Amalgaam (0)

Elavhõbeda Hg sulameid teiste metallidega nimetatakse amalgaamideks. Juba muistsed alkeemikud avastasid elavhõbeda omaduse lahustada metalle, mille tulemusena tekivad elavhõbedasulamid juba metallide kokkupuutel elavhõbedaga tavatemperatuuril. Kui puudutada kuldsõrmusega elavhõbedatilka, siis muutub sõrmus koheselt hõbedaseks, sest kattud hõbedavärvilise kuldamalgaamikihiga. Amalgaamiga kaetud kuldsõrmuse taastamine kodustes tingimustes ei ole võimalik. Kirikukuppelkatuse kuldamisel lisatakse elavhõbedasse eelnevalt kullapulbrit ja saadud vedelat kuldamalgaami kantakse kuplile pintsliga. Kui pind on kaetud hõbedavärvilise kuldamalgaamiga, siis tuleb amalgaami lagundamiseks teda kuumutada. Soojuse mõjul eraldub amalgaamist elavhõbedaaurning vaskplekist kuplit jääb katma läikiv kullakiht. Kiriku kuppelkatuse kuldamiseks kulub umbes sada kilogrammi kulda. Seejuures eralduv elavhõbedaaur on äärmiselt mürgine. Veel kümmekond aastat tagasi kasutati hammaste plombeerimiseks hõbeamalgaami (hõbe + elavhõbe), sest see sulam tardumisel paisub ning seega täidab hambaaugu tihedalt. Neid hõbeamalgaantäidiseid kasutati oma vastupidavuse poolest purihammaste parandamiseks. Nn. hõbeplomm on tegelikult amalgaam, vedela ja tahke metalli sulam . Tahkest komponendist enamiku moodustab hõbe, mida on ühtekokku olenevalt plommist 60-80%. Sellele lisaks on vähesel määral tsinki , tina ja teisi metalle. Sulami vedel komponent on elavhõbe. Viimane ongi andnud põhjust juttudeks plommide ohtlikkusest, mida hambaarstid vastupidiselt tõestada püüavad. Väites, et amalgaanist vabaneb väga vähesel määral elavhõbedat (ainult täidist valmistades või eemaldades), sest puurimise käigus võib ei satuks organismi veelgi rohkem elavhõbedat. Looduse ja selle kaudu inimese saastumine elavhõbedaga on võimalik ainult kahel viisil. Esiteks amalgaami tootmise käigus tööstuses, mis on aga välistatud, kuna see protsess on täiesti kinnine . Teine elavhõbeda tee atmosfääri on läbi krematooriumi korstna , kuna kõrgel temperatuuril elavhõbe eraldub amalgaamist. Inimese kehatemperatuuri juures on amalgaam väga püsiv ja sellest elavhõbedat ei eraldu. Allergiat hõbe-amalgaami vastu esineb üliharva. Kuigi enamik inimesi saab selliste metallide väikeste kogustega hakkama, võib neil suurtes kogustes või eriti tundlike inimeste puhul olla närvisüsteemi (ka aju) ja teisi kehaosi kahjustav toime. Mõned hambaarstid on leidnud, et patsiendid , kellel esineb väsimus, meeleoluhäired ja ka paanikahäired, ärrituvus, halb mälu, segadus ja paljud teised sümptomid, paranevad, kui nende amalgaamplommid vahetatakse keraamiliste vastu.