Sõltuvuskäitumine
Sõltuvuskäitumine - käitumine, mida iseloomustab mingi tegevuse, aine, eesmärgi või
suhete muutumine inimese elu peaeesmärgiks nii, et inimene taandub teistest tegevustest
ja/või hakkab see füüsiliselt, mentaalselt või sotsiaalselt kahjustama inimest või teisi tema
ümber.
Sõltuvus hakkab sellest hetkest, kui see segab igapäevast elutegevust.
Behavioral addiction (APA): A repeated behavioral leading to significant harm or distress.
The behavioral is not reduced by the person and persists over a significant amount of time.
● Tekkimine - vastav käitumine muutub peamiseks ja kõige olulisemaks tegevuseks
igapäevaelus ning domineerib mõtlemises, tunnetes ja käitumises.
● Meeleolu muutused - käitumise emotsionaalne mõjutamine, mis on inimese üle võimu
võtnud. See on seotud suureneva kiirustamisega või tuimestamise või rahustava
“põgenemisega”, mida need käitumised pakuvad.
● Tolerants - protsess, kus sarnase emotsionaalse meeleolu saamiseks on vaja järjest
suuremat kogust vastavat käitumist
● Loobumise sümptomid - ebameeldivad tunded, mis tekivad siis kui pole võimalik
ennast vastava käitumisega siduda
12. klass) läbiv temaatika: 1. Ealised iseärasused 2. Eetika ja väärtuskasvatus 3. Efektiivsed toimetulekuoskused (suhtlemis- ja sotsiaalsed oskused) 4. Ennastkahjustav käitumine ja selle preventsioon 5. Inimene sotsiaalse grupi ja ühiskonna liikmena 6. Isiksuse areng ja arengut mõjutavad tegurid 7. Sotsiaalne küpsus ja teovõimelisus 8. Tervis ja tervislik eluviis 9. Tolerantsus: luba olla erinev; kaasinimest arvestav käitumine Sõltuvuskäitumisest üldiselt · Sõltuvus (addiction),tulenenedes lad. keelest- ad dicere = end loovutama, anduma, pühenduma. · Sõltuvus (dependence) teaduslik termin. · Inimese pürgimus positiivse minakontseptsiooni poole on nii tugev, et need, kes ei suuda sellist kogemust normaalse elu ja vastastikuste suhete kaudu saavutada, võivad jääda sõltuvateks erinevatest objektidest või tegevustest. Saame eristada: · Keemiline sõltuvus · Käitumuslik sõltuvus - kliiniline
seas: 2004 -2,3 % ; 2006 - 6,8% (Laansoo, 2006) o internetisõltuvuse levik (teoreetiline sõltuvus) o Mürasõltuvus 2. Uimasti psühhoaktiivne aine, mida kasutatakse mittemeditsiinilistel eesmärkidel oma psüühika mõjutamiseks. Suur osa uimastitest on ka ravimid oma spetsiifiliste kõrvaltoimetega. Pikaaegsel kasutamisel võimalik sõltuvuse teke uimastist Narkootikum osa uimastitest , mis on illegaalsed e. keelatud Psüühiline sõltuvus vastupandamatu tung iha rahuldavat ainet hankida ja kasutada. Iha teke on tavaliselt seaotud uimasti ning subjektiivselt meeldiva toimega mida isik tahab teadlikult, sagedamini alateadlikult korduvalt läbi elada. Iha võib olla äärmiselt tugev. Füüsiline sõltuvus organismi kohanemine uimasti olemasoluga. Uimasti toime möödumisel või tarvitamise katkestamisel tekivad võõrutusnähud.
- Multifaktoriaalsus Neurobioloogia - Sõltuvushäire puhul on häiritud motivatsiooni, impulsikontrolli, kognitiivsete funktsioonide, õppimise-mäluga seotud närviringid 1. Tasu (naudingu)süsteem - Mesolimbilised ajustruktuurid keskajus - Dopamiini kui keskne neuromediaator - Sh korral muutused sünapsites, tekivad ja tugevnevad uued närviühendused Psühhoaktiivsetest ainetest põhjustatud psüühikahäired - Intoksikatsioon e joove - Kuritarvitamine - Sõltuvus - … Uimastite kahjulikkus – kõige kahjulikum alkohol, heroiin, crack, metamfetamiin, kokaiin, tubakas Sõltuvussündroom Tõsine diagnoos mida kergelt ei jagata. Diagnoositakse läbi psüühilise intervjuu. - Tung või sundmõte tarvitada ainet - Raskusi kontrollida tarvitatava aine hulka - Võõrutusseisund - Tolerantsus - Vaba aja veetmise teiste võimaluste ja huvide progresseeruv taandumine aine tarvitamise ees
tunded - Suhteprobleemid raske olla lähedan, suhetest tagasitõmbumine, raskused suhete hoidmisel K-PTSD tunnused - Olulised raskused emotsionaalses, interpersonaalses ja tööalases toimetulekus o Funktsioneerimine baseerub ellujäämis-strateegiatel kui tervel autentsel minapildil o Kompensatoorsed mehhanismid, mis on teiste eest varjatud nt sõltuvus, ennastkahjustav käitumine, isiksuse lõhestumine - Enam nii füüsilise kui vaimse tervise probleeme - Suurem tõenäosus sattudaa kuritegelikule teele PTSD, kompleks PTSD ja PIH diagnooside eristamine PTSD - Taaskogemine mälusähvatused, õudusunenäod - Vältimine mõtteid, inimesi, kohti, tegevusi - Ohutaju ülierutuvus, ehmumine K-PTSD - PTSD sümptomid - Emotsiooniregulatsioon viha, haavatavus - Negatiivne mina-pilt
Sõltuvus: Füüsilist sõltuvust iseloomustab ärajäämanähtude teke ravi järsul katkestamisel või antagonisti manustamisel nähud vastupidised ravimi toimele. Vegetatiivse NS talitlushäired 18 silelihaselundi spasmid, sülje- ja higivoolus, tahhükardia, RR muutused kuni kollapsini. Et vältida ärajäämanähte, tuleb ravimi annust järk-järgult vähendada. Psüühiline sõltuvus e iha on käitumuslik mudel, mida iseloomustab ravimi ihaldamine ning tahtmine see iga hinna eest hankida. Pseudosõltuvus e latrogeenne sõltuvus. Natuke jääb valu leevendusest puudu, doos ei ole piisav. Terapeutiline sõltuvus hirm, et rohud saavad otsa, mälestus valust. Palliatiivne ravi suunatud elu ohustava haigusega silmitsi olevate patsientide ja nende perekondade elukvaliteedi parandamiseks. Eesmärk on võimalikult aegsasti identifitseerida,
Psüühikahäirete kindlaks tegemine - ainest tingitud psüühikahäired, - kaasuvad psüühikahäired 3. Somaatiliste haiguste ja häirete hindamine nt alkoholist tingitud maksa- jt. siseorganite kahjustused. Intoksikatsioon e. joove. 1)psüühika- ja somaatilised häired on vastavuses aine annusega 2) esinevad ainele iseloomulikud intoksikatsiooni tunnused 3) sümptomid ei ole seotud muu kehalise haiguse või psüühikahäirega. Võivad kaasuda kuritarvitamine või sõltuvus, residuaalsed häired. Kuritarvitamine (F1x.1) tervist kahjustav tarbimine. 1) Aine kasutamine on põhjustanud psüühika- või somaatilisi häireid, mis võib viia toimetulekuraskustele või probleemidele suhetes teistega 2) Kahjustuse olemus on selgelt määratav 3) Aine kahjulik tarbimine vähemalt 1 kuu vältel või korduvalt 12 kuu vältel 4) Häire ei vasta mõne muu psüühikahäire tunnustele, väljaarvatud intoksikatsioon. Sõltuvussündroom (F1x.2-)
DEPRESSIOON 1. Sissejuhatus Depressioon on piinav. See on võimetuks tegev haigus, mis tabab igal aastal miljoneid inimesi, tekitades tohutut ahastust, segades argitoimetusi, perekonnaelu ja tööd, suurendades kehaliste haiguste ohtu ning viies vahel koguni enesetapule. Ometi on depressioon täiesti ravitav haigus, nagu ma käesolevas raamatus selgeks teen. Paraku ei saa enamik depressioonis inimesi mingit ravi ega teagi, et abi on täiesti kättesaadav. Üks depressiooni piinavamaid aspekte on abitus- ja jõuetustunne, mis masenduses inimesi sageli valdab. Võib-olla tunnete end olevat lõksus, võimetu üle saama hirmsast meeleheitest ja lootusetusest. Võimalik, et sõbrad, kes teie pärast muretsevad, üritavad teil tuju tõsta, öeldes: "Küll see üle läheb... Leia kõigest midagi head..." Enamjaolt ei suuda se
NEUROPSÜHHOLOOGIA PAITA; KALLISTA; SILITA oma last ja üksteist jnejne. See on väga hea ajule Trakt ehk juhtetee. Taalamus võtab sensoorse info vastu ja saadab edasi nt posttsentraalkääru. pärast Neuropsühholoogia sissejuhatus ja sensoorne süsteem sporti vabanevad endorfiinid ja siis tunneme end hästi. TEE SPORTI! Aju loob kogu aeg seoseid. Kui aju ei kasuta, siis ta hakkab ühendusi ära kustutama jne. *PAROKAMBER* -ruum, kus rõhuga surutakse CO hemoglobiiniküljest ära. Geneetikal ka suur tähtsus ja ka kogemused, positive elamus jne, mis elu jooksul (eriti 3 KÜSIMUSJÄRGMISEKS KORRAKS:? Milline sensoorse süsteemi osa viib sensoorse info esimese a jooksul) saame.Kõik saab alguse meie ajutööst. Aju tahab positiivset keskkon
Kõik kommentaarid