Stress (1)

Ürgajal oli stress kui kaitsereaktsioon , mille abil suutsime kiiremini reageerida. Stressi tõttu läks verre adrenaliin ja nii said meie esivanemad rasketes olukordades ellu jääda. Lõpuks muutusime me superreageerijateks, me olime võimelised vahetult reageerima igale olukorrale, aga me ei suutnud (ega suuda paljud praegugi) kontrollida reageerimisviisi. See lõi omakorda hea keskkonna stressi tekkimisele meie kõigis eluvaldkondades, stress muutus osaks meie elust.
Tänapäeval on saanud stressist üks raskemaid haiguste põhjustajaid. Stressist pole enam kasu, vaid rängalt kahju. Paljud võtavad stressi paratamatusena, millega tuleb õppida harjuma.
Tavakeeles mõistetakse stressi närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ning võib tekitada ka kehalisi vaevusi .
Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele, valmisolek tekkinud ohu ning suure koormuse tingimustes tegutsemiseks.
Stressi tekkepõhjusteks on stressorid , ehk nähtused või sündmused,mis nõuavad organismilt kohanemist. Kuna inimesed hindavad erinevaid stressoreid erinevalt, on ka inimesteorganismide vastureaktsioonid erinevad. Mida ootamatum, ohtlikum või väljapääsmatum on olukord, seda suuremat stressi ta võib põhjustada. Ning kui pidev stressiolukord kestab pikemat aega, muutub see haiguslikuks Lühiaegne stress pole midagi hullu. Aga haiguslik on ta juba siis, kui teda võiks nimetada depressiooniks. See tähendab, et ma ei taha midagi teha, mind ei huvita mitte miski, mu liigutused on ka aeglased-uimased, ma ei söö, ei maga.
On ka psühholooge, kes väidavad, et stress ei tulene enamasti mitte ränkrasketest pingutustest, vaid oskamatusest oma koormust reguleerida ning tasakaalustamata suhtumisest tehtud ja tegemata töödesse. Ka see pole vale, kuna inimesed on erinevad.
Levinuimad füüsilised sümptomid: peavalu, kuivav suu või kurk , kuklavalud, kõnelemisraskused, nõrkus, kõhuvalud, isutus või pidev isu, südamepekslemine, külmad jäsemed, liighigistamine, unetus , krooniline väsimus.
Levinuimad emotsionaalsed sümptomid: ärrituvus, tujukus, depressioon , kontsentratsioonivõime kaotus, närveerimine tühiste asjade üle, impulsiivne käitumine, segased mõtted, ärevus.
Levinuimad käitumuslikud sümptomid: kortsus laup, jalgade või sõrmede trummeldamine, huvikaotus välimuse suhtes, põrandat mööda sammumine, suitsetamise vajaduse suurenemine või alkoholi liigtarbimine . Paljud suitsetajad väidavad, et üks sigar pakub kiiret leevendust ärevusele,väsimusele ja pingetele. Neil võib selles suhtes küll õigus olla, kuid hiljem süvenevad stressi sümptomid veelgi.
Me ei tunne ära kergemaid stressisümptomeid, sest oleme harjunud otsima üldisi füüsilisi signaale, kuid väiksemate sümptomite leidmine võib aidata meil takistada tõsisemate sümptomite väljakujunemist.
Et liigset stressi vältida on oluline:
* lähedaste inimeste toetus.
Emotsionaalne stress haarab inimest tervikuna ja muudab tema tundeprotsesse. Muutused võivad kaasneda nii kuulmises, nägemises, haistmises, puute-, temperatuuri, tasakaalu- ja valutundlikkuse osas.
*oluline on oma tuleviku tunnetus, selles peegeldub perspektiivi ja lootuse tunne. Sellele, kes edasiselt elult ei julge midagi head loota , tundub tulevik nõnda „hall“, et masendustunne võtab tahte tegutseda. Toimekast tegutsemisest kõrvaletõmbumine teeb asja veelgi halvemaks. Juhul, kui usud endasse ja oma tulevikku, tuleb sinusse energia ja ettevõtlikkus
Kui sul on pessimistlikud eluhoiakud peaksid püüdma neist loobuda . Mõned näpunäited:
-hommik on õhtust targem
-elus on alati nii head kui halba
-maailm annab teed sellele, kes teab, kuhu ta läheb
*ka negatiivne mõteviis põhjustab pingeid
Selleks, et oma tundeelu paremini valitseda , tuleks selgemini mõista, mis meis emotsioonite tekkeajal või õieti toimub. Loomad/väikelapsed reageerivad vahetult, täiskasvanuil on aga just mõtted selleks võtmeks, millega ta oma tundeid „üle keerab“
Mõtted on suures osas alateadlikud ja samasiseeneslikud. Nende teadvustamine pole lihtne.
Negatiivsed mõtted on:
-automaatsed
-kasutud
-moonutatud
-usutavad
-tahtmatud
Enamiku probleemide lahendused peituvad sinus eneses- optimism ja tarm aitab nendega hakkama saada.
*olukorra optimistlik lahtimõtestamine
Stressi lisav on ka nn läbi mustade prillide vaatamise harjumus mõtestada olukord enda jaoks lahti muret, pinget ja meelehärmi tõstval viisil. Selleks tuleks olukord hoopis lahti mõtestada positiivselt.
Mõned näited enesetunde parandamiseks:
-eneseusku kõigutavad sõnad
Ta solvad mind
Olen murest murtud
Närvid on sassis
Ta väljendus teravalt
Mul on probleeme
Kipun kergesti ärrituma
*et stressiga võidelda, tuleb enesepingestamisest jagu saada
Ka oma õiguste meenutamine aitab stressi leevendada
-Mul on õigus tunda kõiki tundeid, nii positiivsed kui negatiivseid
-Mul on õigus teha viga ja olla ebatäiuslik
-Mul on õigus öelda „ei“ alati, kui tunnen , et ma pole veel valmis, pole endas kindel, ei saa või ei soovi palvet täita.
-Mul on õigus oma vajadustele
-Mul on õigus vahel eksida
-Mul on õigus olla õnnelik
-Mul on õigus sõprusele ja armastusele
Samuti tunnete ja tujude ohjamine, sest tugevad negatiivsed tunded tekitavad kõrget stressi, neist oleks seetõttu targem hoiduda.
Püüa vabaneda vihast ja süütundest.
-Kui tunned , et su käitumine on kantud vihast, anna endale aru, et see võib kahjustada võimet olukorra objektiivselt hinnata ning muuta su ebaõiglaseks
-Vahel on õige omapoolse agressiooniga homseni oodata, leides viha väljendamiseks mõne tasakaalustava tegevust- aiakaevamine,koristustööd vms.
-Kõneta seda, kes sind vihale ajab, siis, kui oled ise täiesti rahulik. Võimaluse korral püüa talle selgitada, mis sind tema käitumises häirib, ning otsige koos vahendeid , kuidas viha vältida
Mida peaks arvestama teistele hingearstiks olles:
-ole hea kuulaja
-juhi tähelepanu edu märkidele
-keskendu lahenduse leidmisele
-sõnasta kaaslase pessimistlik probleem optimistlikumaks.
Mida teha, et enesekontrolli kaotanud inimest talitseda?
-Enesekontrolli kaotanu kohtlemine eeldab meelekindlat käitumist, huumorit ja pisut kavalust.
-meenuta vanasõna „ Ära vala õli tulle“
Kuidas käituda mässumeelsusega
-palu tal selgitada oma seisukohti
-tunnusta seisukohti, millega saab nõustuda
-aita selgitada ülejäänud seisukohtade puudusi
-küsi talt ettepanekuid olukorra muutmiseks jne
Kuidas elus pettunut toetada?
-Näita, et hoolid temast
-juhi tähelepanu ta tugevatele külgedele
-tunnusta teda kas või vähesegi tehtu eest
-Õhuta teda selgitama sulle, mida ta suudab
-Toeta ja abista teda eesmärkite seadmisel ning uute võimaluste otsingul
Samas annab stressi ka mingil määral taluda, kuna on ka inimesi, kes tänu stressile suudavad paremini keskenduda ning konkurents aitab neil nö vormis püsida.
Viis näpunäidet, kuidas leppida stressiga ehk kuidas distress(halb stress) pöörata eustressiks(hea stress)
-Ma saan hakkama
-Uued väljakutsed on põnevad
-Mul on jõudu
-Stress aitab mul paremini konkurentsis püsida
-Suunad stressi tekitava olukorra muuta positiivseks .
Stressi vältimine
-Mõõdukas füüsiline koormus
-Lõõgastumine nt: muusika kuulamine , värskes õhus jalutamine, sõprade seltsis viibimine
-Positiivne mõtlemine ☺
Test:
1)Unetus
2) Kurvameelsus
3)Tundus, et iga asi nõudis pingutust
4)Jõuetus
5)Üksindus
6) Lootusetus
7)Ei tundnud elust naudingut
8)Väärtusetus
9)Elus pole enam rõõmu
10)Isegi perekond ja sõbrad ei suutnud mind aidata minu kurvameelsuses
ÜLDSE MITTE - 0p
MÕNINGAL MÄÄRAL - 1p
KÜLLALTKI PALJU - 2p
VÄGA PALJU – 3p
Kui kogusid alla 9 punkti siis suure tõenäosusega meeleoluhäired sind ei vaeva
Kui saad üle 9 punkti võib sul olla juba depressioon.