Alkoholist tingitud närvisüsteemi kahjustused võivad olla kaasa sündinud või omandatud. Kaasasündinud häiret tuntakse loote alkohoolse kahjustuse sündroomina. See võib väljenduda kas närvisüsteemi väärarenguna või närvisüsteemi üsasisesest kahjustusest tingitud vaimse ja füüsilise puudena.Vanemate alkoholism on sagedaseim vastsündinute vaimse alaarengu põhjus. Lootele mõjub kahjustavalt isegi alkoholi ühekordne kasutamine raseduse ajal. · Kõige ohtlikum on alkoholi tarvitamine raseduse esimestel kuudel, kui moodustub loote närvisüsteem. Loote alkohoolsed kahjustused ei ole ravitavad, kuid nad on ärahoitavad alkoholi tarbimise vältimisega enne rasedust ja raseduse ajal.Kaasasündinud alkohoolse kahjustusega laps on suureks õnnetuseks nii talle endale, perekonnale kui ka kogu ühiskonnale. · Alkoholikahjustuse teke ei tunne piire, võib tekkida kas vastsündinu raske vaimne ja
1. Närvisüsteemi areng sünnieelsel perioodil (looteiga) Välimine looteleht ehk ektoderm paneb aluse närvisüsteemile. Ektodermi rakkudest moodustub embrüo välispinnale vagu, mida nimetatakse ürgjuttiks. Ürgjutt muutub kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem kujunevad pea- ja seljaaju. 2. Närviraku ehitus ja liigid. Närvisüsteemis eristatakse kaht põhilist tüüpi rakkusid: neuroneid e närvirakke ja neurogliia rakke. Neuronid koosnevad kehast ja jätketest. Raku kehas paikneb üks suhteliselt suur tsentraalselt asetsev tuumakesega tuum, mida ümbritsevad hästi arenenud kare endoplasmaatiline retiikulum ja Golgi aparaat. Mitokondreid on võrdlemisi vähe. Jätkeid on kahte tüüpi: dendriidid on lühikesed, enamasti tugevasti hargnevad jätked; dendriidid moodustavad teiste närvirakkude aksonitega
ALKOHOLI MÕJU INIMORGANISMILE ALKOHOL Alkohoolne jook on uimastava ja sõltuvust tekitava toimega etanooli ehk viinapiiritust sisaldav jook. Alkoholi (ertüülalkohol, etanool) on kasutatud väga ammustest aegadest. Uimastitest on ta tubaka kõrval meile kõige kättesaadavam. Alkohol on kaloririkas jook 1 pits viina või väike klaas veini sisaldab sama palju kaloreid kui 1 supilusikatäis suhkrut! Alkohoolsed joogid jaotatakse kolme rühma: · kanged alkohoolsed joogid alkoholisisaldus enam kui 22 mahuprotsenti (viinad, viskid, rummid, liköörid) · lahjad alkohoolsed joogid alkoholisisaldus 622 mahuprotsenti (veinid, vermutid) · vähese alkoholisisaldusega joogid alkoholisisaldus 0,56 mahuprotsenti (õlled, siidrid) Kui inimene joob, imendub alkohol maost kiiresti verre ja sooltesse ning lõpuks jõuab kõikidesse organitesse
Rapla Täiskasvanute Gümnaasium Referaat Alkohol ja selle mõju meie tervisele Koostas: Sünne Võrel 2015 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Alkoholi mõju tervisele........................................................................................................................4 Etanool..................................................................................................................................................5
(liigutusi). Humoraalne regulatsioon Hormoonid toimivad aeglasemalt, kuid mõju on pikemaajalisem kui närvidel. Hormoonide sisaldus veres on mõõdetav vaid milligrammides. Hormoone toodavad sisenõrenäärmete rakud, mis väljutavad need vereringlusse. Hormooni toimeaeg on piiratud, sest ta lagundatakse. Hormoon toimib ainult neile rakkudele, millel on seda hormooni äratundvad retseptorid. Homoöstaas inimesel Organismi võime tagada sisekeskkonna stabiilsus sõltumata väliskeskonnas toimuvatest muutustest. Energiabilanss Veebilanss Vereringe (ph, soolad, glükoos) Eritamine Termoregulatsioon Veresuhkur Kui veres on glükoosi vähe oleme väsinud ja võime minestada. Kõhunääre ehk pankreas eritab: 1) Insuliini, mis annab maksale korralduse eraldada verest suhkur. 2) Glükagooni, mis aktiviseerib hormoonid, mis hakkavad glükogeeni lagundama. Koos reguleerivad vere glükoosi sialdust.
Rahumäe Põhikool ALKOHOLI KAHJULIK MÕJU ORGANISMILE Uurimustöö Autor: Tõnis Adra Klass: 9.B Juhendaja: õp Marti Martinson Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 1.1. Alkoholi mõju maksale...................................................................................................... 4 1.2. Alkoholi mõju närvisüsteemile.......................................................................................... 5 2. Alkoholi kontsentratsioon veres..............................
Hele Prits XI A Alkohol on Eestis ja ka maailmas enim tarvitatav uimasti. Mõnuaine ehk uimasti korduv ja liigne tarvitamine võib kergesti viia sõltuvuse kujunemiseni. Ka alkoholi ülemäärasel pruukimisel võib tarvitajal üsna kergesti sõltuvus tekkida. Alkoholi mõju inimesele sõltub soost, vanusest, rassist, kehakaalust ja sellest, kas kõht on täis. Mehed kannatavad alkoholi kuni kolm korda rohkem kui naised, sest naiste maos toodetakse kolm korda vähem etanooli lagundavaid ensüüme. Võrreldes täiskasvanuga, on lapse organism hoopis tundlikum alkoholi kahjuliku mõju suhtes. Alkohol on sõltuvust tekitav aine, mis mõjub alkohol nii südamelihasele kui teistele siseelunditele. Närvisüsteemi mürgina põhjustab alkohol ajurakkude hävimist ja aju atroofiat ehk ajumassi vähenemist. Mälu nõrgeneb, vaimsed võimed langevad
ALKOHOLI MÕJU ORGANISMILE Referaat Alkohol on orgaaniline aine, mida sisaldavad kõik alkohoolsed joogid. Keemiliselt on alkohol süsivesinik. Alkohoolsetes jookides sisalduv alkohol on viinapiiritus ehk etanool (CH3CH2OH). Alkoholi saadakse pärmseente mõjul toimuva käärimise tulemusena taimsest toorainest, mis sisaldab suhkruid või tärklist. Alkohoolsete jookide kangust määratakse mahuprotsendites, mis näitab alkoholi sisaldust 100 mahuühiku kohta. Kääritamise teel saadud segus on alkoholi kuni 16%. Alkohoolseid jooke liigitatakse nende alkoholisisalduse järgi lahjadeks ja kangeteks jookideks. Tuntumad lahjad alkohoolsed joogid on õlu, siider ja
Kõik kommentaarid