Sõltuvuskäitumine - konspekt (0)

Sõltuvuskäitumine      Sõltuvuskäitumine - käitumine, mida iseloomustab mingi tegevuse, aine, eesmärgi või                     suhete muutumine inimese elu peaeesmärgiks nii, et inimene taandub teistest tegevustest                       ja/või hakkab see füüsiliselt, mentaalselt või sotsiaalselt kahjustama inimest või teisi tema                         ümber.  Sõltuvus hakkab sellest hetkest, kui see segab igapäevast elutegevust.  Behavioral addiction (APA): A repeated behavioral leading to significant harm or distress.                         The behavioral is not reduced by the person and persists over a significant amount of time.     ● Tekkimine - vastav käitumine muutub peamiseks ja kõige olulisemaks tegevuseks  igapäevaelus ning domineerib mõtlemises, tunnetes ja käitumises.  ● Meeleolu muutused - käitumise emotsionaalne mõjutamine, mis on inimese üle võimu  võtnud. See on seotud suureneva kiirustamisega või tuimestamise või rahustava  “põgenemisega”, mida need käitumised pakuvad.  ● Tolerants - protsess, kus sarnase emotsionaalse meeleolu saamiseks on vaja järjest  suuremat kogust vastavat käitumist  ● Loobumise sümptomid - ebameeldivad tunded, mis tekivad siis kui pole võimalik  ennast vastava käitumisega siduda  ● Konflikt - viitab ebakõlale, mis tekib käituja ja teda ümbritsevate mures olevate  inimeste vahel  ● Tagasilangus        


Sõltuvushäire:  ● ajuhaigus  ● krooniline, ägenemisega kulg  ● haavatavus varieerub indiviiditi (osad on geneetilised haavatavamad)  ● sisaldab nii bioloogilisi kui ka sotsiaalseid komponente ehk tundlikumaid,  emotsionaalsemad ning on suurem võimalus sattuda sõltuvusse.  ● areneb hiilivalt ning sellel on staadiumid   Samas võib mõni tundlik inimene olla sitke sõltuvuste tekkimiste vastu, see peitub                         keskkonnas. Kui selline inimene on väga toetavas keskkonnas kasvanud siis tuleb ta sellest                           paremini välja.  Sõltuvus ei ole ainult ühes kohas, sest sõltuvusel on mitu domeeni.     Neuropsühholoogilised faktorid.  ● puudulikud sotsialiseerumisoskused - kompenseerimisvajadused. Nt kui inimene on  väga häbelik siis võib närvide rahustamiseks alkoholi tarbida ning see muudab  inimese julgemaks ja sotsiaalsemaks ning hiljem tekivad ajus seosed, et alkohol  muudab paremaks suhtlejaks ning võib tekkida käitumismuster ning sellest välja  areneda sõltuvus.  ● uute elamuste janu - minnakse sõltuvusainete tarvitamisele.  ● puudulik edasijõudmine koolis - eduelamuse vajadus mujalt  ● isiksuse struktuuris: madal enesehinnang, depressiivsus - mässumeelsus ning  eduelamuse vajadus. Tehakse asju, et saada tähelepanu, vaheppolekas positiivset või  negatiivset, oluline on lihtsalt tähelepanu olemasolu. Teatud käitumistega tahetakse  näidata enda staatust ning sobivust gruppi.  ● hüperaktiivsus käitumishäirega ja agressiivsus - suurema tõenäolsusega satutakse  sõltuvuse küüsi.  ● sõltuvusainete kuritarvitamise raskus korreleerus hea kehalise aktiivsusega koos  käitumise regulatsioonivõime puudulikkusega  ● sõltuvusaineid kuritarvitavail delinkventsel noorukil avaldub ajju saabuva  informatsiooni puudulikum analüüsi võime  ● varasem psühhopatoloogia: vaenulikkus või usaldamatus teiste inimeste vastu,  sundsündroom 


Sõltuvuse kujunemist mõjutavad psühhosotsiaalsed tegurid.   ● Uudishimu - 8-10.a. lastest 40% on juba proovinud selleksajaks alkoholi, kui enamasti  vanemad isegi ei aima seda  ● vanemate eeskuju - 2-5.a. lastel kujuneb arusaam alkoholi osast ja üldisest toimest  ● vanemate luba tarvitada sõltuvusaineid kodus - 84% lastest said esimese kogemuse  kodus, kas siis kogemata või anti lihtsalt kellegi poolt lonks proovida  ● eakaaslaste eeskuju, sõprade mõjutus - suurendab riski sõltuvusele 3-4x  ● ühiskondlik arvamus, kultuur, noorte subkultuur  ● riiklik alkoholipoliitika: reklaam, massiüritused, müügi piirangud, ravi süsteem,  karskusliikumine    Riski tegurid:  ● eelsoodumus  ● kinnistunud tegurid nt. isiksuse omadused  ● püsivad tegurid nt. ümbritsev keskkond, perekond  ● kaitsvate faktorite puudus    Kaassõltuvus.  Kaassõltlane - inimene, kes on võimaldanud teise inimese käitumisel ennast mõjutada ning                         kelle kinnisideeks on teise inimese kontrollimine. Selle käigus tekib obsessiivne mõtlemine,                       mis matab enda alla kõik teised mõtted ning imeb inimese vaimsest energiast tühjaks.                           Igasugune katse pealetükkivatest mõtetest vabaneda ainult intensiivistab seda. Nt. kui                     sõltlasel on vajadus kasutada uimasteid siis kaassõltlasel on kinnisidee uimastite kasutamisest                       ja vajadus seda kontrollida.    Mõtlemine.  Mis on sõltuvusele iseloomulik mõtlemine?  ● moonutatud, teiste süüdistamine  ● vastuoluline:ma pole kindel, kas ma olen..; “vb ma tean, et on absoluutselt võimatu                           mul iseennast peatada..”  ● skisofreeniline mõtlemine - hääled, luulud  ● kontrolliv, õigustav 


  Kas sõltuvused on üksteisega seotud?  Väga lihtne on ühest sõltuvusest teise hüpata, kuid see on väga individuaalne.  Sõltuvusel iseloomulikku mõtlemist kirjeldatakse kui inimese võimetust teha püsivalt terveid  otsuseid enda kasuks.     Ennastkahjustav käitumine.  ● uuringute põhjal kahjustab ennast tahtlikult 14-30% noorukitest vanuses 14-19 aastat  ning enamasti esineb seda tüdrukute seas  ● sellist käitumist soodustab kõrgem tundlikkus/emotsionaalsus  ● tarvitatakse psühhoaktiivseid aineid, kuritarvitatakse alkoholi, eiratakse  koolikohustust, ähvardatakse enesetapuga (manipuleerimine)  ● paljud neist noortest kasvavad üles üksikvanemaga peres, kus esineb ka  alkoholisõltuvusega  ● sageli on selliste noorte suhted vanematega konfliktsed - kogevad enam  mittemõistmist ning verbaalselt ja/või füüsilist vägivalda oma vanematelt  ● halvad suhted eakaaslastega  ● tüdrukud on ka sageli kokku puutunud seksuaalse väärkohtlemisega  Kõikide nende tunnuste ühisosaks on see, et sellistel noortel on ebasoodne kasvukeskkond!    Vallandavad tegurid:  ● abituse tunne  ● üksindus, tõrjutus  ● süütunne  ● viha  ● keegi teine kasutab oma võimu selle inimesel peal ära  ● impulsiivsus  ● iha kätte maksta  ● raskused koolis/tööl  ● stressi tekitavad stiimulid (enesekahjustajate stressijuhtimise süsteem on nõrgenenud  niiet reageerivad stressile tundlikumalt)   


Ennetamine.  ● oluline on olla teadlik ja varakult ära tunda ennastkahjustava käitumise riskitegureid  ● kui inimene käib koguaeg pikkade varrukatega, ka soojade ilmade puhul  ● kui ollakse närviline ja sulgub omaette vannituppa või magamistuppa seletamatul  põhjusel    Abistamine: kõige olulisem on kuulata ja tähelepanu probleemile pöörata. Sekkumisel tasuks  pöörduda koos vanema(te)ga pereteraapiasse, et kaasata tugisüsteem inimese paranemisele.    Kiindumussuhe.  ● lapse esimene sotsiaalne suhe, esimene suhtes olemise kogemus “olulise teisega” ning  lapse füsioloogiliste vajaduste rahuldamine ema poolt on vaid üks aspekt  kiindumussuhete arengus.  ● Kiindumussuhete “muster” ehk lapsele iseloomulik viis reageerida lahusolekule  “olulisest teisest” kujuneb 8-9 elukuuks ja seda iseloomustab vastastikusus (tugev  vastastikune sõltuvus, intensiivsed vastastikused tunded) ning emotsionaalne seotus.      Alkoholisõltuvus.  Probleemid:  ● alkoholitarbimise tõttu kaotatud elude rahaline väärtus (2014 a u 2,4 miljardit)  ● otsene majanduskahju - kuritegevus, tervisekaotus (1,6-2,5% SKPst)  ● soodustavad kehalisi ja vaimse tervise probleeme  ● mõjutavad mitte ainult tarvitajaid vaid ka nende lähedasi    Alkoholisõltuvus - sündroom, mida iseloomustavad joomissund, võõrutussümptomid,  taluvuse suurenemine ja joomise jätkamine hoolimata selle kahjulikest tagajärgedest.       


Põhjused:  ● stress  ● depressioon  ● probleemid isiklikus elus  ● teineteise mõistmise puudumine  ● sotsiaalne desadaptsioon  ● üksindus  ● igavus    Mõjutavad faktorid:  ● bioloogilised - pere ajaloos alkoholi kuritarvitamises (suurendab riski sõltuvuseks)  ● isiksus  ● perekond - kui vanemad on tarvitajad siis lapsele võib jääda mulje,et see ongi okei  juba varajasest east ning sellest areneb sõltuvus ilma et inimene isegi sellest aru saaks  ● uimastite tarvitamise varajane algus  ● psühhiaatrilised tegurid  ● sotsiaalse võrgustiku puudus - peamiselt pere; nt peale vanemate lahkuminekut võib  üks vanem hakata otsima lohutust alkoholist  ● uimastite kasutamine sõpruskonnas    Uimastisõltuvus: erinevad ained  Eksamil: uimastid on närvisüsteemi pärssivad, ergutavad või hälvivad.  Pärssivad - aeglsutavad südame rütmi, aitavad lõõgastuda  Ergutavad - panevad vaimu tööle  Hälvivad - muudavad taju    Metüülfenidaat sisaldab amfetamiini ja sellega ravitakse Eestis ADHDd.   Sudafed on erguti lol.    Impulsiivus ja madal vaimne võimekus on riskifaktorid sõltuvuse tekkes.     Eestis on 3 nimekirja: 


I nimekiri - Eestis keelatud ained  II nimekiri - Eestis narkootilise ravimi retsepti alusel  III nimekiri - arsti retsepti alusel    ● Antidepressandid - ei tekita sõltuvust, aga ravimitest loobumisel on võõrutusnähud.  Ärevushäired, depressioon.  ● Tümostabilisaatorid - ei põhjusta sõltuvuse teket. Bipolaarne häire  ● Antipsühhootimumid - ei põhjusta sõltuvust. Väga palju haigusi  ● Metüülfenidaat - KNS stimulant  ● Barbituraadid - sõltuvus risk  ● Bensodiaspiinid - uinutid  Pea silmas, mida iga värk ravib ning mis kõige suurema sõltuvusriskiga.    Mis on narkootiliste ainete 4 rühma? - stimulandid, hallutsinogeenid, mittekuuluvad ja  depressandid.     Hasartmängud.  Hasartmängud - õnnemängud, millega on võimalik saada midagi nt raha või vara jne.  Hasartmängud on õnnemängud, kus õnn oleneb pamiselt juhusest; mängitakse harilikult raha  peale.      Sõltuvus  ● probleemideta mängimine  ● probleemne mängimine  ● patoloogiline mängimine - võitmise (eufooriline tunne), kaotamise( proovib ikka  tagasi saada kaotatud) ja meeleheite faas (võib suure tõenäosusega enesetapu  sooritada)  hastarmängur tunnistab ise endale, et tal probleem - see kõige olulisem samm.   Muud sõltuvused.    Ostusõltuvus:  ● impulsi kontrolli häire, obsessiiv-kompulssiivne häire ning sellega seonduvad häired 


● ei ole ametlik psüühikahäire  ● uimastisõltuvus, meeleoluhäired - tihti on need omavahel seotud  ● iseloomustab intensiivse tungi tagajärjel tekkinud kindla käitumismustri järgi  käitumine  ● muutub korduvaks, ei suudeta tungile vastu panna  ● ostu enda planeerimine pakub samuti rahuldust  ● sümptomid: ​ asjade peitmine, rahalise olukorra varjamine, ostmine lihtsalt ostmise  pärast (nt tuju parandamiseks), ei mäletata tehtud oste, üle võimete kulutamine.  ● esineb pigem lääneriikides (nt usa, uk, brasiilia, kanada jne)  ● ületootmine = ületarbimine!  ● ravi: ​ antidepressandid, memantiin, teraapia    Armastusesõltuvus:  ● põhilised sõltuvuse tunnused: iha, tolerants, loobumise sümptomid ja tagasilangus  ● positiivne sõltuvus - positiivseid omadusi suhtes hakatakse ülistama, negatiivsed aga  eitama/eirama  ● negatiivne sõltuvus kui hülgamine - protestifaas, loobumine/meeleheide. Hülgamisest  tingitud raev - kirehoo kuritegude kõrge arvu põhjus    Spordisõltuvus:  ● kompulsiivne häire - füüsilise koormuse sundimine vaatamata negatiivsetele  tagajärgedele  ● Anorexia athletica - tehakse trenni vaatamata vigastusele, haigusele või valule  ● Exercise bulimia - “binge”-eating ning sellele järgneb süütundest tingitud intensiivne  treening  ● sümptomid: ​ vajadus eufooria järele, trenn segab igapäevaelu, eluohtlikult madal kaal,  magamatus, peavalu, korduvad vigastused, ületreenimine, kõrge puhkepulss  ● ravi:  ​biheivioristlik teraapia    Söömissõltuvus/söömishäired:  ● käitumuslik sõltuvus - aktiveerib tasusüsteemi  ● soodustab maitsvate, energiarikaste ja odavate toitude laialdane kättesaadavus 


● õgimishood ehk “binge”-eating  ● riskitegurid: ​ viis kuidas kaalust rääkida, kuidas ema enda kehast räägib  ● sümptomid: ​ suure hulga toidu tarbimine lühikese aja vältel  ● ravi: ​ teraapia