ALKOHOLISM JT SÕLTUVUSHAIGUSED JA PERESUHTED. MÕJU LASTE ARENGULE. KUIDAS LEIDA ABI. (0)

Kiili Gümnaasium
ALKOHOLISM JT SÕLTUVUSHAIGUSED JA PERESUHTED . MÕJU LASTE ARENGULE. KUIDAS LEIDA ABI.
Referaat
Lauri Arumeel , 10. klass
Kiili 2015
1
SISUKORD
Sissejuhatus......................................................................3
Alkoholism.......................................................................4
Alkoholismi ravi...............................................................5
Mängurlus ja selle ravi......................................................6
Narkomaania ja selle ravi..................................................7
Sõltuvushäirete mõju peresuhetele ja laste arengule.........8
Kokkuvõte..........................................................................9
Kasutatud materjalid.........................................................10
2
SISSEJUHATUS
Selles töös tuleb juttu alkoholismist, mängurlusest, narkomaaniast ja nende ravimeetoditest. Samuti räägin ka nende haigustega kaasnevatest sümptomitest ja selle kõige mõjust peresuhetele ja laste arengule, mis saab sõltuvuste tõttu kannatada. Tänapäeval ühiskonnas sõltlaste arv üha kasvab ja selle suhtes tuleks kindlasti midgi ette võtta.
3
ALKOHOLISM
Alkoholism ehk alkoholisõltuvus on pikaajalise alkoholi kuritarvitamise tagajärjel väljakujunenud haigus, mida liigitatakse krooniliste haguste hulka, seda iseloomustab pidev või periooditi ilmnev vastupandamatu alkoholihimu, inimese organism kohaneb aina suuremate alkoholi kogustega.
Alkoholisõltuvuse korral nõrgeneb kontroll joodud alkoholikoguse, joomise kestuse ja ka käitumise üle. Iseloomulik on sotsiaalse aktiivsuse süvenev langus ning joomise jätkamine, vaatamata ilmsetele kehalistele ja vaimsetele häiretele, samuti võib isik muutuda vägivaldseks.
Alkoholismi põdev inimene, alkohoolik , tarvitab alkoholi kas siis pidevalt või joomahoogudena. Pikaajalise alkoholismi tagajärjel ilmnevad tal püsivad psüühikamuutused ( meeleoluhäired , isiksusehäired, mälu ja intellekti kahjustus, psühhoosid) ning tõsised kehalised haigused. Halvimal juhul võib asi lõppeda surmaga.
Alkoholismi kujunemises on oma osa nii geneetilistel, psühholoogilistel kui sotsiaalsetel teguritel. Teadlased on püüdnud alkoholismi vorme klassifitseerida, kas haiguse kestuse, raskusastme või tekkepõhjuste järgi. Käesoleval ajal on tavaks liigitada haigust esimest ja teist tüüpi alkoholismiks.
Esimest tüüpi alkoholism algab hilisemas eas, on aeglasema kuluga ja pärilikkusest vähe mõjutatav, kuid psühhosotsiaalsetel teguritel on selle tekkes ja kulus määrav osa. Seda tüüpi alkoholismi esineb nii meestel kui naistel.
Teist tüüpi alkoholismi iseloomustab varajane algus, kiirem kulg koos isiksusemuutuste ja käitumis häirete tekkega, kusjuures tähtis on pärilikkuse osakaal. See variant esineb peamiselt meestel. Praktilises töös ei õnnestu nii puhtaid tüüpe siiski eristada. Alkoholismi bioloogilisi tekkemehhanisme on palju uuritud, ometi on selle tekke osas veel palju lahendamata küsimusi .
4
ALKOHOLISMI RAVI
Alkoholismi ravi toimub enamasti haiglast väljaspool, raskemate seisundite korral, aga psühhiaatriahaigla osakonnas.
Psühhiaarset ravi vajavad eelkõige raskemate võõrutussümptomitega haiged ning vältimatut abi alkoholihallutsinoosi patsiendid . Võõrutusravis võib kasutada erinevaid psühhoteraapia meetodeid . Ravi saab olla vaid siis edukas, kui patsient mõistab oma olukorda ja soovib terveks saada.
Eestis saab sõltuvusseisundite ravi korraldada vaid patsiendi soovil, välja arvatud siis kui patsiendi seisund on väga ohtlik. Psüühiliste sümptomite leevendamiseks kasutatakse palju erinevaid psühhofarmakone. Pikaajalises toetusravis on tagasilanguse vältimiseks kasutusel mitmed spetsiifilised ravimid . Üks vanemaid ja tuntumaid ravimeid on disulfiraam, mis koos alkoholiga tekitab ebameeldiva reaktsiooni. Seda manustatakse suu kaudu. Uuematest ravimitest võib nimetada naltreksooni, mis blokeerib alkoholist saadava naudingutunde ja vähendab joomahimu, võimaldades alkoholitarbimist kontrollida. Eestis on seni riiklikul tasandil sõltuvusseisundite ravile vähe tähelepanu pööratud, seetõttu on ravi kättesaadavus ebapiisav ja see on suures osas tasuline . Eestis saab veel ravi võimalusi palju arendada. Suuremates riikides on palju efektiivsemad ja kulukamad meetodid kasutusel.
5
MÄNGURLUS JA SELLE RAVI
Mängurlus tekib inimese soovist võita ja sellega kaasneb talle rahulolutunne. Raha võitmine tekitab tihti mõnutunnet nagu narkootikume tarvitdes. Tihtipeale alustatakse mängurlusega just selle pärast, et see tundub lihtne viis raha teenimiseks. Mänguautomaadid on ehitatud üles inimese psühholoogia järgi, vahepeal annab see võite , et inimesed mängu jätkaksid, kui võite ei tuleks, siis ei mängiks ju keegi.
Mängurluse suurim probleem on see, et kui võit on käes, siis arvavad inimesed, et miks ei peaks nad uuesti võitma. Inimesed ei oska eesmärki seada mängurluses. Hasartmänge mängides ei pane tähelegi, kuidas rahakott aegamööda tühjeneb. Kõige hullematel juhtudel ongi inimesed ennast paljaks mänginud ja jäänud majast, autodest ja muust maisest varast.
Ei saa aga öelda, et hasartmängudega pole võimalik raha teenida. Nii mõnedki inimesed ongi professionaalsed hasartmängurid, kes elavad väga rikkalt.
Enamus mänguritest on aga sellised, kes jäävad realistlikuks, nad loodavad küll võita, kuid nad eeldavad kaotust, pannes mängu ainult sellise summa, mille kaotamist saavad nad endale lubada.
Kui inimene on jäänud hasartmängudest sõltuvusse, siis ka sellele leidub ravi. Esmalt algab kõik sellest, kui hull on olukord ja mida teeb inimene ise selleks, et terveks saada ja kui palju vajab ta abi. Alati ei saa panna kavva, et ta lõpetab silmapilkselt mängimise. Võimalik on teha plaan, et ta mängib edasi, aga kontrollib seda ja vähendab mängimist järk-järgult. Rohtudest on abiks kaks erinevat liiki, ühed, mis blokeerivad osalise mõnutunde, või teised, mis pinget ja ärevust. See on väga individuaalne, kuidas inimest ravida. Igale inimesele on erinev meetod, mis on kõige tõhusam just talle.
6
NARKOMAANIA JA SELLE RAVI
Narkomani on psüühiline või füüsiline sõltuvusm, mis on tekkinud narkootikumide tarvitamise tagajärjel.
Narkootiliste ainete all on mõistetud lisaks legaalsetele uimastitele, nagu ennist mainitud alkohol ja nikotiin , ka illegaalsed uimastid .
Narkomaaniat põdev inimene ei saa normaalselt hakkama igapäevaelus ilma sõltuvusainet kasutamata. Laias laastus võttes tuleb narkomaaniana käsitleda ka suitsetamist , sest ka nikotiini-sõltlastel tekivad tervisehäired. Kuid tänapäeva ühiskonnas on suitsetamine aksepteeritud, siis üldiselt ei peeta seda narkomaaniaks.
Sõltuvusaine mittesaamisel tekivad mitmesugused häired, nii psüühikas kui somaatikas.
Kõige tüüpilisemad tunnused:

• soov ainet tarvitada
  
• ärrituvud
  
• unehäired
  
• valud
  

Narkomaani põhjuslikku ravi ei tunta siiani, seetõttu on prognoos tervistumisele halb. Muidugi oleneb ravi ja tervenemine narkootikumist.

• Nikotiini puhul halb
  
• Kannabinoidide puhul hea
  
• Opiaatide puhul väga halb
  
• Hallutsinogeenide puhul suhteliselt hea (sest need ei tekita füüsilist sõltuvust)
  
• Kokaiini puhul väga halb
  

Kindlasti on narkootikumidest sõltuvusse jäämine palju rängem teistest sõltuvusetes. Kahjuks on neid tänapäeval üsnagi kerge kätte saada.

7
SÕLTUVUSHÄIRETE MÕJU PERESUHETELE JA LASTE ARENGULE
Kõik see, mid eelpool käsitlesin, mõjutab ka väga suuresti perekonda. Probleemide alguspunktiks võib olla perekond, näiteks suhete halvenemine või lahkuminek, mille tagajärjel hakkab inimene tarvitama narkootilisi aineid või jääb hoopis alkoholist sõltuvusse, millest ta üksinda ei suuda terveneda.
Probleemiks võib samuti olla ka rahaline seis. Mõtlematult tormab inimene kasiinosse või kuhugi mujale hasartmänge mängima, lootes võita, pikapeale kujunebki aga välja sõltuvus ja perekond võib jääda ilma majast ja muust varast, kõige suuremat rahalist kahju perele tekitab aga narkootikumidest sõltuvusse jäämine. Palju on lugusid , kus narkootikumid on lõhkunud perekonnad ära. Kahjuks on see reaalsuses sama hull.
Kõik see kahjustab inimeste närve ja tekitab pingeid terves perekonnas, kui kodus on näiteks ema või isa alkoholisõltlane, siis tunneb laps ennast koolis tõrjutuna. Pere ei saa arvestada ühe liikmega ega kindel olla tuleviku suhtes, sest kunagi ei tea, kas inimene on kaine või mitte. Kui peres on nikotiinisõltlane, siis paratamatult kaasneb sellega passiivne suitsetamine, mis kahjustab teisi pereliikmeid, eriti lapsi.
Kui lapsed on üles kasvanud peres, kus on alkohoolik või mõni muu sõltlane , siis tihtipeale võtavad nad selle peremudeli endaga kaasa, sest nad pole tavapärast elu näinud ja ei kujuta seda ettegi. Sellises peres elamine võib tuua kaasa ka hirmutunde, kui joobes olev vanem märatseb. Paljud sellise pere lapsed tunnevad ennast süüdi, arvavad, et nemad on põhjus, miks vanemad joovad. Taolised juhtumid tekitavad lapsele ka madala enesehinnangu.
8
KOKKUVÕTE
Sõltuvustest tuleb suure kaarega eemale hoida, sest kui juba sõltuvusse satud, siis sealt välja tulla on väga raske teekond. Ainete ühekordne proovimine ei pruugi tekitada sõltuvust, aga sealt edasi on see lihtne tulema. Sõltlane ise ei saagi tihtipeale aru, et midagi on valesti, selleks on alati kasulik kuulata teiste inimeste soovitusi ja olla mõistlik nende suhtes.
Praegu küll ei ole sõltuvustele head ravi, aga kindlasti areneb see tulevikus. Loodetavasti väheneb ka narkomaanide, alkohoolikute ja muude sõltlaste arv nii Eestis kui ka mujal maailmas.
Selles töös sain teada, kui kaugele võib sõltuvus inimesi viia. Loodan, et seda kuuldes mõtlevad ka kõik teised noored, et kas tasub ikka kõike proovida nii hulljulgelt.
Õnneks ei ole mina ise millestki sõltuvuses olnud ja loodan, et seda ei too ka tulevik.
9
KASUTATUD MATERJALID
http://et.wikipedia.org/wiki/Alkoholis m
https://www.kliinik.ee/haiguste_abc/alkoholism/id-63
http://et.wikipedia.org/wiki/Narkomaania
http://www.parnupostimees.ee/2125119/psuhhiaater-ants-puusild-mangurlus-algab-inimesest-endast
http://www.tlu.ee/opmat/tp/soltuvused/mngurlus.html
10