Alkoholi mõju närvisüsteemile (0)

 
Gustav Adolfi Gümnaasium   
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
  
 
        Referaat 
Alkoholi mõju närvisüsteemile 
 
 
 
 
 
Koostas:  Lotta  Otsepp 
Klass: 9.a 
Juhendaja :  Sirle  Oja 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Tallinn 2016  
 
 
Sisukord 
 
Sissejuhatus​……………………………………………………………………………………….. 3 
1. Alkohol ja selle toime organismile​……………………………………………………………...4 
2. Alkohol ja närvisüsteem​………………………………………………………………………... 5 
2.2. Alkoholi mõju närvisüsteemile​…………………………………………………………....5 
2.3. Loote alkohoolse kahjustuse sündroom ​…………………………………………………...6 
2.4. Alaealised ja alkohol​……………………………………………………………………... 8 
2.5. Alkoholist tingitud närvisüsteemi kahjustuste ravivõimalused​…………………………...8 
Kokkuvõte​…………………………………………………………………………………………9 
Kasutatud allikad​……………………………………………………………………………….... 1​0 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 2 
 
 
 
 
 
Sissejuhatus 
 
Mina valisin referaadi teemaks alkoholi mõju närvisüsteemile. Alkoholil on meie kultuuris 
kaalukas roll ning kummalisel kombel ei ole inimestele vaatamata sellele üldiselt  alkoholi kohta 
väga palju teadmisi. Alkoholi tarbimine ja eriti liigtarbimine on probleemiks peaaegu kõikjal 
maailmas. Alkoholi kahjulikkusest ning sellega seotud  riskidega peaksid kõik kursis olema. Eriti 
olulised on need teadmised oma eluteed alustavatele noortele.  
Referaadis annan ülevaate alkoholist üldiselt ja selle mõjust organismile. Pikemalt uurin alkoholi 
mõju täiskasvanute ja alaealiste närvisüsteemile. Eraldi käsitlen veel loote alkohoolse kahjustuse 
sündroomi. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 3 
 
 
 
 
 
1. Alkohol ja selle toime organismile 
 
Alkohol on orgaaniline aine, mida sisaldavad kõik alkohoolsed joogid. Keemiliselt on alkohol 
süsivesinik. Alkohoolsetes jookides sisalduv alkohol on viinapiiritus ehk etanool (CH3CH2OH). 
Sisuliselt on alkohol nikotiini (tubakatoodetes) kõrval teine legaalne narkootikum. (Joo Targalt , 
2016)  
Alkoholijoovet väljendatakse promillides (alkoholi mass tuhandes milliliitris veres). Joobe 
sümptomite teke ja tekke kiirus on igal inimesel individuaalne. Meeleolu ja käitumine on 
erinevate raskusastmetega joobe puhul erinevad. Näiteks 0.2-0.3 promillise joobe juures võib 
inimene tunda ennast lihtsalt lõdvestununa, kuid juba 1-1.2 promillise joobe juures tunneb 
inimene eufooriat ning tema koordinatsioon , tasakaal ja reaktsioonivõimed on tugevalt häiritud. 
Suurema osa haiguste või tervisehäirete korral on kahjud kumulatiivsed ja on seotud tarbitud 
kogustega – mida rohkem ja sagedamini alkoholi tarbitakse, seda suurem on risk. Kui alkoholi 
liigtarvitaja vähendab alkoholi tarvitamist või lõpetab selle tarbimise, hakkab haiguste risk 
vähenema. Organismi kahjustab alkoholis leiduv etanool, mistõttu ei ole vahet, millist 
alkohoolset jooki juua. Mõju sõltub absoluutse alkoholi kogusest, mitte joogi kangusest ja liigist. 
Pikaajalise tervisemõju seisukohast ei ole ka olulist tähtsust joomise harjumustel – kas juuakse  
palju korraga või vähem, aga sageli (tähtsust võib olla konkreetsete tervisemõjude puhul, aga 
mitte üldistatult). (Alkoinfo, 2016)  
Liigne alkoholitarbimine mõjutab negatiivselt kogu organismi, sealhulgas maksa, südame ja 
immuunsüsteemi tööd. Kuni 35%-l alkoholiga liialdajatest kujuneb välja alkohepatiit ja nendest  
omakorda 55%-l on selleks ajaks juba alkoholtsirroos. Alkohol tõstab vererõhku, tekitab südame 
rütmihäireid ning südamelihaste kahjustusi, suurendab diabeedi- ja insuldiriski, põhjustab 
äkksurmasid. Kroonilistel alkohoolikutel on suurenenud risk kopsupõletikuks ja tuberkoloosiks. 
Vähivormidena tekivad eeskätt suukoopa-, kõri-, neelu -, maksa- ja rinnavähk . (Alkoinfo.ee, 
2016) Ülalpool loetletud üldistele terviseriskidele ja - häiretele lisaks käsitlen järgmises peatükis 
lähemalt alkoholi mõju inimese närvisüsteemile. 
 
 4 
 
 
 
 
 
2. Alkohol ja närvisüsteem 
 
2.1 Inimese närvisüsteem 
 
Närvisüsteem on inimese elundkond, mille ülesandeks on vastu võtta, töödelda ning analüüsida 
väliskeskkonnast ja organismist endast saadud informatsiooni. Selle saadud informatsiooni põhjal 
juhib ja kooskõlastab see kõikide elundite talitlust. ( Elundkonnad , 2016) Kehanärvisüsteem 
jaguneb kesknärvisüsteemiks ja piirdenärvisüsteemiks. Kesknärvisüsteem on pea- ja seljaaju . 
Ajul on keskne roll praktiliselt kõikides inimese kehafunktsioonides: teadlikkuses, tundlikkuses, 
mõtetes, kõnes, mälus. Seljaaju transpordib niiöelda sõnumeid edasi ja tagasi peaaju ning 
närviosakeste vahel. Piirdenärvisüsteem jaguneb veel omakorda somaatiliseks närvisüsteemiks, 
mis juhib tahtele alluvaid tegevusi ja vegetatiivseks, mis juhib tahtele allumatuid tegevusi 
(siseelundite, sisenõrenäärmete, südame ja veresoonte tööd). Närvisüsteemi väikseim osa on 
neuron ehk närvirakk . ( Grünthal - Drell , 2016) 
2.2. Alkoholi mõju närvisüsteemile 
 
Alkoholi tarvitamise tulemusel inimese närvisüsteemi aktiivsus väheneb ja ei funktsioneeri enam 
selliselt nagu on kohane normaalsele ajule. Alkoholi mõju kordumisel ajutalitluse häired 
süvenevad, kinnistuvad ja põhjustavad ajus struktuurseid kahjustusi.  
Alkoholist tingitud närvisüsteemi kahjustused võivad olla kaasasündinud või omandatud. 
Närvisüsteemi omandatud alkohoolsed kahjustused arenevad kroonilise alkoholismi tõttu.  
Alljärgnevalt on loetletud alkoholi põhiline mõju närvisüsteemile:  
1. Alkohol kui  närvisüsteemi mürk põhjustab ajurakkude hävimist ning ajumassi 
vähenemist, mida nimetatakse aju atroofiaks. Selle tagajärjel nõrgeneb mälu, ka üldised 
vaimsed võimed langevad. 
2. Koordinatsiooni- ja peenmotoorikahäired, reaktsioonikiiruse alanemine: alkohol mõjutab 
nii sisekõrva kui väikeaju , mis mõlemad vastutavad tasakaalu ja koordinatsiooni eest. 
Tasakaaluhäired koos jalgade närvide kahjustusega ( polüneuropaatia ) ongi kroonilise 
alkohooliku raskete tasakaalu- ja käimishäirete põhjuseks.  
 5 
 
 
 
 
 
3.  Unehäired . Kuigi väike kogus alkoholi võib lühiajaliselt anda rahustava efekti, põhjustab 
alkoholi pidev ja liigne tarbimine siiski rahutut und. Samuti võivad tekkida  
4.  Käitumishäired: alkoholi sisalduv etanool võib kahjustada aju neurotransmittoreid. 
Seetõttu tehakse alkoholiuimas tihti ebaratsionaalseid otsuseid ja käitutakse ka muidu 
endale ebatüüpiliselt. Kui alkoholikahjustus püsib pikemaajaliselt, tekivad juba ka 
käitumis- ja meeleoluhäired , näiteks depressioon ja ärevus . 
5.  Mäluaugud: seda juhtub eeskätt siis, kui lühikese aja jooksul tarbitakse suur kogus 
alkoholi. Inimene on küll teadvusel, ärkvel, võimeline liigutama , kõndima ja rääkima ent 
ei suuda hiljem osaliselt või täielikult meenutada sündmusi, mis toimusid alkoholijoobes. 
Neid, kellel esineb mäluauke, tabab 70% suurema  tõenäosusega ka alkoholimürgistus, 
mis võib vajada esmaabi. (Health24, 2016) 
6.  Perifeerne neuropaatia (nimetatud ka alkohoolseks neuropaatiaks): see on närvikahjustuse 
raske vorm, mis tekib pikaajalisel alkoholiga liialdamisel. Kliiniliste uuringute hinnangul 
põevad diagnoositud alkohoolikutest 25-66% ka alkohoolset neuropaatiat. Esmaseks  
kaebuseks on tavaliselt valu (koos kõrvetava tundega või ilma), mis haarab käed-jalad. 
Eksperdid usuvad, et alatoitumus (alkohoolikud tihtipeale “unustavad” süüa), tiamiini (B1 
vitamiini) puudus, tarbitud alkoholi enda otsene toksilisus ja perekonnas varasemalt 
esinenud alkoholism suurendavad neuropaatia tekkimise riski. B1 vitamiin , mis mängib 
suurt rolli perifeerse närvisüsteemi heaolus, on alkohoolikute organismis defitsiidis, sest 
etanool takistab selle vitamiini imendumist. Lisaks punktides 1-5 toodud sümptomitele on 
perifeerse neuropaatia tunnusteks veel lihasspasmid, kihelustunne, uriinipidamatus, 
impotentsus, kõhukinnisus, oksendamine , kuumatalumatus. (Promises, 2016) 
 
2.3. Loote alkohoolse kahjustuse sündroom 
 
Kaasasündinud alkoholist tingitud närvisüsteemi häiret tuntakse loote alkohoolse kahjustuse 
sündroomina. See võib väljenduda kas närvisüsteemi väärarenguna või närvisüsteemi üsasisesest 
kahjustusest tingitud vaimse ja füüsilise puudena. 
 6 
 
 
 
 
 
Vanemate alkoholism on sagedaseim vastsündinute vaimse alaarengu põhjus. Lootele mõjub 
kahjustavalt isegi alkoholi ühekordne kasutamine raseduse ajal. Kõige ohtlikum on alkoholi 
tarvitamine raseduse esimestel kuudel, kui moodustub loote närvisüsteem. Loote alkohoolsed 
kahjustused ei ole ravitavad, kuid nad on ärahoitavad alkoholi tarbimise vältimisega enne 
rasedust ja raseduse ajal. ( Perekool , 2016) Fetaalse (e. loote) alkoholisündroomi​ (ing.k Fetal 
Alcohol Syndrome - FAS) diagnoosimise kriteeriumideks on välised tunnused näos (väike pea ja 
silmad, omapärane silmade lõige, madal laup, õhuke  ülahuul, lamedad ülahuule kurrud , madalal 
asetsevad kõrvad jne.), sünnieelne  või – järgne  kasvupeetus   ja  kesknärvisüsteemi kahjustus. 
Kesknärvisüsteemi häired võivad  olla   strukturaalsed, neuroloogilised või funktsionaalsed . 
Kaasneda võivad arengurikked teistes organites (süda, kopsud , neerud jne). ​FAS-i kõige 
tõsisemaks probleemiks ongi​ kesknärvisüsteemi kahjustus. Kahjustussümptomid ilmnevad 
enamasti hilisemas eas madala IQ-na, aeglase arenguna, käitumishäiretena   ( hüperaktiivsus , 
suhtlemisraskus, korrale ja reeglitele allumatus), õpiraskustena (halb mälu, keskendumisvõime ja 
tähelepanuhäired) ja muuna. Fetaalne alkoholisündroom (FAS) on ​mentaalse taandarengu 
juhtivaks põhjuseks​ lääne tsivilisatsioonis. (Eesti Karskusliit, 2016) 
 
Joonis 1. Tüüpiline FAS sündroomiga imik (2016) 
 
 7 
 
 
 
 
 
2.4. Alaealised ja alkohol 
 
Inimese aju areneb kuni 25. eluaastani ning eriti oluline areng toimub vanuses 12-25 aastat. 
Alkoholi mürgine toime kahjustab tõsiselt närvirakke, eriti kahjulikult mõjub see otsmiku - ja 
oimusagara piirkonnale, mis eelmainitud vanuses kõige rohkem areneb. Mis puutub tarbimisse, 
siis noorte jaoks on alkoholi tarbimine palju raskema kuluga kui täiskasvanute jaoks. Juba veidi 
aega peale joomist tekib iiveldus ja oksendamine, mis on keha kaitsereaktsioon alkoholi 
väjutamiseks maost. Samuti tõuseb alkoholitase veres noortel palju kiiremini ning selle verest 
eemaldamine võtab samuti kauem aega, seega on suurem risk alkoholimürgitusele. (Alkoinfo, 
2016) Uuringute kohaselt on pea 95% Eesti kooliõpilastest vähemalt korra elus proovinud mõnda 
alkohoolset jooki. Mis tähendab seda, et alkoholi tarbimine on alaealiste seas üsnagi populaarne  
tegevus. ( Terviseinfo , 2016) 
 
2.5. Alkoholist tingitud närvisüsteemi kahjustuste ravivõimalused 
Alkoholismist põhjustatud rasked närvikahjustused on enamikul juhutudel kahjuks püsivad. Ravi 
eesmärgiks on peatada võimlike edasiste kahjustuste tekkimine. Raviks peab eeskätt lõpetama 
alkohioli tarbimise. Samuti tuleb korrigeerida toiduvalikut, menüü peab olema tasakaalustatud. 
Täiendavalt tuleb manustada kõiki B-rühma vitamiine. Tihti on abiks ka taastusravi, mille abil 
on mõningatel juhutudel ka juba kahjustunud närvisüsteemi rikkeid võimalik osaliseltr taastada 
(näiteks võib paremaks minna häiritud koordinatsioon). Valuaraviks (rasek alkoholisõltuvuse 
puhul tekivad võõrutusnähud , mille osaks on ka valu) antakse patsiendile ka erinevaid 
medikamente: aspiriini , gabapentiini, amitriptüliini. (Promises, 2016) 
 
 
 
Kokkuvõte 
 8 
 
 
 
 
 
 
Kuigi kõik me puutume alkoholiga mingil moel igapäevaselt kokku, avastasin referaati 
kirjutades, et ega ma selle kohta eelnevalt väga palju ei teadnud .  
Referaati koostades õppisin palju alkoholi tarbimisega kaasnevate riskide kohta ning mõistsin 
nende tõsidust. Lisaks igasugustele lugematutele kahjulikele mõjudele inimese organismile 
kahjustab alkoholi liigtarbimine ka närvisüsteemi ja selle talitlust. Enamlevinud sümptomid on 
koordinatsioonihäired, unehäired, depressioon jne. Inimesed otsivad sageli alkoholist abi väga 
levinud haiguse - depressiooni, leevendamsieks.  Tegelikult alkohol vaid süvendab seda. 
Alkoholi liigtarbimine on eriti ohtlik arenevale organismile. Nii võib raseda naise alkoholi 
tarbmine põhjustada lootel raske närvisüsteemi kahjustuse, mida tuntakse kui loote alkohoolse 
kahjustuse sündroomi. Alaealiste alkoholi kuritarvitamine võib aga pärssida nende aju arengut. 
Alkoholist tingitud närvisüsteemi kahjustused on tihti pöördumatud ning ei allu ravile . 
Arvestades alkoholi populaarsust tänapäeva noorte seas,  räägitakse selle kahjulikkusest inimese 
organismile liiga vähe. Kindlasti peab laste ja noorte seas selgitustööd rohkem tegema. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Kasutatud allikad   
 9 
 
 
 
 
 
 
Alkoinfo. ​ http://alkoinfo.ee/et/​  (23.11.16). 
Eesti Karskusliit. ​ http://ave.ee/?p=976​  (27.11.16). 
Elundkonnad. ​ http://elundkonnad.weebly.com/naumlrvisuumlsteem.html​  (21.11.16). 
FAS sündroomiga imik. 
[Foto].​ https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/7/72/Photo_of_baby_with_FAS.j
pg/300px-Photo_of_baby_with_FAS.jpg​  (21.11.16). 
Grünthal-Drell, M. Tervis ja tervislik eluviis. 
https://www.tlu.ee/opmat/tp/terviseopetus/tervis/index.html​  (21.11.16). 
Health24. 
http://www.health24.com/Lifestyle/Healthy-Nerves/heres-how-alcohol-messes-with-your-nervou
s-system-20160509​ (29.11.16). 
Joo Targalt. ​ http://www.jootargalt.ee/alkohol​  (25.11.16). 
Noored-Alkoinfo. ​ http://noored.alkoinfo.ee/mis-on-alkohol/kuidas-alkohol-mojub/​  (26.11.16). 
Perekool. ​ http://www.perekool.ee/artiklid/alkoholi-moju-narvisusteemile/​  (25.11.16) 
Promises. ​ https://www.promises.com/resources/addiction-articles/alcohol-affect-nervous-system/ 
(30.11.16).  
Terviseinfo. ​ http://www.terviseinfo.ee/et/valdkonnad/alkohol/uuringud​  (27.11.16). 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 10 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 11