Depressioon (0)

Mees, kes mõtles, et oleks parem olla surnud
Harry on abielus ja tal on kolm last. Ta on töötanud palju aastaid naftapuurtornidel Põhjameres. Viimased paar aastat on ta olnud meeskonnajuht, olles kaks nädalat tööl ja kaks vaba. Tavaliselt tunneb ta elust rõõmu. Ta on heas vormis ja terve ning käib harva arsti juures.
Kuid viimasel kuul on Harry tundnud kogu aeg tüdimust ja väsimust. Ta on turtsakas kodustega ja töökaaslastega. Mõnikord ta mõtleb, et oleks parem olla surnud, aga otsustas, et see teeks naise ja perekonna elu raskeks. Ta ütleb :“Mul on sageli tahtmine ühegi põhjuseta nutta“. Ta on väsinud ja tujukas , öösiti rahutu ja kaotanud isu. Tal on raskusi keskendumisega. Ta ei näe milleski erilist mõtet ja muretseb, et veab oma perekonda alt. Töölenaasmine ajab teda närvi. Ta ei saa hästi teise meeskonnajuhiga, kes teeb vahetusi, kui teda pole.
Naine on tal mõistev ja toetab teda, kuid Harry ei taha teda endale liiga ligi lasta. Ta arvab, et ei ole õige koormata naist sellega, kuidas tema ennast tunneb.
Harry ja arst on ühel meelel , et tal on vaja mõna aega tööst eemal olla, ja ta saab kaheks nädalaks haiguslehe. Arst arvab, et Harryl on depressioon ja kasu võiks olla ravimitest. Harry ütleb, et on valmis „proovima mida iganes, kui see aitab“, niisiis kirjutab arst talle antidepressandi ja käsib tal kahe nädala pärast tagasi tulla.
Kahe nädala pärast ütleb Harry arstile , et tal on natuke parem. Tal on häid päevi rohkem kui halbu päevi, kuigi tunneb puhuti tugevat ärritust, eriti poodides . Ta hoiab end tegevuses, käies peamiselt kohalikus võimlas raskusi tõstmas ja töötades aias. Arst annab talle veel kaheks nädalaks haiguslehe.
Kui ta järgmine kord arsti juurde tuleb, tunneb ta ennast halvemini, mille põhjuseks peab jutuajamist oma juhtajaga probleemide üle, mis tekivad tööl, kui teda ei ole. Ta ütleb, et on väga pinges ja muretseb „paljude tobedate asjade pärast“. Arst ütleb talle, et tal on enda suhtes väga kõrged nõudmised ning julgustab teda rääkima naisega sellest, mis temaga viimasel ajal on juhtunud. Arst annab talle veel neljaks nädalaks töölt vabastuse ja uue rohuretsepti.
Läheb veel kaks nädalat ja Harry ütleb arstile, et nüüd tunneb ta ennast hästi. Ta suutis rääkida naisega kõigest ja on selle tulemusel palju rõõmsam. Ta tuli äsja kahenädalaselt puhkuselt perega, see on esimene kord mitme aasta jooksul, mil nad on koos ära olnud. Talle öeldi, et teine meeskonnajuht lahkub töölt, mis on hea uudis. Nüüd kavatseb ta tööle tagasi minna kahe nädala pärast, kui haigusleht lõpeb.
Depressioon on meeleoluhäire, mida iseloomustab ennekõike alanenud meeleolu, huvideringi kitsenemine ja elurõõmu kadumine ning energia vähenemine. Nendega kaasneb sageli kiire väsimine (isegi pärast väikest pingutust) ja vähenenud aktiivsus. Lisaks nendele esinevad sageli nn. "lisasümptomid":

• tähelepanu ja keskendumisvõime alanemine
  
• enesehinnangu alanemine
  
• süü- ja väärtusetusetunne
  
• pessimism tuleviku suhtes
  
• unehäired
  
• söömishäired
  
• enesevigastus- või suitsiidimõtted või -teod
  
• lühimälu häired
  

Depressiooniga kaasnevate neurohormonaalsete muutuste tõttu alaneb immuunsüsteemi vastupanuvõime haigustele. Eristatakse depressiooni somaatilisi (kehalisi) ja psüühilisi sümptomeid:

Depressiooni kehalised sümptomid

• Unehäired
  
• Söögiisu muutus, söömishäired
  
• Sugutungi kadumine
  
• Väsimus ja energia kadumine
  
• Võimetus tunda rõõmu (anhedoonia)
  

Depressiooni psüühilised sümptomid

• Kurvameelsus ja meeleheide, ärrituvus
  
• Madal enesehinnang
  
• Huvideringi ahenemine
  
• Suhtlusprobleemid
  
• Süütunne
  
• Negatiivne mõtlemine
  
• Enesetapumõtted
  

Vahel kasutatakse depressiooni mõistet ka meeleolu hetkelise, kerge alanemise kohta, kuid seda tuleks vältida. Depressioonist on saanud juba moesõna, mida sageli kasutatakse, teadmata selle tegelikku tähendust. Hetkeline meeleolu alanemine kuulub argiellu nagu kurbus , hirm, ahastus , ja muud emotsionaalsed või afektiivsed seisundid , millega inimene reageerib kaotusele või pettumusele.
Depressioon kui haigus on tavaliselt hiiliva algusega. Masendumine võib olla hetkeline ehk depressiivne afekt, meeleolu, mis kestab päevi, ja kliiniline depressioon, mis kestab mitu kuud. Püsivad häired tekitavad tegevusvõimetust, halvendavad meie elukvaliteeti ning hakkavad segama meid tegemast igapäevaseid toimetusi.

Depressiooni tüübid

Depressioon on keerukas haigus ja sümptomid on igal inimesel erinevad ning selleks pole mitte üksnes halb enesetunne. Eelkõige tuleb mõista selle haiguse iseloomu, kuna see aitab vähendada hirmutunnet ja segadust.

Kliiniline depressioon

Depressioon on emotsionaalne reaktsioon kaotusele ja pettumusele. Reaktsiooni võivad vallandada mitmesugused sündmused.
Depressioon tekitab organismis sageli füüsilisi (füsioloogilisi) muutusi. Haigusena on depressioon kiire kuluga ning tekitab sageli inimestes segadust: "Ma ei saa aru, miks ma ennast nii halvasti tunnen... Kõik on ju korras..." Psüühiliste sümptomitega kaasnevad füüsilised sümptomid, mida põhjustab keemiline väärtalitlus närvi- ja hormonaalsüsteemis.
Sesoonse depressiooni kutsub esile päikesevalguse vähenemine. Päikesevalguse mõjul toimuvad hüpofüüsis muutused, mis muudavad mõne inimese aju keemilist tasakaalu, nii et neid tabab päikesevalguse vähenedes ränk bioloogiline depressioon. Sügismasenduse vähendamiseks on hakatud määrama valgusravi : patsient istub talvisel ajal iga päev 1-2 tundi eredas valguses. Lisaks soovitatakse sügismasenduse all vaevlejatel iga päev vähemalt tund aega õues olla. Ka uuem farmakoteraapia sisaldab spetsiaalseid vahendeid sesoonse depressiooni raviks.
Segatüüpi depressiooni vallandab mingi kindel sündmus, kuid sel juhul ilmnevad inimesel nii emotsionaalsed kui ka füüsilised sümptomid.
Düstüümia on pidevalt kergelt alanenud meeleolu, mis ei vasta kerge depressiooni kirjeldusele.
Põhjused

Miks inimesed satuvad depressiooni?

On normaalne, kui tuntakse depressiooni pärast lähedase surma, lahutust või töökoha kaotamist. Tavaliselt mõne aja pärast lepime juhtunuga, aga mõned meist jäävad depressiooni, mis ei kao.

Kui oleme üksi, sõpru pole lähedal, oleme stressis, meil on muid muresid või oleme füüsiliselt kurnatud- on depressiooni sattumine tõenöolisem.

Depressioon tuleb sageli füüsilise haiguse ajal, inimesed võivad jääa depressiooni ka pärast viirusnakkust, nagu gripp või näärmepalavik.

Igaühel võib tulla depressioon, kuid mõned on sellele vastuvõtlikumad kui teised. See võib tuleneda meie kehaehitusest või läbielamistest elus.

Paljudel inimestel, kes joovad liiga palju alkoholi, võib tekkida depressioon. Sageli pole selge, mis tuleb enne- joomine või depressioon.

Näib, et naistel tekib depressioon sagedamini kui meestel. Võib-olla räägivad mehed vähem oma tunnetest, pigem suruvad need endasse või väljendavad neid agressiivsuse või raske joomise kaudu.

Depressioon võib esineda perekonniti.

Kuidas saab aidata? Eneseabi

Ärge hoidke asju endale- kui teil on halbu uudiseid, püüdke rääkida kellelegi, kuidas te ennast tunnete. Sageli aitab rääkimine piinarikkast kogemusest üle saada.

Tehke midagi- proovige sporti. See aitab vormis püsida ja soodustab und.

Sööge hästi- püüdke süüa head, tasakaalustatud toitu, isegi kui pole erilist isu.

Uni- püüdke mitte närveerida sellepärast, et on raske magama jääda. Vahest aitab, kui tõusete üles ja kuulate raadiot või vaatate telerit voodis lebades, isegi kui te ei saa magada .

Võtke põhjus käsile- kui te teate, mis on depressiooni taga, aitab, kui kirjutate probleemi paberile ja siis mõtlete, kuidas sellega tegeleda.

Olge lootusrikas- tuletage endale meelde, et paljud inimesed on depressioonist välja tulnud. Ka teie tulete.

Umbes 5% täiskasvanuist kannatab sügava masenduse all, 10–15%-l on kerge depressioon. Kogu elanikkonnas vaevab depressioon iga viiendat inimest, ravi saab neist vaid iga kolmas; iga viieteistkümnes vajab haiglaravi. Naiste haigestumus on suurem kui meestel. Eestis on depressioon spetsialistide hinnangul aladiagnoositud - inimestel puudub teadlikkus haiguse tõsidusest ning paljud usuvad, et suudavad ise haigusega toime tulla. Samas puudub paljudel meditsiiniline kindlustus, asutakse kaugel kvalifitseeritud arstiabist ja sageli on häbitunne see, mis takistab abi otsimast.

Pärilikkus

Üheks riskiteguriks on pärilikkus. Haiguse võivad vallandada järsud muutused, nagu elukoha vahetus ja sotsiaalse võrgustiku puudumine, samuti pikaaegne haigus. On leitud, et depressiooni haigestumine on tõenäolisem, kui suguvõsas on esinenud depressioon, enesetapud , söömishäired või alkoholism.
Depressioonile on vastuvõtlikumad paindumatud, raskeloomulised inimesed. Meeleoluhäired on seotud teatud normaalse isiksuse ning patoloogiliste joontega (isiksushäired).

Psühhosotsiaalsed tegurid

Minapsühholoog Heinz Kohut rõhutab isiksushäiretega seotud haavatavust. Depressiooni taustal on sageli turvalise täiskasvanuta kasvanud laps, kel pole olnud võimalust saada positiivset tagasisidet enesest ega ka ümbritsevast maailmast. Järsud elumuutused nagu töötus, haigused, üksindus ja sotsiaalse toetuse puudumine.
Tekkepõhjused
Depressiooni korral on tekkinud muutused aju keemilises tasakaalus, ajus on vähenenud serotoniini, noradrenaliini ja dopamiini hulk. Muutuste täpsed põhjused on teadmata, kuid soodustavateks teguriteks peetakse pärilikku ja omandatud bioloogilist kalduvust, isiksuseomadusi, vähest päikesevalgust, kroonilist alkoholi või uimastite tarbimist, mõningaid ravimeid, lapsepõlve üleelamisi, elumuutusi, pikaajalist ja pidevat stressi. Tavaliselt tekibki depressioon mitmete tegurite koosmõjul. Depressiooni põhjustajaks võib siiski olla ka orgaaniline haigus või vähemalt võib orgaaniline haigus olla soodustavaks teguriks. Tavalisemateks depressiooni tekitavateks haigusteks on nt suhkruhaigus , südame isheemiatõbi, vähk, kilpnäärme üle- või alatalitlus ning Parkinsoni tõbi. On teada, et ka B-vitamiini puudus tekitab depressiooni. Ravimitest võivad tekitada depressiooni beetablokaatorid, hormoonasendusravis kasutatavad preparaadid ja kortikosteroidid

Ravi

Enamik depressiooni all kannatajaid ei saa mingit ravi. Professionaalset ravi saab üksnes iga kolmas. Mõni inimene ei pruugigi aru sada, et tema tujutuses on süüdi depressioon. Paljud tunnevad depressiooni üksnes füüsiliste vaevustena. Mõned ei teagi, et abi on võimalik, ning paljud ei suuda ravi eest maksta. Aeg-ajalt esinevad tusatujud ei vaja ravi, need kuuluvad elu juurde. Kuid raskemad ja pikaajalisemad masendusperioodid nõuavad tõsiseltvõtmist. Lisaks hingepiinade põhjustamisele võib depressiooni kaasa tuua ka ränki elumuutusi (töökoha kaotus või abielu purunemine ). Paljud head lapsevanemad ei suuda depressiooni ajal oma lastele piisavalt hellust jagada. Vahel suurendab depressioon vastuvõtlikkust haigustele ning põhjustab tervisehäireid. Mõnel äärmuslikul juhul viib depressiooni enesetapuni. Seepärast tuleb teil meeles pidada, et enamikul juhtudel on depressioon edukalt ravitav. Paljud depressiooni käes vaevlejad tunnevad meeletut lootusetusetunnet ning usuvad: "See depressioon ei lõpe kunagi... Miski ei aita." Lootusetus ise on depressiooni tavaline sümptom. Seepärast pidage meeles, et see tunne või veendumus ei ole fakt. Minu hiljutine patsient Arthur oli üle elanud äärmiselt raskekujulise depressiooni. Sellest toibudes ütles ta: "Mustas masenduses olin täiesti veendunud, et mul pole enam lootust. Keegi poleks suutnud mind uskuma panna, et ma saan sellest depressioonist jagu. Lootusetus tundus nii ehtne . Jumal tänatud, et ma endale otsa peale ei teinud, sest nüüd on minuga kõik korras." See on tüüpiline juhtum. Depressioon võib varjutada tulevikku otsekui must loor, kuid ärge unustage, et lootusetus on sümptom, mitte fakt.
Kust abi otsida?
Eraarsti vastuvõtul käimine võib olla üsna kulukas , kuid riiklik tervishoiusüsteem võimaldab end ravida, ilma et rahakott hirmsasti kannataks. Ärge kõhelge helistamast kohalikule psühholoogile, psühhiaatrile, abielu- ja perenõustajale või vaimulikule hingehoidjale.
Mis saab edasi?
Olenevalt depressiooni iseloomust ja raskusastmest võib teie ravivõimalused jagada kahte rühma: eneseabivõtted ja professionaalne ravi. Kui olete veendunud, et teil on depressioon, tuleb edasi tegutseda. Raskemad depressioonivormid ei pruugi ilma asjatundja abita alistuda.
Pidev düsfooria või meeleheide, milles pole ainsatki õnnehetke. Lähisuhete järsk katkemine või võimetus teha tööd. Pidevad ja tugevad enesetapumõtted. Depressiooni biolooglised sümptomid, näiteks ilmsed unehäired või kehakaalu vähenemine. Sügav lootusetus või apaatia. Vahel valdab see inimest niivõrd, et tal on raske eneseabivõtteid kasutama hakata. Kui te pole kindel, milline lähenemine teile kõige paremini sobib, minge asjatundja vastuvõtule ning pidage temaga nõu. Depressiooniga võitlemine sarnaneb sõjapidamisega. Peaasi on rünnata probleemi mitmel rindel. Mitme eneseabitaktika kombinatsioon annab teile depressioonist jagusaamiseks laia valiku strateegiaid ja laskemoona .
Mis juhtub, kui ma mingit ravi ei saa?
Hea uudis on, et neli inimest viiest, kel on depressioon, paranevad ilma mingi abita. See võib võtta vahest 4-6 kuud (või mõnikord rohkem). Kuid depressioon on väga ebameeldiv ja võib mõjutada töövõimet. See võib mõjuda suhetele ja perekond on teie pärast mures. Kannatada saavad eneseusaldus ja elurõõm ning väike arv depressioonis inimesi sooritab enesetapu.
Levimus
Depressioon on levinud meeleoluhäire, seda esineb umbes 15% rahvastikust, kusjuures naistel esineb depressiooni kaks korda sagedamini. Põhjused selleks arvatakse olevat hormonaalsetes erinevustes, sünnituste mõjus naise organismile, naiste ja meeste erinevates igapäevaelu stressorites. Depressiooni esineb igas vanuses inimestel, ka alla 20- aastaste inimeste hulgas suureneb haigestumine üha enam.
Kasutaud kirjandus
http://et.wikipedia.org/wiki/Depressioon
http://ee.lundbeck.com/EE/Patients_and_relatives/Depression/default.asp
http://www.inimene.ee/?disease=d&sisu=disease&did=130
http://www.nycomed.ee/ee/Menu/Tervis/Tervis/Depressioon/
„Vaimne tervis“ Raj Persaud