Majanduse konspekt (0)

Agraarpoliitika struktuur
Agraarpoliitika esimeseks pooluseks on soovid ja taotlused, missugune peaks põllumajandus olema, milliseid funktsioone täitma ja millisel tasemel peaksid elama nende funktsioonide täitjad, s.o põllumajanduse enda ja põllumajanduse sidusalade töötajad.
Agrp esimest poolust mõjutavad mitmesugused huvirühmad, milleks võivad olla valitsus, erakonnad, rahvakihid, kuni teadlaskoolkondade,-rühmade ja huviseltideni välja.
Agr teiseks pooluseks on soovide ja taotluste täitmise abinõud ja vahendid. Siia kuuluvad seadused, õigusnormid, maksu ja krediidipoliitika kuni haridus -, teadus-, nõustamis-, arendus- ja ühistegevuspoliitikani.
Agr teine poolus ei saa toimida otstarbekalt, kui ei ole selged soovid, millises suunas peaks põllumajandus arenema. Ja vastupidi, agr esimene poolus jääb nii öelda õhku rippuma, kui on küll selge, kuhu soovitakse välja jõuda, kuid puuduvad seaduslikud mehhanismid ja majandushoovad soovide täitmiseks.
Maamajanduspoliitika- *toiduainetetööstuspoliitika * kaubanduspoliitika *interventsioonipoliitika * toidupoliitika * tarbijakaitse
Põllumajanduspoliitika- * tulupoliitika *agraarstruktuuripoliitika
Regionaalpoliitika- *sektoripoliitika, *ettevqtluspoliitika *tööhõivepoliitika *infrastruktuuripoliitika * koolituspoliitika (nõuanne) *ümberõppepoliitika
Maaelupoliitika- *asustus, * maaline elulaad *rahvuspoliitika *kultuuripoliitika *looduskeskonnapoliitika *julgeolekupoliitika
Agrpoliitika ülesanded
*põllumajanduspoliitikaga stabiliseerida hindu, et säilitada põllumajandustootmises teiste rahvamajandusharudega enam-vähem võrdne tulutase, hoidmata sealjuures hindu liiga kõrgel *maamajanduspoliitika kaudu tasakaalustada põllumajandustootmist, töötlemist, kaubastamist ja siseriiklikku tarbimist ning kaasa aidata eri tasandite konkurentsivõime suurenemisele *regioonalpoliitikaga soodustada riigi piirkondade toimetulekut ja nende erisuste vähendamist *sihipärase maaelupoliitika kaudu kaasa aidata maapiirkondade asustuse, inimsõbraliku elukeskonna ja elulaadi kujundamisele, vähendades ühiskonna sotsiaalseid pingeid.
Põllumajanduspoliitikat on definneritud kui riigi meetmete kompleksi, mida rakendatakse põllumajandussektori kujundamisel, saavutamaks soovitatav arengusuund. Pmpoliitikal on mitu eesmärki *suurendada põllumajanduse sissetulekuid ja tulukust *varustada inimesi kvaliteetsete ja mitte liiga kallite toiduainetega *tagada rahva toitmine eriolukordades *tagada rahva toitmine eriolukordades
Pmpoliitika: 1 Tulupoliitika *arengumeetmed *turumeetmed *sisseriiklikud toetusmeetmed 2 Agraarstruktuuripoliitika- Tootmisvormid : 1Liigitus- * maakasutus * kogutulu *müügimaht 2Vormid: *ettevqtted * talud *inimeste majapidamised 3Nõudepoliitika – 1 Intensiivne tootmine- Taimekaitse 2 Ekstensiivne tootmine- Loomakasvatus 4Valdkonnad : * taimekasvatus *loomakasvatus *alternatiivpõllumajandus
Agraarstruktuuripoliitika eesmärk on taimekasvatuse , loomakasvatuse ning alternatiivpõllunduse kohandamine siseriiklike vajaduste rahuldamiseks põllumajandussaadustega, et need vastaks muutuvale turusituatsioonile ning et põllumajandustootmine saaks paremini osaleda rahvamajanduse üldises arengus.
Agraarstr saab vaadelda kolmest lähtekohast #Tootmisvormid, milleks on ettevõtted, talud, inimeste majapidamised. #Ttootmisvaldkonnad, milleks on klassikalisest taimekasvatus , loomakasvatus või alternatiivne põllumajandustootmine #Nõudepoliitika loob veterinaarsed või fütosanitaarsed nõuded eeltodud tootmisvoormidele või tootmisvaldkondadele peamiste põllumajandussaaduste tootmisel.
Maamajanduspoliitikat võib nimetada ka kaudseks põllumajanduspoliitikaks ning jaotada viieks alaosaks, millel kõigil on tihe seos põllumajandus- regionaal- ja maaelupoliitikaga
*Tööstuspoliitika – põllumajandussaadusi töötlevatel ettevõtetel on otseseos põllumajandusliku esmatootmisega. Sõltub suuresti tooraine hulgast, kvaliteedist ning tootjale makstavast hinnast, kui palju saavad töötlevad ettevqtted turustada oma saadusi nii sise- kui ka välisturgudel.
*Kaubanduspoliitika- kaubandusel on põllumajandussaaduste ümberprotsessis suur roll. Kaubandus tegeleb nii esmaste kui ka töödeldud põllumajandussaaduste turustamisega.
*Interventsioon- põllumajandussaaduste kokkuost, hoiustamine , säilitamine ning toidureservide loomine.
*Toiduohutus- põllumajandussaduste tarbimine on seotud inimeste energiavajaduste rahuldamisega. See sõltub suuresti seelest, kui väärtasliku toiduga on tegemist. Toiduohutuse probleemide lahendamisega tegeleb toidupoliitika.
*Tarbikaitse tegeleb põllumajandussaaduste ja toidu nii nagu iga teisegi kaubandustegevuse korral tarbija huvide kaitsemisega s.t. kehtestatud reeglitest kinnipidamise järelevalvega.
Äriplaani koostamise juhend.
1 Peatükk. Kokkuvõte.
A Äriplaani kokkuvõtte B Ettevqtte juhtkonda kuuluvate isikute loetelu , nende haridus ja senine töökogemus C Ettevqtte konsultantide loetelu, haridus ning töökogemus
2 Peat. Ettevõtte äritegevuse ja –idee iseloomustus
A Ettevqtte praeguse majandustegevuse kirjeldus. B finantseeritava uue projekti kirjeldus C Organisatsiooni struktuuri ülesehitus ja vastutuspiirkondade kirjeldus. D Omakapital ja omanike nimekiri E Pakutavate toodete ja teenuste iseloomustus F Pakutavate toodete ja teenuste turu iseloomustus, ülevaade konkurentidest. G Kasutatava tööjõu kirjeldus H Hinna- ja müügistrateegia I Ülevaade koostööpartneritest ja agentidest ning nendega sõlmitud või sõlmitavate lepingute koopiad . J Tooraine ja materjalide hankekanalid K Uue projektiga kaasnevad riskid ja nende vältimise võimalused.
3 Peat. Finantssuhted
A Laenutaotleja pangakontode loetelu B Tagastamata laenude ning tasumata võlgnevuste loetelu.
4 Peat. Projekti tehniline iseloomustus.
A Rajatava objekti joonised, eelarve ja tööde ajaline graafik B Hangitava sisseseade ja/või tehnoloogia kirjeldus, maksumus ja hankegraafik. C Tööde teostajate iseloomustus D Sisseseade ja tehnoloogia tarnijate iseloomustus
5 Peat. Möödunud perioodide finantsaruanded koos selgitustega.
A Kasumiaruanded B Bilansid
6 Peat. Prognoositavad finantsnäitajad (kogu ettevqtte ja konkreetse projekti kohta), vähemalt taotletava laenu kestvuse ulatuses.
A Prognoositav kasumiaruanne B Prognoositav bilanss C Prognoositav rahavoo aruanne
7 Peat. Finantseerimisvajadus
A Vajalik laenusumma ja laenu kasutamise graafik
Eelarve koostamine pqllumajandusettevqttes
Strateegiline tasand ( koonuse tipp) määrab peamised tegevussuunad järgnevaks viieks kuni kümneks aastaks. Need on kaugemad eesmärgid, kuhu ettevõtja kavatseb oma tootmistegevusega jõuda. Eesmärgiks võib olla näiteks lüpsikarja suurendamine , külvipinna laiendamine või hoopis üleminek ühelt tootmisharult teisele.
Taktikaline tasand (koonuse keskosa) määrab plaanid järgnevaks paariks aastaks. Juba sügisel otsustab ettevqtja, millist kultuuri ja kui suurel pinnal järgmisel aastal kasvatada. Samuti kavandab ta karja optimaalse suuruse ja võimalused toodangu realiseerimiseks.
Operatiivne tasand (koonuse põhi) see on igapäevaste jooksvate küsimuste lahendamine, et kõik tööd õigeaegselt tehtud saaksid.
Enamus ettevqtjatest teab, mida on vaja ühel või teisel päeval ja paljudel neist on olemas ettekujutus oma tegevuse kaugematest eesmärkidest. Planeerimise taktikaline tasand on vahelüliks, et leida võimalikult ökonoomne tee lähimate ja kaugemate eesmärkide vahel.
Eelarvete koostamisel rakendatakse kattetulu arvestamise põhimõtet.
Miks just kattetulu?
Paljud arenenud rigid (Inglismaa, USA, Soome, Rootsi jne.) lähtuvad pqllumajandustootmise planeerimisel kattetulust. See on lihtne moodus võrrelda erinevaid tootmisharusid nii taime- kui ka loomakasvatuses. Kasutates ühtset kattetulu arvestamise metoodikat, on võimalik võrrelda tootmise tasuvust nii ettevqtte siseselt kui ka erinevate ettevqtete vahel.
Tootmise planeerimise aluseks on ökonoomiline mudel, mida skemaatiliselt võib kujutada järgnevalt.
1Kogutoodang – teravili, kartul , piim jne. 2Muutuvkulud- seemed , väetised, kemikaalid, loomasöödad, veterinaarteenused, masinate rent jne. 3Kattetulu= kogutoodang - muutuvkulud 4Püsikulud- palgatöötajate palk, ehitise,masinate ja seadmete hooldekuulud, kütus, elekter , kindlustus jne. 5Tulemus enne amortisatsiooni mahaarvamist 6Amortisatsioon 7Tulemus peale amortisatsiooni mahaarvamist 8Muu sissetulek 9Tulemus enne intresside maksmist 10Intressid 11Isiklik tarbimine 12Puhaskasum
Kogutoodang on väärtus, mis põllumajandusettevqttes aasta jooksul on toodetud. Toodang võib olla müüdud, kasutatud ettevõtte siseselt või jäetud varudeks.
Muutuvkulud on iga tootmisharu puhul erinevad. Siia alla kuuluvad kulutused seemnetele, väetisele, taimekaitsevahendite, tasu renditud masinate eest jne. Loomakasvatuses on muutuvkuludeks kulutused söötadele, mineraalainetele, veterinaarteenustele jne. Mutuvkulude tase sõltub eelkõige tootmise mahust.
Kattetulu on kogutoodangu ja muutuvkulude väärtuse vahe.
Kui pqllumajandusettevqttes on mitu erinevat tootmissuunda, tuleb puhaskasumi väljatoomiseks teha üsna keerukaid arvutusi. Lihtsam on arvutada iga tootmisharu kohta eraldi kattetulu ja seejärel tulem kogu ettevqtte kohta tervikuna . Kattetulu on üks kasumi liikidest, mis võimaldab lihtsal viisil hinnata majapidamise erinevate harude tulukust.
Kattetulu=Kogutoodang-Muutuvkulud
Kui kattetulu n positiivne, siis võib tootmine anda kasumit. Negatiivse kattetulu korral ej kata toodangu väärtus selle tootmiseks tehtud kulutusi ja järelikult annab kahjumit. Kattetulu peab katma püsikulud kohustuslike maksete tasumise, amortisatsiooni. Mida suurem on tootmise kattetulu, seda rohkem raha jääb püsikulude maksmiseks ja kasumiks. Kuna püsikulud on enamasti kindel suurus, siis ettevqtte kasum kujuneb seda suuremaks , mida suurem on kattetulu
Püsikulud on teatud tasemeni kindla suurusega, vaatamata toodangu mahu või liigi muutumisele. Üldjuhul on neid raske erinevate tootmisharude vahel jagada. Püsikulude alla kuuluvad palgatöötajate palk, masinate ja seadmete hooldekulu, kindlustusmaksed, posti- ja sidekulu, maksmisele kuuluvad laenuprotsendid jne.
Kattetulu arvutatakse: ühelt hektarilt saadud teravilja kohta aastas, ühe lüpsilehma kohta aastas,ühe nuumveise kohta aastas, vasikast kuni tapaküpse loomani, ühe sea kohta aastas, põrsast kuni peekonseani jne.
Kattetulu arvestus taimekasvatuses
Eelarve kalkulatsioonide koostamisel taimekasvatustoodangule on vaja arvestada põhimõtteliste erinevustega, olenevalt sellest, kas on tegemist müügi- või söödakultuuridega.
Müügikultuuride kattetulu arvestatakse ühe hektari kohta järgmise valemi järgi: kogutoodang (toodangu väärtus)- Muutuvkulud / Kattetulu 1-Tasu renditud masinate eest / Kattetulu 2
Timekasvatustoodangu arvestamisel võetakse aluseks põllukultuuride keskmised näitjad.
Söödakultuuride kattetulu. Enamasti ei lähe osa taimekasvatustoodangust müügiks, vaid kasutatakse samas ettvqttes loomasöödana. Seetõttu ei ole mõtet neile ka reaalset hinda määrata. Kattetulu leidmisel arvutatakse muutuvkulude summa hektari kohta ja seejärel kulud söötühikule. Muutuvkulud(ühele hektarile)= kulud sü-le / Saak sü/ha
Kattetulu arvestus loomakasvatuses.
Loomakasvatuses tehakse kattetulu arvutused põhimõtteliselt samamoodi kui taimekasvatuseski- arvutatakse koutoodangu väärtus ja sellest lahutatakse muutuvkulud. Kattetulu väljatoomisel käsitletakse iga loomaliiki kui eraldi tootmisharu.
Piimakarja korral arvutatakse kattetulu ühe lehma kohta. Lehma toodanguks loetakse: piim, vasikad , praaklehmad, sõnnik
Veisekarja taastootmine: 100 Lehma – 1. 25 lehma ( praak ) 2. 2 lehma(surnud), - 100 vasikad – 1. 8 vasikad(surnud) 2. 46 pullvasikad(nuumale), - 46 lehmvasikat (karja täienduseks) – 1. 3 lehmvasikat (suurnud) 2. 16 lehmvasikat(nuumale), -27 seemendusele minevat mullikat.
Lehmavasikad karja täienduseks kuni 1 a. 27
Mullikad 1-2 a. 27 Pullvasikad nuumale 46
Mullikad 2-2,5 a. 14 Prakeeritus vasikad 16
Kokku 68 Kokku 62
Ühe lehma kohta saame vastavalt skeemil toodud arvudele järgmised koefitsendid: mullikaid ühe lehma kohta 68:100=0,68; vasikaid müügiks ühe lehma kohta 62:100=0,62; Praaklehmi ühe lehma kohta 25:100=0,25
Nuumaloomade puhul leitakse kattetulu põhimõtteliselt samamoodi nagu lüpsilehmade korral. Arvestatakse saadav sissetulek ja kõik nuumalooma üleskasvatamisega seotud muutuvkulud vasikast või põrsast kuni tapaküpse loomani. Loom saab sööta vastavalt vanusele ja massile. Kalkulatsioonides arvestatakse keskmise söödakuluga. Kõik arvestused, tehakse tapaküpsete loomade kohta. Kui talus on loomi, mida antud aastal ei müüda, tuleb arvestada pikema pidamisperioodiga. Vastupidi on aga peekonikasvatuses, kus looma üleskasvatamiseks kulub vähem kui aasta. Toodangu planeerimisel tuleks arvestada ka väljalangevuse protsenti. Selleks suurendatakse vastavalt „ostetud“ vasikate ja vähendatakse tapaküpsete nuumveiste arvu.
Tulude-kulude eelarve
T-k eelarve koosneb kahest osast. Esimeses osas arvestatakse kokku kogu toodetud toodangu väärtus ja kõik kulutused, mis tootmise käigus on tehtus. Kogutoodangu ja muutuvkulude vahena tuuakse välja kattetulu kogu põllumajandusettevqtte kohta. Eelarve teises osas tuleb ära märkida kõik planeeritavad püsikulud, amortisatsioon, makstavad intressid ja muud maksud . Samuti märgitakse ära sissetulekud mittepõllumajanduslikust tegevusest. Lõpptulemusena arvutatakse välja tulu ettevõtlusest ning kui suure väärtusega on ettevõttes omakapital.
T-k eelarve alusel on lihtne koostada raha liikumise bilanss, kuhu korjatakse kokku kõik sissetulekud ja väljaminekud, mis selles põllumajandusettevõttes tehakse ning koostatakse kassavoog . Kassavoog näitab kas ettevõtjal on piisavalt vahendeid oma plaanide elluviimiseks ja millal on otstarbekas toodang realiseerida. Tavaliselt peetakse talus nii piimakarja kui ka mullikaid. Ka seakasvatus võib olla kombineeritud: majapidamises on nii emiseid kui nuumsigu ja põrsad saadakse oma emistelt. Kassavoog ei tohi olla negatiivne. Kassavoo alusel saab hinnata, kas ettevqtja tuleb kuust kuusse finantseerimisega toime, kas on võimalik tehasuuremaid investeeringuid ja kas on otstarbekas võtta laenu. Samuti selgub ka see kui suur peaks võetav laen olema.
Prognoositav lihatoodang 1 poolaastal tapamassis 2009. Ja 2010. aastal (tonnides)
Loomade ja lindude tapamass: 2009- 36483, 2010- 35385; 2010/2009- +/- -1098; %97
Sh veistel: 2009- 6964, 2010- 5835; 2010/2009- +/- -1129; %84
Sigadel: 2009- 21972, 2010- 21414; 2010/2009- +/- -558; %97
Lammastel ja kitsedel: 2009- 353, 2010- 360; 2010/2009- +/- +7 ; %102
Lindudel: 2009- 7194, 2010- 7776; 2010/2009- +/- +582; %108
Loomade ja lindude arv seisuga 30. Juuni (tuhandetes)
Veiste arv: 2009- 243,1, 2010- 242,0; 2010/2009- +/- -1,1; %99
Sh lehmade arv: 2009-99,0, 2010- 96,8; 2010/2009- +/- -2,2; %98
Sigade arv: 2009- 377,2, 2010- 372,5; 2010/2009- +/- -4,7; %99
Lammaste ja kitsede arv: 2009- 100,4, 2010- 108,5; 2010/2009- +/- +8,1; %108
Sh kitsede arv: 2009- 2,4, 2010- 2,4; 2010/2009- +/- 0; %100
Lindude arv: 2009- 1814,4, 2010- 2094,0; 2010/2009- +/- +279,6; %115
Hobused
Jalgade märgised
1-vasakul eesjalad piire , parem eesjalg poole sõrgatsini valge, 2- vasak eesjalg eest randmeni ja tagant poole kämblani valge, parem eesjalg sõrgatsiliigeseni valge, 3-vasak tagajalg pöjani, parem tagajalg poole pöjani valge, 4- vasak tagajalg säärem, parem tagajälg kannaliigeseni valge, parem kabi kirju.
Pea märgised
1-kübe, 2-täpp, 3-täht, 4-laik, 5- kriips , 6-lauk, 7-päits
Hobuse mõõtmed
1 ja 2 turjakõrgus, 3 ja 4 seljakõrgus, 5 ja 6 laudjakõrgus, 7 ja 8 kere põikpikkus, 7 ja 8 laudja pikkus, 10 ja 11 pea pikkus, 12 ja 13 pea Laius, 14 ja 15 pea sügavus, 16 ja 17 kaela pikkus, 18 ja 19 rinna ümbermõõdu mõõtmise koht, 20 ja 21 kämbla ümbermõõdu mõõtmise koht
1 Maamajandus, Põllumajandus, Regionaalpoliitika, Maaelupoliitika.
2 Põllumajanduspoliitika- *tulupoliitika *agraarstruktuuripoliitika
Maamajanduspoliitika- *toiduainetetööstuspoliitika *kaubanduspoliitika *interventsioonipoliitika *toidupoliitika *tarbijakaitse
5 Kahesugused eesmärgid ja soovid: *millisena soovime näha oma ettevõttet *tootmine või elulaad *kuidas soovime elada?
Planeerimisel kolm põhiküsimust: *kus me oleme? *kuhu me tahame jõuda? *kuidas kõige paremini jõuda soovituni?
7 Turustamisvõimalused- kõige olulisemad välistegurid. Kas müüa piima toitlustuse või piimatooteid valmistavale ettevõttele või kombinaati? Otsida alternatiive. Kuidas korraldada piima ärasaatmist, kas vedu on sobiva hinnaga?
Piim ja maailmamajandus . Täpseid ennustusi pole olemas. Kvoodid. Milliseks kujuneb turul nõudlus ja hinnad, seda tuleb piimatootjal enesel ennustada s.t. et igale piimatootjale antakse luba teatud hulga piima tootmiseks. See on vajalik turuhinna langemise takistamiseks ja toob p-a tootjatele kasu.
8 Arvepidamine. Mida suurem majapidamine , seda olulisem on pidada raamatupidamisarvestust, tootmist ja müüki planeerida ning eelarved koostada enne, kui tootmiseks raha kulutada. Kui on kahtlusi majapidamise tasuvuses, siis võib olukorra parandamise võimalusi leida kolmest valdkonnast: tootmine, turustamine või rahandus . Arvutustega saab enne raha väljadamist selgitada, millised võiksid olla majapidamise arendamise võimalused ja millised neist on suurema tasuvusega.
Eelarve koostamist tuleks alata tootmise programmist, millest selhub müüdava toodangu hulk ja tulud ning teiselt poolt tootmiskulud . Tuludest kuludelahutamisel same nende vahe, mis on majandustegevuse kasum. Sellest tuleb maha arvata maksud ja intressid, mille järel jab alles puhastulu. Talunikule ja pereliikmetele jab lõpuks tulu, mille kehtiv maksukorraldus võrdsustab töötasuga, millest tuleb maha arvata sots. Kindlutusmaks ja üksikisiku tulumaks .
9 Püsikulud, muutuvkulud. Muutuvkulud ehk tegevuskulud on seotud toodangu ja selle müügiga ning muutuvad võrdeliselt toodetud saaduste, müüdud kaupade või teenuste hulgaga . Muutuvkulude hulka kuuluvad seemed, söödad, mootorikütus, ajutiste tööliste palgad ja sellelt makstav sotsiaalmaks. Püsikulud on seotud ajaga , mitte toodangu ja selle müügiga.
Kattetulu on kogutoodangu ja muutuvkulude väärtuse vahe.
Kui pqllumajandusettevqttes on mitu erinevat tootmissuunda, tuleb puhaskasumi väljatoomiseks teha üsna keerukaid arvutusi. Lihtsam on arvutada iga tootmisharu kohta eraldi kattetulu ja seejärel tulem kogu ettevqtte kohta tervikuna. Kattetulu on üks kasumi liikidest, mis võimaldab lihtsal viisil hinnata majapidamise erinevate harude tulukust.
Kattetulu=Kogutoodang-Muutuvkulud
Kui kattetulu n positiivne, siis võib tootmine anda kasumit. Negatiivse kattetulu korral ej kata toodangu väärtus selle tootmiseks tehtud kulutusi ja järelikult annab kahjumit. Kattetulu peab katma püsikulud kohustuslike maksete tasumise, amortisatsiooni. Mida suurem on tootmise kattetulu, seda rohkem raha jääb püsikulude maksmiseks ja kasumiks. Kuna püsikulud on enamasti kindel suurus, siis ettevqtte kasum kujuneb seda suuremaks, mida suurem on kattetulu
Eelarve kalkulatsioonide koostamisel taimekasvatustoodangule on vaja arvestada põhimõtteliste erinevustega, olenevalt sellest, kas on tegemist müügi- või söödakultuuridega.
Müügikultuuride kattetulu arvestatakse ühe hektari kohta järgmise valemi järgi: kogutoodang (toodangu väärtus)- Muutuvkulud / Kattetulu 1-Tasu renditud masinate eest / Kattetulu 2
Timekasvatustoodangu arvestamisel võetakse aluseks põllukultuuride keskmised näitjad.
Loomakasvatuses tehakse kattetulu arvutused põhimõtteliselt samamoodi kui taimekasvatuseski- arvutatakse koutoodangu väärtus ja sellest lahutatakse muutuvkulud. Kattetulu väljatoomisel käsitletakse iga loomaliiki kui eraldi tootmisharu.
Piimakarja korral arvutatakse kattetulu ühe lehma kohta. Lehma toodanguks loetakse: piim, vasikad, praaklehmad, sõnnik
10 1919a Eesti Vabariigi maarereform. Ühe mõisa keskmine pindala oli 2113 ha. Talupojad kasutasid eraomandina 42% maafondist , keskmine talu 34,1 hektarit. Talumaade osatähtsus oli Põhja-Eestis väiksem (38%) kui Lõuna-Eestis (45%). Talunike eraomand koos rentniku mõisamaade rentimisega moodustas 1917a 55,3% Eesti territooriumist. Eesti Maareformi Seadus (1919.10.okt)
2 hobuse asundus keskmiktalud ja 1 hobuse väikekohad.
Alguseks 1944a Kolhoosnik/soovhoosnik võis pidada Eesti NSV-s 0,6-0,25 ha õueaiamaad, omada 1 lehma, 1 mullikat, 2 siga, 10 lammast ja kanu .
Nõukogude võimuperioodi viimasel aastal (1990) oli Eesti NSV-s kolhoose 206 keskmiselt 7342 ha, sovhoose 119 keskmise suurusega 7081 ha. Viimaste maadel oli veel 25 ühistut (keskmiselt 3920 ha) taluseadusega vormistatud 2339 talu (keskmiselt 26,5 ha) vormistamisel oli veel 1334 talu (25,5 ha) maakasutus 34 000 ha maal.