Tartu Ülikooli psühholoogia osakond, Maie Kreegipuu 2004 © LOENGUD KLIINILISEST PSÜHHOLOOGIAST I. SISSEJUHATUS Suurem osa psühholoogiast huvitub sellest, mis kõigil inimestel või vähemasti suurtel inimrühmadel (mehed-naised, kollektivistid-individualistid vms.) ühist on. Kliinilise psühholoogia huviobjektiks on aga indiviid või see, mis väga väikestel inimrühmadel (akuutsed skisofreeniahaiged, agorafoobikud vms.) ühist on. Seda võib sõnastada ka nii, et kliiniline psühholoogia tegeleb rohkem erinevuste kui ühisustega
nimetusi hull, ebanormaalne või vaimuhaige. Kõik need nimed on jäänud ajalukku kui ekslikud või ühekülgsed. Tänapäeval tähendab psüühikahäire tavapärasest kõrvalekalduvaid nähtuseid. Psüühikahäire viitab sellele, et aju psüühilistes funktsioonides esinevad teatud raskuse ja eripäraga häired ning need põhjustavad erinevaid vaevusi. Näiteks võib selline inimene tunda pidevalt hirmu või ei suuda reaalsusega kohaneda (hallutsinatsioonid). (Kreegipuu, M. 2006, lk. 241) Psüühikahäirete meditsiinilise käsitlemise ja sekkumise aluseks on Rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon (RHK-10). Allolev tabel näitab psüühikahäirete üldiseid gruppe, kus iga psüühikahäire tähistatud tähega F. Sellele järgneb kood ning häired on jaotatud kümnesse rühma. Tabel 1. Psüühikahäirete jaotus (Paavel, V., 2000) Häirete klass Näiteid
teooria parem empiirilise testimise viis oleks kindlaks teha, mis vajadused põhjustavad kindlaid käitumisviise, mitte lihtsalt näidata korrelatsiooni vajaduste ja käitumise vahel. 5 Konspekt on koostatud järgnevate infoallikate põhjal: - Alas, R. Organisatsiooni-, juhtimis- ja suhtlemispsühholoogia alused. - Allik, J., Luuk, A., Harro, J., Häidikind, R., Kikas, E., Konstabel, K., Kreegipuu, K., Kreegipuu, M., Pullmann, H., Rauk, M., Realo, A., Schmidt, M., Tulviste, P., Tulviste, T., Vadi, M., Viikmaa, M. Psühholoogia gümnaasiumile. - Arnolds, C.A., Boshoff, C. Compensation, esteem valence and job performance: an empirical assessment of Alderfer's ERG theory. - Arnolds, C.A., Boshoff C. Does higher remuneration equal higher job performance?: an empirical assessment of the need-progression proposition in selected need theories.
soovitud tulemuse ja aitab meid elus edasi. Pelgalt oodates ja lootes kaob viimaks motivatsioon ja käega viskamine on lihtne tulema. Seega tuleb elu elada mõttega, kukkudes püsti end ajada ja jonni ajades oma eesmärgini pürgida. 11 Kasutatud kirjandus 1. Alas, R. Organisatsiooni-, juhtimis- ja suhtlemispsühholoogia alused. 2. Allik, J., Luuk, A., Harro, J., Häidikind, R., Kikas, E., Konstabel, K., Kreegipuu, K., Kreegipuu, M., Pullmann, H., Rauk, M., Realo, A., Schmidt, M., Tulviste, P., Tulviste, T., Vadi, M., Viikmaa, M. Psühholoogia gümnaasiumile. 3. Landsberg, M. Motiveerimise kunst. Tallinn: Varrak, 2003, 206 lk 4. Mägi, J. Organisatsioon ja juhtimine. http://web.ametikool.ee/jane/okj/?Avaleht [25.05.2015] 5. Hansed, E. Meeskonna motiveerimine. http://www.nooruse.ee/Ele_Hansen/meeskond_2/index.html [25.05.2015]
mida keskkonnas asuvad erinevad objektid võimaldavad teha. Taju on häälestatud elementide koosluses esinevatele muutumatutele omadustele, mida õpitakse tajuma aktiivse liikumise, toimimise ja tegevuses keskkonna muutlikkusega. Tajusüsteem on tänu ökoloogilisele põhjendatusele võimeline ära tundma mitte ainult objekte või tunnuseid vaid ka sündmusi. (Bachmann jt 2003) Kasutatud kirjandus: Allik, J., Kreegipuu, K. (2002). Taju. Raamatus: Allik, J., Rauk, M. Psühholoogia gümnaasiumile. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Bachmann, T., Maruste, R. (2003). Psühholoogia alused. Tallinn: Kirjastus Ilo.
Noarootsi gümnaasium Ajalugu Jelizaveta Dokutsajeva 9 T klass ARISTOTELESE FILOSOOFIA Referaat Juhendaja: Tiiu Kreegipuu Pürksi 2007 Sissejuhatus Aristotelese arutlusi ja teadusi uuritakse palju ka tänapäeval ja see pakub huvi paljudele teadlastele. Järgmises referaadis käsitleb autor Aristotelese filosoofilisi vaateid ning kirjeldab filosoofi teooriaid toetudes eelnevalt otsitud materjalidele. Tema seisukohad on idealiseeruvad ning loogika omab traditsioonilisi vaatepunkte, mis eriti köitsid autori tähelepanu ning panid aluse järgmise töö valmistamiseks.
ndaid aastaid kirjeldati eesti keeles suhtlemises enese huvide eest kindlat seismist sõnade „enesemaksmapanek“ kaudu. Seitsmekümnendate keskel leidsid Eesti suhtlemispsühholoogia valdkonnaga tegelejad, et sõnade „enesemaksmapanek“ on liiga agressiivse kõlaga varjutades ära teise inimesega arvestamise printsiibi. Praeguseks on Eesti psühholoogide hulgas kinnistunud sõna „enesekehtestamine“, mille võttis teadaolevalt esimesena kasutusele Maie Kreegipuu. Maie Kreegipuu on Eesti tuntumaid kliinilisi psühholooge. Defineerides kehtestamist saab öelda, et kehtestamine tähendab kindlalt enese huvide eest seisvat ning samas suhtlemispartnerit arvestavat käitumist. Kehtestamine käitumisviisina tähendab seega teise inimese aktsepteerimist enesega võrdse indiviidina. See on idee „mina olen oluline ja sina oled oluline“ väljendumine praktilises käitumises. Kehtestamine kui käitumine toetub eneseväärikusele:
Eesti NSVs“, räägib külma sõja tagajärgedest majandus- ja sotsiaalajaloo vaatenurgast, keskendudes 1940 ja 1950 aastatele. Kus toob välja 1930 a võidurelvastumise ja teise maailma sõja, kuidas kavandati taastamis töid peale sõda. Mertelsmanni järelduste kohaselt suurendas külm sõda otseselt eestlaste kannatusi ja tõi juurde ka ohvreid. Lubadused metsavendadele appi tulla, nende ärakasutamine luureoperatsioonides jms võimendas terrorit ja suurendas süütute ohvrite arvu. Tiiu Kreegipuu artikkel „Ajakirjandus Nõukogude Eestis külma sõja võitlusvahendina“ uurib ajakirjanduse rolli selle aja eesti ühiskonnas. Nõukogude ajakirjandust kontrolliti ülalt alla, mida tähtsam oli väljaanne, seda suuremat tähelepanu pöörasid sellele ajakirjanduse kontrollijad.Teeb kokkuvõtte, et ajakirjanikud olid ühiskonna mõjutajad, sest ajakirjanduse eesmärk oli riigisisene propaganda ja kasvatustöö mis pidid reklaamima propaganda üritusi ning aitama ellu viia
aktsepteeritud väljendused. ( John Wolpe ja Arnold Lazarus, 1966) Selline definatsioon on sisuliselt üsnagi manipuleeriva iseloomuga ja iseloomustab hästi kogu senist arusaama ehk teisisõnu, kui oled lõvikarjas, siis pead jahtima nendega sama moodi. Enesekehtestamine kunst saada oma tahtmist nii, et ka teised oma tahtmist saavad ja rohkem ja paremini kuii nad ilma sinuta oleksid saanud mõlemal on lõpuks hea olla. ( Maie Kreegipuu, 2003). Enesekehtestamine õpetab meile, kuidas väljendada oma tundeid, mõtteid ja soove ning seista teiste õigusi rikkumata oma õiguste eest. Enesekehtestamine on omandatav oskus, mitte iseloomujoon, mis ühele on kaasantud ja teisele mitte. Nagu agressiivsus ja passiivsus, on ka enesekehtestamine õpitavad sotsiaalse käitumise stiil. Mitte keegi ei kehtesta end vahetpidamata. Ühel hetkel olete passiivne kehtestaja ja teine hetk passiivne kehtestaja. 21
võõrastega vabalt suhtlemine tundub utoopiline. Valitud erialal ei ole tagasihoidlikkus just voorus vaid pigem takistv faktor. Tulevase juhiabina pean oskama ennast kehtestada ning väljendada. Enesekehtestajana pean oskama öelda ka ei. Enesekehtestamine on kunst saada oma tahtmist nii, et ka teised oma tahtmist saavad ja rohkem ja paremini kui nad ilma sinuta oleksid saanud mõlemal on lõpuks hea olla. (Maie Kreegipuu, 2003) 1 KÄITUMISE KOLM STIILI Kehtestamist käsitletakse ka kui viisi enda isikliku ruumi kaitsmiseks või teiste inimeste mõjutamiseks. Selles kontekstis tasub mõelda kolmele erinevale viisile käitumisteljel, millede hulgas on ka kehtestav käitumine. Käitumisstiil sõltub inimese isiksuslikust eripärast, kuid ka erinevatest olukordadest ja situatsioonidest. 1.1 Alistuv käitumine Alistuvalt käituv inimene seab teiste soovid, huvid ja tahtmised enda omadest olulisemaks.
ndaid aastaid kirjeldati eesti keeles suhtlemises enese huvide eest kindlat seismist sõnade ,,enesemaksmapanek" kaudu. Seitsmekümnendate keskel leidsid Eesti suhtlemispsühholoogia valdkonnaga tegelejad, et sõnade ,,enesemaksmapanek" on liiga agressiivse kõlaga varjutades ära teise inimesega arvestamise printsiibi. Praeguseks on Eesti psühholoogide hulgas kinnistunud sõna ,,enesekehtestamine", mille võttis teadaolevalt esimesena kasutusele Mai Kreegipuu. Defineerides kehtestamist saab öelda, et kehtestamine tähendab kindlalt enese huvide eest seisvat ning samas suhtlemispartnerit arvestavat käitumist. Kehtestamine käitumisviisina tähendab seega teise inimese aktsepteerimist enesega võrdse indiviidina. See on idee ,,mina olen oluline ja sina oled oluline" väljendumine praktilises käitumises. Kehtestamine kui käitumine toetub eneseväärikusele: eneseaustusele, sallivusele ja eneseusaldusele. Kehtestamine tähendab enesekindlat ja
Mõjusaimad on need motiivid, millel on inimesele suurim emotsionaalne tähendus. Ebateadlik motiiv ei ole täpselt arusaadav ei subjektile ega ole ilma põhjalikuma uurimiseta seletatav ja arusaadav ka teistele. Suurem osa inimeses tekkinud motiive on sellelaadsed. Tavaliselt mõjutab tegevust üheaegselt palju motiive nii teadlikke kui ebateadlikke. (Bachmann etc 2003: 76) Psühholoogide levinuima arvamuse kohaselt tekitavad motiive vajadused. (Allik, Häidkind, Harro, Viikmaa, Kreegipuu, Rauk, Kikas, Tulviste, Luuk, Realo, Konstabel, Pullmann, Schmidt & Vadi 2002: 162 ) Aktiivsuse algallikaks on vajadused. Vajadus paneb inimese liikuma, tegutsema, praktiseerima, suhtlema. Vajadused ajendavad kogu inimese psüühilist tegevust, pannes teda Motivatsioon ja tööga rahulolu 5 tegutsema teatud viisil ja kindlas suunas, stimuleerivad mõtlemist ja tahet. (Bachmann etc 2003: 71)
. 3. . 4. . 5. . 6. . Ida mari õunapuu 1. . 2. . 3. . 4. . 5. . 6. . Pirnipuu: Aed pirnipuu 1. Roosiõelised 2. 3. Mets pirnipuu 1. roosiõelised 2. viljad väiksed ja kehva maitsega 3. Ussuuri pirnipuu 1. roosiõelised 2. väiksed ,ümarad ning kehva maitsega vili Luuviljalised Aed ploomipuu 1. roosõeliste sugukonda 2. varieerub rohelisest ja kollasest kuni mustjaassiniseni 3. 4. Eip 5. Poogitakse 6. Kreegipuu 1. Roosiõeliste sugukonda 2. Alota 1. Roosiõeliste sugukonda 2. Laukapuu 1. Roosiõeliste sugukonda Maguskirsipuu 1. Roosõeliste sugukonda 2. Hele kuni tumepunane 3. 4. Ja ( eestis ei kasva looduslikult) 5. pookimine 6. Hapukirsipuu 1. Roosõeliste sugukonda 2. Hele kuni tumepunane, keskmine 3. 4. 5. pookimine 6. Lõhnavkirsipuu Astelpaju Kuulub hõbepuuliste sugukonda
Märkused Puu on keskmist kasvu, püstine. Saagikas. Talvekindlus keskmine, nagu ka haiguskindluski. Aretatud Eestis ’Liivi Kollane Munaploom’ (2.puul koor vigastatud) Vili Rohekaskollane munajas, sageli kaelaga. Luuseeme lahtine. Maitse hapukasmagus, sobib ka kompotiks Valmimisaeg Keskvalmiv, septembri alguses Tolmuandja Oma õietolmuga ei viljastu. Tolmuandjad: `Märjamaa`, `Kihelkonna `, `Noarootsi Punane`, kreegipuu Märkused Puu keskmise kasvuga, püstjas, laipüramiidja võraga, hea talvekindlusega ’Noarootsi punane’ Vili Väike, ümmargune, punane, hallika vahakirmega. Viljaliha valkjaskollane, pehme, magus, keskmise maitsega. Luuseeme poollahtine Valmimisaeg Valmib septembri keskel Tolmuandja Hea tolmuandja hilistele sortidele Märkused Puu on keskmist kasvu, püstine. Saagikas.Talvekindlus hea ’Perdrigon’
Hakati mõtlema sellest, mis võiks Eestis teisiti olla. Toitlusprogrammi kõrvale tekkis kultuuriprogramm. Loomeliitu kuulusid erinevad loovisikud. Näiteks Hando Runnel, Aivo Lõhmus, Rein Raud, Kalju Komissarov, Jaan Kaplinski ning Heinrich Valk. (Kornel, 2011: 138-140) Loomeliidud edastasid parteipropagandat. Samuti koguti andmeid olukorra kohta Eestis. Funktsioonid olid ka informeerimine, reguleerimine, harimine ja meelelahutus. Õigustati poliitilisi institutsioone. (Kreegipuu, 2005) NL ajal tegutsenud loomingulised liidud olid näiteks Eesti Raadio, ENSV Kirjanike Liit ja Eesti Muinsuskaitse Selts (Kornel, 2011: 138). 8. Ametlikult kandis ettevõtmine nimetust Eesti NSV loominguliste liitude juhatuste ühispleenum ja selle eesmärk oli loovliitude osa arutamine NLKP XXVII kongressi otsuste täitmisel ja XIX üleliiduliseks parteikonverentsiks valmistumisel. Loomeliitude kultuurinõukogu oli kutsunud pleenumi tööst osa võtma EKP
Psühhoteraapia on häire kõrvaldamine. Teraapiaid on sadu, neist paarkümmend on teaduslike uurimustega järele kontrollitud, nende jaoks on kirjapandud ravijuhendid ja on teada, milliste häirete puhul on need efektiivsed. Mina oma referaadis sain mitmeid uusi teadmisi. Põnev oli otsida ja lugeda mitmetest häiretest. Vahel unustasin end ka teemadesse, mida referaadis ei plaaninud käsitleda. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Allik J., Häidikind R., Harro J., Viikmaa M., Kreegipuu K., Rauk M., Kikas E., Tulviste T ja P., Luuk A., Psühholoogia gümnaasiumile 2002 2. Laukkanen E., Marttunen M., Miettinen S., Pietikäinen M. ,,Kuidas aidata psüühikaprobeemidega noorukit" tõlge Eesti keelde Margit Riit 2008 3. Juhan Sõerd, Psühholoogia kõigile, Tallinn Koolibri 1992 4. Kõrgesaar J., Paavel V., Sarjas A., Sõmer S., Vasar V. Psüühilise erivajadusega inimeste hoolekanne Eestis, Käsiraamat 2000/2001 http://raulpage.org/erivajadus/haired.html 5
aastaid kirjeldati eesti keeles suhtlemises enese huvide eest kindlat seismist sõnade "enese maksmapanek" kaudu. Seitsmekümnendate keskel leidsid Eesti suhtlemispsühholoogia valdkonnaga tegelejad, et sõnad "enese maksmapanek" on liiga agressiivse kõlaga varjutades ära teise inimesega arvestamise printsiibi. Praeguseks on Eesti psühholoogide hulgas kinnistunud sõna "kehtestamine" (või enesekehtestamine), mille võttis teadaolevalt esimesena kasutusele Maie Kreegipuu. Kehtestamine tähendab enese huvide eest seismist ning samas arvestavat käitumist suhtlemispartneriga. Kehtestamine käitumisviisina tähendab seega teise inimese aksepteerimist enesega võrdse indiviidina. Idee sisu on see, et "mina olen oluline ja sina oled oluline". Kehtestamine kui käitumine toetub eneseväärikusele: eneseaustusele, sallivusele ja eneseusaldusele. Kehtestamine tähendab enesekindlat ja asjalikku enese huvide eest seismist
Hugo Treffneri Gümnaasium Riinu Pae BALTI KETT Uurimuslik töö Juhendaja: Tiiu Kreegipuu Tartu 2011 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 1. Taust................................................................................................................................... 4 1.1. Molotovi-Ribbentropi pakt............
tipuks, kus mängu olid kaasatud kõikvõimalikud teatrivahendid. „See on teaterlikemaid lavastusi meie näitekunsti arenguloos, ühtaegu sügavamaid Tammsaare tõlgendusi,” tõdes Karin Kask, rõhutades lavateose paljuplaanilisust ja sümfoonilisust ühiskonnas, näitab milline on selle ühiskonna mentaliteet. Teatritegijatel, eelkõige näitlejatel, on olnud läbi ajaloo ambivalentne roll, samaaegselt nii ihaldatud kui põlatud staatus. Tiiu Kreegipuu on oma magistritöös, milles analüüsis muu hulgas kultuuripoliitika rakendamist Eesti NSV-s aastail 1944–1954, jõudnud järeldusele, et partei ei suutnud seatud lõppeesmärki − kultuuri propagandavahendiks muutmist – täiel määral realiseerida ka Nõukogude režiimi kõige totalitaarsemal perioodil Kultuurialaseid seadusandlikke regulatsioone andsid välja ENSV Ülemnõukogu ja Presiidium ning EKP Keskkomitee ja ENSV Ministrite Nõukogu. Vaadeldes
pakkuvas keskkonnas - Põhjuslikkusest - 1) seos võib peegeldada intelligentsuse ja akadeemilise edukuse konstruktide sarnasust või koguni samasust; - 2) seos võib tuleneda intelligentsuse põhjuslikust mõjust haridusalastele saavutustele; - 3) seos võib olla põhjustatud hariduse mõjust intelligentsusele või vähemalt intelligentsuse ja hariduse vastastikmõjust. - Intelligentsus ja kognitiivsed protsessid - kreegipuu - Tarkuse ja iseloomuomadustelpole seost - Vaimset võimekust ei saa kirjelduse alusel hinnata - Intelligentsust tuleb mõõta objektiivselt – mida mõõdame? - 4 gruppi: verbaalne arusaamine, tajulne organiseerimisvõime, tömälu, info töötlemise kiirus - Mudel kirjeldab aga ei seleta erinevusi intelligentsuses - Ei ole olemas ühte universaalset tunnetusteooriat - Seos intelligentsuse, töömälu ja nende funktsioonide vahel – teostavad kontrolli
Tatar keskajal alles Hirss eesti kohta palju ei teata Naeris I Kapsas Porgand- keskaeg olnud juba olemas Rõigas I Peet keskajalolemas juba Pastinaak keskajal olemas Kartul - 19saj kolmandla veerandil ,kogu eestis üldlevinuks. Kaalikas naeri ja kapsa hübriid, vara keskajal Põlduba ja hernes I Petersell all olevad maitseaiend kaasa arvtud, kehvasti kasvnud . Umbes 100a olnud. Seller Aedtill Pirnipuu läänest ja kagust Har. Ploompuu ja kreegipuu kakssisse tueku teed. Kreek on lihtsalt väikesema viljaga. Vahe on kadunud. Haraline ploompuu e. Alõtsa moositaim. Kirsipuu keskajast läänestja kagust. Magus kirsipuu oli kasvuhoone taim. Mirell hapu kirsid. Aroonia loodud liik,kasvataist alustatsi 50. Ja läheb metsa. Sõstrad 19. Saj asi. Punane sõstar Ebaküdoonia algselt ilutaim Pampel Kõrge maasikas aedmaasiaka eelkäia Aedmaasikas tekkis 1860 hübriidina. Eestis ka metsas
Ploomipuuliigid on jagatud kahte ossa: pärisploomipuud ja kirssploomipuud. Pärisploomipuud on Euroopa ja Aasia liigid, kirssploomipuud on levinud peamiselt Põhja-Ameerikas. Pärisploomipuud on heitlehised, enamasti juurevõsusid moodustavad lehtpuud ja -põõsad, võrsed on asteldega või ilma, lehed jagunematud, valged, rohekad või roosakad õied paiknevad üksikult või sarikjate kimpudena, vili on üheseemneline luuvili. Kõige tuntumad liigid on Harilik ploomipuu (Prunus domestica) ja kreegipuu (Prunus insititia) (Mägi, Niiberg, 1999). Eestis on viljapuude arvukuselt ploomipuu õunapuu järel 2. kohal (Eesti Entsüklopeedia). Ploomipuude elutsükkel jaotatakse kolme perioodi: puu vegetatiivsete osade intensiivse kasvu ehk võra väljakujunemise periood, viljakandmise periood ning puu vananemine ja hävinemine. Harilikult läbitakse need perioodid 30-35 aasta jooksul, meil esinevate külmade talvede tõttu on ploomipuude eluiga tavaliselt poole lühem 10-20 aastat.
laiemalt, sest kui võrkkestakohas ilmneb mingisugune liikumine, siis hakkavad reageerima just MT nägemisvälja rakud. See ei sõltu liikuva asja värvist. Väljad, mis asuvad esmastest nägemisväljadest V1 ja V2 kaugemal, reageerivad ajukoorerakud keerulisematele tunnustele. Näiteks rakud, mis asuvad peaaju oimusagarates, reageerivad ainult kujutise kindlale vormile. Need võivad reageerida näiteks ainult inimeste nägudele. ( Allik ja Kreegipuu 2002, 86-87 ). Joonis 2 Nägemisalad ajus. Assotsiatiivsed areaalid ei käsitle üksikult mitte ühtegi meelt. Nad koguvad informatsiooni mitmetest tunderetseptoritest ja töötlevad neid nii, et inimesel tekib täielik arusaam ümbritsevast maailmast ja selle detailidest. Assotsiatiivseid areaale vajatakse ilmselt ka teatud keeruliste kujutluste tekkeks. Võtame näiteks ,,hobuse" mõiste. Hobuse tervikliku kujutluse moodustab väga
laiemalt, sest kui võrkkestakohas ilmneb mingisugune liikumine, siis hakkavad reageerima just MT nägemisvälja rakud. See ei sõltu liikuva asja värvist. Väljad, mis asuvad esmastest nägemisväljadest V1 ja V2 kaugemal, reageerivad ajukoorerakud keerulisematele tunnustele. Näiteks rakud, mis asuvad peaaju oimusagarates, reageerivad ainult kujutise kindlale vormile. Need võivad reageerida näiteks ainult inimeste nägudele. ( Allik ja Kreegipuu 2002, 86-87 ). 18 Joonis 2 Nägemisalad ajus. Assotsiatiivsed areaalid ei käsitle üksikult mitte ühtegi meelt. Nad koguvad informatsiooni mitmetest tunderetseptoritest ja töötlevad neid nii, et inimesel tekib täielik arusaam ümbritsevast maailmast ja selle detailidest. Assotsiatiivseid areaale vajatakse ilmselt ka teatud keeruliste kujutluste tekkeks. Võtame näiteks ,,hobuse" mõiste
võib ilmneda sellised neuroneid, mis parajasti magavad. Kuid see on nii ainult väga lokaliseeritud. See tähendab seda, et sügava une ajal ( unenägudeta une ehk NREM-une ajal ) on mõned ajupiirkonnad ärkvel seisundis ( need aga ei teadvustu, sest ülejäänud ajupiirkonnad magavad ) ja samas ärkveloleku seisundi ajal on mõned ajupiirkonnad une olekus. 22 KASUTATUD KIRJANDUS Allik, Jüri; Kreegipuu, Kairi; Pullmann, Helle; Realo, Anu; Vadi, Maaja; Schmidt, Monika. 2002. Psühholoogia gümnaasiumile. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Aru, Jaan. 2009. Jaan Aru: Teadvus on ajus. Skeptiline Eesti. 03 Juuni. Bachmann, Talis ja Maruste, Rait. 2011. Psühholoogia alused. 3. tr. Tallinn: Kirjastus TEA. Uljas, Jüri ja Rumberg, Thea. 2002. Psühholoogia gümnaasiumiõpik. Tallinn: Kirjastus Koolibri. 23 3 Unisoofiline psühholoogia SISUKORD
annaabi.ee 
