Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tarneahela juhtimine (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Kordamisküsimused TARNEAHELA JUHTIMINE


1. Mis on tarneahel

1.TASAND
Ettevõttesiseste tegevuste ning otseste tarnijate ja klientide võrgustik
2.TASAND
Logistiline torujuhe algtarnijast lõpptarbijani
Omavahel seotud logistilised tegevused
2. Virtuaalsed tarneahelad , 3 põhitunnust
Töötajad asuvad paljudes erinevates paikades
Struktuur kiiresti muutuv
Paljusid funktsioone täidavad partnerid

3. Tarneahela äriprotsessid. Mis ahelas, mis üle.

Kliendisuhete haldamine, klienditeeninduse korraldus, nõudluse juhtimine, tellimuste täitmine, tootmisvoo juhtimine, tarnijasuhete haldamine, tootearendus ja turuletoomine, tagastuste haldamine
Tootja – sisseost, tootmine, turundus ja müük, finantsid , logistika , tootearendus
4. Tarneahela juhtimise erinevused traditsioonilise juhtimise logistikaga
Tarneahel on ühtne tervik, mitte fragmenteeritud elementide jada.
Strateegilise juhtimise protsess, oluline strateegiline otsus süsteemide operatiivse juhtimise asemel.
Varud ei ole ohutusventiil ahela eri komponentide vahel, vaid neid kasutatakse integreeritud tootevoo taskaalustamise viimase võimalusena.
Ahela edukuse määrab integreeritud infosüsteemide kasutamine
5. Suboptimeerimine tarneahelas
Ulatus/ Läbimisaeg + Kaubavarud = Maht
Läbi omavahelise kommunikatsiooni ja tegevusinfo jagamise saab kahandada varusid, seega suurendada tarneahela paindlikkust ja vähendada varudega seotud kulusid .
6. Tõmbav tarnemudel
Hankimine, tootmine, tarnimine toimub vastavalt konkreetsele tellimusele. Kliendi tellimus tõmbab toote läbi tarneahela.

7. Mida iseloomustavad tarneahela üleminekupunktid

Kus toimub tarneahelas üleminek tegutsemiselt nõudluse prognooside alusel tegutsemisele konkreetsete tellimuste alusel. CPRF: kollaborataiivne planeerimine , prognoosimine ja varude täiendamine. Ettevõte on paindlik. Müük kasvab, varud vähenevad, tarnevõime kasvab.

8. Milleks kasutatakse infosüsteeme ja tehnoloogiaid

Minimaalsete kulutustega tagada logistika funktsioneerimine . Suurendada konkurentsivõimet
Andmete haldamine ja kogumine
Andmete säilitamine
Andmete analüüs
Koostöö ja suhtlemine tarneahela partneritega

9. Logistika infosüsteemide 4 tasandit

1. transaktsiooni toetuse süsteemid abivahendid teatava logistika funktsiooni täitimisel
2. integreeritud e intraneti organisatsiooni sisesed süsteemid
3. ekstraneti e info vahetamise ja jagamise süsteemid org-de vahel
4. tarneahela juhtimise süsteemid e organisatsioonidevahelised infosüsteemid

10. Mis on EDI ( elektrooniline andmevahetus)

Logistika infosüsteemide ühildamine

11. EDIst saadavad eelised

Vähendab käsitsitöö mahtu – korduvad sisestamised
Andemte töötlemine on aeganõudev - automaatne võrdlemine
Andmevahetuse efektiivsus kasvab
Vigade arv väheneb
Kulude kokkuhoid -Tööjõukulu suureneb, IT ja sidekulud vähenevad
Tagab stabiilsuse
Dokumendi saatmise legitiimsus
Dokumendi Kohalejõudmise kontroll
Salvestab kõik dokumendid
Võimaldab kontrollida ja vahetada infot erinevates formaatides
Kesksüteemi kaudu saab suhelda globaalselt

12. Mis on vöötkoodi kasutamine tarneahelas

Automaatne Optilise märgi tuvastamine .
Koosneb mustadest ja valgetest erineva laiusega triipudest, mis esitab tähti, numbreid ja märke. Moodus esitada sümboleid kahendkoodides, loetakse optilise seadmega . Säästab aega ja vähendab vigu andmete sisestamisel. Märgitakse tooteid, artikleid, rühmapakendeid, aluseid, konteinereid, vaguneid. Odavad, kiiresti ja usaldusväärselt tuvastatavad.
Saadetiste jälgimine , registreerimine veoprotsessis ja kaupade käitlemisel.
EAN koodisüsteemid.

13. RFID ja nende kasutamine tarneahelas. Mida saame teada

Automaatse tuvastamise tehnoloogia . Raadiosageduslikud identifikaatorid automaatseks tuvastamiseks ja info edastamiseks. Mikrokiip . Detailsem tuvastamine, lugemiskaugus, võime lugeda üheaegselt paljude tagide infi .
Jälgitav vastavate seadmetega ilma inimese sekkumiseta, füüsilise ja optilise kontaktita.
Võimaldab automatiseerida materjali voogusid tarneahelas, lähetamis- ja vastuvõtutoiminguid, info kogumist, saadetiste jälgimist. Vigade arvu ja kadusid vähendada. Logistikaprotsessi läbipaistvus.

14. RFID süsteemi kasutamise eelised

Tarnijatel võimalus kiiresti reageerida turu muutustele
Kaubavarude suuruse optimeerimine erinevates tarneahela lülides
Varude ringluse kiirendamine
Olemasolu automatiseeritud kontroll

15. Mis on SMART LABEL (tark etikett)

Kombinatsioon vöötkoodist ja RIFIF-märisest:
Vöötkoodi etikett
RFID kiip
RFID antenn
Liimikihi katteriba
Aktiivne patareiga, passiivne antenniga v poolpassiivne.

16. Tarnijate hindamise valiku 6 etappi

1. Määrata hindamise võtmekriteeriumid
2. Määrata iga hindamiskriteeriumi kaalukus
3. Määratle hindamiskriteeriumide hindamisüsteem
METOODIKA
4. Hinda iga potentsiaalset tarnijat
5. Vaata hindamistulemus läbi ja tee valiku otsus
TARNIJATE KVALIFITSEERIMINE JA VALIK
6. Hinda regulaarselt valitud tarnija suutlikkust
PIDEV TARNIJA HINDAMINE

18. Distantseeritud ja partnerlussuhte 10 erinevust ja 5 kategooriat

DISTANTS PARTNERLUS
Põhineb äritehingul ärisuhtel
Keskendumine lühiajaline, mitte pidev tarnija säilitamine
Orientatsioon Lühiajaline pikaajaline
Dist suhe lähedased suhted
Lihtne ostja-müüja keerukas, suhtesisesed suhted
Rõhk hind, kvaliteet tarne parendamisel, koostööl, tootearendusel
Innovatsioon puudub ostja ja tarnija koostöös
Kokkupuude mõõdukas tihe, iga kohtumine koostöösuhe ja inf
Läbipaistmatu, vähene ifi jagamine läbipaistev, infot märkimisväärselt palju
Vähempakkumised tavapärane üldiselt vähempakkumisi ei korralda
Taktikaline Taktikaline Taktikaline Strateegiline Strateegiline
Vastassuhe distantssuhe osalussuhe sidussuhe usaldussuhe
Palju mitmed piiratud vähesed ainuke TARNIJA
Regul märkimisv mõningane piiratud tarnijapoolne VÕRDLEM
Materjal üldtell ajakava mõni üh integreeritud Nõudluse pl
Agressiivne võimukas pakkumised tihe koostöö avatud hinnakujund LÄBIRÄÄK
Puuduvad juhuslikud proj põhine ristfunkts koostöö str ja töö ärikontaktid
Puudub puudub osal inf tarn proj põhiselt täielik hinnakuj av
Puudub vähempakk standard prots mõni süsteem integreeritud süst E-äri


19. Tarnija hindamise kriteeriumid

Võtmekriteeriumid
Hind, kulu, kvaliteet, klienditeenindus
Kaalukus – mõju valiku lõppotsusele.
Selgelt määratletud hindamissüsteem
Iga pot tarnijat
Valiku otsus pärast konkureerivate pot tarnijate kaalutud hindamist
Regulaarne hindamine – tarnelepingu täitmise kindlus (vastavus spets, aeg, info)



20. Logistika väljast tellimise 7 põhjust

1. keskendumine põhitegevusele
2. püsikulude teisendamine muutuvkuludeks
3. kulude vähendamine
4. parem ülevaade tegevuskuludest
5.tõhusam organisatsioon
6. kiirem ligipääs uutele turgudele ja jaotuskanalitele
7. jaotussüsteemide tsentraliseerimine
Motiivid
Kulude kokkuhoid – tööjõu ja üldkulu
Teenusepakkuja suurem kompetents – parem veokorraldus
1. ASTE
Varade vähendamine – müümise ja rentimise programmid
Mastaap - ühiselt kasutatav võrgustik teiste klientidega
2. ASTE
Äririskid – nõudluse langemine, laovarude vananemine
Unikaalsed teenused – tarneahela läbipaistvus
3. ASTE


21. Tarneahelate juhtimise 7 põhimõtet + näide


1. Segmenteeri kliente võttes aluseks selgete sihtgruppide nõudlused ja kohanda tarneahel neid segmente tulusalt teenindama – N: kohaldatud portfoolio , prioriteedid paika
2.Kohalda logistikavõrgustik vastavalt teenuse nõudlusele ja turu segmentide tulususele – kauba jaotusligistiline kohaldamine mõjutab e/v-t rohkem kui tooted, mis on sarnased – N:3PL
3. Kuula turu signaale, ühilda see oma nõudluse plaaniga kogu tarneketi ulatuses - tagad prognooside järjepidevuse ja optimaalse ressursside paigutuse. N:Tootja kontrollib tarnija juures kauba varu ja vajadusel täiendab seda
4. Erista toodet tarbijale lähemal ja kiirenda konverteerimist kogu tarneahaela lõikes. N:Postponement, pakkimise edasilükkamine jaotuskeskustesse
5. Materjalide ja teenuste omamise kogukulu vähendamiseks halda oma varustusaalikaid strateegiliselt. N:Kasude jagamise kokkulepe
6. Arenda kogu tarneahela raames IKT strateegia, mis toetab otsuste tegemise mitut tasandit ja annab selge ülevaate toodete, teenuste ja info liikumisest. N:EDI, RFID – inf, mida saab kasutada igapäevaselt
7. Võta omaks kogu tarneketti hõlmavad mõõdikud, et hinnata, kui tõusad ja võimekad ollakse kollektiivselt lõpptarbijani jõudes. N: õige aeg, kogus, ühtsed aruande raportid
Tarneahela juhtimine #1 Tarneahela juhtimine #2 Tarneahela juhtimine #3 Tarneahela juhtimine #4 Tarneahela juhtimine #5
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-04-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 68 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor LiisTiirik Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Turunduslogistika kordamiseks
18
docx

Turunduslogistika kordamiseks

puudujääk, mitteõigeaegne tellimuste täitmine, klienditeeninduse probleemid ja probleemid tarnijatega. · Kuidas on logsitika seotud turunduseg? · Praktikas teevad turundajad tihedat koostööd logistikutega klientide nõudmiste rahuldamiseks ja kaupade kättetoimetamiseks, seetõttu on oluline üksteist mõista ja rääkida ,,eriala keeles" · ,,Logistika on see osa tarneahela juhtimises, mis plaanib, teostab ja kontrollib kaupade ja asjaomase info tõhusat edasi- ja tagasisuunalist liikumist ja säilitamist lähtekohta ning tarbimiskoha vahel eesmärgiga rahuldada kliendi nõudmisi" (U.S. Council of Logistics management, 1998) · Kolm olulist märksõna on : süsteemsus, väärtuse lisamine ja kliendile suunatus. · Omavahel seotud logistikategevused moodustavad tarneahela (teekond tarnijalt kliendini)

Baaslogistika
Logistikaõpik
24
pdf

Logistikaõpik

tiline mõtlemine. Kui esimesel aastatuhandel seoti mõistet „logistika“ väekoondiste toidu- ja hobumoonaga varustamisega ja nende varude koosseisuga tegeleva valdkonnaga, siis varajasel keskajal määratleti logistikat kui sõjaväe varustamise ja vägede ümberpaigutamise juhtimise kunsti. 19. sajandil määratlesid väejuhid logistikat kui vägede juhtimise praktilist kunsti. See määratlus hõlmas suurt küsimuste ringi – planeerimine, juhtimine, varustamine, vägede dislokat- sioon, väeosade teenindamine transpordiga ja sildade ning teede ehitamine. Esimesed teaduslikud tööd militaarlogistikas on pärit ühelt prantsuse 19. saj sõjandusspetsialistilt, kes määratles logisti- kat kui “vägede manöövrite praktilist kunsti”. Kuni 18. sajandi lõpuni moodustasid relvad ja laskemoon suhteliselt tühise osa kogu varus- tusest, mida oli vaja sõjaväel liikudes kaasa vedada

Kategoriseerimata
Ostujuhtimise eksami konspekt
15
docx

Ostujuhtimise eksami konspekt

Loeng 1 Tarneahela komponendid: toormaterjal, komponendid, tootja, hulgimüüja, jaemüüja,tarbija Tarneahela juhtimise alla kuulub kõikide osade juhtimine a la kliendisuhted, teenindus, nõudlus, tellimuste täitmine, tarnijasuhted, tootearendus, tagastus. Tarneahela juhtimine- äriprotsesside integreerimine alates klientidest kuni algtarnijateni, kes pakuvad tooteid ja teenuseid. Tellimine(ordering,buying)- ostutellimuse koostamine ja tarnijale edastamine temaga varem kokkulepitud tingimuste raames. Tellimus esitatakse olemasoleva info põhjal tarnija toodete või teenuste kohta

Ostujuhtimine
Ärilogistika- eksamimaterjal
76
docx

Ärilogistika- eksamimaterjal

1. Logistika olemus, osategevused, mõiste ajalugu, tähtsus ja tähtsustumine Märksõnad: interdistsiplinaarsus, logistika missioon, tarneahela ulatus, 7R mudel Logistika mõiste:  Tegevus, mis vastutab organisatsiooni ja tarnijate vahelise materjalivoo eest. Materjalivoog liigub organisatsiooni, selle sisestest tegevustest läbi kuni tarbijani.  Efektiivne logistika pöörleb ümber viie võtmeala – toodete liikumine, informatsiooni liikumine, aeg, kulud ja integratsioon (süsteemsus). Igal neist on määrav mõju logistika

Ärilogistika
Logistika konspekt
56
doc

Logistika konspekt

Committee for Standardization, 991 Logistika on see osa tarneahala Luhtimises mis planeerib, teostab ja kontrollib kaupade, teenuste ja asjassepuutuva informatsiooni efektiivset edasi- ja tagasisuunalist liikumist ja ladustamist lähtepunkti ning tarbimispunkti vahe eesmärgiga rahuldada kliendi nõudmisi. (U. S. Council of Logistics Management, 1 1 1 ', asendas eelmise definitsiooni. Antud definitsioon deklareerib üheselt, et logistika on ainult osa tarneahela juhtimisest). Logistika on ressursside ajaline positsioneerimine (time related positioning of resource) või kogu tarneketi strateegiline juhtimine. Tarnekett on jada üksteisele järgnevaid tegevusi mille eesmärgiks on kliendi rahuldamine. See võib endasse haarata hanked, tootmise, distributsiooni ning jäätmete töötlemise (waste disposal) koos kaasneva transpordi, ladustamise ning infotehnoloogiaga (The Institute of Logistics, 1998.)

Logistika
Raamat LOGISTIKA õpik kutsekoolidele küsimuste vastused
35
docx

Raamat LOGISTIKA õpik kutsekoolidele küsimuste vastused

1. Nimeta ärilogistika peamised ülesanded. Logistika ülesanne on toimetada toorained, materjalid ja valmistooted soovitud kohta, õigel ajal soovitud koguses. 2. Mis on ärilogistika missioon? Üldjuhul defineeritakse ärilogistika missiooni järgmiselt: „Logistika missiooniks on tagada tarbijaile vajalike kaupade ja teenuste saadavus sobiva hinnaga, soovitud kohas ja soovitud koguses“. 3. Määratleda logistikat kui valdkonda tarneahela seisukohalt. Logistika määratlus konkreetse tarneahelasse kuuluva ettevõtte seisukohalt on järgmine: „Logistika on ettevõttesse saabuva, seal liikuva ja ettevõttest väljuva materjalivooga seotud tegevuste planeerimine, organiseerimine, teostamine, juhtimine, kontroll ja arendamine“. 4. Määratleda logistikat kui valdkonda ettevõtte seisukohalt. Logistikat määratletakse ka kui süsteemi, mis on töötatud välja ettevõtte jaoks kasumi saamiseks

Logistika alused
ÕPIME LOGISTIKA EKSAMIKS
55
docx

ÕPIME LOGISTIKA EKSAMIKS

KIRJELDA KOGUKULUDE KONTSEPTSIOONI LOGISTIKAS?.................... 8 7.KIRJELDA KULUDE KOMPROMISSI LOGISTIKAS?................................... 8 8.MIS ON SUBOPTIMEERIMISE EHK LOKAALSE OPTIMEERIMISE VÄLTIMINE?......................................................................................... 8 9.MIS ON FRAGMENTEERITUS?............................................................. 8 10.MIS ON INTERDISTSIPLINAARSUS?................................................... 8 11.KUI SUUR ON TARNEAHELA ULATUS?............................................... 8 12.MIDA KUJUTAB ENDAST TARNEAHELA JUHTIMINE?............................9 13.SÄÄSTLIK (LEAN) JA NOBE (AGILE) MÕTTEVIIS JA STRATEEGIA TARNEAHELAS................................................................................... 10 14.TARNEAHELA AJALINE KAARDISTAMINE:......................................... 11 15.MIS ON LÜKKAMINE (PUSH) JA TÕMBAMINE (PULL) ?....................... 12 16. TARNEAHELA ÜLEMINEKU- EHK SIIRDEPUNKTID..

Baaslogistika
Kordamisteemad ärilogistika eksamiks
41
docx

Kordamisteemad ärilogistika eksamiks

Kordamisteemad ärilogistika eksamiks Kõik alljärgnevalt toodud punktid on vähemal või rohkemal määral loengutest või seminaridest läbi käinud. Loendist leiad ka viited eksami jaoks kõige tähtsamale lugemismaterjalile: Ain Kiisleri ,,Logistika ja tarneahela juhtimine". Logistika olemus Logistika eesmärgiks on..... töötab kui sild..... Logistika on osa tarneahela protsessist, mille eesmärgiks on juhtida kauba/teenuse voogusid tarnijalt lõppkliendini kõige efektiivsemal meetodil, rahuldades samaaegselt lõpptarbija vajadused parimal viisil. Töötab kui sild nõudluse ja pakkumise vahel Kolm voogu ­ materjalivoog, infovoog ja ajaline mõõde Ärilogistika eesmärk on tagada katkematu, nõudluse ja pakkumisega sünkroniseeritud voog. Mida parem on voog, seda vähem on seisakuid ning seda vähem on varude kuhjumist

Ärilogistika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun