Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Inimese arengu kordamisküsimused eksamiks (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on arenguetapp ?
  • Mis toimub lapse mõtlemises väikelapseeas?
  • Mis toimub sotsiaalses arengus väikelapseeas?
  • Mis on autism Aspergeri sündroom ?
  • Mis on Downi sündroom?
  • Missugused on lapse vajadused nooremas koolieas?
  • Mis toimub mõtlemise arengus nooremas koolieas?
  • Mis on ATH tähelepanu- ja aktiivsushäire?
  • Mida tähendab identiteedikriis?
  • Kuidas see võib kulgeda?
  • Mis iseloomustab mõtlemist vanemas koolieas puberteedieas?
  • Mida tähendab keskeakriis?
  • Milles see võib avalduda?
  • Mis on mu elu ülesanne?
  • Mis toimub arengus varasemas keskeas?
  • Mis on gerontoloogia ?
  • Mis toimub arengus vanaduses?
Inimese arengu kordamisküsimused eksamiks
  • Mis on arenguetapp ?
    Kindla seesmise tendentsiga muutumine, mingil kindlal vaadeldaval perioodil. Uue kvalitatiivselt erineva oleku kujunemine. Astmete ja protsesside järgnevus, mis tekitavad muudatusi ja reorganiseerimist inimeses läbi elutsükli (kasv ja areng, reorganiseerumine mõtlemise ja tegutsemise strateegiates). Enamus muudatusi toimub lapseeas.
    Inimese arengut saab vaadelda kahes tähenduses:
    Fülogenees - inimese kui liigi areng
    Ontogenees - inimese areng elu jooksul
  • Mis toimub lapse mõtlemises väikelapseeas?
    Kiireneb kõne areng, eriti grammatilise struktuuri omandamine. Keel klassifitseerib maailma, areneb mõtlemine. Areneb ka esemeline tegevus, laps muutub tunduvalt osavamaks. Laps muutub tegevuse subjektiks. Arenevad mälu ja mõtlemine.
    Vaimne areng:
    • Kuulab ja paneb tähele
    • Vaatleb ja võrdleb sihipäraselt, eristab olulist
    ebaolulisest
    • Oskab edasi arendada oma mõtteid
    • Loeb mõned sõnad kokku
    • Tunneb tähti
    • Teab arvude 1-10 järjestust
    • Tunneb kella
  • Mis toimub sotsiaalses arengus väikelapseeas?
    Sotsiaalne areng
    • Käitub üldtunnustatud normide alusel
    • Suudab lühiajaliselt keskenduda erinevatele tegevustele
    • Täidab täiskasvanu juhiseid
    • Võrdleb end teistega , omandab jälgides käitumismudeleid
    • Näeb end tavaliselt positiivsemas valguses
    Kehaline areng
    • Oskab käsitleda mängu- ja spordivahendeid
    • On kehaliselt aktiivne
    • Valitseb liikumist ja liigutusi
  • Mis on autism (Aspergeri sündroom )?
    Autism- Enne 2 eluaastat ilmnev arenguhäire- puudulik keelekasutus ja suhtlusvõime, fantaasiamängude puudumine, võimetus suhelda, kontakti võtta.
    Aspergeri sündroom- On üks autismi spektri häiretest. Esinevad raskused sotsiaalses suhtlemises, stereotüüpsed püsivad, korduvad, sihitud, rituaalsed huvid ja tegevused. Tihti motoorne kohmakus, ebatüüpiline keelekasutus. AS puudub üldise keelelise või kognitiivse arengu pidurdumine. normaalne intelligentsuse tase, kuid samas olid neil puudulikud mitteverbaalse suhtlemise oskused, neil ei õnnestunud avaldada empaatiat suhtluskaaslaste suhtes ja nad olid füüsiliselt kohmakad.
  • Mis on Downi sündroom?
    Pärilik haigus, mida põhjustab liigne 21.kromosoom- vaimne arenematus, madal lihastoonus, skeletianomaaliad, varane suremus sageli (tänapäeval elab ca 40. aastani). Risk suureneb ema vanusega.
  • Missugused on lapse vajadused nooremas koolieas?
    • Laps arendab uusi oskusi, võistleb, paneb ennast proovile
    • Tekivad unistused, kangelased
    • Sellega seoses ka esimesed ebaõnnestumised
    • Sotsiaalne võrdlus, alaväärsus, kui ebaõnnestumised prevaleerivad.
    Olulised teised: vanemad, õpetajad ja kaaslased
    • Vanemad: soojus , harmoonia , osalus, aeg
    • Õpetajad: pedagoogiline hoolivus , seotus, sarnasus, toetus
    • Kaaslased: aktsepteerimine, aeg, sarnasus, selektiivne osalus
  • Mis toimub mõtlemise arengus nooremas koolieas?
    Ilmnevad uued kognitiivsed oskused, mis kinnitavad orientatsiooni loogikale ja reaalsusele, mõistete vahelistele suhetele
    • Mõtlemise tagasipööratavus, orienteerumine ajas ja ruumis, mõtlemine ei allu hetke mõjudele, detsentraliseerumine – laps ei vaatle kõike oma vaatenurgast
  • Mis on ATH (tähelepanu- ja aktiivsushäire)?
    Lapsel on raskusi keskendumisega ja tavapärastele käitumisreeglitele allumisega. Toimetuleku raskused õppimisel , suhtlemisel, huvialategevuses. Motoorne üliaktiivsus ja impulsiivsus. Kannatab 7-12% lastest. Rohkem poisse kui tüdrukuid. Neil jätkuvad probleemid ka täiskasvanuna.
    Jaguneb:
    • Domineerivalt tähelepanematus
    • Domieerivalt hüperaktiivsus
    Kombineeritud tüüp
  • Mida tähendab identiteedikriis? Kuidas see võib kulgeda?
    • Peamine kriis – ego identiteet vs rollide hägustumine (isiksuse ärkamine , täiskasvanuks saamine)
    • Kui identiteediprobleemi ei lahendata, siis ollakse selles kriisis kogu järgnevas elus
    • Positiivne identiteet vs negatiivne identiteet (nn noorukite kambad)
    • Inimene võib jääda liiga ümbrusest sõltuvaks või liigse protestihoiakuga, kui protsess ei õnnestu
  • Mis iseloomustab mõtlemist vanemas koolieas (puberteedieas)?
    • Toimub üleminek formaalsete operatsioonide staadiumisse – mõte on vaba meelelisest kaemusest, noor on võimeline aru saama ja looma teooriaid abstraktsetest ideedest, hüpoteese, mõtleb ette ja planeerib
    • 14-15 a tasakaal formaalsetes operatsioonides
    • Kuid ikkagi kannatab mõtlemine üleloomulikkuse käes, unistused suurtest revolutsioonidest ja sotsiaalsetest reformidest, perioodiline põgenemine fantaasiatesse
    • Teiseste protsesside areng mõtlemises mõjub ka esmastele protsessidele
    • Tugevneb sümbolite kasutamine loomingus
  • Mis iseloomustab täiskasvanuikka jõudnud inimest mõtlemises ja sotsiaalses arengus?
    Täiskasvanud on võimelised mõtlema paindlikumalt, dünaamilisemalt ja kontekstist sõltumatumalt.
    Armastusel on mitmeid vorme (vanemate ja laste vaheline, kodumaa vastu, elukutse , inimeste vastu jne)
    • Mõned armastuse elemendid on sarnased kõigis vormides (arusaamine, toetamine, tahe olla koos)
    • Armastus on kompleksne tunne
    • Mehed hüppavad sagedamini sügavale armastusse ja tulevad sellest aeglasemalt välja, probleeme esineb rohkem kui naistel
    • Naised mõtlevad rohkem intiimsusele ja hoolele
    • Ka lahutanud inimesed ja abikaasa kaotanud avastavad, et nad on kaotanud rohkem, kui nad esialgu arvasid
    • Kõrge enesekontrolliga inimesed –oskavad jätta head muljet, kuid ei astu kergesti püsivatesse suhetesse
    • Madala enesekontrolliga – huvituvad enam seesmistest omadustest kui välistest
    • Sageli saab alguse mitte tavapärasest rahulikust olekust (erutuse, ärrituse tase on keskmisest kõrgem)
  • Mida tähendab keskeakriis? Milles see võib avalduda?
    Keskeakriis saabub enamasti 40ndate esimeses pooles , nimetus- nn väärtuskriis või teine puberteet . Tajutakse, et loovam osa elust on möödas. Püütakse leida teisi väärtuse, harjumuspärast asja teisiti teha. Teelahkel olek- kas langeda või tõusta uuesti, alles selles faasis kasvab inimesest küps inimene. Töömotivatsioon ja rahulolu langevad. Selles eas töötajale tuleb leida uusi võimalusi eneseteostuseks. Tekib küsimus: mis on mu elu ülesanne? Vaimse ülesandega inimesed jõuavad alles nüüd oma õigele rajale.
  • Mis toimub arengus varasemas keskeas?
    20-ndate lõpust algab uus faas- organisatoorne, tuleb hoolitsed edasimineku eest. Umbes 30a. tehakse esimene bilanss (tagasivaade). Meestel üha suurenev soov tõestada oma organisatoorseid võimeid võimupositsioonil. Psüühiline pilt enesest on kindlam . Oht muutuda egoistiks. Peamine kriis- generatiivsus vs stagnatsioon: kas olen loov, lähen edasi või siis stagneerun.
  • Nimeta põhilised isiksuse patoloogiad.
    Ärevushäired- foobiad , hirmud.
    Identiteedi häired- isiksuse kahestumine ( üks hetk keegi, teine hetk keegi teine)
    Meeleoluhäired- depressioon (pikaajaline masendus )
    Maniakaal- depressiivne seisund ( ebaloomulik lõbusus vaheldub depressiooniga ja vastupidi)
    Skisofreenia- luulud, paranoia, hallutsinatsioonid.
    Isiksuse häired (ei ole haige aga pole ka terve)
  • Mis on gerontoloogia ?
    Vananemisteadus, mis uurib organismide vananemise põhjusi ja mehhanisme .
  • Mis toimub arengus vanaduses ?
    Gerontogeneesi ajal ainevahetus langeb, selle mehhanism vabaneb. Vanaduses toimuvad adaptatiivsed ja kompensatoorsed protsessid (kergendavad, hõlbustavad vananemise protsessi). Pidurdusprotsessid vähenevad, suureneb inertsus (tahavad palju rääkida), kaotatakse varasemaga võrreldes kiiruses ja ladususes, väheneb nn voolav intelligentsus .
    • Ei pea paika ütlus: “Mida vanem, seda lollim”
    • Suureneb kristalliseerunud intelligentsus
    • Komplekssetel elualadel võivad tulemused paraneda, elutarkus
    • Ei pea paika arvamus, et vanemad inimesed on õnnetumad ja üksildasemad.
  • Vasakule Paremale
    Inimese arengu kordamisküsimused eksamiks #1 Inimese arengu kordamisküsimused eksamiks #2 Inimese arengu kordamisküsimused eksamiks #3 Inimese arengu kordamisküsimused eksamiks #4 Inimese arengu kordamisküsimused eksamiks #5
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-10-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor ketuke3 Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Arengupsühholoogia kokkuvõte
    28
    docx

    Arengupsühholoogia kokkuvõte

    Lapse kõne ja suhtlemise areng Miks uuritakse? *Teaduslikus uurimistöös. *Kliinilises praktikas. *Lapsepsühholoogi igapäevases töös, kuna kõne arengu tase ennustab lapse edaspidist kõne arengut (eriti hästi just kõneprobleeme ja 2. eluaastal mõõdetuna), kuid ka lapse arengut teistes valdkondades. Kõne arengu perioodid 3. kuu algul ­ koogamine 4. kuul ­ lalisemine 9. kuu ­ ehholaalia periood 9. kuu ­ asju nimetama 9-24. kuu ­ ühesõnaliste lausungite periood 1.5aastaselt 20-50 sõna 24. kuu ­ umbes 250 sõna, kahesõnalised lausungid 30. kuu ­ umbes 500 sõna, kolmesõnalised lausungid 3-4aastastel lastel erandsõnade kasutamisel ülereguleerimine Eesti lapse esimesed sõnad (nimetatud 254 ema poolt) Emme (167) Aitäh (153) nämm-nämm (78) anna (37) issi (33) daa-daa (26) tita (16)

    Arengupsühholoogia
    Arengupsühholoogia
    25
    docx

    Arengupsühholoogia

    AINE NIMI Arengupsühholoogia AINE KOOD SOPH.00.283 ÕPIVÄLJUNDID Aine läbinud üliõpilane: - omab teadmisi motoorse, kognitiivse, sotsiaalse ja emotsionaalse arengu kohta; - oskab kirjeldada eri arengustaadiumides olevaid inimesi (alates imiku-, lapse-ja murdeealistest kuni täiskasvanute ning vanadeni); - omab ettekujutust selle kohta, kas on tegemist normaalse arenguga või võib olla tegemist arenguprobleemidega. ÕPPEMATERJALID H. Gleitman, J. Gross & D

    Alternatiivpedagoogika
    Arengupsühholoogia
    7
    docx

    Arengupsühholoogia

    või müra peale, pööravad pea hääle suunas. Laps hakkab keelt õppima enne sündi. Kuuleb ema häält ja vastab sellele. *DeCasper & Spence- rasedad lugesid 2 päeva korda 6 nädala jooksul enne sündi jutukest, 2-3 päeva pärast sündi imemese ajal see kordus ­ suurendas imemissagedus. Oluline keele prosoodiline(rütmiline) stuktuur. KOGNITIIVNE ARENG Jean Piaget (1896-1980) teadmiste omandamise arengustaadiumite teooria . Teadmine tekib tegija tegutsemisel objektidega. Kogu arengu alguseks on imiku manipuleerimine esemetega, edasi hakatakse manipuleerima ka abstraktsete objektidega(omadused). Formaalne mõtlemine seisneb konkreetse mõtlemise dekontekstualiseerumises. Kognitiivse arengu jaoks on bioloogilised eeldused ja keskkondlikud tingimused vajalikud ent ebapiisavad. Keskne konstrukt on tasakaalu otsmine ­ inimene üritab vältida vastuolulisust ning seetõttu kaldub tasakaalu otsimisele. Tasakaalu puudumine - ebastabiilsus kui sama tegevus on

    Psühholoogia
    Arengupsühholoogia konspekt
    36
    docx

    Arengupsühholoogia konspekt

    ARENGUPSÜHHOLOOGIA 1. Arengupsühholoogia kui psühholoogia haru 1.1. Mõisted, aine 1.2. Koht teaduste süsteemis 1.3. Uurimismeetodid 2. Arengutegurid 2.1. Pärilikkus 2.2. Keskkond 3. Arenguteooriad. 4. Kreatsioon vs evolutsioon 5. Arengu periodiseerimine 6. Ülevaade arenguperioodidest 6.1. Sünnieelne areng 6.2. Areng imikueas 6.3. Areng väikelapseeas 6.3. 1.Kõne ja keele areng 6.4. Koolieeliku areng 6.4.1. Mänguteooriad 6.5. Areng nooremas koolieas 6.6. Areng noorukieas 6.6.1. Murdeiga 6.6.2. Käitumishäired, käitumisgeneetika 6.7. Täiskasvanuiga 6.7.1. Areng varases täiskasvanueas 6.7.2. Areng keskmises täiskasvanueas 6.7.3. Areng vanemas täiskasvanueas -eksam (kirjalik test ja suuline vastamine)

    Üldaine arengupsühholoogia
    Erivajadustega laste psühholoogia eksamiküsimused
    52
    pdf

    Erivajadustega laste psühholoogia eksamiküsimused

    arengust, võib olla ka positiivne. Mida väiksemad lapsed, seda suuremad muutused arengus. Teooriast saab üldised teadmised, kuid tuleb olla valmis praktikas ümber häälestuda. EV psühholoogia ülesanded: o Õppida orienteeruma erinevate arenguhälvete olemuses (lapse peas toimuv, peidetud), nende põhjustes ja ilmingutes (väliselt näha); o Õppida jälgima EV laste psüühika arengut töötamaks välja võtteid selle soodustamiseks, oluline on mõista mis arengu käigus muutub; o Õppida nägema muutusi hälbinud arengus seoses vanuse ja (pedagoogilise) sekkumisega. NB! Oluline on mõista eakohast tavaarengut, siis saab otsustada, millised muutused erivajadustega lastel on ootuspärased! Naaberteadused Tunnetuspsühholoogia Arengupsühholoogia Pedagoogiline psühholoogia ­ kuidas tekivad muutused teadmistes, kuidas lapsed õpivad Pedagoogika ­ õpetamise alused, kuidas juhtida õppimisprotsessi

    Eripedagoogika
    Arengupsühholoogia Tartu Ülikool-2011
    72
    pdf

    Arengupsühholoogia Tartu Ülikool, 2011

    areng mõjutab olulisel määral teisi arenguid  motoorne areng- erinevate liigutuste õppimine  kognitiivne areng – intellektuaalne areng  sotsiaal-emotsionaalne areng- suhted teistega Tööjaotus:  missugune arenguperiood  mis teema  praktiline või teoreetiline käsitlus William Stern  Euroopa arengupsühholoogia rajaja  päevik laste arengu ja keele kohta (1914) G. Stanley Hall (1846-1924)  arengupsühholoogia rajaja USAs  laborikatsed laste taju, mälu, õppimise jms kohta Miks inimesed arenevad erinevateks?  Geenid- individuaalsed erinevused füüsises, iseloomus  soost tulenevad erinevused  kultuurist tulenevad erinevused ◦ iseseisvus vs vajadus suhete järele ◦ lapsepõlve hoidmine mängudeks vs vajadus laste abi järele

    Arengupsühholoogia
    Arengupsühholoogia eksamiks kordamine
    38
    docx

    Arengupsühholoogia eksamiks kordamine

    autoritaarne kasvatusstiil  Need on sotsiaalsete reeglite tüübid: moraalsed, konventsionaalsed, personaalsed, prudentsiaalsed  Seda demonstreeris Pavlovi katse koertega: klassikaline tingimine  Selle alla kuuluvad empaatia, abistamine ja heateod: prosotsiaalne käitumine  Nii nimetatakse seda, kui lapsed mängivad kõrvuti, kuid mitte koos: paralleelne mängimine  Need on neli Piageti kognitiivse arengu staadiumit: Sensomotoorne, operatsioonide-eelne, konkreetsete operatsioonide ja formaalsete operatsioonide staadium  Need on tunnetusprotsessid: tähelepanu, taju, mälu, mõtlemine  See on elutule objektile elusolendi omaduste omistamine: animism  Tema lõi mõiste "lähima arengu tsoon": Võgotski  See on suutmatus mõista, et teistel on oma arusaamad, tunded, mõtted: egotsentrism  Nii nimetatakse mõtlemise kohandamist vastavalt uutele kogemustele või

    Arengupsühholoogia
    Arengupsühholoogia loeng
    68
    docx

    Arengupsühholoogia loeng

    tööstusrevolutsiooni, sest tekkis vajadus uurida lapseiga. Euroopas oli arengupsühholoogia rajajaks William Stern (1871-1938) ­ Saksa psühholoog, kes viis läbi uurimusi laste kõnest, tuntuim teos ,,Psychologie der früher Kindheit" (1914); USA-s oli tuntuim arengupsühholoogia rajaja G. Stanley Hall (1846-1934) ­ tegi laboris katseid laste taju, mälu ja õppimise kohta. Miks on vajadus uurida arengut? Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus uurida lapseiga. Teismeea uurimise vajadus tekkis nt siis kui lääne ühiskond sai piisavalt jõukaks, et säästa lapsi majanduslikust vastutusest. Mis on arengupsühholoogia? Arengupsühholoogias vaadeldakse süstemaatiliselt kõikvõimalikke muutusi arengus. Areng on seega süstemaatilised muutused alates munaraku viljastamisest kuni inimese surmani.

    Arengupsühholoogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun