliigi pea kohta, seejärel arvutatakse olenevalt külvipinna suurusest ja loomade arvust kattetulu kogu ettevõttes
efektiivsusele kulude käitumise erinevusel mittekasutamisel 9. Täiskuluarvestuse ja osakaaluarvestuse olemus ja erinevused Täiskuluarvestus on kulude arvestuse meetod, mille kasutamisel liigitatakse kulud otsekuludeks ja kaudkuludeks ning arvestatakse kõik kulud kuluobjektidele. Osakaaluarvestus on kulude arvestuse meetod, mille kasutamisel liigitatakse kulud muutuvkuludeks ja püsikuludeks ja kuluobjektidele arvestatakse mitte kõik kulud nagu täiskuluarvestuses, vaid osa kulusid muutuvkulud. 10. Täiskuluarvestus ja omahinna kujunemine Täiskuluarvestust nimetatakse ka omahinna arvestuseks ja traditsiooniliseks kuluarvestuseks. Täisomahinna arvestus kui jaotatakse kõik kulud toodetele/teenustele. Tootmisomahinna arvestus kui kuluobjektidele jaotatakse ainult tootmis kulud.
Pikk periood on selline, kuis kõik tootmistegurid muutuvad. Kogutoodang on ettevõttes toodetud väljundi (kauba) üldkogus, mida mõõdetakse tavaliselt füüsilistes ühikutes. Keskmine kogutoodang on kogutoodangu ja selle valmistamiseks kulunud tootmisteguri hulga jagatis. Piirtoodang on täiendav toodang, mida saadakse ühe täiendava muutma tootmisteguri kasutamisel. Tootmiskulud Kõik ettevõtte poolt tootmiseks tehtavad kulud ehk kogukulud jagunevad muutuvkuludeks ja püsikuludeks. Suur osa firma kuludest sõltub sellest, kui palju toodetakse. Toodangumahust sõltub vajadus tooraine, tööjõu jne järele. Seega ka kulutused neile tootmisteguritele kasvavad toodangumahu kasvades. Selliseid toodangumahu muutudes muutuvaid kulusid nimetatakse muutuvkuludeks. Samas on ka kulutusi, mis säilivad isegi siis, kui toota null ühikut toodet. Selliseid kulusid nimetatakse püsikuludeks. Need on näiteks kulud ruumide rendile, mingi osa elektrikuludest jne.
*Otsene kulu tekib siis, kui ettevõte ostab tootmistegureid. Nende tootmistegurite eest makstav rahasumma on ettevõttele otsene kulu. *Kaudne kulu on võrdne selle summaga, mida tootmistegurid oleks võinud teenida alternatiivse tegevuse korral, kas samas ettevõttes või väljarentimisel teistele ettevõtetele. *Mõned tootmistegurid on tootmises püsivad. Nende tootmistegurite poolt tekitatud kulusid nimetatakse püsikuludeks. *Muutuvate tootmistegurite poolt tekitatud kulusid nimetatakse muutuvkuludeks. 29. Piirkulu Piirkulu on tootmiskulu, mida tehakse täinedavalt ühe tooteühiku tootmiseks. 30. Mastaabisäästu olemus Mastaabisääst ilmneb, kui kulud ühe tooteühiku kohta langevad, samal ajal kui tootmismaht kasvab. 31. Mastaabisäästu põhjused Mastaabisäästu põhjused: 1)Spetsialiseerimine ja tööjaotus 2)Jagamatus. 3)Mahuti (konteineri) põhimõte. 4)Suurtemasinate parem efektiivsus 5)Kõrvalsäästud 6)Mitmeetapiline tootmine 7)Organisatsioonist põhjustatud mastaabisääst.
tellimistingimustega ja saadab tellimuse edasi sobival viisil. 26) Optimaalne tellimiskogus lk 341-346 Optimaalne tellimiskogus on tellimispartii suurus, mis tasakaalustab säilitus- ja tellimiskulud. Teatud tasemel on tellimis- ja säilituskulu summa minimaalne. 27) Logistika outsourcing'u ehk kolmanda poole logistika (3PL) põhjused lk 384- 385 1.) Keskendumine põhitegevusele 2.) Püsikulude teisendamine muutuvkuludeks 3.) Kulu kokkuhoiu vajadus, ressursside ja tööaja sääst 4.) Parem ülevaade tegevuskuludest 5.) Tõhusam organisatsioon 6.) Kiirem ligipääs uutele turgudele ja jaotuskanalitele 7.) Jaotussüsteemide tsentraliseerimine
Piirtoodangu ja selle teguri hinna jagatist nim. Rahaühiku piirtoodanguks. Iga tootmismahu tootmiseks on võimalik leida minimaalsed kulutused. Seos c= f(q) näitab ratsionaalselt tegutseva ettevõtte kulutuste ja toodangukoguste seost. Seda seost nim. Kulufunktsiooniks. Toodangumahust sõltub tooraine ja tööjõu vajadus, seega ka kulutused neile tootmisteguritele, näiteks toorainele, suurenevad toodangumahu kasvades. Selliseid toodangumahu muutudes muutuvaid kulusid nim. Muutuvkuludeks. Samas on ka kulutusi, mis säilivad isegi siis kui toodetakse 0 toodet nim. Püsikuluks. Piirkulu on ühe tooteühiku juurdetootmisellisandunud kulu rahaühikutes. Keskmine kulu- näitab kulu tooteühiku kohta ja leitakse kogukulu jagamisel toodangukogusega- nii saadakse keskmiselt ühe toodanguühiku peale kulunud summa. Kasum- tulu ja kulu vahe. Kasum on maksimaalne kui viimase toodanguühiku müügist saadud lisatulu ja selle tootmiseks tehtud lisakulu ehk piirtulu ja piirkulu on võrdsed
tootmise piirkulu väiksem,kui iga ühiku tootmise keskmine kulu · Õige Täiendav toodang,mida firma suudab toota ühe täiendava teguriühiku kasutuselevõtu tulemusena,kujutab endast piirprodukti. Arvestuslik kasum võrdub firma kogu otseste kulude vahega.majanduskasum võrdub firma kogu tulu ja kogukulu vahega. Tootmismahu puhul,kus keskmine muutuvkulu(AVC) on minimaalne,võrdub AVC piirkuluga Firma muutuvkuludeks on a) töötasu Kui firma tootab 10 ühikut ja tema kogutulu (TC) on 240 krooni ning kogupüsikulu (FC) on 100 krooni,on b) keskmine muutuvkulu(AVC) on 14 krooni ja ATC=24 krooni Firma kohta on olemas tabel Töötajate arv 1 2 3 4 5 6 Koguprodukt 3 8 12 15 17 18 A) a) 3 B) b) 3,75 Mis alljärgnevast ei suurenda firma keskmist kogutulu
järgmine: Müügikäibe kriitiline piir rahalises väljenduses: Müügikäive-(muutuvkulud+püsikulud)=0 S-(VC+F)=0 kus S-müügikäive, VC-summaarsed muutuvkulud, F-summaarsed püsikulud Rakendamise võimalused: täiendava kriteeriumina investeerimisprojektide analüüsimisel; kulude struktuuri planeerimisel; toote tootmistehnoloogia valikul. Piirangud ja puudused: eeldab püsivat tootmise ja müügikäibe struktuuri; eeldab püsivaid hindu ja kulusid. 13. Kulude jaotamine muutuvkuludeks ja püsikuludeks 14. Toodangu kriitiline maht naturaalnäitajates ja rahalises väljenduses Toodangu kriitilise mahu (naturaalnäitajates valemi tuletamine: (P*Q)-(V*C)-F=0 Q(P-V)-F=0 Q(P-V)=F Kus P-müügihind ühiku kohta, Q – müüdud kogus, V – muutuvkulud ühiku kohta, F – püsivkulud. QB=F/P-V, kus QB – toodangu kriitiline maht naturaalühikutes „tükki“, F – summaarsed püsikud, P – ühiku müügihind, V –ühiku muutuvkulud. 15
amortisatsiooni mahaarvamist 8Muu sissetulek 9Tulemus enne intresside maksmist 10Intressid 11Isiklik tarbimine 12Puhaskasum Kogutoodang on väärtus, mis põllumajandusettevqttes aasta jooksul on toodetud. Toodang võib olla müüdud, kasutatud ettevõtte siseselt või jäetud varudeks. Muutuvkulud on iga tootmisharu puhul erinevad. Siia alla kuuluvad kulutused seemnetele, väetisele, taimekaitsevahendite, tasu renditud masinate eest jne. Loomakasvatuses on muutuvkuludeks kulutused söötadele, mineraalainetele, veterinaarteenustele jne. Mutuvkulude tase sõltub eelkõige tootmise mahust. Kattetulu on kogutoodangu ja muutuvkulude väärtuse vahe. Kui pqllumajandusettevqttes on mitu erinevat tootmissuunda, tuleb puhaskasumi väljatoomiseks teha üsna keerukaid arvutusi. Lihtsam on arvutada iga tootmisharu kohta eraldi kattetulu ja seejärel tulem kogu ettevqtte kohta tervikuna. Kattetulu on üks kasumi liikidest, mis võimaldab
a) Õige b) vale 44. Täiendav toodang, mida firma suudab toota ühe täiendava teguriühiku kasutuselevõtu tulemusena, kujutab endast piirtoodangut (ehk piirprotukti) a) Õige b) vale 45. Kasum võrdub firma kogu tulu ja kogukulu ... a) Summaga b) korrutisega c)vahega 46. Firma muutuvkuludeks on: ** (ei tule töösse) a) Tööliste töötasu (tükitöö alusel) c) tootmisruumide rent b) (hoonete) amortisatsioonierialdised 47. Kui firma toodab 10 ühikut ja tema kogukulu on 240, sh. Kogupüsikulu on 100, siis on: a) Keskmine püsikulu 10 ja keskmine kogukulu 14 b) Keskmine muutuvkulu 14 ja keskmine kogukulu 24 48. Firma kohta on olemas tabel: Töötajate arv 1 2 3 4 5 6
Programmi lõpus esitlused investoritele. 32. Tasuvuspunkti arvestus. Püsi- ja muutuvkulude mõiste. Tasuvuspunkt = käive ja kogukulu on võrdsed. Püsikulud ei sõltu ettevõtte tegevuse mahust, st sellest, kui palju ta mingil perioodil midagi toodab või teenuseid osutab. Püsikuludeks võivad olla näiteks rent, küte, laenuintress, kontorikulud jne. Muutuvkulud varieeruvad koos tegevuse mahu muutumisega, kuid nad on püsivad tooteühiku kohta. Muutuvkuludeks tootmisettevõttel on toodete valmistamiseks kasutatavate materjalide ja energia kulu, tootmistööliste palk koos maksudega (tükitöölistel hulgale), pakendi kulu jms. 33. Vajaliku stardikapitali hindamine ettevõtte rajamisel. Surmaoru mõiste. Piisavalt vahendeid ettevalmistus- ja stardikuludeks. - Hoonete/ruumide ehitamine, ost või rent (ka remont, ümberehitused) – samas paljud alustavad koduettevõttena, mõni üksik ehitab või ostab kohe hoone.
liikumised,jne.) Millised on eelised laoteenuse kasutamisel? · Vabanetakse kõikidest kauba ladustamisega seonduvatest küsimustest ja probleemidest 11 · Kulud ladustamisega seonduvale on otseselt seotud ladustatud kauba hulgaga ja tehtud tööprotseduuridega - lihtne ja selge mõõta, püsikulud muutuvkuludeks · Vabaneb kapital, mis on seotud laohoonetesse, -vahenditesse, inimressurssi · Saab keskenduda ainult oma põhitegevusele · Laotöö kvaliteedis saab kindel olla, laooperaatori vastutus on määratletud poolte vahelises lepingus · Kogukulud ladustamisega seonduvale vähenevad Teenused Logistikapartneri põhitegevuseks on logistikaalased ja protsesside optimeerimisega seotud konsultatsiooniteenused ning protsesside juhtimine.
aastates, kd laenu tulumaksueelne hind. Laenude ja võlakirjade tulumaksujärgne hind Kd arvutatakse lähtudes tulumaksueelsest hinnast ja tulumaksumäärast: Kd=tulumaksueelne hind protsentides*(1-tulumaksumäär) Kui intresse makstakse kaks korda aastas, toimub obligatsiooni või laenu hinna arvutamine järgmise valemi järgi: NP0= Tähtajatu võlakirja hind: kd=I/V , I-aastan intessisumma, V võlakirja müügist saadud netotulu Mingid valemid veel... 35) Kulude jaotamine muutuvkuludeks ja püsikuludeks Muutuvkulu on vahetus sõltuvuses toodangu mahust see kasvab toodangu mahu kasvamisel ja väheneb selle kahanemisel. N: tööliste palgakulu, põhimaterjalid, toodangu pakkekulu. Muutuvkulud ühele tootele konstantsed. Püsikulud ei sõltu otseselt toodetud ja müüdud toodangu suurusest. Neid on vaja teatud summas, olenemata sellest, kas ettevõtte üldse midagi toodab või mitte. N:amortisatsioon, juhtkonna töötasu, kindlustus, rendikulu
Toodangu realiseerimis- (müügi-)hinda kujundavad konkreetsele toodanguliigile kujunenud hinnatase, mis sõltub toodangu pakkumise ulatusest, kasutamise otstarbest (söödaks, toiduks, tööstusele), toodangu kvaliteedist ja muudest realiseerimisega seotud tingimustest nt. realiseerimisajast ja- kohast ning viisist (talu väravas, turul, kokkuostu, kauplustele, restoranidele). Tootmisomahinda kujundavad muutuv-ja püsikulud. Muutuvkuludeks: materjalikulud (seeme, väetis, kütusekulud, taimekaitsevahendite kulud); Teenustööde kulud, töötasu (mis sõltub palgatasemest ja töömahust), Püsivkuludeks: PV kulum, üldkulud, masinate rendikulu, kindlustuskulud, intressikulud, maksud Omahinda mõjutavad nii tehtud kulutused kui ka kultuuri saagikus, looduslikud tingimused, mitmed majanduslikud tegurid. Saagikust mõjutavad omakorda: ilmastik, mulla viljakus, seemne kvaliteet, väetamise tase
Reserv 7-10% 7845 Tegevuskulud 2 kuud 69654 Kokku 155951 Tabel 7. Käivituskulud. 3.2. Tegevuskulud Meie ettevõtte tegevuse käigus tekkivateks kuludeks on püsi- ja muutuvkulud. Püsikuludeks on äripinna rent, kommunaalmaksed ja töötajate igakuised palgakulud ning muutuvkuludeks on reklaamtegevuse kulud ja erinevad ettenägematud kulud, milleks võivad olla lisamaterjalide hankimiskulud. Reklaamtegevusele eraldatakse raha sõltuvalt klientide rohkusest ning potensiaalsete klientide huvitatusest. Töötajate palgad vaadatakse juhatuse poolt igal aastal uuesti üle ning tehakse antud hetke majanduslikku seisu arvesse võttes vastav otsus, kas palkade suurust langetada, samaks jätta või tõsta. Tegevuskulud 2 kuud
Tulumaksu olemasolul saavad ettevõtted laenukapitali kasutamise kaudu tõsta firma väärtust ja alandada kapitali alternatiivkulu. Mida suurem on laenukapitali osatähtsus, seda suurem on ka väärtus. 40. Kasumi- kahjumi piir Kasumi-kahjumi piir on müügikäibe suurus, mille juures tulud-kulud on võrdsed. Kui suurendada müügikäivet, tekib kasum ja vastupidi. Kasumi-kahjumi piiri analüüs lähtub kulude jagunemisest püsikuludeks ja muutuvkuludeks. Rakendamine: täiendava kriteeriumina investeeringuprojektide juhtimisel kulude struktuuri planeerimisel toote tootmistehnoloogia valikul. Puudused: eeldab püsivat tootmise ja müügikäibe struktuuri, eeldab püsivaid hindu ja kulusid. 41. Toodangu kriitline maht naturaalnäitajates- ülesanne P-müügihind ühiku kohta Q- toodangu kriitline maht naturaalühikutes (tk) V- muutuvkulud ühiku kohta F- püsikulud (P*Q)-(V*Q)-F=0 Q(P-V)-F=0 Q(P-V)=F
töötajaid vähe ning iga täiendava töötaja palkamine suurendab oluliselt toodangut. Paraku alates kolmandast töötajast on iga järgmise töötaja piirtoodang väiksem ning muutub koguni negatiivseks alates kaheksandast töötajast (liiga tööjõumahukas keskkond võib vähendada tootlikkust ehk üksteisele „jäädakse jalgu“). Nimetatud nähtust nimetatakse kahaneva piirtootlikkuse seaduseks. 10) Lühiperioodi kogukulu jagunemine püsi- ja muutuvkuludeks. Ettevõtte kogukulu (TC – total cost) lühiperioodil jaguneb püsikuluks ja muutuvkuluks. TC = FC + VC Püsikulu (FC – fixed cost) on kulu, mille suurus ei muutu, kui ettevõte muudab lühiperioodil oma tootmismahtu. Püsikulud esinevad isegi juhul, kui ettevõte midagi ei tooda. Muutuvkulu (VC – variable cost) on kulu, mille suurus sõltub ettevõtte tootmismahust (näiteks tööjõukulud või toormaterjali soetamine). NB
Mõõdukas kokkupuude tarnijaga Tihe kokkupuude tarnijada Vähene info jagamine Tihe info jagamine ja läbipaistvus Vähempakkumiste korraldamine Üldiselt vähempakkumisi ei korraldata Logistika väljasttellimine ja kolmanda osapoole logistika · Logistika väljasttellimise peamised põhjused on: o Keskendumine põhitegevusele o Püsikulude teisendamine muutuvkuludeks o Kulude vähendamine (oma vahendite otstarbekam kasutamine) o Parem ülevaade tegevuskuludest o Tõhusam ordanisatsioon o Kiirem ligipääs uutele turgudele ja jaotuskanalitele (e-kaubandus) o Jotussüsteemide tsentraliseerimine (globaalsed ettevõtted) · Logistika väljasttellimisega on seotud järgnevad riskid: o Oht kaotada kontroll toote- ja materjalivoogude üle
Tihti hinnatakse ettevõtte kulutusi lähtudes nende mõju ajalisest ulatusest ettevõtte juhtide tootmisotsustele ehk teiste sõnadega, lähtudes nn. tootmishorisondist ehk otsustamishorisondist. Sellest tulenevalt jaotatakse eetevõtte juhtkonna otsused: Lühiajalised, pikaajalised ja ülipikaajalised Oletame, et siis, kui firma toodab 10 ühikut, tema AVC = 32, AFC =10 ja MC = 50. Seega: Firma kogukulud TC =420 (TC = 10x22 + 10x5 = 420) ATC = 42 Muutuvkuludeks nimetatakse ettevõtte kulusid Mis muutuvad sõltuvalt toodangumahust nii lühi- kui pikal perioodil Kui on teada, et firma püsikulud kasvavad aasta jooksul 100 000 võrra (ceteris paribus), siis: Suurenevad nii keskmine püsikulu kui keskmine kogukulu Kahanevate tulude seadus väljendab fakti, et: ühest momendist alates hakkavad ettevõtte tulud kahanema Kui firma toodab null ühikut, siis On firma muutuvkulud samuti võrdsed nulliga
nende käitumisliku iseloomu alusel muutuvateks ja püsivateks kuludeks. Muutuvkulu on kulu, mis muutub funktsionaalselt tegevuse mahu muutumisega. Kõige olulisem sõna on siin „funktsionaalselt“. Nende kulude puhul saame alati määrata kulude muutuse vastavalt nende funktsioonile. Kõige lihtsam on lineaarne (proportsionaalne) muutus vastavalt tegevusmahu muutusele. Aga see võib olla ka mõne teise funktsiooni (astmeline, logaritmi vmt) põhine. Muutuvkuludeks on tüüpiliselt näiteks põhimaterjalide kulud, tükipalgaga seotud kulud, tegevusmahust sõltuvad energiakulud, transpordiettevõttes kütusekulud jne Püsikulu on kulu, mis jääb muutumatuks erinevate tegevusmahtude puhul teatud ajaperioodis. Ka püsikulud võivad oma mahult muutuda, kuid nad ei tee sea funktsionaalselt vaid tavaliselt astmeliselt. See tähendab, et püsikulud jäävad konstantseks kuni teatud tegevusmahuni kuid kuna suurema tegevusmahu
täiendava töötaja lisandumisel TP suureneb järjest rohkem (TP kõver muutub järsemaks), mistõttu MP kasvab. Mingist hetkest jõutakse punkti, kus on liiga palju tööjõudu ja liiga vähe kapitali ning iga täiendava töötaja poolt loodud täiendav toodang hakkab langema (MP langeb, TP kõver muutub laugemaks). Kõik firma kulud kokku moodustavad kogukulud (total costs, TC). Lühiperioodil saab kogukulud jagada püsikuludeks (fixed costs, FC) ja muutuvkuludeks (variable costs, VC) ehk teisisõnu on kogukulud muutuvkulude ja püsikulude summa Püsikulude all mõeldakse kulusid, mis ei sõltu toodangu mahust. Kui toodangumaht on null, siis firma kogukulud võrduvad püsikuludega. Muutuvkulud sõltuvad toodangumahust. Kui toodangumaht on null, siis firmal muutuvkulusid pole. FC tase toodangumahu muutudes ei muutu. Nii TC kui ka VC kõverad alguses muutuvad järjest laugemaks ning seejärel järsemaks.
Tasuvuspunkti arvestus. Püsi- ja muutuvkulude mõiste. • Püsikulud ei sõltu ettevõtte tegevuse mahust, st sellest, kui palju ta mingil perioodil midagi toodab või teenuseid osutab. Püsikuludeks võivad olla näiteks rent, küte, kulum, laenuintress, kontorikulud, osa palgakulusid koos kaasnevate maksudega, reklaamikulud, mitmesuguste ostetud teenuste (raamatupidamine, valve) kulud jne. • Muutuvkulud varieeruvad koos tegevuse mahu muutumisega, kuid nad on püsivad tooteühiku kohta. Muutuvkuludeks tootmisettevõttel on toodete valmistamiseks kasutatavate materjalide ja energia kulu, tootmistööliste palk koos maksudega (tükitöölistel hulgale), pakendi kulu jms. Kaubandusettevõttel – edasimüügiks ostetud kaupade kulu. 33. Vajaliku stardikapitali hindamine ettevõtte rajamisel. Surmaoru mõiste. • Hoonete/ruumide ehitamine, ost või rent (ka remont, ümberehitused) – samas paljud alustavad koduettevõttena, mõni üksik ehitab või ostab kohe hoone.
64 Töötajate palkadega seotud maksud kajastatakse personalikulude all automaatselt pärast brutopalga sisestamist (rida 82 ja rida 83). Käibemaks kajastub automaatselt real 87. 19. PÜSI- JA MUUTUVKULUD Ka püsi- ja muutuvkulude jaoks ei ole äriplaanis eraldi alapeatükki, kuid nende tundmine lihtsustab finantsprognooside koostamist. Siinkohal tuleb kulud jagada kaheks liigiks: muutuvkuludeks ja püsikuludeks. Muutuvkulud on need kulud, mis sõltuvad toodangu ja selle müügi mahust, püsikulud ei muutu koos toodangu hulgaga. Näiteks palk, mida makstakse tükitöötajatele, kes seda valmistavad, on muutuvkulu. Osakonnajuhataja kuupalk aga kuulub püsikulude hulka. Kui kasvatatakse varast köögivilja, siis lisatakse kasvuhoone kütmine muutuvkulude, abihoonete kütmine aga püsikulude hulka.
KASUMILÄVI, TASUVUSPUNKT (BEP ) Tasuvuspunkti arvestused näitavad, kui suur peab olema käive, et katta püsikulud BEP = püsikulud : (1- muutuvkulud /käive) ehk BEP = püsikulud : müügikatte (brutorentaabluse) tase Näide: Ettevõtte käive oli 1800 TEEK, muutuvkulud 1030 TEEK, müügikatte tase seega 1-0,57= 0,43. Püsikulud olid koos kulumiga 570 TEEK. BEP = 570 / 0,43 = 1325 TEEK, millest 570 TEEK eest kaetakse püsikulud ja 755 TEEK jääb muutuvkuludeks (s.o. 0,57 x 1325 ) Andres Laar 2008 2007 OHUTUSVARU Ohutusvaru (kindlustusmarginaal) näitab, kui palju võib langeda ettevõtte käive, enne kui ettevõtte jõuab kahjumisse. Ohutusvaru määr = (käive BEP) / käive * 100 Leiame ohutusvaru määra, kasutades eelmises näites toodud andmeid: Ohutusvaru määr = 1800-1325/ 1800 x100 = 26,4%
Püsi- ja muutuvkulude mõiste. Püsikulud ei sõltu ettevõtte tegevuse mahust, st sellest, kui palju ta mingil perioodil midagi toodab või teenuseid osutab. Püsikuludeks võivad olla näiteks rent, küte, kulum, laenuintress, kontorikulud, osa palgakulusid koos kaasnevate maksudega, reklaamikulud, mitmesuguste ostetud teenuste (raamatupidamine, valve) kulud jne. Muutuvkulud varieeruvad koos tegevuse mahu muutumisega, kuid nad on püsivad tooteühiku kohta. Muutuvkuludeks tootmisettevõttel on toodete valmistamiseks kasutatavate materjalide ja energia kulu, tootmistööliste palk koos maksudega (tükitöölistel hulgale), pakendi kulu jms. Kaubandusettevõttel edasimüügiks ostetud kaupade kulu. 32. Vajaliku stardikapitali hindamine ettevõtte rajamisel. Peamised rahalised kulutused ettevõtte rajamisel on Hoonete/ruumide ehitamine, ost või rent (ka remont, ümberehitused). Vajalike masinate, seadmete, mööbli jne ost
määra järgi. Ülal- või allpool kahjumi või kasumi kujunemise määrab jääktulumäär. Sihtkasum + Püsikulud Jääktulumäär = -------------------------------------- Müügilaekumine - Piirangud kasumiläve analüüsi rakendamiseks · Eeldatakse, et ükskõik kui suuri koguseid toodet saab müüa sama hinnaga see on ülimalt ebatõenäoline · Analüüsis on tarvis kõik kulud rangelt jaotada püsi- ja muutuvkuludeks. Tegelikkuses on mõningaid kulutusi (näiteks reklaam) väga raske liigitada. · Traditsiooniline kasumiläve analüüs eeldab, et muutuvkulud ühiku kohta on konstantsed, mis ei tarvitse alati paika pidada reaalses tegelikkuses (näiteks koguseline hinnasoodustus tooraine suurtes kogustes ostmisel). · Oletatakse, et püsikulud on summana konstantsed, kuid ka need võivad teatud tingimustes muutuda (näiteks valgustus, uued töötajad jne).
54. Majandusarvestus ettevõttes. reklaamikulud, mitmesuguste ostetud teenuste (raamatupidamine, valve) kulud jne. RAAMATUPIDAMINE on majandusarvestuse süsteem ettevõtte tasandil, kajastades Muutuvkulud varieeruvad koos tegevuse mahu muutumisega, kuid nad on püsivad ettevõtte varasid ja nende varade moodustamise allikaid ning nendega kaasnevaid tooteühiku kohta. Muutuvkuludeks tootmisettevõttel on toodete valmistamiseks tehinguid. kasutatavate materjalide ja energia kulu, tootmistööliste palk koos maksudega Raamatupidamise korraldamise kohustus on ettevõtte juhil. Võimalused: (tükitöölistel hulgale), pakendi kulu jms. Kaubandusettevõttel edasimüügiks ostetud
Kuivõrd fikseeritud tootmissisendite mahtu ei saa lühiajaliselt muuta, siis ei sõltu fikseeritud kulude suurus tootmismahust. Muutuvkulu on muutuvsisendiga seotud kulu. Kuivõrd muutuvsisendite mahtu on võimalik lühiajaliselt muuta, siis järelikult sõltuvad kogu muutuvkulud tootmismahust. Mida rohkem ettevõte toodab, seda rohkem kasutab ta muutuvsisendeid ning seda suuremad on kogu muutuvkulud. Kampsunikuduja kogukulusid ning nende jagunemist püsikuludeks ning muutuvkuludeks iseloomustab joonis 6.1. Joonise all oleva tabeli kaks esimest tulpa iseloomustavad tootmisfunktsiooni. Kampsunikuduja fikseeritud sisenditeks on kudumismasinad ning tootmishooned. Oletame, et fikseeritud sisenditega seotud kulu ehk püsikulu ühes päevas on 25 krooni. Ühele töölisele tuleb päevas kulutada samuti 25 krooni. Tööliste hulga suurenemine toob endaga kaasa muutuvkulude suurenemise. Kogukulu on kogu püsikulu ja kogu muutuvkulu summa
põhimõtete ja tehnikate kasutamist kogu ettevõttes, võimaldades kulusid võrrelda ja seeläbi tuvastada ja kõrvaldada ebaefektiivsust. 8 Esimeseks sammuks kuluarvestuse süsteemi loomisel on kõikide oma ettevõtte kulude liigitamine. Kulude liigitamise sisuks on samaliigiliste kuluartiklite rühmitamine eesmärgiga saada erinevatest kuludest paremat ülevaadet. Püsi- ja muutuvkulud Kulusid saab liigitada püsi- ja muutuvkuludeks. Selline liigitamine on vajalik näiteks varade hindamisel, omahinna kalkuleerimisel. Taolisel liigitamisel tuleb erilist tähelepanu pöörata kulude seotusele toodanguga: · püsikulu on kulu, mis jääb muutumatuks sõltumata tegevusmahu suurenemisest või vähenemisest, näiteks juhatuse liikmete töötasu, hoonete rendikulu jne; · muutuvkulu on kulu, mis muutub seoses tegevuse mahu suurenemise või
tegevusmahu muutumisest hädavajalikud, kulude täpne prognoosimine on strateegilise juhtimise üks võtmeküsimusi. Esiteks aitab kulude prognoosimine kindlaks teha tulevasi kulusid, kasutades toimingupõhiseid, mahupõhiseid jm kulukäitureid. Teiseks, kuluprognoosimine aitab identifitseerida kuluobjekti peamisi kulukäitureid. 14 Kulude prognoosimine tugineb kulude liigitamisele püsi- ja muutuvkuludeks. Kulude prognoosimiseks (segakulude analüüsiks) on mitu moodust: ● tehnoloogiline lähenemisviis; ● konverentsimeetod; ● kontode klassifitseerimismeetod; ● möödaniku andmete ekstrapoleerimisele tuginev statistiline lähenemisviis, valdavalt kasutatakse regressioonanalüüsi meetodeid (maksimumi-miinimumi meetod, visuaalmeetod, vähimruutude meetod). Kui pole andmeid möödaniku kohta (näiteks kui evitatakse täiesti uus toode) või kui
ja äriplaani vormis. Lisaks prognoositavatele aruannetele peab finantsosa sisaldama ka märkuseid, mis põhjendavad iga kirjapandud tulu ja kulutust. Need peavad olema lühikesed selgitused, mis kirjeldavad, mille alusel on tabelid koostatud. Kasumiaruandes prognoositud tulu tuleb firma toodete/teenuste müügist. Siinjuures on vaja näidata, milliseks on prognoositud müüdud toodete arv ning milline on nende eeldatav hind. Kulud jagunevad kahte liiki: muutuvkuludeks ja püsikuludeks. Muutuvkulud on need kulud, mis sõltuvad toodangu ja selle müügi mahust, püsikulud ei muutu koos toodangu hulgaga. Siinjuures tuleb silmas pidada, et käibemaksukohustuslased ei arvesta ostetud kaupade ja teenuste eest makstud käibemaksu kuluna, kuna nad lahutavad selle riigile makstavast käibemaksust maha. Mittekohustuslaste jaoks on ostetud kaupade ja teenuste hinna sisse arvestatud käibemaksu kulu. Finantstulud ja kulud
seadmete ja tööriistade kulud, ning juhtimise ja administreerimise kulud. Kaudsed kulud on kulud, mis jääksid justkui üle pärast seda, kui otsekulud on seotud kindlate toodete ja teenustega. Kulude otsesus või kaudsus on seotud ulatuse või määraga, mil määral ja millises ulatuses on võimalik kulusid siduda otse vaadeldava toote või teenusega. Otsestel tööjõukuludel on kalduvus muutuda lühiperioodil kindla tasemega püsivkuludeks. Kulud jaotatakse püsiv- ja muutuvkuludeks selle alusel, kuidas kulude tekkimine on seotud tootmise või teenuse koguse muutusega. Püsivkulud on kõik need ülejäänud kulud, mis pole muutuvkulud. Püsivkulude määr on ühesugune sõltumata sellest, millise intensiivsusega tegevused toimuvad. Püsivkulude suurus jääb muutumatuks ka siis kui tegevusi üldse ei toimu. Tüüpilisteks püsivkuludeks on hoonete ja seadmete amortisatsioon, juhtkonna palgakulu, küttekulu jne
ja administreerimise kulud. Kaudsed kulud on kulud, mis jääksid justkui üle pärast seda, kui otsekulud on seotud kindlate toodete ja teenustega. Kulude otsesus või kaudsus on seotud ulatuse või määraga, mil määral ja millises ulatuses on võimalik kulusid siduda otse vaadeldava toote või teenusega. Otsestel tööjõukuludel on kalduvus muutuda lühiperioodil kindla tasemega püsivkuludeks. Kulud jaotatakse püsiv- ja muutuvkuludeks selle alusel, kuidas kulude tekkimine on seotud tootmise või teenuse koguse muutusega. Püsivkulud on kõik need ülejäänud kulud, mis pole muutuvkulud. Püsivkulude määr on ühesugune sõltumata sellest, millise intensiivsusega tegevused toimuvad. Püsivkulude suurus jääb muutumatuks ka siis kui tegevusi üldse ei toimu. Tüüpilisteks püsivkuludeks on hoonete ja seadmete amortisatsioon, juhtkonna palgakulu, küttekulu jne. Loomulikult on püsivkulud
loodud täiendav toodang hakkab langema (MP langeb, TP kõver muutub laugemaks). Käsitletud seosed tootmistegurite ja toodangu vahel aitavad mõista ka firma kulude struktuuri ja dünaamikat, kuna firma kulud on otseselt seotud tootmistegurite maksumusega. Esiteks, kõik firma kulud kokku moodustavad kogukulud (total costs, TC). Lühiperioodil saab kogukulud jagada püsikuludeks (fixed costs, FC) ja muutuvkuludeks (variable costs, VC) ehk teisisõnu on kogukulud muutuvkulude ja püsikulude summa: 35 PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 FC + VC = TC (9) Püsikulude all mõeldakse kulusid, mis ei sõltu toodangu mahust. Kui toodangumaht
äriideed ja väljakujunenud struktuuri. Kui aga hinnamuutuse mõju tarbijale on väga suur, on järgimine vajalik. 8.2.4 Hinnameetodi valik A. Kulukeskne meetod – hinna kujundamine lähtuvalt kuludest. 1 . Juurdehindlusmeetod : Hind = Omahind + Teatud juurdehindlus Kaubanduses tehakse juurdehindlus ostuhinnale, tootmises omahinnale. Meetodi aluseks on kogukulude jaotamine püsikuludeks (nt üür, küte, kindlustus), mis ei sõltu tootmis- ja müügimahust, ja muutuvkuludeks (nt tooraine), mis otseselt sõltuvad tootmis- ja müügimahust. Selle meetodi puuduseks on see, et hind ei reageeri nõudluse muutustele. Praktikas väga levinud meetod, kuna kulusid teatakse nõudlusest paremini. 2 . Kasumiläve meetod : see meetod taotleb kõigi kulude katmist ja ettenähtud kasumi saamist. Eesmärgiks on hind, mis viib ettevõtte üle kasumilävepunkti. Püsikulud
Õ Täida lüngad! · Täiendav toodang, mida firma suudab toota ühe täiendava teguriühiku kasutuselevõtu tulemusena, kujutab endast piirprodukti. · Arvestuslik kasum võrdub firma kogutulu ja otseste kulude vahega ja majanduskasum võrdub firma kogutulu ja kõikide kulude vahega. · Tootmismahu puhul, kus keskmine muutuvkulu (AVC) on minimaalne, võrdub AVC piirkuluga. Tee õige valik! · Firma muutuvkuludeks on: o Töötasu o Amortisatsioonikulud (nt tehnika kulumine) o Tootmisruumide rent o Kõik nimetatud · Kui firma toodab 10 ühikut ja tema kogukulu (TC) on 240 krooni ning püsikulu (FC) on 100 krooni, on: o AFC=10 ja ATC=14 o AVC=14 ja ATC =24 o MC=140 ja ATC=34 o ATC-d ja AFC-d ei saa kindlaks määrata Lahendus: Firma kohta on olemas tabel:
olnud mujal töötades näiteks 120000 krooni, siis oma ettevõtte töötades kaotas ta 20000 krooni, kuigi arvestuslik kasum oli 100000 krooni. Järelikult on alternatiivkulu teiselt poolt saamatajäänud tulu Iga ettevõtte raamatupidamine toob välja mis tahes toote valmistamiseks tehtud püsi- ja muutuvkulud. Püsikulude alla liigitatakse need tootmisega seotud kulud, mis on vajalikud ettevõtte kui organisatsiooni käigus hoidmiseks. Muutuvkuludeks on näiteks tooraine, tootmistööliste palgad, energia st. siia kuuluvad kõik need kululiigid, mis on otseselt seotud tootmisega.. Aja jooksul ettevõtte varade väärtus väheneb ja seda protsessi nimetatakse amortisatsiooniks. Amortiseerumise all mõeldakse eelkõige vara turuväärtuse kahanemist vastavalt tema kulumisele ja väärtuse osade kaupa ülekandmist valmistatavasse toodangusse. Amortisatsiooni arvutamiseks on omad kindlad
Kahaneva piirtootlikkuse seadus ehk kahanevate tulude seadus on lühiperioodi seadus ja vastavalt sellele ühte tootmissisendit suurendades, aga teisi mitte muutes, hakkab selle suurendatava sisendi piirprodukt teatud sisendi kogusest vähenema. Kulusid on võimalik liigitada mitut moodi ja lähtudes ajaperioodist vaadatakse neid lühiperioodi kuludena ja pika perioodi kuludena. Lühiperioodi kulud tulenevad muutuvsisendite ostmise kuludest, neid nimetatakse muutuvkuludeks. Lühiperioodil on ka püsikulu, aga see ei muutu. 46 Kogukulu (TC) = püsikulu (FC) + muutuvkulu(VC) Analüüsi seisukohast on olulisemad keskmised kulud kui kogukulud. Arvutatakse keskmine kogukulu ATC, keskmine muutuvkulu AVC, keskmine püsikulu AFC, seega need on kulud 1 toodanguühiku tootmiseks. Piirkulu MC on kogukulu suurenemine 1 täiendava toodanguühiku tootmisest.
Strateegilise kasumi mudel (strategic profit mode4 on laialdaselt fmantsanalüüsis kasutatava, juba 1910-ndate lõpus välja töötatud DuPonti mudeli edasiarendus. Põhimõtteliselt integreerib strateegilise kasumi (nagu ka DuPont mudel) mudel ettevõtte kasumiaruande ja bilansi näitajad Mudeli ülemises osas sisaldab kasumiaruande näitajad. Ettevõtte kogukulud on jagatud muutuv- ja püsikuludeks. Muutuvkulud on kulud, mis muutuvad sõltuvalt tegevusmahust. Muutuvkuludeks võivad olla näiteks allhangete, ostetud teenuste kulu, tootmise ja teenuste osutamisega seotud otsekulud, riknemine ja kadu jms. Püsikulude suurus tegevuse mahust ei sõltu, need on (suhteliselt) konstantsed. Püsikuludeks võivad olla näiteks palgad ja maksud, laokulud, rendid, kindlustusmaksed, amortisatsioon, liisingmaksed jms. Mudeli alumine osa moodustub ettevõtte bilanssi kuuluvate varade väärtusest. Ettevõtte varad jagunevad põhi- ja käibevaraks
Kuivõrd fikseeritud tootmissisendite mahtu ei saa lühiajaliselt muuta, siis ei sõltu fikseeritud kulude suurus tootmismahust. Muutuvkulu on muutuvsisendiga seotud kulu. Kuivõrd muutuvsisendite mahtu on võimalik lühiajaliselt muuta, siis järelikult sõltuvad kogu muutuvkulud tootmismahust. Mida rohkem ettevõte toodab, seda rohkem kasutab ta muutuvsisendeid ning seda suuremad on kogu muutuvkulud. Kampsunikuduja kogukulusid ning nende jagunemist püsikuludeks ning muutuvkuludeks iseloomustab joonis 8.4. Joonise all oleva tabeli kaks esimest tulpa iseloomustavad eelpoolkäsitletud (vt. joonis 8.1) tootmisfunktsiooni. Kampsunikuduja fikseeritud sisenditeks on kudumismasinad ning tootmishooned. Oletame, et fikseeritud sisenditega seotud kulu ehk püsikulu ühes päevas on 25 krooni. Ühele töölisele tuleb päevas kulutada samuti 25 krooni. Tööliste hulga suurenemine toob endaga kaasa muutuvkulude suurenemise. Kogukulu on kogu püsikulu ja kogu muutuvkulu summa
MIKROÖKONOOMIKA 34 Muutuvkulu on muutuvsisendiga seotud kulu. Kuivõrd muutuvsisendite mahtu on võimalik lühiajaliselt muuta, siis järelikult sõltuvad kogu muutuvkulud tootmismahust. Mida rohkem ettevõte toodab, seda rohkem kasutab ta muutuvsisendeid ning seda suuremad on kogu muutuvkulud. Kampsunikuduja kogukulusid ning nende jagunemist püsikuludeks ning muutuvkuludeks iseloomustab joonis 6.4. Joonise all oleva tabeli kaks esimest tulpa iseloomustavad eelpoolkäsitletud (vt. joonis 6.1) tootmisfunktsiooni. Kampsunikuduja fikseeritud sisenditeks on kudumismasinad ning tootmishooned. Oletame, et fikseeritud sisenditega seotud kulu ehk püsikulu ühes päevas on 25 krooni. Ühele töölisele tuleb päevas kulutada samuti 25 krooni. Tööliste hulga suurenemine toob endaga kaasa muutuvkulude suurenemise. Kogukulu on kogu püsikulu ja kogu muutuvkulu summa
võimalik kulusid siduda otse vaadeldava toote või teenusega. Tootmises töötavate tööliste tööjõu- kuludel, mis on tavapäraselt otsekulud, on kalduvus muutuda pikal perioodil kindla tasemega püsiv- kuludeks. Kulud jaotatakse püsiv- ja muutuvkuludeks selle alusel, kuidas kulude tekkimine ja muutumine on seotud tootmise või teenuse koguse muutusega. Muutuvkulud on kulud, mis tekivad ainult siis, kui toimingud leiavad tegelikult aset. Nii näiteks on tüüpilisteks muutuvkuludeks tootmises materjalikulud, transpordis aga veoki kütuse- ja rehvikulud
annaabi.ee 
