Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Depressioon (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on depressioon?

Depressioon  
Koostas Ž.Kubinets 
Mis on depressioon?
• Seletus
Depressioon on psühhiaatriline häire, mis on tingitud närviülekannet 
mõjutava aine - neurotransmitteri (serotoni n, norepinephrine ja/või 
dopami n) funktsioonihäirest. Olulised häire  tekkes  on ka 
psühholoogilised tegurid.
• Ülevaade
Depressiooni al  mõeldakse pikaajalistrohkem kui kaks nädalat 
kestvat põhimeeleolu langust, mille puhul esineb  tavalisest  
kurbusest sügavam ja kestvam meeleolulangus.  Kurbus  võib 
tekkida ilma välise põhjuseta ja ol a sügavam, kui selleks põhjust 
võiks ol a. Depressiivsete häirete puhul on suur enesetapurisk
endalt võtab elu ligikaudu 15% depressiooni alla kannatavatest 
inimestest. Adekvaatse  raviga  on si ski võimalik suitsi di vältida. 
Kurbus ei tähenda 
alati depressiooni 
Kli niline depressioon erineb tavalisest kurvameelsusest vi el 
moel:
• Depressioon on piinavam.
• Depressioon kestab kauem.
• Depressioon  segab inimese igapäevaelu
• Depressioon on destruktiivne  emotsioon (erinevalt leinast, 
mis on  valus , kuid mis vi b tervenemisele).
• Depressioon on tavaliselt midagi muud kui lihtsalt piinav 
tunne. Depressioon kujutab endast sündroomi või 
sündroomikimpu, mis on seotud probleemidega 
inimestevahelistes suhetes, käitumises, mõtlemises ja 
bioloogilises talitluses.
Depressioonile vi tavad paljud sümptomid, kuid kõige 
selgemad neist on:
alanenud meeleolu 
väsimus 
süütunne
segasustunne
unehäirid
valu
söömishäired
ärevustunne
närvilisus
huvipuudus
ükskõiksus
keskendumishäired
suhtlusprobleemid
halb mälu
enesetapumõtted
ärevustunne
haiguskartlikkus
Kõige lihtsam on jagada kliinilised 
depressioonid kolme rühma
•  psühholoogilised 
depressioonid ( emotsionaalsed  
reaktsioonid kaotustele ja pettumustele),
• bioloogilised 
depressioonid (depressioonid, mis mitmes 
mõttes on tegelikult tõesti haigused) ja 
• segatüüpi depressioonid (emotsionaalsete 
ja füüsiliste reaktsioonide segu).
Depressiooni psühholoogilised 
sümptomid
     
•  Kurvameelsus  ja meeleheide
• Ärrituvus
• Madal enesehinnang
• Apaatia. Huvipuudus
• Suhtlusprobleemid
• Süütunne
• Negatiivne mõtlemine
• Enesetapumõtted
Depressiooni füüsilised sümptomid
  
• Unehäired
• Söögi su muutmine
• Sugutungi kadumine
• Väsimus ja energia kadumine
• Võimetus tunda rõõmu (anhedoonia)
• Füüsiline valu ning ebamugavus
• Suguvõsas  esinenud  depressioon,  enesetapud
söömishäired või alkoholism
Lisasümptomid, mis võivad ilmneda ni  psühholoogilise kui 
bioloogilise depressiooni puhul
• Keskendumisraskused ja lühimälu häired
• Hüpohondria: li gne muretsemine oma tervise 
pärast
• Uimastite/alkoholi kuritarvitamine
• Ülemäärane tundlikkus (sealhulgas viha ja 
ärrituvus)
• Meeleolu kõikumine
• Paanikahood
Käitumisviisid, mis takistavad 
emotsionaalset paranemist
•  Valusate tunnete eitamine või 
allasurumine.
• Endale uute vigastuste tekitamine
               a) seades end uuesti samasse 
piinavasse olukorda
               b) vaevates end ülemäära 
negatiivse ja enesekriitlise mõtteviisiga
Käitumisvi sid, mis aitavad emotsionaalsele paranemisele 
kaasa. 
    1. Leppida valusate tunnetega.
2. Anda endale luba läbi elada normaalseid tundeid, sh 
valu.
3. Rääkida oma tunnetest vähemalt ühele inimesele.
4. Hoida kontakti osavõtlike sõprade ja/või 
pereli kmetega.
5. Säilitada reaalsustaju ja reaalne minapilt.
6.  Asuda  probleemide lahendamisele.
 "...Meeleolusid tekitab teie "tunnetus"..." - meditsiinidoktor 
David Burns
• „Ma ei kõlba millekski.”
• „Ma olen lootusetu.”
• „Keegi ei mõista mind.”
• „Elu on ebaõiglane.”
• „Ma olen selle ära teeninud, et kõik läheb 
untsu .”
• „Olen karistuse ära teeninud.”
• „Surm võiks olla vabanemine.
Levinuimad tunnetushäired
   1. Negatiivsed  ennustused
2. "Kas kõik või mitte midagi"
3. Ennatlike järelduste tegemine
4. Silmaklapid
5. Isiklikult võtmine
6. "Peaks" - laused
Naised
• Naistel esineb depressiooni kaks korda 
sagedamini 
• Selle põhjuseks arvatakse hormonaalset 
erinevust, sünnituste mõju naise 
organismile, naiste ja meeste erinevaid 
igapäevaelu stressoreid. Depressiooni 
esineb igas vanuses inimestel. 
Mehed
Meestel võivad meeleolumuutused avalduda
pigem suurenenud ärrituse kui kurbusena.
Te võite muutuda:
• rahulolematuks,
• kergesti solvuvaks,
• keevaliseks,
• rahutuks,
• agressiivseks.
Seejärel esitage  endale üks või 
mitu alljärgnevatest küsimustest
• "Mis minu peas praegu sünnib?"
• "Mida ma mõtlen?"
• "Mida ma endale sisendan?"
• "Mida ma tajun olukorrast, mis selle tunde 
vallandas?"
Küsimustik
Vastuse variandid:

ÜLDSE MITTE - 0p 

MÕNINGAL MÄÄRAL - 1p 

KÜLLALTKI PALJU - 2p 

VÄGA PALJU - 3p 
Eelmisel kuul:
– Kannatasin unetuse all 
– Tundsin end kurvameelsena 
– Tundus, et iga asi nõudis pingutust 
– Tundsin end jõuetuna 
– Tundsin end üksikuna 
– Tulevik tundus lootusetuna 
– Ei  tundnud  elust naudingut 
– Tundsin end väärtusetuna 
– Tundsin, et elus ei ole enam rõõmu 
– Mulle tundus, et kurvameelsust ei oleks suutnud leevendada isegi 
perekonna ja sõprade abiga 
Kui kogusid alla 9 punkti, siis suure tõenäosusega Sind meeleoluhäired ei vaeva!
Kui saad enam kui 9 punkti, võib Sul esineda depressioon!

Ravivõimalused
• Psühhoteraapia - erinevad võimalused 
käitumise, mõtete kujundamiseks, 
muutmiseks või analüüsimiseks.
Ravi medikamentide - tablettide 
abil.
Ravimitena kasutatakse antidepressante, mis kuuluvad 
erinevatesse ravirühmadesse.
• Tritsüklilised  antidepressandid  on sageli esimese valiku 
preparaadiks. Kuid nende suureks puuduseks on , et neil on palju 
kõrvaltoimeid. 
• MAOI-id ehk monoamiini oksüdaasi inhibi torid. Nende tarvitamisel 
on oluline järgida arsti poolt antud dieedi  soovitusi . Kui soovitustest 
kinni ei peeta, võib tekkida kiire vererõhu tõus ja peavalu. 
• SSRI-id ehk selekti vsed serotoni ni tagasiside inhibiitorid. Nende 
ravimite eelis eelpoolnimetatud grupi ees on nende parem  taluvus  ja 
suurenenud turvalisus kasutamisel.
• Antidepressantide kasutamisest ravimsõltuvust ei teki. 
Värviteraapia 
Valgusteraapia
Meditatsioon 
Õnnelikumad on need inimesed:
• kellele on looduse poolt antud kaasa võime kogeda 
pigem positiivseid kui negatiivseid emotsioone,
• kel on lähedased ja soojad suhted oma 
pereliikmete  ja/või sõpradega,
•  kes mõõdavad ennast  omaenda  mõõdupuu järgi, 
mitte aga selle alusel, mida teised teevad või mis 
teistel on,
•  kes oskavad keskenduda oma iseloomu tugevatele 
ja parimatele omadustele.
• Õnn ei ole rahas, kuid rikkus ei tee inimesi 
õnnetuks. Inimesed ei ole õnnelikud mitte 
seetõttu, et on  terved  ja neil on suurem 
sissetulek, vaid nad on terved ja edukamad 
seetõttu, et on õnnelikud. 
• Ühte ja universaalset õnne või hea elu 
valemit ei ole olemas ehk nagu ütleb eesti 
vanasõnagi: iga inimene on oma õnne sepp .
KAKS HUNTI
• Must hunt - hirm, viha, kadedus, kurbus,
ahnus, ülbus, alaväärsus, valskus, kõrkus,
egoism …
• Valge hunt - rõõm, rahu, armastus, lootus,
tõde, tagasihoidlikkus,  heldus , sõprus,
sallivus, halastus, usk …
Kasulikud lingid
•  http://et.wikipedia.org/wiki/Depressioon
•  http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/ps-ravi/DEP/depressiooni_ravijuhis.ht m

Document Outline

  • Depressioon 
  • Mis on depressioon?
  • Kurbus ei tähenda alati depressiooni 
  • Depressioonile viitavad paljud sümptomid, kuid kõige selgemad neist on:
  • Kõige lihtsam on jagada kliinilised depressioonid kolme rühma
  • Depressiooni psühholoogilised sümptomid
  • Depressiooni füüsilised sümptomid
  • Lisasümptomid, mis võivad ilmneda nii psühholoogilise kui bioloogilise depressiooni puhul 
  • Käitumisviisid, mis takistavad emotsionaalset paranemist
  • Käitumisviisid, mis aitavad emotsionaalsele paranemisele kaasa. 
  •  "...Meeleolusid tekitab teie "tunnetus"..." - meditsiinidoktor David Burns
  • Levinuimad tunnetushäired
  • Naised
  • Mehed 
  • Seejärel esitage endale üks või mitu alljärgnevatest küsimustest
  • Küsimustik
  • Ravivõimalused
  • Ravi medikamentide - tablettide abil.
  • Värviteraapia 
  • Valgusteraapia
  • Meditatsioon 
  • Õnnelikumad on need inimesed:
  • PowerPoint Presentation
  • Slide 24
  • Kasulikud lingid
Vasakule Paremale
Depressioon #1 Depressioon #2 Depressioon #3 Depressioon #4 Depressioon #5 Depressioon #6 Depressioon #7 Depressioon #8 Depressioon #9 Depressioon #10 Depressioon #11 Depressioon #12 Depressioon #13 Depressioon #14 Depressioon #15 Depressioon #16 Depressioon #17 Depressioon #18 Depressioon #19 Depressioon #20 Depressioon #21 Depressioon #22 Depressioon #23 Depressioon #24 Depressioon #25
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-09-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Zebude Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

DEPRESSIOON
132
doc

DEPRESSIOON

DEPRESSIOON 1. Sissejuhatus Depressioon on piinav. See on võimetuks tegev haigus, mis tabab igal aastal miljoneid inimesi, tekitades tohutut ahastust, segades argitoimetusi, perekonnaelu ja tööd, suurendades kehaliste haiguste ohtu ning viies vahel koguni enesetapule. Ometi on depressioon täiesti ravitav haigus, nagu ma käesolevas raamatus selgeks teen. Paraku ei saa enamik depressioonis inimesi mingit ravi ega teagi, et abi on täiesti kättesaadav. Üks depressiooni piinavamaid aspekte on abitus- ja jõuetustunne, mis masenduses inimesi sageli valdab. Võib-olla tunnete end olevat lõksus, võimetu üle saama hirmsast meeleheitest ja lootusetusest

Arengupsühholoogia
Depressiooni sümptomid ja põhjused
11
doc

Depressiooni sümptomid ja põhjused

aga vältida. Depressioonist on saanud juba moesõna, mida sageli kasutatakse, teadmata selle tegelikkku tähendust. Hetkeline meeleolu alanemine kuulub argiellu nagu kurbus, hirm, ahastus, ja muud emotsionaalsed või afektiivsed seisundid, millega inimene reageerib kaotusele või pettumusele. Depressioon kui haigus on tavaliselt hiiliva algusega. Masendumine võib olla hetkeline ehk depressiivne afekt, meeleolu, mis kestab päevi, ja kliiniline depressioon, mis kestab mitu kuud. Püsivad häired tekitavad tegevusvõimetust, halvendavad meie elukvaliteeti ning hakkavad segama meid tegemast igapäevaseid toimetusi. See ei esine vaid mingil kindlal eluetapil, seda võib esineda nii lapsel kui täiskasvanul, mehel, naisel, noorukil. Eestlased on maailma üks kõige enam masenduses olevaid rahvaid, seda näitab meile enesetappude hulk elanike arvu kohta. Depressioon ja enesetappude arv on omavahel seotud. Iga teine naine ja iga

Psühholoogia
Toimetulek depressiooniga
21
doc

Toimetulek depressiooniga

sünnist kuni surmani (Almgvist jt 2006: 215). Depressioon on laastav haigus, mis mõjutab inimest tervikuna - ta hinge, ihu ja vaimu. Depressiivset hingevalu on asjaosaliste arvates palju raskem taluda kui näiteks valu, mida tekitab murdunud jalaluu. Erinevalt füüsilisest valust kerkib emotsionaalne valu esile palju aeglasemalt ja kestab kauem. Väga paljud tänapäeva inimesed kannatavad mitmete depressiooni sümptomite all, omamata õrna aimugi sellest, et neid vaevab depressioon ja mitte mingi lihtne füüsiline häda. Depressioon on haiglaslik meeleolu alanemine, mis mõjutab kõiki igapäevaelu valdkondi, kõige sagedamini energiataset, und, toitumist ja seksuaalelu. Depressioon ilma (bioloogiliste põhjustajateta) allub tavaliselt ravile, kuid seda peab läbi viima professionaal ja tegemist peab olema õigesti valitud vahenditega. Isegi bioloogiliste põhjustajatega kliinilisi depressioone on võimalik õigesti valitud ravimite ja

Sotsioloogia
Depressioon ja selle ravimine
21
doc

Depressioon ja selle ravimine

............................3 Depressioon on inimeste seas üsnagi levinud haigus. Ligi 20% inimesi põevad oma elus läbi mingi depressioonivormi. See haigus võib viia enesetappudeni, muuta inimeste iseloomu ja kogu elu mõjutada. Kuna see on nii levinud, siis otsustasimegi valida depressiooni oma uurimistöö teemaks. Sellest räägitakse palju, kuid otsustasime, et sooviksime lisaks põhiteadmistele depressioonist rohkem teada saada. Antud uurimistöös püstitasime endale küsimused: mis on depressioon, kuidas see avaldub, millised on selle sümptomid, mis depressiooni põhjustab, millised liigid sellel on ning kuidas seda diagnoosida ja ravida. ........3 Mis on depressioon?....................................................................................................................4 Depressiooni sümptomid.............................................................................................................5 Depressiooni raskusastmed................................................

Psühholoogia
Toimetulek depressiooniga
20
doc

Toimetulek depressiooniga

........................................................................... 17 KOKKUVÕTE........................................................................................................................19 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................................. 20 2 SISSEJUHATUS Depressioon on laialt levinud haigus. Tänapäeval on depressioon üks sagedasemaid tervisehäirete põhjuseid. Hinnang stiimulile sõltub omandatud reeglitest, veendumustest ja uskumustest. Oluline on vahet teha kurvastamisel, leinamisel ja depressiooni põdemisel - need on erinevad asjad. Igaüks on mingil põhjusel kurbust tundnud. Tavaliselt tundub siis elu nukker, sellega kaasnevad ülesanded ületamatud ja tulevik lootusetu. On täiesti loomulik, et tunneme

Psühhiaatria
Kliiniline psühholoogia konspekt
45
docx

Kliiniline psühholoogia konspekt

heterogeenne, kuid kõige enam häireid ilmneb infotöötluskiiruse, tähelepanuprotsesside ja täidesaatvate funktsioonide töös Skisofreenia kulg - Esimesele psühhootilisele episoodile eelneb prodromaalperiood ­ esinevad kerged vahelduva kuluga psühhootilised sümptomid, mis ei vasta psühhoosi diagnoosi kriteeriumitele - Võib kesta nädalatest aastani - Skisofreenia prodromaalperioodile võivad viidata: depressioon, kõrgenenud ärevus, ärrituvus, segadused mõttekäigud, vahelduvad mõtted ebatavaliste tähenduste omistamisest, maagiline mõtlemine, illusioonid, hügieeni häirumine, sotsiaalne eraldumine, suhtlemisraskused, kognitiivse funktsioneerimise probleemid - Skisofreenia kulgeb tavaliselt mitmete akuutsete (psühhoosi seisund) episoodidega, mille vahepeal on sümptomid vähem väljendunud, kuid siiski häirivad

Kliiniline psühholoogia
Psühhopatoloogia kordamisküsimused
44
odt

Psühhopatoloogia kordamisküsimused

Predisponeerivateks faktoriteks haiguse kujunemisel võivad olla nt looteea eripära, sünnitrauma, sotsiaalpsühholoogilsed tegurid arenguperioodis ja ka geneetika. Haigust vallandavad faktorid võivad olla nt kehalised haigused, uimastid, psühholoogilised stressorid ja sotsiaalsed muutused. Elusündmuste korral võib vallandada haigusi ülemäärane stress (tekib nt äge stressreaktsioon, kohanemishäire, ärevushäire, depressioon, aga ka bipolaarne häire, äge psühhootiline episood, skisofreenia). Pärilikkuse osa psüühikahäirete tekkes ­ monogeensed, kromosomaalsed ja multifaktoriaalsed (enamus psüühikahäiretest on seotud suure arvu geenidega) Psüühikahäirete levimus (skisofreenia, bipolaarne häire, depressioon, ärevushäired) Skisofreenia - Haigestumine skisofreeniasse: 0,1 kuni 0,5 juhtu 1000 elaniku kohta aastas. Prevalents(e. levik) ca 1,3 % elanikkonnast

Psühholoogia
Oska ja julge otsida abi
32
docx

Oska ja julge otsida abi

Uurimistöö Juhendaja: Kätlin Juurik Tartu 2018 Sisukord SISSEJUHATUS....................................................................................................... 1. HÜPERAKTIIVSUS............................................................................................. 2. DEPRESSIOON................................................................................................. 3. ÄREVUSHÄIRED............................................................................................... 3.1. Ärevushäirete liigitamine.......................................................................... 4. BIPOLAARNE HÄIRE....................................................................................... 5. SÖÖMISHÄIRED..............................................

Bioloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun