Psühhopatoloogia ja
psühhoteraapia
Psühhopatoloogia
Psühhopatoloogia on psüühikahäireid
käsitlev õpetus, mis kuulub peamiselt
psühhiaatria ja kliinilise psühholoogia
valdkonda.
Kliiniline psühholoogia ehk ebanormaalsuse
psühholoogia käsitleb käitumist, mis ei sobi
kultuurilisse või sotsiaalsesse konteksti,
põhjustab ebameeldivust ning kannatusi nii
endale kui ka teistele ning esineb statistiliselt
harva.
Psüühikahäired
Depressioon ehk masendus, kurvameelsus
esineb ligi 15-20% täiskasvanutest.
Sealhulgas naistel sagedamini kui meestel.
Sümptomid on alanenud meeleolu, huvi ja
elurõõmu kadumine, energia vähenemine.
Langeda võib enesehinnang, esineda une- ja
söömishäireid, tekkida lootusetus tuleviku
suhtes ning unarusse võivad jääda
kohustused ja enese eest hoolitsemine.
Ärevushäired- pinge, närvilisus, ebamugav
erutus.
Foobia- püsiv ja tugev hirm mingi objekti,
sündmuse või olukorra ees, mis ei ole
tegelikult ohtlik.
Paanikahäire- pidevalt korduvad ägedad
paanikahood.
Isiksushäired- sügavad, jäigad
käitumismustrid. (düssotsiaalsus)
Skisofreenia- psüühhikahäiretest püsivaim.
Soodustavad pärilikud tegurid, ajudefektid.
Sümptomiteks on häired tajumises,
mõtlemises, tunde- ja tahteelus, tahtlike
liigutuste sooritamises.
Psüühikahäiretesse suhtumine
Vanakreeka arst Hippokrates oli
esimene, kes veendus, et
inimpsüühika on ajutegevuse
väljendus ning psüühikahäired
tulenevad ajutegevuse häiretest.
Psüühikahäirete käsitlused
Psühhofüsioloogilised käsitlused
Psühhodünaamilised käsitlused
Humanistlik lähenemine
Kognitiivsed käsitlused
Käitumuslik lähenemine
Psüühikahäirete diagnoosimine
Orgaanilised psüühikahäired
Psühhoaktiivsete ainete tarvitamise tõttu
tekkinud psüühika- ja käitumishäired
Skisofreenia, skisotüüpilised ja luulilised
häired
Meeleoluhäired
Neurootilised, stressiga seotud ja
somatoformsed häired
Füsioloogiliste funktsioonidega seotud
käitumissündroomid
Täiskasvanu isiksus- ja käitmishäired
Vaimne alaareng
Psühholoogilise arengu häired
Tavaliselt lapseeas alanud käitumis- ja
tundeeluhäired
Diagnoosimisel tekkiv probleem-sildistamine.
Psühhoteraapia
Psühhoteraapia on terapeudi ja
patsiendi vaheline koostöö, mille
käigus kasutab terapeut
psühholoogilisi vahendaid, et aidata
patsiendil paremini mõista oma
elamusi ja muuta oma suhtumist,
tunnetust või käitumist.
Psühhoanalüütiline
psühhoteraapia
Paranemise võtmeks on taipamine ehk
isik peab ise saama seni mahasurutud
materjalist teadlikuks
Analüüsimisprotsess: alateadlike
konfliktide väljatoomine-> nende sõnaline
väljendamine -> ülekande kaudu
taasläbielamine -> mõistmise kaudu
lahendamine.
Humanistlikud teraapiad
Kliendikeskne teraapia
C.Rogers: kliendikeskne teraapia saab olla
edukas kui on täiedetud kolm põhinõuet:
1. Terapeudi siirus
2. Terapeudi tingimusteta positiivne suhtumine
3. Terapeudi empaatiavõime
Käitumisteraapiad
Käitumise muutuste kaudu üritatakse jõuda
psühholoogiliste muutusteni.
Eksponeerimine- kasutatakse näiteks foobiate
raviks.
Modelleerimine- kasutatakse samuti foobiate,
kuid ka teiste häirete raviks.
Käitumisteraapia kestab lühikest aega,
tavaliselt mõned kuud.
Kognitiivne teraapia
Rajaneb eeldustel, et inimeste
käitumine muutuks, kui nad
muudaksid oma mõtlemist.
Kasutatakse enamiku
psüühikahäirete ravis.
Teised teraapiavormid
Rühmateraapia
Paari- ja pereteraapia
Psühhoteraapia eetika ja
efektiivsus
Tähtsaim eetikareegel on
konfidentsiaalsuse nõue.
Psühhoteraapia tõhususeks on vaja
terapeudi ametialaseid oskusi ning
patsiendi tõsist tahtejõudu oma
probleemidega toime tulla.
Täname kuulamast!
Anita, Anda, Kerly, Annika
10m
Psühholoogia ainetöö Tallinn 2015 SISUKORD Sissejuhatus............................................................................................................... 3 1.Psüühikahäired........................................................................................................ 4 1.Psühhootiliste häirete näide: skisofreenia...............................................................8 2.Nõustamine ja psühhoteraapia................................................................................ 9 3.Kuidas psühhoteraapia mõjub?.............................................................................. 11 4.Küsitluse tulemused.............................................................................................. 12 Kokkuvõte................................................................................................................. 14 Kasutatud kirjandus......................................
4.4 Emotsionaalsed seisundid 4.5 Emotsioonide väljendumine 5. Stress ja toimetulek 5.1 Stress 5.2 Stressi põhjused 5.3 Stressikogemuse koostisosad 5.4 Millest stressikogemus sõltub? 5.5 Isiksus ja stress 5.6 Stressi tagajärjed 5.7 Stressiga toimetulek 6. Isiksus ja testid 6.1 Isiksus 6.2 Psühhoanalüütilised teooriad 6.3 Tunnusjoonte teooriad 6.4 Kognitiiv- käitumuslikud teooriad 6.5 Humanistlikud teooriad 6.6 Isiksusetestid 7. Psühhopatoloogia ja psühhoteraapia 7.1 Psühhopatoloogia 7.2 Psühhoteraapia 8. Inimese mina ja lähisuhted 8.1 Minakontseptsioon ja enesehinnang 8.2 Hoiakud 8.3 Armastus Kokkuvõte Infoallikad Sissejuhatus Järgnevas referaadis räägin ma paljudel gümnaasiumi õppekavasse kuuluvatel psühholoogia teemadel. Alustan ma mõtlemise ja keelega, kirjeldan mõtlemist kui protsessi, loovust, keelt ja loomade keelt
- 50x suurem esinemissagedus - Enne 18. eluaastat - Raske kuluga - Halb toimetulek Depressioon - Esinemissagedus kasvab vanusega; 18. eluaastaks 20% - Kui pereliikmete hulgas siis tõuseb risk 3x Ärevushäired - Iga kolmas nooruk täidab ärevushäire kriteeriumid - Enamik foobiad - Kõik ärevushäired on sagedasemad tüdrukute seas Ärevhushäirete ravi lastel ja noorukitel - Elustiili ja keskkonna muutused - Psühhoteraapia - Farmakoteraapia Söömishäired - Anoreksia sageneva tendentsiga poiste ja tüdrukute osas - Tavaline algusaeg on keskmine noorukiiga - Buliimia sagedased kui anoreksia, eriti norte naiste seas Isiksusehäired - Üldiselt ei diagnoosita enne 16. eluaastat Vaimne alaareng Psüühika arengu üldine pidurdumine - Arenguperioodi vältel avalduv võimete ja oskuste formeerumise puudulikkus - Intellekti madalam tase
mõtestatud mina eksistentsiaalne hõlbustaja (grupp, meeleheide terapeut) abil ISELOOMU- Milline? psüühiliste BIOLOOGILIS-MEDITSIINILINE JOONTE omaduste kogum MUDEL MUDEL haigus ravimid Kliinilise psühholoogia ja psühhoteraapia käsiraamatuid lapates võib leida teisigi sedalaadi skeeme, mõned natuke põhjalikumad, mõned tunduvalt kõikehõlmavamad. Kognitiiv- käitumisterapeut D. Meichenbaum peab vajalikuks lisada ka terapeutilise suhte iseloomu, 1 Tartu Ülikooli psühholoogia osakond, Maie Kreegipuu 2004 ©
- Kohandatud süsteemide haigusele ja tervisele kõik organismi tasemed on omavahel hierarhiliselt soetud ja muutus ükskõik millises tasemes mõjutab muutust kõigis teistes tasemetes - Häire hindamisel ja selle ravis tuleb arvesse võtta bioloogiliste, psühholoogiliste ja sotsiaalsete faktorite omavahelist interaktsiooni - Normaalsuse/ebanormaalsuse mõistmiseks peab uurima nii inimest kui keskkonda ning nende kahe vastastoimet Kaasaegne psühhoteraapia - Katse juhtida ja kontrollida häire aluseks olevaid protsesse, et taastada indiviidi võime osaleda normaalsetes sotsiaalsetes suhetes Jaotus - Analüütilised dünaamilised - Kognitiiv käitumuslikud - Kogemuslikud ekspressiivsed - Strateegilised süsteemsed Mis on häire? - Häire (disorder) - Haigus - Etioloogia õpetus haiguse tekkepõhjustest - Patogenees kuidas haigus kujunes - Etiopatogenees = etioloogia + patogenees
Raviviisid: 1)bioloogilised raviviisid 1.psühhofarmakoteraapia (antidepressandid, anksiolüütikumid, uinutid, antipsühhootikumid, tümostabilisaatorid 2. mEKR, kTMS, valgusteraapia 2)psühhoteraapia 3) nõustamine 4) rehabilitatsioon e. taastusravi 1. toimetuleku oskuste taastamine (nt toetatud elamine, toetatud töökohad) 5) sotsiaalabi sotsiaaltoetused, hooldekodud. Bioloogiliste tegurite korral farmakoteraapia jne, psühholoogiliste tegurite korral psühhoteraapia. Psüühikahäirete ravikorraldus .... 1) patsiendi diagnostilist uurimist (diagnoosi määramine); 2) patsiendi ja teiste isikute turvalisuse hindamist (patsiendi oht enesele ja teistele), 3) kohase ravireziimi määramist (ambulatoorne, statsionaarne, vältimatu, tahtest olenematu); 4) funktsionaalse kahjustuse hindamist (eelkõige sotsiaalse funktsioneerimise hindamine); 5) terapeutilise koostöö loomist ja selle säilitamine ning
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) – hing, vaim Logos (kreeka k) – õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm s
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) hing, vaim Logos (kreeka k) õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm seisukohalt
Kõik kommentaarid