5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 54 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-10-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
12 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
MultiMare
Õppematerjali autor
....................................................................................7 Kokkuvõte .............................................................................................................. 8 Sissejuhatus Sissejuhatuseks alustan arutelu emotsioonidest ja mõtlemisest võrreldes neid sõiduki mootoriga, mis vajab kütust. Selleks, et sõiduk hästi sõidaks vajab masinamootor kvaliteetset ja õiget kütust ning kui kütus on mittesobiv ei saa auto edasi liikuda. Seega kütus on emotsioon ja sõiduk on mõtlemine. Selleks, et mõte töötaks hästi ja kiirelt vajab see emotsiooni. Näiteks kui rahuldamata vajadus paneb inimese liikuma, siis emotsioon annab sellele liikumisele jõu või energia (rõõm, afekt,vaimustus jms) või vastupidi, võtab selle ära (mure, hirm, ängistusjt.). Emotsioone võib ka nimetada subjektiivseteks väljendajateks. Emotsiooni võib nimetada teisisõnu signaaliks, mis võimaldab situatsioonide kordudes isikul valmistuda nendeks, kohaneda olukorraga
Emotsioonid Emotsioon on subjektiivne tundeelamus, mis sisaldab füsioloogilisi, käitumuslikke ja kogniitvseid reaktsioone sisemistele ja välistele sündmustele. Emotsioonid komponendid : *füsioloodiline muutus *käitumisvalmidus *teadlik subjektiivne kogemus *kognitiivne ehk tähenduslik ehk hinnanguline komponent Darwini ja James-Lange teooria : Darwin : Inimeste emotsioonid on sarnased loomade afektiivsete ja instinktiivsete reaktsioonidega. Emotsioonide väljendusi võib suuresti seleteda kasulikkuse põhimõttega. Näiteks teeb loom karvu turritades oma keha näiliselt suuremaks ning ajab niiviisi vastasele hirmu nahka Järelikult on see võte kasulik enesekaitsmiseks. James-Lange : Tajutud sündmus põhjustab esmalt muutusi organismi talitlustes ja alles nende tagajärjel tekib emotsioon : Emotsioon on psühhofüsioloogiliste muutuste tagajärg, mitte põhjus
südame töö aeglustub või kiireneb, väljendused inimene punastab või kahvatab, võib tõusta vererõhk. * Hingamises kiireneb või võib ,,hing kinni jääda". * Seedeelundkonna töös ebameeldivate emotsioonide puhul võime kogeda maos raskustunnet, hirmu korral suu kuivab. * Sise- ja välisnõrenäärmete töös adrenaliin suureneb põnevust tundes, kurbuse puhul pisaranäärmete töölehakkamine. Emotsiooni peamised omadused: * Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks; * Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses; * Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt. üldised positiivsed või negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt. rõõm, kurbus, viha) kaudu. Emotsioonide liigid
EMOTSIOONID Emotsioonide alla kuuluvad kõik positiivsed ja negatiivsed tundeelamused. Kui tavatähenduses on emotsioonide mõiste igaühele arusaadav, siis teaduslikus mõttes pole sellel ühtset definitsiooni. Siiski valitseb emotsiooniteooriate vahel üksmeel selles, et emotsioon sisaldab järgmisi komponente: - Füsioloogilised muutused - Käitumisvalmidus, mida nimetatakse vahel ka aktsioonipotensiaaliks ja mis võib, kuid ei pruugi olla seotud tegeliku käitumisega - Teadlikku subjektiivset kogemust - Kognitiivset ehk tähenduslikku ehk hinnangulist komponenti. Selle kohta, miks ja kuidas me emotsioone tunneme, on palju teooriaid ja lähenemisviise. Iga
Emotsioonid Tunded ja emotsioonid võivad olla elus ühed suurimad naudingud aga ka suurimad nuhtlused. Siiski, ükski tunne või emotsioon ei ole kunagi ilma tähenduseta või mõtetu. Ei ole õigeid või valesid tundeid või emotsioone. Tunded ja emotsioonid aitavad meil ennast siin maailmas kogeda Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused (hingamises, pulsis, näo verevarustuses jne.), mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema. Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks. Seitse olulisemat emotsiooni on raev, rõõm (täpsemalt elurõõm või elujaatus),
Emotsioonid Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused (hingamises, pulsis, näo verevarustuses jne) subjektiivselt tajutakse seda mingi tundmusena, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema. Emotsiooni 3 omadust Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks(ebaoluliseks). Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused inimese füsioloogias subjektiivses kogemuses käitumuslikus väljenduses Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt. üldised, positiivsed või negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt. rõõm, kurbus, viha) kaudu.
kolleegide uurimistöö, mille kohaselt kuuluvad põhiemotsioonide hulka 6 emotsiooni: hirm, kurbus, rõõm, viha, vastikus, üllatus. Hiljem on nimekirja lisandunud ka seitsmes emotsioonpõlgus. Tänapäev Tänapäeval pooldavad paljud psühholoogid emotsiooni prototüüpset määratlust. Prototüüpilise definitsiooni kohaselt on emotsioonil kolm peamist omadust: 1) emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks. 2) emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses. 3) emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete ( N: pos. Ja neg. Emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (N: kurbus, rõõm) kaudu. Emotsioonide teadvustamine Emotsionaalse energia liigne allasurumine põhjustab seisundi, mis fikseerub lihaspingetena. Mõistus ja tunded võivad
Emotsioonid Emotsioonidega puutuvad inimesed kõikjal kokku. Emotsioone väljendamata oleks raske aru saada kuidas teine inimene end tunneb või mida ta võib ette võtta, kuidas käituda. Emotsioon on inimestele väga omane nähtus, millega kõik on kokku puutunud, ise oma emotsioone kontrolli all või varjatuna üritanud hoida ja tänu emotsioonidele saab ka kaasinimeste näost nii mõndagi välja lugeda. Siiski tuleks õppida oma emotsioone talitsema, et esmamulje põhjal ja ilma tagajärgedele mõtlemata midagi sellist ei tehtaks, mida hiljem kahetseda võiks ja samuti ka ennast nõrgana ei näidataks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid