Logistika II eksami materjal (0)

Logistika/tarneahela juhtimise infosüsteemid ja -tehnoloogiad võib jagada neljaks tasandiks:

lk 196-197

• (Transaktsiooni-) Toimingutoetuse süsteemid. Neid kasutatakse peamiselt efektiivse abivahendina teatud logistikafunktsiooni täitmise hõlbustamiseks.
  
• Integreeritud organisatsioonisüsteemid ehk sisevõrgusüsteemid (intranet). Tegemist on organisatsioonisiseste funktsioonidevaheliste süsteemidega, mis hõlbustavad andme- ja infokasutust ning kommunikatsiooni organisatsioonis (nt raamatupidamine ).
  
• Informatsioonivahetuse ja jagamise süsteemid ehk suhtevõrgusüsteemid (ekstranet). Kavandatud informatsiooni vahetamiseks ja jagamiseks organisatsioonide vahel (nt suhtlus tarnijatega)
  
• Tarneahela juhtimissüsteemid ehk organisatsioonide vahelised infosüsteemid. Need on interneti- või infovõrgustiku põhised süsteemid, mida tarneahela partnerid kasutavad informatsioonivahetuseks (suhtlus kogu protsessis terve partnerite hulgaga ).
  

2) EDI – Elektroonilise andmevahetuse eelised lk 199-203

• kulude vähenemine (jäävad ära paberkandjal dokumentide töötlemiskulud)
  
• aja kokkuhoid , kiirem info liikumine
  
• vigade vähenemine (andmeid sisestatakse üks kord ja kantakse üle veavabalt)
  
• kaubavoogude liikumise kiirenemine ja läbimisaegade lühenemine
  
• kapitali seotuse vähenemine (kiireneb kauba eest tasumine)
  
• laoväärtuse ja ladustamiskulude vähenemine
  
• klienditeeninduse taseme paranemine
  
• vajalike inimressursside vähenemine
  
• andmete kaitstuse paranemine (efektiivsete elektrooniliste andmeturvevahendite rakendamisel)
  
• partnerite vaheliste valesti mõistmiste vähenemine, info adekvaatsuse tagamine
  

3) Transpordi kulu mõjutavad tegurid, tootest (kaubast) lähtuvalt lk 221-225

• Tihedus – massi ja ruumala suhe
  
• Väärtus – väärtuse ja kaalu suhe
  
• Asendatavus
  
• Lastitavus ehk ruumalakasutus – tase, mil määral kaup täidab transpordiruumi
  
• Vastutusrisk, kahjustatavus
  
• Kaubakäsitluse lihtsus
  
• Toote eriomadused
  

4) Turust lähtuvad kulu mõjutajad lk 225-226

• Transpordiliigisisese ja transpordiliikide vahelise konkurentsi tase
  
• Turgude asukoht
  
• Mastaabisäästuefekt
  
• Energiahinnad
  
• Vedude tasakaalustatus
  
• Vedajate riikliku reguleerimise olemus ja ulatus
  

5) Transpordisüsteem ja selle komponendid: lk 227

• Infrastruktuur (tänavad, maanteed, raudteed , veeteed, terminalid jms)
  
• Transpordivahendid (autod, vagunid , vedurid, rekkad, lennukid, laevad, pumbad jms)
  
• Tugisüsteemid (tootjad, infosüsteemid, kindlustus jms)
  
• Juhtimine ja reguleerimine (seadused, maksusüsteem, rahvusvahelised lepingud jms
  

6) Maanteetranspordi plussid ja miinused lk 235

• Suur paindlikkus ja manööverdamisvõime
  
• Koormate toimetamine „uksest ukseni“
  
• Võimalik kindlustada tarnete hea regulaarsus
  
• Veoste pakkimisele kehtivad suhteliselt väikesed nõuded
  
• Lühike veoaeg
  
• Veovahendite suhteliselt väike kapitalikulu
  
• Veovahendite mitmekesisus
  

• Vedude suhteliselt kõrge omahind
  
• Suhteliselt väike kandevõime ja tehnilised piirangud (kaal, mõõtmed)
  
• Suur keskkonnasaaste ja liiklusummikute põhjustaja
  

7) Raudteetranspordi plussid ja miinused lk 238-239

• Võimaldab toimetada suuri kaubakoguseid suurte vahemaade taha
  
• Vedude suhteliselt madal omahind
  
• Vedude hea regulaarsus
  
• vedude sõltumatus ilmastikust
  
• keskkonnasäästlik veoviis
  
• laadimistööde teostamise efektiivsus
  

• Euroopas 3 erinevat rööpmevahet
  
• Vähene paindlikkus ja raudtee suhteliselt suured haldamiskulud
  
• Rongide koostamisel kaasnevad vagunite haakimisega järsud tõuked, mis võivad kahjustada veoseid – siit ranged nõuded kaupade pakkimise ja koormakinnituse osas
  

8) Mere- ja siseveetranspordi plussid ja miinused lk 241

• Kõige suuremate mahtude ja veosekäivetega transpordiliik
  
• Suhteliselt madalad veotariifid
  
• Lühikestel liinidel hea regulaarsus
  
• Toimetulek ülisuurte kaubavoogudega
  
• Kõige keskkonnasäästlikum veoviis
  
• Laadimistööde tõhusus
  

• Kõrged sadamamaksud ning vähene paindlikkus
  
• Ranged nõuded kaupade pakkimiseks ja kinnitamiseks
  
• Suhteliselt suurte intervallidega veograafikud pikkadel liinidel
  
• Sõltub ilmastikutingimustest ( torm , jää)
  
• Aeglane veokiirus
  

9) Õhutranspordi plussid ja miinused lk 243

• Suur veokiirus, võimalus toimetada saadetisi kiiresti kaugetesse paikadesse
  
• Ülemaailmne tihe lennuliinide võrgustik
  
• Tihedad veograafikud, vedude teostamise suur tõhusus
  

• Suured veokulud
  
• Õhutranspordi kiiruse-eelist võivad kahandada lennujaamade ülekoormusest tingitud või kaubakäsitluse, dokumentide vormistamise ja tollivormistusega seotud viivitused
  
• Suur sõltuvus ilmastikutingimustest
  
• Veoste piiratud kaal ja mõõtmed
  
• Rahvusvaheline õhutranspordi assotsiatsioon (IATA) on kehtestanud teatud veostele turvapiirangud.
  

10) Intermodaalne ehk kombineeritud transport lk 244-245

11) Põhiveod ja jaotusveod – mis neid iseloomustab ja nendel vahet on? lk 256-257

12) Jaotusvedude käigus antakse lisaväärtusi: (konspektist)

• Sügavjaotuseks
  
• Vedaja paigutab kaubad kokkulepitud lattu ilma vastuvõtjata
  
• Jaotusautojuht tegutseb otseselt kliendi esindajana
  
• Eraisikutele kauba kojutoimetamine
  
• City-logistika tähtsuse suurenemine ja kaubavoogude tsentraliseerimine
  
• Kompleksteenus- lisaks ka kasutusjuhendid jms
  

13) Rumm ja kodarad süsteemid. Hubide peamised eelised? Lk 257-258 (joonis)

• Suurem transpordiühenduste sagedus võrreldes „alglähtekohast lõppsihtkohta“ veokorraldusega
  
• Mastaabisäästuefekt tänu suurte kaubamahtude käsitlemisele veosõlmes
  

14) Ladustamise funktsioonid: lk 276-278

• Varude kogumine ja täiendamine: ladu toimib pakkumist ja nõudlust tasakaalustava reservuaarina.
  

• Tootevaliku (sortimendi) ühendamine: tootja toodab erinevates paikades, kuid müüb ühest kohast. Masstootmisele orienteeritud tootjad valmistavad sageli erinevates tehastes suuri tootepartiisid. Lõpetanud ühe toote tootmise, võetakse käsile teine.
  
• Konsolideerimine ehk kogumine/ koondamine : kaupade (saadetiste) kokku kogumine ja saatmine ühekorraga edasi kindlasse sihtpunkti.
  
• Distributsioon ehk jaotus: vastandiks konsolideerimisele
  
• Kliendi rahulolu tagamine: ainsaks motiiviks laopidamine kliendile sobivas kohas.
  

15) Ladustamise võimalused (liigid) lk 278-279

16) Pakendi funktsioonid logistikas lk 294-295

• Mahutamine. Kaubad peavad olema pakendisse mahutatud, enne kui neid saab ühest kohast teise liigutada.
  
• Kaitsmine ja säilitamine. Pakendi sisu kaitsmine väliskeskkonna mõjudest tingitud kahjustuste, riknemise või reostumise vastu.
  
• „Portsjoniteks“ jagamine. Suuremahuliste tööstuslike tootepartiide jagamine kliendisõbralikumateks väiksemateks kogusteks.
  
• Unitiseerimine ehk pakkeühikuteks koondamine. Esmased pakendid pakitakse kokku sekundaarseteks pakenditeks. Sekundaarsed pakendid pakitakse kokku kaubaalusetäieks. Kaubaalused laaditakse kokku konteineritäieks.
  
• Kasutusmugavus. Klientide jaoks kaupade mugavama kasutamise võimaldamine.
  
• Tuvastamine ja informatsioon. Pakend kannab mitmesugust kaupade tuvastamiseks, käsitlemiseks ja müügiks vajalikku informatsiooni.
  

17) Tooted peavad olema kaitstud järgnevate mõjude eest: (konspekt)

• Liialt kõrge või madal temperatuur
  
• Tolm
  
• Niiskus (nt elektroonika )
  
• Õhk – vaakumpakendid (nt lihatooted )
  
• Valgus (meditsiini ja keemiatooted)
  
• Vigastused veo- ja käsitsemise protsessis
  
• Kaod varguste tõttu
  

18) Pakendi elutsükkel (konspekt)

Tootjad -> Pakkijad -> Hulgi- ja jaekaubandus -> Tarbijad -> Utiliseerijad

19) Automaatse andmetuvastuse eelised ja meetodid lk 312-313 (loengukonspekt)

• Optilised - vöötkood, OCR tehnoloogia ;
  
• Magnetilised- magnetriba pangakaartidel;
  
• Elektromagnetilised- feed tehnoloogia ehk turvaelement;
  
• Biomeetrilised - hääl, sõrmejälg ja silm;
  
• Puutetehnoloogia – nööp ukse avamiseks;
  
• Kiibid- smart card (ID kaart).
  

18) Vöötkoodide eelised: lk 313-315, (loengukonspekt)

• Säästetakse aega ja vähendatakse vigu andmete sisestamisel infosüsteemidesse;
  
• Praktiliselt pole võimalik vöötkoodi valesti lugeda;
  
• Vöötkoodi lugemisel saavutatakse suur ajasääst.
  

19) Kahemõõtmeliste koodide eelised tavaliste vöötkoodide ees: lk 315 (loengukonspekt)

• sama kogus infot võtab tunduvalt vähem ruumi ja seetõttu on võimalik koodi paigutada ka väikestele esemetele;
  
• tunduvalt suurem infomahtuvus;
  
• tänu info mitmekordsele jaotamisele on koodid tunduvalt kindlamad kahjustuste suhtes;
  
• sõltuvalt koodi tüübist võib olla lugemine võimalik mitmes suunas;
  
• võimalik lugemiskaugus on kuni 5 m ja lugemiskiirus võib ulatuda kuni 200 koodini minutis.
  

21) RFID tehnoloogia eelised lk 316

• info edastamine toimub ilma füüsilise ja optilise kontaktita
  
• info edastamine toimub reaalajas
  
• seade võib lugeda sekundi jooksul kuni 1000 tagi informatsiooni
  
• infokandjad (tagid) võivad olla nii passiivsed kui ka aktiivsed
  
• osadel mälukiipidel on informatsioon „ülekirjutatav”, ehk tagid on mitmekordselt kasutatavad RFID
  

• Võimalus tarnijatel reageerida kiiresti turu muutuvatele nõudmistele
  
• Kaubavarude suuruse optimeerimine tarneahela erinevates lülides
  
• Kaubavarude ringluse kiirenemine
  
• Kaubavarude olemasolu automatiseeritud kontroll
  

22) Laovarude tüübid: lk 329-330

23) Nõudluse tüübid: (konspektist)

• Pidev nõudlus – lihtsalt prognoositav (nt toiduained)
  
• Hooajaline nõudlus – tarbijate ostmishuvi teatud toodete osas ainult teatud perioodil kalendriaastas (nt jõuluehted ja suusavarustus )
  
• Ebaregulaarne nõudlus ehk juhuslik – vajalik piisava varulao olemasolu
  
• Tähtajaline nõudlus – nõudlus lõpeb mingil ajahetkel
  
• Tuletatud nõudlus – kus nõudlus ühe kauba või teenuse tekkimise tõttu tekitab teise nõudlus. (nt nõudlus kivisöe järele tekitab tuletatud nõudluse kaevandamisteenuse järele)
  

24) Fikseeritud aja meetod ehk fikseeritud intervalliga tellimine (joonis) lk 337-338

25) Fikseeritud tellimispunkti meetod (joonis) lk 338-339

26) Optimaalne tellimiskogus lk 341-346

27) Logistika outsourcing’u ehk kolmanda poole logistika (3PL) põhjused lk 384-385