Majanduse ja ettevõtluse alused- KT küsimused (0)

Majanduse alused KT küsimused
1 Majandusteooria metoloogilised alused 4
1)Pole olemas ühtegi inimlikku probleemi, mid ei saaks lhendada majandusanalüüsi kasutades. 4
2)Makroökonoomilise analüüsi üheks eesmärgiks on selgitada ning prognoosida tarbijate ja müüjate käitumist. 4
I.Mikroökonoomilise analüüsi üheks eesmärgiks on selgitada ning prognoosida tarbijate ja müüjate käitumist. 4
3) Mikro - ja makroökonoomika uurivad, kuidas jaotatakse piiratud ressursse alternatiivsete kasutusviiside vahel, et rahuldada inimeste piiramatuid vajadusi. 4
4)Mikroökonoomika uurimisobjektiks on: 4
II.Makroökonoomika uurimisobjektiks on: 4
5)Ceteris paribus ´e all mõeldakse, et : 4
6)Mikroökonoomika ... 4
III.Makroökonoomika ... 4
7)Makroökonoomika uurimisobjektiks on: 4
8)Mis alljärgnevast on seotud makroökonoomikaga: 4
9)Milline alljärgnev seisukohavõtt on mikroökonoomiline: *** 5
10)Mikroökonoomika uurib majandusprotsesse majandussubjektide ratsionaalse käitumise eeldusel ja nende otsuste kaudu. 5
11)Mikroökonoomilise käsitlusviisi kohaselt tagab optimaalse hüviste ja ressursside jaotuse kõige paremini turumehhanism 5
12)Vaba konkurents sunnib tootjaid kasutama ressursse järjest efektiivsemalt 5
13)Majandusteadus jaguneb kaheks suureks valdkonnaks, milleks on rahvamajandusõpetus ja ettevõttemajandusõpetus 5
14)Makroökonoomikas vaadeldakse majandusprotsesse ... tasandilt . 5
IV.Mikroökonoomikas vaadeldakse majandusprotsesse ... tasandilt. 5
15)On olemas üks, ainuõige ja üldkehtiv majandusteooria. 5
16)... majanduskäsitlust alustatakse üksikust majandussubjektist. 5
17)Mikro- ja makroökonoomika on kaks mudelit sama uurimisobjekti teaduslikuks käsitlemiseks ning nad ... 5
2 Majapidamisteooria 5
18)Tarbijate sissetulekute muutus või asenduskauba hinna muutus toovad kaasa vaadeldava kauba nõudluse muutuse; vaadeldava kauba hinna muutus toob kaasa selle kauba nõutava koguse muutuse 5
19)Kauba X nõudlude vähenemist põhjustab: 5
20)kauba hinna languse tõenäoliseks põhjuseks on: 6
21)vastavalt tutunõudlusseadusele: 6
22)Turunõudluskõver kajastab seost (suhet) kauba: 6
23)tarbijate sissetuleku suurenemine toob kaasa: 6
V.tarbijate sissetuleku suurenemine toob kaasa: 6
VI.tarbijate sissetuleku suurenemine toob kaasa: 6
24)majapidamine on majandusüksus, millel on: ** 6
25)majapidamise tarbimisvõimalused on piiratud sissetulekutega, mis moodustavad majapidamise tarbimiseelarve , mille ulatuses on võimaik maksimaalselt tarbida. 6
26)Eelarvejoone võrrand kujul p1q2+p2q1= m 6
VII.Eelarvejoone võrrand kujul m=m(p1q1+p2q2) 6
VIII.Eelarvejoone võrrand kujul p1q1+p2q2=m 6
IX.Eelarvejoone võrrand kujul m=p1q1+p2q2 6
27)Vasaku ja parema jala saapad on ... 6
X.Auto kütus või auto on ... 7
28)Ühe majapidamise nõutavat hüvise kogust mõjutavad põhiliselt: ** 7
3 Firmateooria 7
29)Kui tootmismaht võrdub nulliga, võrduvad ka muutuvkulud nulliga 7
XI.Kui tootmismaht võrdub nulliga, võrduvad ka püsikulud nulliga 7
XII.kui tootmismaht võrdub nulliga, võrduvad ka kogukulud nulliga 7
30)kui 10 ühikut tootmise kogukulu on 150€ ja 11 ühiku tootmise kogukulu on 151€, siis 11nda ühiku tootmise piirkulu on väiksem kui iga ühiku tootmise keskmine kulu. 7
XIII.kui 10 ühikut tootmise kogukulu on 150€ ja 11 ühiku tootmise kogukulu on 151€, siis 11nda ühiku tootmise piirkulu on suurem kui iga ühiku tootmise keskmine kulu. 7
31)Täiendav toodang, mida firma suudab toota ühe täiendava teguriühiku kasutuselevõtu tulemusena, kujutab endast piirtoodangut (ehk piirprotukti) 7
32)Kasum võrdub firma kogu tulu ja kogukulu ... 7
33)Firma muutuvkuludeks on: ** (ei tule töösse) 7
34)Kui firma toodab 10 ühikut ja tema kogukulu on 240€, sh. Kogupüsikulu on 100€, siis on: 7
35)Firma kohta on olemas tabel: 7
36)Eelmise tabeli järgi on nelja töötaja keskmine toodang: 7
37)Mis alljärgnevast suurendab firma keskmist kogukulu: ** 8
XIV.Mis alljärgnevast suurendab firma keskmist kogukulu: ** 8
38)On teada: 8
39)Arvutage teise töötaja piirtoodang: 8
40)Kui toodangu maht suureneb rohkem kordi kui suurendati teguripanuseid, on tegu negatiivse mastaabiefekti ehk negatiivse mastaabisäästuga. 8
XV.Kui toodangu maht suureneb rohkem kordi kui suurendati teguripanuseid, on tegu positiivse mastaabiefekti ehk positiivse mastaabisäästuga 8
4 Konkurents, 5 Majandusressursside turg , 6 Riigi osa majanduses 8
41)Kui firma kasum on maksimaalselt suur, siis on kogutulu ja kogukulu vahe suurim 8
XVI.Kui firma kasum on maksimaalselt suur, siis on kogutulu ja kogukulu vahe väiksem 8
42)Kui kaubaühiku hind on keskmisest kogukulust väiksem, saab firma kahjumit 8
XVII .Kui kaubaühiku hind on keskmisest kogukulust suurem, saab firma kahjumit 8
43) Monopol võib lühiperioodil saada nii kasumit kui kahjumit 8
44)Kui täielikult konkureeriv tootmisharu monopoliseeritakse, oleks tulemuseks: 8
45)Täielikult konkureerival turul tegutseb väike arv firmasid 9
XVIII .Täielikult konkureerival turul tegutseb väike arv oligopoli 9
46)Kui täielikult konkureerivad firmad saavad majanduskasumit, siis: 9
47)Kui harus on saavutatud märkimisväärset mastaabisäästu, siis ** 9
XIX.Kui harus on saavutatud märkimisväärset mastaabisäästu, siis ** 9
48)Tasuta kaassõitjad on need, kellel ei võimaldata avalikku kaupa tarbida, kuna nad ei maksa selle kauba tarbimise eest 9
49)Tasuta kaasasõitjate probleemi olemasolu tõttu kasutatakse avalike kaupade tootmise rahastamiseks makse 9
50)Hüvist, mida saavad tarbida kõik soovijad, sõltumata sellest, kes selle hüvise eest maksab, nimetatakse avalikuks kaubaks 9
51)Kui hüvis tekitab välistulu, võiks tema: 9
52)Sissetuleku mõõtmiseks kasutatakse: 9
53)Avaliku kauba tarbimist: 9
54)Mis alljärgnevast kujutab endast välistulu tekitajat: 9
XX.Mis alljärgnevast kujutab endast väliskulu tekitajat: 9
55)Konkurentsiturg ei suuda toota piisavalt ühiskondlikke (avalikke) hüviseid, kuna tootjad ei suuda neil, kes hüvise eest ei maksa, takistada selle hüvise tarbimisest kasu saada 10
56)Mis alljärgnevast ei ole väliskulu: 10
XXI.Mis alljärgnevast on välistulu: 10
57)Kui kõrghariduse omandamisest saadav kasu ühiskonnale on suurem kui inimese isiklik kasu, 10
58) Lorenzi kõver kajastab graafiliselt riigis valitsevat sissetulekute jaotuse ebavõrdsust. 10
XXII.Lorenzi kõver ei kajasta graafiliselt riigis valitsevat sissetulekute jaotuse ebavõrdsust. 10
XXIII.Lorenzi kõver kajastab graafiliselt riigis valitsevat sissetulekute jaotuse apsoluutselt võrdsust. 10
59)Suurendamaks ühiskonna liikmete heaolu, peaks valitsus soodutama: 10
60)Heal tasemel töötasustamisel ja headel töötingimustel on järgmised eesmärgid: ** 10
61)Pakutav tööjõu kogus on seda väiksem, mida kõrgem on palgatase . 10
XXIV .Pakutav tööjõu kogus on seda suurem, mida madalam on palgatase. 10
XXV.Pakutav tööjõu kogus on seda suurem, mida kõrgem on palgatase. 10
XXVI.Pakutav tööjõu kogus on seda väiksem, mida madalam on palgatase. 10
62)Mida rohkem inimesed töötavad, seda väiksem on nende vaba aeg 11
63)Indiviidide otsus pakkuda turul tööjõudu sõltub sellest, missugune on reaalpalga ja vabaaja piirkasulikkus 11
XXVII.Indiviidide otsus pakkuda turul tööjõudu ei sõltu sellest, missugune on reaalpalga ja vabaaja piirkasulikkus 11
64)Inimeste valmisolek asendada vaba aega tööajaga, et saada suuremat palka, sõltub suures osas esialgsest palgatasemest 11
65)Tootmistegurite nõudlus (sh tööjõu nõudlus) on tuletatud nõudlus 11
66)Mida madalam on palgatase, seda väiksem on nõutava tööjõu hulk. 11
XXVIII .Mida kõrgem on palgatase, seda suurem on nõutava tööjõu hulk. 11
67)Tööjõu nõudlust mõjutab mitte ainult tööjõu palgatase, vaid ka teiste tootmistegurite hindade tase 11
XXIX.Tööjõu nõudlust mõjutab tööjõu palgatase 11
68)Ratsionaalselt käituva ettevõte ees seisab valik, kas palgata tööjõudu või osta masin, mis asendab vastavaid töölisi. Ratsionaalne ettevõte ostab masina, kui see on tööjõust odavam ja loobub (osast) töötajatest. 11
XXX.Ratsionaalselt käituva ettevõte ees seisab valik, kas palgata tööjõudu või osta masin, mis asendab vastavaid töölisi. Ratsionaalne ettevõte ei ostab masinat, kui see on tööjõust odavam ja ei loobu (osast) töötajatest. 11
69)Kvalifitseeritud tööjõu palk on tavaliselt madalam 11
XXXI .Kvalifitseerimata tööjõu palk on tavaliselt kõrgem 11
70)Kui valitsus tõstab miinimumpalka, et toetada kvalifitseermata töötajaid, siis nõudlus selle tööjõu järele väheneb 11
XXXII.Kui valitsus tõstab miinimumpalka, et toetada kvalifitseermata töötajaid, siis nõudlus selle tööjõu järele suureneb 12
71)Kui valitsustõstab miinimumpalka, siis paljud inimesed ... töötuks 12
72)Palgaerinevuste peamiseks põhjuseks on tööjõu erinev kvaliteet, mis sõltub: ** 12
73) Riigieelarve on valitsuse teatud ajaperioodi tulude ja kulude finantsplaan 12
74)Riigieelarve on tavaliselt kõrgeima otsustusorgani poolt vastuvõetud dokument (seadus), milles kajastuvad valitsussektori planeeritud kulutused ning on näidatud eelarve tuluallikad 12
XXXIII.Riigieelarve on tavaliselt kõrgeima otsustusorgani poolt vastuvõetud dokument (seadus), milles kajastuvad eraettevõte planeeritud kulutused ning on näidatud eelarve tuluallikad 12
75)Maksude kehtestamise ja kogumisega kaasneb aga ka võimalus mõjutada majandussubjektide käitumist 12
XXXIV.Maksude kehtestamise ja kogumisega kaasneb aga ka võimalus mõjutada majandussubjektide käitumist 12
Vastused 13

1 Majandusteooria metoloogilised alused

Pole olemas ühtegi inimlikku probleemi, mid ei saaks lhendada majandusanalüüsi kasutades.

õige b) vale

Makroökonoomilise analüüsi üheks eesmärgiks on selgitada ning prognoosida tarbijate ja müüjate käitumist.

õige b) vale

Mikroökonoomilise analüüsi üheks eesmärgiks on selgitada ning prognoosida tarbijate ja müüjate käitumist.

õige b) vale

Mikro- ja makroökonoomika uurivad, kuidas jaotatakse piiratud ressursse alternatiivsete kasutusviiside vahel, et rahuldada inimeste piiramatuid vajadusi.

õige b) vale

Mikroökonoomika uurimisobjektiks on:

Eesti majanduse kogutoodang c) Eesti töötajate koguarv

Piima hind Eestis d) hindade üldine tase Eestis

Makroökonoomika uurimisobjektiks on:

Eesti majanduse kogutoodang c) Eesti töötajate koguarv

Piima hind Eestis d) hindade üldine tase Eestis

Ceteris paribus´e all mõeldakse, et :

Inimene peab osakama ladina keelt, et majandust õppida

Mingi nähtuse uurimisel jäävad kõik teised muutujad (v.a uuritav muutuja ) samaks

Mikroökonoomika ...

Kirjeldab, kuidas rahvamajandus tervikuna funktsioneerib

Ei oma mingit seost makroökonoomikaga

Uurib individuaaltarbijate ja firmade majanduskäitumist

Makroökonoomika ...

Kirjeldab, kuidas rahvamajandus tervikuna funktsioneerib

Ei oma mingit seost makroökonoomikaga

Uurib individuaaltarbijate ja firmade majanduskäitumist

Makroökonoomika uurimisobjektiks on:

Teatavad kauba või ressursi turud

Kogu rahvamajandus

Individuaalfirmad

Mis alljärgnevast on seotud makroökonoomikaga:

Ärikoolide lõpetajate sissetulekute uurimine

Üldise hinnataseme ja töötuse taseme uurimine 1980ndatel aastatel

1950ndatest aastatest alates toimunud nisuhindade muutumistendentside uurimine

Raamatuturu hinnaprobleemide uurimine?

Milline alljärgnev seisukohavõtt on mikroökonoomiline: ***

Üldine hinnatase Eestis on viimastel aastatel tõusnud

Infalatsioonimäär on kahel viimasel aastal tõusnud

Eelmisel kuul oli kala hind kõrgem

Rahvamajanduse koguprodukt kasvas 2,5%?

Mikroökonoomika uurib majandusprotsesse majandussubjektide ratsionaalse käitumise eeldusel ja nende otsuste kaudu.

Õige b) vale

Mikroökonoomilise käsitlusviisi kohaselt tagab optimaalse hüviste ja ressursside jaotuse kõige paremini turumehhanism

Õige b)vale

Vaba konkurents sunnib tootjaid kasutama ressursse järjest efektiivsemalt

Õige b)vale

Majandusteadus jaguneb kaheks suureks valdkonnaks, milleks on rahvamajandusõpetus ja ettevõttemajandusõpetus

Õige b) vale

Makroökonoomikas vaadeldakse majandusprotsesse ... tasandilt.

Üksiksubjekti b) kogu majanduse (riigi)

Mikroökonoomikas vaadeldakse majandusprotsesse ... tasandilt.

Üksiksubjekti b) kogu majanduse (riigi)

On olemas üks, ainuõige ja üldkehtiv majandusteooria.

Õige b)vale

... majanduskäsitlust alustatakse üksikust majandussubjektist.

Mikroökonoomilist b) makroökonoomilist

Mikro- ja makroökonoomika on kaks mudelit sama uurimisobjekti teaduslikuks käsitlemiseks ning nad ...

On vastuolus b) nad täiendavad teineteist

2 Majapidamisteooria

Tarbijate sissetulekute muutus või asenduskauba hinna muutus toovad kaasa vaadeldava kauba nõudluse muutuse; vaadeldava kauba hinna muutus toob kaasa selle kauba nõutava koguse muutuse

Õige b)vale

Kauba X nõudlude vähenemist põhjustab:

Kauba X pakkumise vahendamine

Kauba X asenduskauba hinna tõus

tarbijate sissetulekute vähendamine

see, et tarbijad on kindlad kauba X hinna tõusus lähitulevikus

kauba hinna languse tõenäoliseks põhjuseks on:

tarbijate sissetuleku kasv c) seda kaupa valmistavate töötajate palga langus

asenduskauba hinna tõus

vastavalt tutunõudlusseadusele:

on kauba nõutav kogus ja hind pöördvõrdeliselt seotud

on kauba hind ja nõutav kogus võrdeliselt seotud

ostavad tarbijad teatud kaupa kõrgema hinna korral rohkem kui madalama hinna korral.

Turunõudluskõver kajastab seost (suhet) kauba:

nõutava koguse ja tarbijate sissetulekute vahel

hinna ja tootmiskulude vahel

hinna ja nõutava koguse vahel

nõutava koguse ja tarbijate eelistuste vahel

tarbijate sissetuleku suurenemine toob kaasa:

normaalkauba nõudluse vähenemise

normaalkauba pakkumise väenemise

mitte ühtegi ülalnimetatud muutustest

tarbijate sissetuleku suurenemine toob kaasa:

normaalkauba nõudluse suurenemise

normaalkauba pakkumise väenemise

mitte ühtegi ülalnimetatud muutustest

tarbijate sissetuleku suurenemine toob kaasa:

normaalkauba nõudluse vähenemise

normaalkauba pakkumise suurenemise

mitte ühtegi ülalnimetatud muutustest

majapidamine on majandusüksus, millel on: **

ühine eelarve c) ühine otsus hüvitiste tarbimiseks

ühine sissetulek

majapidamise tarbimisvõimalused on piiratud sissetulekutega, mis moodustavad majapidamise tarbimiseelarve, mille ulatuses on võimaik maksimaalselt tarbida.

Õige b) vale

Eelarvejoone võrrand kujul p1q2+p2q1= m

On õige b) on vale

Eelarvejoone võrrand kujul m=m(p1q1+p2q2)

On õige b) on vale

Eelarvejoone võrrand kujul p1q1+p2q2=m

On õige b) on vale

Eelarvejoone võrrand kujul m=p1q1+p2q2

On õige b) on vale

Vasaku ja parema jala saapad on ...

Kaashüvitised b) asendushüvitised

Auto kütus või auto on ...

a)Kaashüvitised b) asendushüvitised

Ühe majapidamise nõutavat hüvise kogust mõjutavad põhiliselt: **

Selle hüvise hind b) teiste hüviste hinnad

3 Firmateooria

Kui tootmismaht võrdub nulliga, võrduvad ka muutuvkulud nulliga

õige b)vale

Kui tootmismaht võrdub nulliga, võrduvad ka püsikulud nulliga

õige b) vale

kui tootmismaht võrdub nulliga, võrduvad ka kogukulud nulliga

õige b) vale

kui 10 ühikut tootmise kogukulu on 150€ ja 11 ühiku tootmise kogukulu on 151€, siis 11nda ühiku tootmise piirkulu on väiksem kui iga ühiku tootmise keskmine kulu.

Õige b) vale

kui 10 ühikut tootmise kogukulu on 150€ ja 11 ühiku tootmise kogukulu on 151€, siis 11nda ühiku tootmise piirkulu on suurem kui iga ühiku tootmise keskmine kulu.

Õige b) vale

Täiendav toodang, mida firma suudab toota ühe täiendava teguriühiku kasutuselevõtu tulemusena, kujutab endast piirtoodangut (ehk piirprotukti)

Õige b) vale

Kasum võrdub firma kogu tulu ja kogukulu ...

Summaga b) korrutisega c)vahega

Firma muutuvkuludeks on: ** (ei tule töösse)

Tööliste töötasu (tükitöö alusel) c) tootmisruumide rent

(hoonete) amortisatsioonierialdised

Kui firma toodab 10 ühikut ja tema kogukulu on 240€, sh. Kogupüsikulu on 100€, siis on:

Keskmine püsikulu 10€ ja keskmine kogukulu 14€

Keskmine muutuvkulu 14€ ja keskmine kogukulu 24€

Firma kohta on olemas tabel:

Töötajate arv
1
2
3
4
5
6
Kogutoodang
3
8
12
15
17
18
Neljanda töötaja piirtoodang ehk piirprodukt on:

3 b) 3,73 c) 4 d) 15

Eelmise tabeli järgi on nelja töötaja keskmine toodang:

3 b) 3,75 c) 7 d) 15

Mis alljärgnevast suurendab firma keskmist kogukulu: **

Püsiressursi hind c) mitte ükski neist?

Palga tõus

Mis alljärgnevast suurendab firma keskmist kogukulu: **

Püsiressursi hind c) mitte ükski neist?

Palga tõus

On teada:

Töötajate arv
1
2
3
4
5
6
7
8
Kogutoodang
2
5
9
12
14
15
15
14
Arvutage seitsme töötaja keskmine toodang!

Arvutage teise töötaja piirtoodang:

Töötajate arv
1
2
3
4
5
6
7
8
Kogutoodang
2
5
9
12
14
15
15
14

Kui toodangu maht suureneb rohkem kordi kui suurendati teguripanuseid, on tegu negatiivse mastaabiefekti ehk negatiivse mastaabisäästuga.

Õige b) vale

Kui toodangu maht suureneb rohkem kordi kui suurendati teguripanuseid, on tegu positiivse mastaabiefekti ehk positiivse mastaabisäästuga

Õige b) vale

4 Konkurents, 5 Majandusressursside turg, 6 Riigi osa majanduses

Kui firma kasum on maksimaalselt suur, siis on kogutulu ja kogukulu vahe suurim

Õige b) vale

Kui firma kasum on maksimaalselt suur, siis on kogutulu ja kogukulu vahe väiksem

Õige b) vale

Kui kaubaühiku hind on keskmisest kogukulust väiksem, saab firma kahjumit

Õige b) vale

Kui kaubaühiku hind on keskmisest kogukulust suurem, saab firma kahjumit

Õige b) vale

Monopol võib lühiperioodil saada nii kasumit kui kahjumit

Õige b) vale

Kui täielikult konkureeriv tootmisharu monopoliseeritakse, oleks tulemuseks:

Suurem tootmismaht ja madalam hind

Suurem tootmismaht ja kõrgem hind

Väiksem tootmismaht ja madalam hind

Väiksem tootmismaht ja kõrgem hind

Täielikult konkureerival turul tegutseb väike arv firmasid

Õige b) vale

Täielikult konkureerival turul tegutseb väike arv oligopoli

Õige b) vale

Kui täielikult konkureerivad firmad saavad majanduskasumit, siis:

Firmad lahkuvad antud alalt b) harru tuleb uusi firmasid

Kui harus on saavutatud märkimisväärset mastaabisäästu, siis **

Firma, mis on küllalt suur, võib toota madalama ühikukuluga kui väike firma

Firma, mis on küllalt suur, võib oma toodangule kehtestada madalama hinna kui väike firma

Kui harus on saavutatud märkimisväärset mastaabisäästu, siis **

Firma, mis on küllalt väike, võib toota madalama ühikukuluga kui suur firma

Firma, mis on küllalt suur, võib oma toodangule kehtestada madalama hinna kui väike firma

Tasuta kaassõitjad on need, kellel ei võimaldata avalikku kaupa tarbida, kuna nad ei maksa selle kauba tarbimise eest

Õige b) vale

Tasuta kaasasõitjate probleemi olemasolu tõttu kasutatakse avalike kaupade tootmise rahastamiseks makse

Õige b) vale

Hüvist, mida saavad tarbida kõik soovijad, sõltumata sellest, kes selle hüvise eest maksab, nimetatakse avalikuks kaubaks

Õige b) vale

Kui hüvis tekitab välistulu, võiks tema:

Tootmine ära keelata b) tootmist subsideerida

Sissetuleku mõõtmiseks kasutatakse:

Piirkulukõverat b) Lorenzi kõverat c) samakulukõverat

Avaliku kauba tarbimist:

Võivad saada kasu kõik indiviidid , v.a kauba ostja

Võivad saada kasu kõik indiviidid, k.a kauba ostja

Saab kasu üksnes kauba ostja

Saavad kasu üksnes tasuta kaasasõitjad

Mis alljärgnevast kujutab endast välistulu tekitajat:

Pori pritsivad sõidukid

Heas korras park linnasüdames

Õhku reostavad heitegaasid

Lärm hilisõhtul naaberkorteris?

Mis alljärgnevast kujutab endast väliskulu tekitajat:

Pori pritsivad sõidukid

Heas korras park linnasüdames

Õhku reostavad heitegaasid

Lärm hilisõhtul naaberkorteris?

Konkurentsiturg ei suuda toota piisavalt ühiskondlikke (avalikke) hüviseid, kuna tootjad ei suuda neil, kes hüvise eest ei maksa, takistada selle hüvise tarbimisest kasu saada

Õige b) vale

Mis alljärgnevast ei ole väliskulu:

Kaitsepookimine c) liiklusummik

Õhusaaste d) vali muusika öösel kell 2 naabrikorteris

Mis alljärgnevast on välistulu:

Kaitsepookimine c) liiklusummik

Õhusaaste d) vali muusika öösel kell 2 naabrikorteris

Kui kõrghariduse omandamisest saadav kasu ühiskonnale on suurem kui inimese isiklik kasu,

Tuleks kõrghariduse omandamist maksustada

Tekitab kõrghariduse omandamine välistulu

Tekitab kõrghariduse oamndamine väliskulu

Lorenzi kõver kajastab graafiliselt riigis valitsevat sissetulekute jaotuse ebavõrdsust.

Õige b) vale

Lorenzi kõver ei kajasta graafiliselt riigis valitsevat sissetulekute jaotuse ebavõrdsust.

Õige b) vale

Lorenzi kõver kajastab graafiliselt riigis valitsevat sissetulekute jaotuse apsoluutselt võrdsust.

Õige b) vale

Suurendamaks ühiskonna liikmete heaolu, peaks valitsus soodutama:

Mitte ühtegi hüvise tootmist

Nende hõviste tootmist, mis loovad väliskulu

Nende hüviste tootmist, mis loovad välistulu
7 Tööjõuturg , 8 Maksustamine

Heal tasemel töötasustamisel ja headel töötingimustel on järgmised eesmärgid: **

Saada paremat tööjõudu

Tänu tööjõu paremale kvaliteedile suurendada organisatsiooni tulemlikkus (kasumlikkust)

Ainult seepärast, et nii on töötajate suhtes õiglane

Pakutav tööjõu kogus on seda väiksem, mida kõrgem on palgatase.

Õige b) vale

Pakutav tööjõu kogus on seda suurem, mida madalam on palgatase.

Õige b) vale

Pakutav tööjõu kogus on seda suurem, mida kõrgem on palgatase.

Õige b) vale

Pakutav tööjõu kogus on seda väiksem, mida madalam on palgatase.

Õige b) vale

Mida rohkem inimesed töötavad, seda väiksem on nende vaba aeg

Õige b) vale

Indiviidide otsus pakkuda turul tööjõudu sõltub sellest, missugune on reaalpalga ja vabaaja piirkasulikkus

Õige b) vale

Indiviidide otsus pakkuda turul tööjõudu ei sõltu sellest, missugune on reaalpalga ja vabaaja piirkasulikkus

Õige b) vale

Inimeste valmisolek asendada vaba aega tööajaga, et saada suuremat palka, sõltub suures osas esialgsest palgatasemest

Õige b) vale

Tootmistegurite nõudlus (sh tööjõu nõudlus) on tuletatud nõudlus

Õige b) vale

Mida madalam on palgatase, seda väiksem on nõutava tööjõu hulk.

Õige b) vale

Mida kõrgem on palgatase, seda suurem on nõutava tööjõu hulk.

Õige b) vale

Tööjõu nõudlust mõjutab mitte ainult tööjõu palgatase, vaid ka teiste tootmistegurite hindade tase

Õige b) vale

Tööjõu nõudlust mõjutab tööjõu palgatase

Õige b) vale

Ratsionaalselt käituva ettevõte ees seisab valik, kas palgata tööjõudu või osta masin, mis asendab vastavaid töölisi. Ratsionaalne ettevõte ostab masina, kui see on tööjõust odavam ja loobub (osast) töötajatest.

Õige b) vale

Ratsionaalselt käituva ettevõte ees seisab valik, kas palgata tööjõudu või osta masin, mis asendab vastavaid töölisi. Ratsionaalne ettevõte ei ostab masinat, kui see on tööjõust odavam ja ei loobu (osast) töötajatest.

Õige b) vale

Kvalifitseeritud tööjõu palk on tavaliselt madalam

Õige b) vale

Kvalifitseerimata tööjõu palk on tavaliselt kõrgem

Õige b) vale

Kui valitsus tõstab miinimumpalka, et toetada kvalifitseermata töötajaid, siis nõudlus selle tööjõu järele väheneb

Õige b) vale

Kui valitsus tõstab miinimumpalka, et toetada kvalifitseermata töötajaid, siis nõudlus selle tööjõu järele suureneb

Õige b) vale

Kui valitsustõstab miinimumpalka, siis paljud inimesed ... töötuks

Jäävad b) ei jää

Palgaerinevuste peamiseks põhjuseks on tööjõu erinev kvaliteet, mis sõltub: **

Inimese kaasasündinud füüsilistest võimetest

Inimese vaimsetest võimetest

Inimese kasvatusest

Inimese haridusest

Inimese kogemusest

Ka paljudest muudest teguritest --- seda vastuse valikut töösse ei tule

Riigieelarve on valitsuse teatud ajaperioodi tulude ja kulude finantsplaan

Õige b) vale

Riigieelarve on tavaliselt kõrgeima otsustusorgani poolt vastuvõetud dokument (seadus), milles kajastuvad valitsussektori planeeritud kulutused ning on näidatud eelarve tuluallikad

Õige b) vale

Riigieelarve on tavaliselt kõrgeima otsustusorgani poolt vastuvõetud dokument (seadus), milles kajastuvad eraettevõte planeeritud kulutused ning on näidatud eelarve tuluallikad

Õige b) vale

Maksude kehtestamise ja kogumisega kaasneb aga ka võimalus mõjutada majandussubjektide käitumist

Õige b) vale

Maksude kehtestamise ja kogumisega kaasneb aga ka võimalus mõjutada majandussubjektide käitumist

Õige b) vale

Vastused

B

B I. A

A

B II. A, C, D

B

C III. A

B

B

C

A

A

A

A

B IV. A

B

A

B

B

C

C

A

C

C V. A VI. B

A, B, C

A

B VII.B VIII. A IX. A

A X. A

A, B, C

A XI. B XII. B

A XIII. B

10 tk kogukulu 150€ keskmine: 150€/10= 15€

11tk kogukulu 151€ 151€/11= ca 13,76€

11nda tk piirkulu 1€

151€-150€= 1€ 1€ ˂ ca 13,76

A

C

A

B

keskmine

10 tk kogukulu 240€ → 240/10= 24

10 tk kogupüsikulu 100€ → 100/10=10

10 tk kogumuutuvkulu (240-100=) 140€ → 140/10=14

A 15-12=3

B

A, B

15/7= 2,14

5-2=3

B XV. A

A XVI. B

A XVII. B

A

D

B XVIII. ?

B

A, B XIX. B

B

A

A

B

B

B

B XX. A, C, D

A

A XXI. B, C, D

B

A XXII. B XXIII. B

C

A, B

B XXIV. A? XXV. B XXVI. B

A

A XXVII. B

A

A

B XXVIII. B

A XXIX. B

A XXX. B

B XXXI. ?

A XXXII. B

A

A,B,C,D,E,F

A

A XXXIII. B

A XXXIV. B