Alkohol ja selle mõju (0)

Alkohol
Mis on alkohol?
Alkohoolne jook on uimastava ja sõltuvust tekitava toimega etanooli sisaldav jook. Alkoholil on mitmeid otseseid ja kaudseid mõjusid kogu organismile.
Alkoholi saadakse pärmseente mõjul toimuva käärimise tulemusena taimsest toorainest , mis sisaldab suhkruid või tärklist. Keemiliselt on alkohol süsivesinik.
Alkohoolsetes jookides sisalduv alkohol on viinapiiritus ehk etanool (CH3CH2OH).
Paljud tõsised tervisekahjustused võivad tekkida alkoholimürgistusest või ühekordsest joomingust ka nendel inimestel, kellel ei ole pikaajalisi probleeme alkoholi liigtarvitamisega.
Alkohol võib pikaajalisel tarvitamisel põhjustada tervisehädasid, rahalisi raskusi, tööprobleeme, seadusrikkumisi ning erimeelsusi sõprade ja omastega.
Kui alkoholi tarvitamine põhjustab sulle või kellelegi teisele probleeme ükskõik millises eluvaldkonnas, on see alkoholi kuritarvitamine.
Alkohol ja selle mõju
Kui inimene joob, imendub alkohol suust , söögitorust, maost ja kõige suuremal määral peensoolest kiiresti verre ning jõuab kõikidesse organitesse. Seetõttu mõjutab alkohol kogu organismi ja suurendab paljude haiguste tekkeriski.
Alkohol on toksiline aine, mis on otseselt või kaudselt seotud enam kui 60 erineva pika või lühiajalise haiguse või tervisehäirega, mis põhjustavad kas surma või olulist elukvaliteedi langust.
Suurema osa haiguste või tervisehäirete korral on kahjud kumulatiivsed ja on seotud tarbitud kogustega – mida rohkem ja sagedamini alkoholi tarbitakse, seda suurem on risk.
Kui alkoholi liigtarvitaja vähendab alkoholi tarvitamist või lõpetab selle tarbimise, hakkab haiguste risk vähenema.
Organismi kahjustab alkoholis leiduv etanool, mistõttu ei ole vahet, millist alkohoolset jooki juua. Mõju sõltub absoluutse alkoholi kogusest, mitte joogi kangusest ja liigist.
Pikaajalise tervisemõju seisukohast ei ole ka olulist tähtsust joomise harjumustel – kas juuakse palju korraga või vähem, aga sageli (tähtsust võib olla konkreetsete tervisemõjude puhul, aga mitte üldistatult).
Alkoholitarvitamine ja depressioon ning ärevus on omavahel vastastikuses seoses.
Uuringud näitavad, et inimestel, kellel on depressioon ja meeleoluhäired, on kõrgenenud risk alkoholisõltuvuse tekkeks ja alkoholisõltlastel omakorda on suurenenud oht depressiooni ja meeleoluhäirete tekkeks. Meestel eelneb sageli alkoholi liigtarvitamine või muud uimastiprobleemid depressioonile, naistel eelneb sageli depressioon alkoholiprobleemidele. Samas vähenevad paljud depressiooni sümptomid märgatavalt peale alkoholist loobumist.
Joobe astmed
Kerge joove
Enesetunne paraneb, enesekriitika alaneb . Sellest johtub käitumises ning kõnes ilmnev uljus, kergemeelsus ja hoolimatus. Lõbus meeleolu ja pealiskaudsus. Suurenenud jutukus. Liigutused on elavnenud, nende täpsus aga alanenud. Koordinatsioonihäired ja kerged tasakaaluhäired. Nägu kergelt õhetav, silmade sidekest punetab.
Keskmine joove
Meeleolu kõrgenemine ulatub eufooriani, emotsionaalse labiilsuse tõttu võib see kergesti üle minna kurbuseks, ägeduseks või vihahooks. Vaheldumisi esineb tormakaid sõpruseavaldusi ning vihapurskeid. Kaalutlemine ja kriitika on sedavõrd alanenud, et tehakse tegusid , mida kaines olekus tegemast takistavad taktitunne, viisakusreeglid ja eetilised normid. Artikulatsioon muutub ebaselgeks, sellest on tingitud joobnu lällav, paiguti raskesti mõistetav kõne. Liigutused on kohmakad ning ebatäpsed. Tasakaal on häiritud: seismisel inimene kõigub, kõndimisel taarub ja tuigub.
Raske joove
Esiplaanil on teadvuse edenev hägunemine. Võime ümbrusest muljeid vastu võtta ja neile reageerida alaneb järk-järgult kuni lõpuks ulatub koomaseisundini. Raskes joobes inimesega on kontakt tugevasti raskendatud, hiljem lakkab täiesti. Mõttekäik ja kõne on kaootiliselt katkendlikud, jutt artikulatsioonihäirete tõttu ebaselge . Inimene seisab suurivaevu jalul, tihti kukub , tõuseb ja jälle kukub. Raskes joobes inimene võib uinuda peolaua ääres, bussis, pargipingil, tänaval või koguni lumehanges. Narkoosiseisund võib üle minna surmavaks mürgituseks.
Alkoholijoobe kliiniliste tunnuste dünaamika on üldistes joontes paralleelne alkoholi sisaldusega organismis. Mitmete tegurite toimel võib aga selles ette tulla märgatavaid kõrvalekaldumisi. Mitmed ained potentseerivad alkoholi toimet ja põhjustavad joobe raskenemist. Sellise toimega on uinutid, rahustid ja mitmed teised neurotroopsed preparaadid . Mitmete haiguste tagajärjel (ajukoljutraumad, halvaloomulised kasvajad, intellekti häired) on tundlikkus alkoholi suhtes kõrgenenud, mistõttu joobe sümptomaatika on tunduvalt raskem.
Alkoholi mõju lapse organismile
Võrreldes täiskasvanuga, on lapse organism hoopis tundlikum alkoholi kahjuliku mõju suhtes. Väike laps võib surra 60-70 g korraga joodud viinast, samal ajal on täiskasvanud inimest surmav annus 1-1,5 liitrit. Täiskasvanud tugeva mehe "norm" - 100-150 g viina , on surmav 6-8 aastasele lapsele. Isegi ühekordne, suhteliselt väikese alkoholiannuse joomine, võib lapsel esile kutsuda tugeva joobe. Näiteks kaheksa-aastane terve poiss, kes jõi veerand klaasi kanget punast veini, oli mõne minuti pärast raskes joobeseisundis . Ta ei seisnud jalgadel ning polnud enam võimeline rääkima.
Alkohoolsete jookide tarvitamine varases eas kutsub esile haiguslikke muutusi veres ning rikub normaalset ainevahetust. Selle tulemusena tekib kehvveresus , pidurdub kasv ja üldine areng.
Alkohol mõjub kahjulikult valgetele verelibledele. Need kaotavad võime võidelda haiguse tekitajatega. Sellepärast lapsed, kes tarvitavad alkohoolseid jooke , põevad oma eakaaslastega võrreldes hoopis sagedamini nakkushaigusi ning taluvad neid harvemini.
Alkoholi toimel tekivad lastel siseelundite rasked haigused. Lapseeas on eriti kergesti kahjustatavad seedeelundid , magu ja soolestik . Alkohol ärritab mao ja soolestiku limaskesta ning kutsub esile nende tegevuse pikaajalisi häireid. Selle tulemusena on häiritud toitumisprotsess, organism muutub kurnatuks ning kasv pidurdub.
Kõige hullemaks kohaks lapse organismis, mida alkohol kõige julmemalt kohtleb, on kesknärvisüsteem - eeskätt peaaju . Lapse peaaju on arenevas olekus ning talle on hädavajalik saada rikkalikult toitaineid. Lapse peaaju õrn veerikas kude imab endasse kergesti alkoholi, mis hävitab närvirakke. Seepärast alkohoolsete jookide joomine lapse- ja noorukieas toob endaga kaasa sügavaid haiguslikke muutusi kesknärvisüsteemis.
Need lapsed, kes on varajasest east peale harjunud jooma veini, õlut ja teisi alkohoolseid jooke, kaebavad sageli peavalude üle, magavad rahutult ning väsivad kiiresti. Mis aga kõige hirmsam - neil areneb kiiresti võitmatu tung alkoholi järele.
Alkoholiga seotud suremus
Eesti Meditsiinilise Surmapõhjuste Registri surmapõhjuste hulgas on kolm otseselt alkoholi kuritarvitamisest põhjustatud diagnoosi: maksa alkoholtõbi, alkoholi liigtarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired ning alkoholimürgistus. 2009. Aastal oli neisse suremus kõrgeim meestel vanuses 50-69.
Kõigi vanusrühmade peale kokku põhjustas enim surmasid alkoholiga seotud haigustesse just maksa alkoholtõbi, seda nii meeste kui naiste hulgas. Järgnesid alkoholi tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired, alkoholimürgistus ning alkohoolne kardiomüopaatia ehk alkoholi liigtarvitamisest tingitud südamekahjustus.
Võrreldes aastaga 1999 oli aastaks 2009 surmade juurdekasv 100 000 elaniku kohta maksa alkoholtõve tagajärjel 75%, suremus alkoholi tarvitamisega seotud psüühikahäiretesse aga enam kui viiekordistunud.
Alkoholi seosed õnnetustega
Õnnetus tekib, mitte ei juhtu, siis kui ei suudeta ümbritseva keskkonna ohtusid kontrollida või nende eest kaitset luua. Alkohol on õnnetuse tekkimisel tihti suur asjaosaline.
Alkoholi tarvitamisega seotud vigastusi võib tekkida mitmetes erinevates olukordades , näiteks auto- või jalgrattaga sõites, autoteedel jala käies, kukkudes, sporti tehes, veega seotud tegevusi harrastades, vägivalla ohvriks langedes või kedagi teist rünnates.
WHO andmetel on peaaegu pooled alkoholi tarvitamisest põhjustatud surmad seotud vigastuste ja traumadega – 32% neist moodustavad tahtmatud vigastused ning
13,7% tahtlikud vigastused.
Seega on pea pooled alkoholiga seotud surmad seotud vigastustega.
Kasutatud kirjandus

http://www.alkoinfo.ee/kogused/mis-on-alkohol
http://www.alkomeeter.com/kuidasmojub.ht m
http://www.werro.ee/meedia/failid/maakond/tervis/yritused/Info_alkokampaania_2010.pdf
http://www.akliinik.ee/ained.html