Psühholoogia gümnaasiumile kokkuvõte I (2)

1.PSÜHHOLOOGIA, PSÜÜHIKA JA TEADVUS.
Psühholoogia on teadus, mis uurib inimese ( ja looma) hinge-ja vaimuelu ning selle olemust ja sellega seotud protsesse.
PSÜÜHIKA on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist.
1.Mis on teadvus?
-Teadvus on teadlik olek iseenda olemasolust, oma tegevustes ja välismaailmas toimuvast.
2.Peatükis on loetletud rida psüühika funktsioone( taju, mõtlemine, keel, mälu).Millised funktsioone psüühika peale nende veel täidab?
- emotsioonid ; isiksuseomadused;väärtused;enesehinnang;vajadused jne.
3.Kirjelda mitmesugused automatiseeritud tegevusi?
- igahommikused tegevused nagu hammaste pesu, söömine, riidese panek. Ilmselt teeme neid tegevusi alati samas järjekorras e. automaatselt iga päev. Me isegi ei hakka mõtlema selle peale et, miks me seda teeme.
4. Kas loomad mõtlevad?
-Jah, nende teadvustatus ei pruugi küll olla nii suur kui inimestel, seega nad teevad igasuguseid keerulisi asju( koovad võrku, löövad nurru, ehitavad pesa jne), järelikult mõttetegevus on olemas. Nad jälgivad ümbeolevat kekskkona ja käituvad, tegutsevad vastavalt sellele.
5.Milles on kultuurilise pärilikkuse peamine erinevus geneetilisest pärilikkusest?
-Kultuurilist pärilikkust kantakse edasi läbi keele, geneetilise pärilikkuse edasikandja on aga geenid .
6.Mille poolest erineb teaduslik psühholoogia rahvapsühholoogiast?
-Teaduslik psühholoogia põhineb üldistel, igal pool kehtivate seaduspärasuste väljaselgitamisel näiteks katsete e. eksperimentide teel . Rahvapsühholoogilised järeldused seevastu ei põhine faktidel ja ekperimentidel vaid pealiskaudsetel arvamustel ja tähelepanekutel.
2.PSÜHHOLOOGIA AJALOOST
1.Miks ei tohiks hinge ette kujutada teatud liiki olluse või ainena?
-Kui hing koosneks kõigest mingist ainest, tähendaks see, et hing võiks eksisteerida omaette , väljaspool keha. Kuid hing pole iseseisev füüsiline protsess, mis saaks ainuüksi eksisteerida nagu nt tuli vms .
2.Kes filosoofidest arvas , et enesekohane teadmine on teistest tõsikindlam?Miks?
- Rene Descartes püüdis järele jõuda küsimusele, kas on olemas sellist mõtlemisviisi, mis oleks tõene. Descartes’i tehtud pööre seisneb, et endale suunatud teadmine on eelistatud teadmise viis, mis on usaldusväärse ja tõekindla teadmise ainsaks aluseks. Ja seda kuna inimesel on võime kahelda. Tänu sellele võimele on võimalik laiendada eksimatuse põhimõtet ja hakata rajama tõest teadminst, arvas Descrates.
3.Miks arvas Immanuel Kant , et psühholoogias on eksperimentaalse teadusena võimatu?
- Kanti arvates oli põhjus lihtne: psühholoogia ei suuda kontrollida nähtust, mida ta uurib. Sisevaatluse akt mõjutab ja moonutab vaimseid seisundeid ja isegi selles ei saa olla lõpuni kindel ja täpne. Kuid nagu näha, olid Kanti seisukohad siiski ekslikud.
4. Mida iseloomustab „maagiline“ arv 7+-2?
-See ongi inimese lühiajalise mälu mahu piirarv .
5.Mis on eristuslävi?
-Seda nimetatakse minimaalset stiimuli väärtuste erinevust, mida vaatleja on suuteline vähemalt 75%-l katsekordadest avastama .
6.Kes ja millal rajas maailmas esimese psühholoogialaborotooriumi?
-Saksa filosoofiaprofessor Wilhem Maximilian Wundt oli mees kes, 1879 .aastal sisustas Leipzigi Ülikooli paar ruumi katseseadmetega, millest saigi esimene psühholoogialaborotoorium. (seda aastat peetaksegi teadusliku psühholoogia sünniaastaks)
7.Mida tähendab keskmise taandumise reegel?Mida see seletab?
-See on statistiline nähtuse meetod,millel ilmneb suvaliste omaduste (pikkuse, arvude, suuruste)seos kolleratsiooniga. Näiteks erakordselt pikkade/lühikeste vanemate järeltulijad kalduvad olema lähemale rahvastiku keskmisele kasvule, kui on nende vanemad.
8.Millistes piirides muutub kolleratsioonikoraja?
- Miinus ühest kuni pluss üheni.Mida suurem on kordaja absoluutväärtus ehk mida lähemal +1-le või -1-le seda tugevam on kahe suuruse seos.
9.Kas vanemate pikkuse järgi võib ennustada laste pikkust? Kui jah, siis millise täpsusega?
-Jah saab.Kui kolleratsioonikordaja absoluutne väärtus on lähedale ühele, saab ühe suuruse põhjal väga täpselt ennustaa teise suuruse väärtust. Seega kui vanemate ja laste pikkuse kolleratsioon on võrdne ühega, siis teaksime vanemate kasvu põhjal ennustada täpselt nende laste pikkust.
3.INIMENE- OSA LOOMARIIGIST.
1.Mismoodi Darwini evolutsiooniteooria alusel põhjendada inimese põlvnemist loomariigist?
-Loomariigis olevad eluvormid on bioloogiliselt ühtset päritolu ning evolutsioonis hiljem tekkinud keerulisema ülesehitusega organismid ilmutavad lihtsamate olendite üldisi põhimõtteid. Suuremaid loomarühmi võrreldest täheldatakse paljude, ka inimestele ainuomaseks peetud arengulist järjepidevust. Näiteks kõigi elusorganismide geneetiline kood on samasugune .
2.Mida tähendab psüühika? Missuguste protsesside ja võimete aluseks on psüühika?
-Psüühika on närvisüsteemi tegevuse tulemus, mis koosneb eelkõige endale tätstasest aspektidest.Ümbruses toimuvate muutuste aistmine , tajumine , neile tähelduste omistamine ja käitumise organiseerimine oma eesmärkidele vastavaks on protsessid , mis ei saa toimuda ilma psüühikata.
3.Kirjelda põhilisi närvisüsteemi arenguetappe üheskoos käitumise keerukamaks muutumisega.
4.Nimeta põhilisi käitumismehhanisme. Kuidas need aitavad käitumist juhtida?
-Hormoonide vaheldusel reguleeritakse suurel määral sigimis -ja paljunemis-ning järglaste üleskasvatamise protsessi.Hormoonide kontrolli all on ka suguküpseks saamine ning sellega kaasnev huvi vastassoo vastu.
Bioloogilised rütmid põhinevad ajaarvestamise mehhanismil. Rütme on erineva perioodiga, alates tundidest ja päevadest kuni kuude ja aastateni.Nende abil ajastatakse toitumine, magamine , ärkvelolek, sigimine jm. Tegevused.
Kasvamise ja arengu käigus toimuv küpsemine loob eeldused aktuaalsete tegevuste sooritamisel eri eluetappidel. Arengu käigus saadud kogemused määravad näiteks toitumisharjumused,seksuaalsed eelistused, suhtlemise, järglaste eest hoolitsemise oskuse.
5.Millised inimeste ja loomade erinevusi põhiliselt esile tuuakse? Missuguseid näiteid oskate oma kogemustest esitada nende erinevuste olemasolu poolt või vastu?
-Kriteeriume, mida inimese unikaalsuse rõhutamiseks esile tuuakse on põhiliselt neli: 1) tööriistade valmistamine, 2)keel, 3)ratsionaalse mõtlemise oskus ja 4)kultuur.Olen isiklikult pigem vastu, et loomadel pole selliseid tunnused. Kuna väga paljud loomad kasutavad erinevaid tööriistu( kive, oksi vms), et oma eesmärki saavutada. Sama ka keelega, erinevalt inimestest neil pole küll grammatika reegleid, kuid omavahel suhtlemiseks kasutavad nad siiski mingit keelt.Ratsionaalse mõtlemisega on nii, et selleks kaldudakse pidama tegusid , millele nende toimepanija suudab nendele seletust anda. Ilmselgelt ükski loom seda ei suuda, kuid see kehib samahästi ka paljude inimeste kohta. Ka kultuur on osa igast liigist,kus põlvest põlve jagatakse tarkusi edasi oma järglastele.
Selge on see, et üldiste tunnuste alusel ei piisa inimese eristamiseks loomast !
4.INIMVAIM JA AJU: KÄITUMISE BIOLOOGILISED ALUSED
1.Loetlege millistest osadest peaaju koosneb.
- Ajukoor ,keskaju,väikeaju,piklikaju, ajuripats ,ajusild,nägemisnärv,mõõnkeha, talamus ja hüpotalamus.
2.Miks on aju pind kääruline?
-Käärud lasevad ajukoorel areneda,kasutades selleks võimalikult vähe lisaruumi.
3.Millised psüühilised nähtused sõltuvad ajusilla talitlusest?
-Ärkvalolek ja uni.Samuti kontrollitakse seal näolihaseid, keelt, kõrvu ja silmi.
4.Mida ütleb meile psüühika kohta Phineas Gage’i juhtum?
-Inimese psüühika ja ka ajuehitus on väga spetsiifiliselt liigendatud. Antud juhtumis paranes mees küll füüsiliselt kuid kahjustas teatud ajukeskust mis kontrollis käitumist, seetõttu muutus mees ebaviisakaks, hoolimatuks ja kannatamatuks.
5.Mis on sünaps?
-koht, kus ühe neuroni (närviraku) akson puutub kokku järgmise neuroni dendriidi või rakukehaga või siis meeleelundi , lihas- või näärmerakuga. Sünapsid määravad ära kesknärvisüsteemi neuroneid ühendavad elektriahelad , mistõttu nad on tajuks ja mõtlemiseks vajalike bioloogiliste "arvutuste" eelduseks . Samuti võimaldavad nad närvisüsteemi ühendust organismi teiste elundkondadega.
6.Kuidas on võimalik,et mõned keemilised ained muudavad inimese käitumist?
7.Miks mõned inimesed kasutavad ecstasy ’d ja miks see on ohtlik?
-Ecstasyd kasutataks stressivastase vahendina. Korduval manustamisel põhjustab ühe närvirakkude kogukonna,serotoniinineuronite taandarengu ning sellega ühes impulsiivsuse, meeleoluhäired ja mälu halvenemise edaspidises elus.
8. Koostage katseplaan kindlaks tegemaks, missugused ajupiirkonnad osalevad hirmutunde tekkimises.
5.PÄRILIKKUS JA INIMESTE ERINEVUSED
1.Milles seisneb psüühika bioloogiline funktsioon?
-organismi võimes tunnetada keskkonna iseärasusi, häälestada end nendele ja vastavalt nendele tingimustele muuta oma käitumist.
2.Kes ja millal alustas inimese psüühiliste omaduste päritava urrimist?
- Francis Galton alustas 1860. aastatel vaimsete võimete ja iseloomuomaduste päritavuse uurimist statistikate alusel .
3.Millised on inimestevahelised psüühiliste erinevuste tüübid?
-Psüühilisi erinevusi saab jagaga põhiliselt kahte gruppi: a) alternatiivne-osal inimestel on mingi psüühiline pataloogia , teised on terved (ehk normaalsed) b)kvantitatiivne- tunnus avaldub indiviididel erineval moel ( nt ühed on intelligentsemad kui teised või agressiivsemad), kuid sealjuures on vaadeldav pidev üleminekute jada minimaalseta ja maksimaalsete seisundite vahel. Seda võib nimetada normaalseks muutlikuseks.
4.Millist laadi erinevusi saab uurida genealoogilise meetodiga?
-Genealoogilise ehk suguvõsa uurimise meetodiga võib monogeensete( ühe geeni alleeliidest) ja keskkonnast sõltumatute tunnuste erinevust uurida.
5.Mis on päritavus?
-Päritavus tähendab geneetilise muutlikuse suhtosa tunnuse üldises populatsioonisiseses muutlikuses st. Inimese keskmise erinevuses.
6.Milles seisneb kaksikute meetod?
-kaksikuid on bioloogiliselt 2 tüüpi: ühemunakaksikud (e. monosügootsed) on geneetiliselt identsed ehk sama genotüübiga. Ja teised on erimunakaksikud (e. disügootsed), kes on geneetiliselt sama erinevad kui tavalised õed-vennad.
Uurimise oluliseks andmeallikaks ühemunakaksikutel sotsiaalse tüübi võrdlus: kooskasvanud ja lahuskasvanud kaksikud.
7.Mida tähendavad kaksikute konkordantsus ja diskordantsus.
-Ühesuguse tunnusega kaksikutepaari ( nt mõlemad normaalse või mõlemad defektida) nimetatakse konkordantsuseks, vaadeldava tunnuse poolest mõlemat paari diskordantseks.
8.Mis on perekonnastatistilise meetodi olemus?
-See meetod seisneb eri astme sugulaste sarnasuse uurimises. Mida lähedasem on bioloogiline sugulus , seda rohkem on genotüüpides ühist päritolu alleele.Kui uuritava tunnuse korrelatsioon on seotud võrreldavate paaride sugulusastmega, siis viitab see geneetiliste tegurite osalusele inimeste erinevuses.
9.Milles seisneb ja millest tuleneb ühemunakaksikute diferentseerumine ?
-Diferentseerumine seisneb ühemunakaksikute väliste tegurite esile kutsumine ja isikuomaduste ja käitumislaadi muutmises. See tuleneb sellest, et ühemunakaksikud on sageli väliselt väga sarnased ja isegi lähikondlased kipuvad neid segi ajama, seega kooskasvanud kaksikud tekitavad endi vahele nii teadlikult kui ka alateadlikult ümbruskonnale märgatavaid erinevusi.