Üldpsüholoogia - Emotsioonid (0)

ÜLDPSÜHHOLOOGIA
KONSPEKT
3. loeng
     Ene Paadimeister
Emotsioon
 Emotsioon on organismi seisund, millega
 kaasnevad märgatavad kehalised muutused 
  subjektiivselt  tajutakse seda mingi 
tundmusena, mil e nimetamiseks on keeles 
oma sõna
 ja mis tõukab mingil viisil tegutsema.
Emotsiooni 3 omadust
 Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda 
jaoks oluliseks(ebaoluliseks).
  Emotsioonid  on mitmetahulised, kogu keha haaravad 
protsessid, millega kaasnevad muutused 
 inimese füsioloogias 
 subjektiivses kogemuses 
 käitumuslikus väljenduses
 Emotsioone on võimalik kirjeldada kas
 laiaulatuslike mõõtmete (nt. üldised, 
positiivsed või negatiivsed emotsioonid) või
 üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt. 
rõõm, kurbus, viha) kaudu.
Positiivsed tundmused, mis väljendavad positiivset 
suhtumist :
rõõm, rahulolu, õnnetunne
vaimustus,  imetlus , uhkus
osavõtlikkus, tänutunne,  austus
leebus, õrnus, heasoovlikkus
elevus, uudishimu
 Positiivse emotsiooni korral 
 reageerib inimene keskkonna signaalidele 
kiiremini, 
 tähelepanu on fookustunum, 
 taju on sisukam, 
 mõttetegevus on viljakam jne
Negatiivsed tundmused, mis väljendavad 
negatiivset suhtumist:
põlgus, vastumeelsus
viha,  trots
solvumine,  kadedus
mure
 Negatiivsed emotsioonid 
 kammitsevad, 
 röövivad energiat, 
 alandavad toonust
Emotsiooni avaldumine:
 kehalised muutused
 subjekti vne läbielamine
 emotsiooni hinnanguline  komponent
 Oma emotsioonide väljendamist peetakse 
tervislikuks ja kasulikuks.
Emotsionaalne  intelligentsus
 Võime ära tunda teiste emotsioone
 Võime ära tunda iseenda emotsioone
 Võime reguleerida, juhtida iseenda emotsioone
 Suhete hoidmine ja juhtimine­ suhtekorraldus
Daniel   Goleman
  Populaarteaduslik  raamat “Emotional intel igence” (1996) 
 Golemani raamatu järgi algasidki emotsionaalse 
kirjaoskamatuse   likvideerimise   kursused .

Patricia  Lewis
 „Kuidas juhtida oma emotsioone“ (2001)

  Lawrence  E. Shapiro Ph.D
 „Kuidas kasvatada lapses emotsionaalset intel igentsust“ 
(2002)

Aino Lunge
 Emotsioonide psühholoogia (1980)
Emotsioonid ja füüsiline heaolu
 Erinevaid seoseid:
 Emotsioon kui haiguse põhjus
 Emotsioon kui haiguse tagajärg
 Emotsioon kui haiguse prognoosi mõjutaja
 Erinevad emotsioonid on seotud erinevate
infotöötlusstiilidega:
 Rõõmus meeleolu ­ loomingulisus, 
innovatiivsus
 Tõsisem meeleolu ­ detailsem, loogilisem
   mõtlemine, tähelepanu keskendatus
Emotsioonid ja psühholoogiline 
heaolu
 “Mäletsemine”, nämmutamine 
 Emotsioonide avaldamine 
 Verbaliseerimine aitab 
 korrastada ning 
 ümberstruktureerida mõtteid ja tundeid,
 sündmusele tähendust leida
 Toimetulekustrateegiad
 Kas kasutada probleemile orienteeritud? 
või
 Emotsioonile orienteeritud strateegiat?
Baasemotsioonid e 
põhiemotsioonid
 Eristatakse 6 põhiemotsiooni:
 Hirm
 Viha
 Vastikus
 Kurbus
 Rõõm (õnnelikkus)
 Üllatus
 Rahaasjades kipuvad emotsioonid 
ratsionaalsusest võitu saama
Mõtle hetkeks!
 Igalühel on oma lugu, mis on muutnud ta täna 
selliseks nagu ta on.
 Õpi elu Nautima sellisena nagu see välja 
kujuneb, mitte ära näe kõiges esmalt negatiivset. 
 Elu võib olla igati huvitav ja meeldiv, oma kõikide 
emotsioonidega.
Psüühilised  seisundid
 Psüühilised seisundid 
 iseloomustavad inimese olekut momendil
 Psüühilise seisundi  all mõeldakse inimese 
üldist aktiivsuse taset.
 Aktiivsus, passi vsus
 Reipus, elurõõm, rõõmsameelsus
 Meeleolu
 Pingutatus
 Ärevus
 Rahulolu,  rahulolematus
 Tähelepanelikkus, hajameelsus
 Frustratsioon
 Väsimus
 Koostöövalmis/vaenulik
  Pinges
 Lõõgastunud, jäik
  Paanika
 Kindlus/ ebakindlus /enesekindlus
  Amneesia
 Keskendatus/keskendamatus
 Meelemärkusetus
 Segadus
 Elamuslikkus
  Kahtlus
 Rahu
 Mõnikord oleme väga aktiivsed ja reipad ning 
meie protsessid kulgevad parimal viisil.
 Teinekord oleme väsinud, loiud ,nii et meil ei 
edene õppimine ega töö.
Psühholoogilised seisundid
...tekivad 
 füsioloogiliste, 
 psühholoogiliste või 
 farmakoloogiliste tegurite toimel 
  Alkoholism , narkomaania jne
 Ohvri psüühiline seisund
 Süüdimatus
 Psüühiline kriisiseisund
Psüühiline seisund ja muutused
 Mõtlemises 
 Häiritud ajataju
 Kontrol ikaotuse hirm või tegelik kontrolli 
kaotamine 
 Muutused emotsionaalsuse väljendamises 
 Muutused kehatajus
Depressioon
 Depressioonile  viitavad  pikaajaliselt kestnud 
sümptomid:
 Püsiv  kurvameelsus , rõõmutus, huvide 
kadumine, tahtetus 
 Isu ja/või kehakaalu langus,  unetus
 Li gsöömine ja/või kehakaalu suurenemine
  Ravile  al umatud ning püsivad kehalised 
sümptomid
Anthony Robbins
 Vahet pole, kas sul on ühemeheäri või mitme 
miljardi eurose käibega korporatsioon, igal juhul 
on olemas printsiibid ja strateegiad, mil est sa 
pead aru saama, et viia oma ettevõte järgmisele 
tasandile . 
 Mida sul on vaja teha, et ettevõttega järgmisele 
tasandile jõuda? 
Läbimurre tekib  kolmes  vormis:  psüühiline 
seisund, lugu ja strateegia. 
Kõige olulisem selle juures on sinu psüühiline seisund 
ja lugu, mida sa endale räägid 
Sa kas ütled endale, et ma teen selle asja ära (isegi kui 
sa ei tea, kuidas), või mõtled ainult sellele, et ah, niikuinii 
ei tule mul midagi välja. 
Erilised psüühilised seisundid
 Füüsiline koormus ­ organismi seisund
 Psüühiline seisund – sooletrakti seisund
 Rasedusega seonduvad meeleoluhäired
 Üleminekueaga seonduvad meeleoluhäired
 Õnnelikkus – psüühiline seisund
 Haigus – psüühiline seisund
 Merehaigus – psüühiline seisund (hirm)
Psüühilised omadused
 Isiksuse psüühilisteks omadusteks on:
  temperament , iseloom ja võimed, harjumused, 
veendumused.
Temperament
 Temperament on iseloomulik psüühiline omadus, mille 
poolest inimesed üksteisest erinevad.
 Inimese temperamendi füsioloogiliseks aluseks on 
närviprotsesside tugevuse, tasakaalu ja  liikuvuse  
vahekord. 
 Temperament avaldub inimese käitumises ja tegevuses.
Temperament
 Temperamendi avaldumisvormideks on 
 tasakaalukus või tasakaalutus käitumises, 
 ergas või nõrk reageerimine välismõjudele, 
 li kuvus või  inertsus  tegevuses, 
 kontakteeruvus, endassesulguvus või 
seltsivus
Erutus ja pidurdus
 Erutusprotsessi tugevuse tunnusteks on 
 inimese võime pikemat aega vaimselt ja 
füüsiliselt  pingutada.
 Pidurdusprotsessi tugevuse tunnusteks 
on 
 püsiv keskendumisvõime tööle 
segavatest kõrvalärritajatest hoolimata.
Närviprotsesside nõrkus
 Tunnusteks on 
 pidev loidus, 
 lõtvus, 
 töövõime vähesus, 
 ükskõiksus. 
 Positiivseks küljeks on pisiasjade erinevuste ja 
varjundite märkamine 
Tasakaalustamata  närviprotsessid
 Tunnusteks on 
 kergesti kaotatav töövõime ja 
 kõrgendatud  emotsionaalsed  protsessid.
Iseloom
 Iseloom on elutingimuste mõjul kujunenud 
käitumislaad, mis avaldub 
 inimese käitumises ja tegudes. 
 Iseloom on inimese isiksuse väljendus ning 
koosneb iseloomujoontest 
 Iseloomu kujundavateks teguriteks on kodune 
kasvatus, kool, sõbrad, kaaslased ning ühiskonna 
väärtushinnangud.
Iseloom ja käitumine
 Positiivsed iseloomujooned
 Negatiivsed iseloomujooned
 Agressiivsed iseloomujooned
 Inimeste käitumiserinevuste kohta on 
märkmeid teinud juba  iidsed  
mesopotaamlased aastatuhandeid tagasi. 
  Tervisega  seostas inimese isiksust juba 
Hippokrates, kes elas umbes 460–370 a. e. 
Kr. 
 Ometi on tänapäevalgi väga vähe teada, mil 
moel on isiksus ja füsioloogia omavahel 
seotud. 
 Mis on isiksus ja milleks seda uurida? 

Kõigepealt on oluline aru saada, et isiksus ehk iseloom 
(ingl. personality, coping style) pole sama mis 
käitumine. 

Käitumine on olendite vastus keskkonnale 

Isiksuse mõiste seisneb aga sel es, et eri olendid 
käituvad samasuguses olukorras eri moodi ning need 
erinevused käitumises on ajas püsivad ehk sel ele 
isendile loomuomased.
Isiksuse Viie faktori mudel
  ekstravertsus  
 sõbralikkus/sotsiaalsus (kontaktivalmidus) 
 meelekindlus (tahtejõud) 
 neurotism 
  avatus  (intel ekt)

SEADUMUS  – püsivad käitumisvi sid/tendentsid, mis 
reguleerivad inimese tegevust, määratledes tegevuse üldise 
suuna ja toimimise vi si
15 iseloomujoont, mis põhjustavad 
raskeid haigusi
1. Armukadedus 
2. Kättemaksuhimulisus
3. Võimetus  olukordi  lahendada 
4. Moraalipõhimõtete puudumine
5. Liigne kategoorilisus
6.  Valetamine  
7. Agressiivsus
8. Kinnisus 
9. Õelus 
10.  Konfliktsus
11. Loidus 
12. Vastuolulisus või tujukus 
13. Julmus ja kalduvus teisi solvata
14. Ärevus, muretsemine 
15.  Ahnus
Iseloomustus, kaaskiri , CV
 Töö iseloom ja inimese iseloom
 Kutsevaliku testid
Võimed
 Võimed näitavad seda, kui kergesti inimesed 
omandavad mingil alal vajalikke teadmisi ja 
oskusi, kui kiiresti neil edeneb uue õppimine
 Võimed on teadmiste, oskuste, vilumuste 
omandamise võimalikkus, mis oleneb
 Seesmisest motivatsioonist
 Keskkonna tingimustest
Huvid
 Huvi on emotsioon, mis põhjustab fokuseerima 
tähelepanu mingile  objektile  või protsessile.
 Huviks võib nimetada ka inimese hobi, millega ta 
hea meelega tegeleb.
 Avalik huvi. Kodanikuühiskonna termin. 
 Huvide konflikt –  eetika ,  eetikakoodeks
Hoiakud
 Hoiak peegeldab  hinnangut  mil egi või kellegi 
kohta skaalal positiivsest negatiivseni.
 Hoiakud on õpitud eelsoodumused 
reageerimaks püsivalt soodsal või ebasoodsal 
vi sil antud objekti, isiku või sündmuse suhtes.
 Hoiakud on emotsionaalsed läbielamused ning 
sotsiaalsete objektide suhtes tegutsemise 
tehnikad .
 Hoiakud on eelsoodumused hinnanguliseks 
reageeringuks .
Väärtushinnangud
 Väärtus on mil egi teadlik või mitteteadlik 
väärtustamine kellegi poolt.
 Inimkäitumises väljendub väärtus 
väärtushoiakutena.
 Tarbimisharjumused, 
tarbimisharjumuste muutumine.
 Tarbimise vähendamise, 
 toodete kordus­ ja taaskasutuse ning
 tarbijateadlikkusest lähtuv 
keskkonnahoidlike toodete ja teenuste 
eelistamise strateegia.
 Erinevatel ühiskonna arengu perioodidel on 
inimeselt  nõutud ja eeldatud erinevaid 
võimeid.
 Tänapäevasele arenenud ühiskonnale on 
iseloomulik rääkimine sotsiaalsest  kapitalist  
(erinevad sotsiaalsed oskused):
 võime ja oskus suhelda
Suhete korraldaamine
 Suhtekorralduskunst

Document Outline

• ÜLDPSÜHHOLOOGIA
• Emotsioon
• Emotsiooni 3 omadust
• PowerPoint Presentation
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Emotsiooni avaldumine:
•  
• Emotsionaalne intelligentsus
• Slide 12
• Emotsioonid ja füüsiline heaolu
• Slide 14
• Emotsioonid ja psühholoogiline heaolu
• Slide 16
• Slide 17
• Baasemotsioonid e põhiemotsioonid
• Slide 19
•  Mõtle hetkeks! 
• Psüühilised seisundid
• Slide 22
• Slide 23
• Slide 24
• Psühholoogilised seisundid
• Slide 26
• Psüühiline seisund ja muutused
• Depressioon
• Anthony Robbins
• Slide 30
• Erilised psüühilised seisundid
• Psüühilised omadused
• Temperament
• Slide 34
• Slide 35
• Erutus ja pidurdus
• Närviprotsesside nõrkus
• Tasakaalustamata närviprotsessid
• Iseloom
• Iseloom ja käitumine
• Slide 41
• Slide 42
• Isiksuse Viie faktori mudel 
• 15 iseloomujoont, mis põhjustavad raskeid haigusi
• Slide 45
• Slide 46
• Iseloomustus, kaaskiri, CV
• Võimed
• Huvid
• Hoiakud
• Väärtushinnangud
• Slide 52
• Slide 53
• Suhete korraldaamine