FINANTSJUHTIMINE (0)

EESTI MAAÜLIKOOL
Majandus- ja sosiaalinstituut
ISESEISEV TÖÖ ÕPPEAINES FINANTSJUHTIMINE
Koostajad: xxxxx xxxx
xxxxx xxxx
Juhendaja : x xxxx
Tartu 2010
KESKMISE ETTEVÕTE BILANSI STRUKTUURI ANALÜÜS KÄIBE- JA PÕHIVARADE NING KOHUSTUSTE JA OMAKAPITALI SEISUKOHAST AASTATEL 2000-2008
Käibe- ja põhivara koos annavad vara kokku (A), mis on 100%.
Bilansi struktuur käibe- ja põhivarade seisukohalt aastatel 2000-2008
Jälgides vahemikku 2000-2008 võime täheldada käibevarade osakaalu langust koguvarade suhtes ja põhivarade osakaalu suurenemist samas mastaabis. Nende näitajate puhul võime järeldada, et varade likviidsus on vähenenud, kuna varad on muutunud spetsiifilisemaks ja kapitalimahukamaks. Varad on mahult juurde võtnud nii väärtuselt ehk siis hinnalt kui ka koguseliselt .
Bilansi struktuur kohustuste ja omakapitali seisukohalt aastatel 2000-2008
Vaadeldaval perioodil aastatel 2000 – 2008 on näha kuidas omakapitali hulk suurenes, 2008 aastal jõudis see aga suhteliselt võrdsele tasemele kohustustega. See näitab, et suurem osa soetatud varadest on soetatud omanike oma finantseeringu alusel. Antud protsessi käigus suurenes nii omakapitali kui ka kohustuste maht.
Kohustuste struktuur aastatel 2000-2007
Jälgides pikaajaliste kohustuste propotsioonide muutumist, võime täheldada, et pikaajalisi laene oli 2000-ndate aastate alguses suhteliselt raske või peaaegu võimatu saada. Võimalik oli võtta lühiajalisi laene, kuid neid väga suure intressiga. Aastate jooksul on aga pikaajaliste kohustuste osakaal suurenud, mis viitab sellele, et üha enam on muutunud võimalikuks võtta laene pikemateks perioodideks. See on ka tingitud sellest, et inimeste omakapitali kogused on suuremad, mille tagatisel on ka võimalik väljastada suuremaid laene. Pikaajalisemate laenude võtmist on ka soosinud asjaolu, et on rakendatud erinevaid toetusprogramme.
TASUVUSE ANALÜÜS
Tasuvuse analüüsi abil saame kindlaks teha kui palju saadakse kasumit müügilt, varadelt ja omakapitalilt
Vara, omakapital ja puhaskasum (-kahjum), tuhat krooni, aastatel 2000-2008
Kuidas mõjutab puhaskasumi suurus varade rentaablust (ROA) e. ehk investeeringute rentaablust?
Suhtarv sümboliseerib kasumi efektiivsust, mida on teenitud seoses ettevõtte varade kasutamisega. Hinnang antakse sellele, kui hästi on firmas varasid kasutatud. Antud andmete põhjal võib järeldada, et koguvara puhasrentaabluse näitajad on madalad. Tõstmaks ROA taset peaks ettevõte suurendama käivet või tegevustulukust.
Varade rentaablus aastatel 2000-2008
Vahemikus 2000-2008 oli varade kasv suhteliselt pidev ja ühtlane, kuigi esines varieerumisi puhaskasumis, mis põhjustasid varade rentaabluse kõikumisi. Seega kasumi suurenedes suureneb varade rentaablus.
Kuidas mõjutab puhaskasumi suurus omakapitali rentaablust (ROE)?
Omakapitali ehk ROE rentaabluse näitaja alusel on võimalik hinnata ettevõttesse raha paigutamise otstarbekust. Üldreeglina peab rentaablusnäitaja olema vähemalt 15% kindlustamaks aktsionääridele normaalset dividendide taset tulevikus. Antud ajavahemikus on aga näitajad madalamad.
Omakapitali rentaablus aastatel 2000-2008
Omakapitali kasv oli vaadeldaval perioodil pidev ja ühtlane, aga seda mõjutas puhaskasumi suurus, mis vaadeldaval perioodil oli väga ebastabiilne. Kõige suurem rentaablus oli aastal 2001, mis oli tingitud kõrgetest piima ja teravilja hindadest. Madalaim oli rentaablus aastal 2007, mis võis olla tingitud ettevõtete konservatiivsest rahanduspoliitikast.
Kuidas mõjutavad varade rentaablus (ROA), finantsvõimendus (D/A e. kohustused/vara) ja intressimäär (i) omakapitali rentaablust (ROE)?
Finantsriskide olemust ja suurust on võimalik hinnata võõrkapitali kasutamise e.finantsvõimenduse suhtarvude järgi. Liigse laenukoormuse korral väheneb ettevõtte likviidsus, mis võib tingida makseraskuseid majanduslanguse ajal.
Üheks finantsvõimenduse näitajaks on võlakordaja. Võlakordaja abil saame teada, kui suur osa ettevõtte varadest on finantseeritud võõrkapitaliga ehk kui suur on koguvõlgnevuse osakaal bilansis. Normaalne on võlakordaja siis, kui tema osakaal varadest jääb alla poole. Vastasel juhul võime aga teha järelduse, et ettevõtte finantseerimine toimub väliste allikate kaudu.
Kui varade rentaablus ületab märgatavalt intressimäära, siis võib finantsvõimendus osutuda kasulikuks ja see omakorda omab positiivset mõju omakapitali rentaablusele . Teistel juhtudel finantsmõju puudub või on negatiivne. Juhul kui ettevõtte finantseering toimub puhtalt omakapitali alusel, on investeeringute puhasrentaablus võrdne omakapitali rentaablusega.
Valemi põhjal võib järeldada, et madala intressimäära ja suure varade rentaabluse korral, tõuseb omakapitali rentaablus, võlakordaja mõju varieerub , sõltudes rentaabluse ja intressimäära vahest. Kokkuvõtvalt ettevõttesse investeeritud resursside tasuvus sõltub sellest, kui efektiivselt ettevõtte omanikud on võimelised kasutama ära firma varasid.
ROE = ROA + (ROA - i) x V
ROA - varade rentaablus,
i – intressimäär,
V – võlakordaja.
Varade rentaabluse, finantsvõimenduse ja intressimäära mõju omakapitali rentaablusele aastatel 2000-2008
Varade rentaablus näitajad olid märgatavalt suuremad intressimäärsat aastatel 2001, 2004 ja 2007 sellejuures aga võlakordaja näitajad jäid normide piiresse. Kokku oli aga mõju omakapitali rentaablusele positiivne. Kuna aga 2008 aastaks oli intressimäär suurem kui varade rentaablus, oli mõju omakapitali rentaablusele negatiivne.
Astatel 2000, 2003, 2006 ja 2008 oli intressimäär võrdne varade rentaablusega või ületas seda, seega mõju omakapitali rentaablusele oli negatiivne. Suurem võlakordaja omakorda aga näitas, et ettevõttesse investeeritud ressursside tasuvus oli väiksem.
FINANTSSTRUKTUURI JUHTIMINE NING VÕIMENDUSANALÜÜS
Kulude liigitus muutuvkuludeks, püsikuludeks ja segatüüpi kuludeks.
Arengu- ja uurimiskulud - muutuvkulud
Kulud kokku
.. kaubad - muutuvkulud
..materjal, ostetud tooted ja pooltooted - muutuvkulud
..ostetud elekter - püsikulu
..ostetud kütus ja energia – segatüüpi kulud
..ostetud tööd ja teenused - muutuvkulud
..tööjõukulud - püsikulud
....palk - püsikulu
.... sotsiaalmaks - püsikulu
.. kulum - püsikulu
.. maksud - segatüüpi kulud
....riigilõiv - püsikulu
..muud kulud - segatüüpi kulud
....lootusetud ja ebatõenäolised nõuded - muutuvkulud
..lõpetamata toodangu varude muutus - muutuvkulud
..valmistoodangu varude muutus - muutuvkulud
..oma tarbeks valmistatud põhivara - muutuvkulud
..kasum/kahjum bioloogilistelt varadelt - muutuvkulud
Muud ärikulud - segatüüpi kulud
..kahjum põhivara müügist - muutuvkulud
Finantskulud - segatüüpi kulud
.. intressikulu - püsikulu
Ettevõtte tulumaks - muutuvkulud
Müügitulu, muutuv-, püsi- ning segatüüpi kulude dünaamika ja varieeruvus.
Müügitulu keskmine näitaja on 10 606 058 krooni tuhat krooni, standarthälve on 2 714 410. Keskmised muutuv- ja püsikulude keskmised näitajad on vastavalt 6 629 115 ja 2 309 723 tuhat krooni. Standardhälbed olid vastavalt 1 263 516, 839 208 ja 572 930.
Müügitulu, muutuv-, püsi- ja segatüüpi kulud, tuhat krooni, aastatel 2000-2008
Graafikult võime välja lugeda, et müügitulu kui ka kulud on kasvanud.. Kasv on põhjustatud tootmismahu kui ka sisendite ja väljundite hindade kasvuga.
Müügitulu piir rahalises väljenduses
Müügitulu piiri rahalises väljenduses saab leida valemiga S*=F/(1-VC/S), kus
Sˇ on müügitulu kriitiline maht (rahas), F on summaarsed püsikulud, VC on summaarsed muutuvkulud ja S on müügitulu.
S
VC
F
Sˇ
2000
7 385 136
5 851 359
1 441 090
6 938 848
2001
9 114 358
6 729 393
1 985 109
7 586 272
2002
9 080 304
6 824 569
2 094 799
8 432 467
2003
8 553 397
6 450 708
2 152 639
8 756 585
2004
9 673 036
6 934 575
2 398 569
8 472 439
2005
11 394 925
8 137 736
2 804 565
9 811 469
2006
10 589 474
7 273 508
3 070 323
9 805 018
2007
13 693 099
8 408 615
3 704 376
9 598 740
2008
15 970 792
11 402 336
4 714 936
16 482 869
Tegevusvõimendus kajastab ettevõtte tegevusriski: mida suurem on püsikulude osatähtsus kogukuludes, seda suurem on ettevõtte tegevusvõimendus, mis tähendab, et müügikäibe väikese protsentuaalse muutusega kaasneb suur protsentuaalne muutus põhitegevuskasumis. Kapitalimahukaid ettevõtteid iseloomustavad suured püsi- ja väikesed muutuvkulud, suure töömahukusega ettevõtetes on situatsioon vastupidine , seega ka tegevusvõimendus, piirkasumimäär ja kasumilävi madalad.
Tegevusvõimenduse olulisus kerkib eriti hästi esile siis, kui ettevõtte juhtkond üritab müügikäivet muuta, sest väike protsentuaalne muutus müügikäibes võib tekitada suuri muutusi müügikäibes. Nimetatud reegel kehtib alati kui ettevõttel eksisteerivad püsikulud.
Tegevusvõimenduse tase (DOL) arvutame ärikasumi protsentuaalse muutumise ja müügitulu protsentuaalse muutumise vahelise seose kaudu vaadeldavatel aastatel võrrelduna baasaastaga. Baasaastaks on aasta 2000.
Tabel Tegevusvõimenduse tase aastatel 2000-2008
Müügitulu e. S, tuhat krooni
Ärikasum (-kahjum) e. EBIT, tuhat krooni
DOL
2000 – baasaasta
7385136
429977
2001
9114358
809066
3,765336
2002
9080304
701249
2,748562
2003
8553397
503807
1,085441
2004
9673036
954861
3,940393
2005
11394925
1114814
2,933452
2006
10589474
955466
2,816687
2007
13693099
2561690
5,80434
2008
15970792
1425841
1,992232
Finantsvõimenduse tase
Finantsvõimendus (DFL) tuleneb püsivatest finantskuludest, mis mõjutavad ettevõtte kasumi kujunemist. Finantsvõimendust võib seega defineerida kui püsivate finantskulude kaasamist. Finantsvõimenduse allikateks on pikaajaline laen ja jooksvad kohustused.
Finantsvõimenduse tase (DFL) arvutame tulu aktsia kohta protsentuaalse muutumise ja ärikasumi protsentuaalse muutumise vahelise seose kaudu vaadeldavatel aastatel võrrelduna baasaastaga. Baasaastaks on aasta 2000.
Tabel Finantsvõimenduse tase aastatel 2000-2008
 
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
Puhaskasum, tuhat krooni
383,35
355,28
570,04
680,51
788,62
944,31
1312,39
1168,35
383,99
Ärikasum, tuhat krooni
408,65
413,44
535,58
616,58
733,76
880,93
1176,60
1100,54
496,33
Ärikasumi juurdekasv
 
0,01
0,31
0,51
0,80
1,16
1,88
1,69
0,21
Puhaskasumi juurdekasv
 
-0,07
0,49
0,78
1,06
1,46
2,42
2,05
0,00
DFL
 
-6,24
1,57
1,52
1,33
1,27
1,29
1,21
0,01
Koguvõimenduse tase
Koguvõimendus (DTL) tuleneb äritegevuse- ja finantspüsivkulude esinemise kombineeritud efektist, võimendades muutusi müügikäibes ettevõtte tulule aktsia kohta. Koguvõimendust võib seega vaadelda kui püsivkulude koosmõju ettevõtte äritegevuse- ja finantsstruktuurile.
Koguvõimenduse tase (DCL) võib leida kahel viisil: 1) DCL = DOL*DFLvõi arvutada tulu aktsia kohta (EPS) protsentuaalse muutumise ja müügitulu protsentuaalse muutumise vahelise seose kaudu vaadeldavatel aastatel võrrelduna baasaastaga.
 
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
Puhaskasum, tuhat krooni
383,35
355,28
570,04
680,51
788,62
944,31
1312,39
1168,35
383,99
Müügitulu, tuhat krooni
8271,32
8914,37
9496,30
9605,94
10529,08
11693,24
12436,62
13189,45
12552,55
Puhaskasumi juurdekasv
0,00
-0,07
0,49
0,78
1,06
1,46
2,42
2,05
0,00
Müügitulu juurdekasv
0,00
0,08
0,14
0,14
0,24
0,32
0,36
0,40
0,32
DCL
 
-0,94
3,54
5,52
4,50
4,50
6,80
5,18
0,01
13