Nimetu

Q: Mis on koolilapsel muret?

Vastus leiad õppematerjalist: Nimetu

Q: Millega tuleb noorukil toime tulla?

Vastus leiad õppematerjalist: Nimetu

yellow, blue

Nimetu (0)

Varia - Kategoriseerimata

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis on koolilapsel muret?
Millega tuleb noorukil toime tulla?

Pärnu Vanalinna Põhikool
Noorte meeleoluhäired
referaat
Juhendaja : Ly Jagor
Koostaja : Geya - Penelope Niinemets
7B klass
Pärnu 2011

Sisukord

Sisukord 2
1.Mis on koolilapsel muret? 3
2.Meeleoluhäired 3
3. Depressioon 3
4. Maania 5
5.Ärevus ja ärevushäired 6
6.Abi andmine meeleoluhäirete korral 7
Kasutatud materjali loetelu 8

Mis on koolilapsel muret?

Millega tuleb noorukil toime tulla? Väsitava ja stressirohke koolieluga, vanemate esitatud nõudmistega, kasvamisega ja organismi küpsemisega, iseseisvumisega, oma tee leidmisega elus ja isiklike suhetega. Noori võivad tabada mitmesugused katsumused, olgu selleks rahulolematus oma välimusega, armu- või sõprussuhte purunemine, negatiivne seksuaalne kogemus, varane rasedus , pinged perekonnas, pidev kritiseerimine vanemate, klassikaaslaste ja õpetajate poolt, võimetus toime tulla esitavate nõudmistega, rahapuudus, soov olla üliedukas, seksuaalne, füüsiline või emotsionaalne vägivald, probleemid koolis, lähedase inimese kaotus või mure oma tuleviku pärast. Nimekiri võiks jätkuda veelgi… Kõik need asjaolud võivad aga olla põhjuseks meeleoluhäirete tekkimisele.

Meeleoluhäired

Meeleoluhäire on psüühikahäire. Meeloluhäirete põhisümptom on meeleolu muutus, kas masendus , meeleolu kõikumine või meeleolu tõus. Meelolu muutusega kaasnevad enamasti ka muutused aktiivsuses ja autonoomse närvisüsteemi talituses. Enamik meeleoluhäireid on korduvad, episoodide algus on sageli seotud stressitekitavate sündmuste või olukordadega. Meeleoluhäired jagatakse depressiivseteks häireteks ja bipolaarseteks meeleoluhäireteks. Mõlemas rühmas eristatakse mitut eri sümptomitega häiret, mida on järgnevates peatükkides lähimalt kirjeldatud.

Depressioon

Depressioon on emotsionaalne seisund, mis on tingitud närviülekannet mõjutava aine – neurotransmitteri funktsioonihäirest.
Depressioon võib avalduda :

Sümptomina- siis on depressioon suhteliselt lühiajaline tundeseisund, mida peegeldavad näiteks näoilme, liigutuste vähenemine või kehatalituse aeglustumine.

Sündroomina- selle tunnused on tüüpiliselt kestvamad, üksiksümptomid aga lühiajalisema kestusega, kuigi vahel isegi intensiivsemalt väljendunud. Sümptomid võivad tekkida kestvates stressisituatsioonides, mis kaasnevad kaotuse, muutuse ja ebaõnnestumisega, kuid meeleolu langus pole siiski pidev. Esineb ka sümptomivabu hea enesetundega perioode.

Haigusena- siis on kurbus tavaliselt sügav ja pikaajaline ning häirib selgelt igapäevast elu.
Täiskasvanu- ja noorukiea depressiooni sümptomite võrdlus:
Täiskasvanutel
Noorukitel
kurvameelne, kaastunnet otsiv
tõrges, satub kergesti opositsiooni, ärrituv, ägestuv
kaotanud huvi oma välimuse ja igapäevase tegevuse vastu
lootusetu, tüdinud, ükskõikne, apaatne
unehäired, varajane ärkamine
magab liiga palju, vahel ka päeval
vähe energiat, väsimus, loidus
sekeldav, askeldav, tal näib liiga palju energiat olevat
pidurdatud, endasse tõmbunud
kärsitu, rahutu , püsimatu, ei suuda alustatud tegevust lõpetada
väärtusetuse tunne, alaväärsus
pretensioonikas , trotslik, „keegi ei hooli minust “, patuoina tunne
süütunded, enesesüüdistus
teisi süüdistav, pahurus, jõhkrus
pole söögiisu, suurenenud söögiisu
ei söö, anoreksia või buliimia
kontsentratsiooniraskused
ei õpi, jätab koolitöö unarusse
otsustusvõimetu
„ei tea, ei oska, ei taha“
suitsiidimõtted
valib kergesti suitsiidse lahenduse
Depressioonil on mitu erinevat raskusastet:
Kerge – on teatavaid raskusi igapäevases töös ja sotsiaalses suhtlemises, kuid tegutsemisvõime säilib.
Mõõdukas – harilikult on märgatavaid raskusi sotsiaalses, tööalases ja koduses tegevuses.
Raske – isik ei ole reeglina suuteline jätkama sotsiaalset, tööalast ja kodust tegevust, v.a väga osaliselt või piiratud ulatuses.
Psühhootiline – on ohtlik iseendale ja ei ole suuteline iseseisvalt oma elu korraldama
Sagedasti pole depressiooni tekkepõhjus üheselt määratav. Oluline on teada, et depressioon on ravile hästi alluv. Mure jagamine ja probleemist rääkimine on esimene samm depressioonist paranemise teel. Depressioon ei ole iseloomu nõrkus, on tegemist teatud keemiliste ainete muutusega kesknärvisüsteemis. Depressioon ei ole ka tujukus ega karistus selle eest, et inimene on halb.
Eestlased on maailma üks kõige enam masenduses olevaid rahvaid, seda näitab meile enesetappude hulk elanike arvu kohta. Depressioon ja enesetappude arv on omavahel seotud. Iga teine naine ja iga neljas mees võib elu jooksul läbi põdeda tõsise depressiooni perioodi, mis nõuab professionaalset ravi. Depressioonis inimene on ka teistele haigustele vastuvõtlikum. Eriti tõsine on asi siis, kui inimene põeb lisaks depressioonile ka teisi haigusi.
Lisaks halvab depressioon inimest sotsiaalses mõttes. Sageli ei mõista ka lähedased depressiooni all kannatava inimese probleeme ja haigus halvendab lähisuhteid veelgi. Kõige selle tagajärjel satub inimene nõiaringi, millest on üha raskem välja rabeleda. Seda kinnitab ka Eesti meeste keskmine eluiga, mis on Euroopa riikides üks madalamaid. Paljudel on depressioon krooniline haigus, mis muudab lihtsamadki igapäevased toimingud ületamatuks takistuseks.
Depressioon jääb sageli avastamata. Pea iga teine patsient, kes depressioonikaebusega arsti poole pöördub, saadetakse sageli tagasi koju vale diagnoosiga. Depressiooni õigeaegne diagnoosimine ja ravimine on äärmiselt oluline tervise seisukohalt.

Maania

Maania ehk maniakaalne episood ehk maania on meeleoluhäire, mida iseloomustab inimese meeleolu kõrgenemine. Reeglina on ka mõttekäigu kiirenemine ja tahteaktiivsuse tõus.
Kuid meeleolu kõrgenemine võib esineda ka ilma tahteaktiivsuse tõusuta - loid maania või võivad kaasuda tigeduse episoodid - pahur maania.
Meeleolu on kõrgenenud sõltumata olukorrast, ning võib varieeruda lihtsalt heast tujust eufoorilisuseni. Sageli kaasneb meeleolutõusuga kõnetulv, suurenenud tegutsemistung, vähenenud unevajadus. Väheneb kriitikameel iseenda tegemiste suhtes — enesehinnang on tõusnud, vahel suurusmõtete tasemele .
Kuigi kirjelduse järgi on ehk tegemist positiivse omadusega , on tegemist raske haigusliku seisundiga . Maania puhul ei ole haige võimeline adekvaatselt olukorda hindama ja seetõttu võtab vastu vääraid otsuseid, mis tulenevad tema kõrgenenud enesehinnangust. Maania puhul võtab inimene liigseid riske: näiteks kihutab autoga ohtlikke manöövreid tehes, kulutades mõtlematult raha, ning võib muutuda teistele ohtlikuks.
Mõnel juhul kaasneb maaniaga psühhootiliste sümptomite teke. Sellistel patsientidel võib kõne ja mõtlemise tempo muutuda nii kiireks , et kõnest ei ole võimalik aru saada. Söömise, joomise ja unevajaduse eiramine võib tekitada eluohtlikke seisundeid.
Üldjuhul ei saa maniakaalne patsient ise oma seisundist aru ning samuti teda ümbritsevatel inimestel võib esialgu jääda mulje kui tegusast inimesest, kellega paljud läbi ei saa.

Ärevus ja ärevushäired

Kõige olulisem on siiski probleemi teadvustamine ja abi otsimine, alles siis on võimalik seisundile anda õige diagnoos ning määrata ravi.
Ärevus on loomulik tunne, mida kogeb mingil eluhetkel peaaegu igaüks. Erinevad olukorrad kodus, puhkehetkel ja tööl võivad tekitada närvilisust ja ootusärevust, kuid see tunne möödub tavaliselt kiiresti.
Eristatakse mitut ärevuse liiki. Kartust tegeliku ohu ees nimetatakse hirmuks. Ärevust, mis on seotud mitmesuguste eluprobleemidega, nimetatakse muretsemiseks.
Ärevus kuulub tervise juurde, aidates vältida ohtlikke olukordi , arvestada ebaõnnestumise riskiga ja leida motivatsiooni raskuste ületamiseks.
Kuid mõnede inimeste jaoks on ärevus nii tugev ja kestev, et mõjutab igapäevast elu. Tekivad raskused asjade tegemisel, millega varem ei kaasnenud muret ega kõhklusi. Selline ärevus võib takistada isegi erialase töö tegemist.
Tähtis on vahet teha põhjendatud närveerimisest tingitud ärevusel – nagu näiteks enne tööintervjuud või tulevase ämmaga kohtumist – ning ärevusel, mis segab igapäevast elu. „Loomulik“ ärevus ei häiri elu. Tegelikult vähesel adrenaliinil on positiivne mõju, sest aitab inimesel end hästi mobiliseerida pingelistes olukordades .
Ärevushäired on üsna levinud. Pea igaüks võib tunda kedagi oma perekonnast, töölt või sõprade ringist , kellel esineb ärevushäire. Seetõttu on tegu millegi sellisega, mis puudutab või mõjutab meid kõiki.

Abi andmine meeleoluhäirete korral

Meeleoluhäirete raviks kasutatakse medikamente (nt antidepressandid ja meeleolu stabilisaatorid) ning psühhoteraapiat (individuaalne, kognitiiv-käitumuslik ja pereteraapia). Häire õigeaegseks määratlemiseks ning sobiva abi tagamiseks on side perekonnaga üldjuhul kasulik ja kriitilise tähtsusega. Väärtuslik partner on kooli psühholoog, kes nõustab ja annab soovitusi võimalikuks sekkumiseks (sealhulgas ennetamiseks).
Depressiooniravi jaguneb põhiliselt kaheks: psühhoteraapia – erinevad võimalused käitumise ja mõtete kujundamiseks, muutmiseks või analüüsiks või ravi medikamentidega – antidepressandid (mõõduka ja raske depressiooni korral). Kuid enamasti soovitakse kahe ravi kombineerimist. Psühhoteraapia aitab mõista oma probleeme ja nendega paremini toime tulla. Oluline on sobiva ravimi valik, kusjuures peab arvestama ka üleannuste riskiga – eriti suitsiidiriskiga patsiendi korral. Kaasaegsete preparaatide eelisteks on väiksem kõrvaltoimete võimalus, nad on reeglina hästi talutavad ja piisavalt ohutud ka suurtes annustes.
Patsiendi informeeritus ja teadlikkus oma haigusest ja selle ravietappidest aitab ka oluliselt kaasa psüühilisest haigusest paranemisele. On oluline, et haige lähedased mõistaksid – depressioon on tõsine haigus ja täielik paranemine võib kesta mitu kuud. Depressiooni vältimiseks ja ravis on väga tähtsal kohal optimistlik eluhoiak ja positiivne mõtteviis. Kuid on olemas veel kaks ravi võimalust: valgusravi – kasutatakse sessoonse depressiooni raviks ja modifitseeritud EKR ( elektrikrampravi ) – kui puudub võimalus ravimi kasutamiseks.

Kasutatud materjali loetelu

„Laste- ja noortepsühhiaatria“ AS Medicina 2006

http://www.depnet.ee/universe1/anxiety/

http://et.wikipedia.org/wiki/Meeleoluh%C3%A4ire

http://www.geenius.eu/oppematerjalid/Psuhholoogia/1075-Depressioon

http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/ph/30meeleolu_h-d.ht m

.DOCX Laadi alla originaalfail 8 lk · .docx · 8 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-08-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti

8 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

blue yellow Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Bipolaarne meeleoluhäire

Bipolaarne meeleoluhäire Bipolaarne meeleoluhäire ehk bipolaarne häire (varasem nimetus maniakaal-depressiivne psühhoos) on psüühikahäire, mille puhul vahelduvad kõrgenenud meeleolu, aktiivsuse ja energiaga perioodid (maniakaalne episood või hüpomaania) ning meeleolu, aktiivsuse ja energia alanemine (depressioon). Alanenud meeleolu perioodid sarnanevad bipolaarse meeleoluhäire puhul tavalise depressiooniga. Maania ajal on patsient ülienergiline, sage on ideedetulv, tihti võtab ta endale võimatuid ülesandeid, mida üritab ka täita. Sageli loobuvad patsiendid täielikult unest ja söömisest, mis viib üldise kurnatuseni. Kui maaniaga kaasnevad psühhootilised sümptomid, võib patsient meelepetete või luulude ajel olla ohtlik enesele ja teistele ning vajab tingimata hospitaliseerimist. Sageli esineb maania asemel hüpomaania, mille korral on meeleolu võrreldes tavapärasega vaid pisut tõusnud. Eriti sellistel juhtudel on võimalik, et ümbrits

Psühholoogia

doc

Depressiooni sümptomid ja põhjused

Depressioon 1 DEPRESSIOON Depressiooni kui terminit kasutatakse juba 1845.aastast ning ilmselt võeti see kasutusele Reisingeri poolt Saksamaal. Paralleelselt on ajaloos kasutatud ka terminit melanhoolia, millega ajalooliselt tähistati vanemaealiste depressiooni. Depressioon on levinud meeleoluhäire, seda esineb umbes 15%-l rahvastikust. Naistel esineb depressiooni kaks korda sagedamini. Selle põhjuseks arvatakse hormonaalset erinevust, sünnituste mõju naise organismile, naiste ja meeste erinevaid igapäevaelu stressoreid. Depressiooni esineb igas vanuses inimestel. Vahel kasutatakse depressiooni mõistet ka meeleolu hetkelise, kerge alanemise kohta, seda tuleks aga vältida. Depressioonist on saanud juba moesõna, mida sageli kasutatakse, teadmata selle tegelikkku tähendust. Hetkeline meeleolu alanemine kuulub argiellu nagu kurbus, hirm, ahastus, ja muud emotsionaalsed või afektiivsed seisundid, millega inimene reageerib kaotusele või pettumusele. Depres

Psühholoogia

docx

KOHTUPSÜHHIAATRIA konspekt eksamiks

Invaliidsuse ja surma tõttu kaotatud eluaastad 1990-2020 1.Alumiste hingamisteede infektsioonid 1.Isheemilised südamehaigused 2.Kõhulahtisus 2.Depressioon 3.Perinataalsed haigused 3.Liiklusõnnetused 4.Depressioon 4.Tserebrovaskulaarsed haigused 5.Isheemilised südamehaigused ...6.Alumiste hingamisteede infektsioonid 6.Tserebrovaskulaarsed haigused .....9.Kõhulahtisus ..9.Liiklusõnnetused .....11.Perinataalsed haigused DEPRESSIOON Esinemine: Üldpopulatsioons - 3%-l aasta jooksul 2,7-8,6% elu jooksul 4,9-14,9% Esmatasandi haigetel 6%(15,4%) Statsionaarsetel haigetel 11%-l Põhitunnused: Alanenud meeleolu, huvitus, rõõmutus, energiapuudus Lisatunnused: Keskendumisvõime alanenud, enesehinnang alanenud, süü- ja väärtusetusetunne, pessimistlik suhtumine tulevik

Õiguskaitseasutuste süsteem

docx

Psühhopatoloogia

Psühhopatoloogia PSÜÜHIKAHÄIRETE PEAMISED TEKKEPÕHJUSED, LEVIK JA RAVIKORRALDUS; PSÜÜHIKAHÄIRETE KVALIFIKATSIOONI PÕHIMÕTTED Psühhiaatria – arstiteaduste haru, mille ülesandeks on vaimse tervise häirete uurimine ja ravi Psühhopatoloogia (üldpsühhiaatria) – uurib psüühiliste häirete üldisi seaduspärasusi: kujunemist, tekkepõhjuseid, avaldumisvorme Kliiniline psühhiaatria e eripsühhiaatria – üksikute haiguste tekke, kulu, sümptomatoloogia ja ravi seaduspärasused Sotsiaalpsühhiaatria – miks suitsiide tehakse? Millised seosed on psüühikahäirete ja ühiskondlike muutuste vahel Psüühikahäire Häire viitab kliiniliselt äratuntavate sümptomite kogumile või käitumisele, millega kaasneb distress ja mis häirivad isiku funktsioone Psüühikahäirete tekkepõhjused - Bioloogilised - Psühholoogilised - Sotsiaalsed Psüühikahäirete etioloogia Bioloogilised - Psüühikahäired väljendavad haiguslikke muutusi ajute

Psühhomeetria

doc

Toimetulek depressiooniga

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov TOIMETULEK DEPRESSIOONIGA Referaat Aineõpetaja: Mari Viik Mõdriku 2009 1 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................3 DEPRESSIOON........................................................................................................................5 Depressiooni põhjused ja sümptomid.................................................................................. 6 Depressiooni peamised põhjused:................................................................................... 6 Depressiooni peamised sümptomid:................................................................................ 7 DEPRESSIOONI RAVI...................

Psühhiaatria

docx

Psühhosomaatika

1 Psühhosomaatika Loeng 1 Katrin Gross-Paju 16.02.2016 Krooniline valu. Platseebo efekt. Seljavalud ja peavalu. Valu on ebameeldiv tunne ja emotsionaalne kogemus, mis on seotud tegeliku või võimaliku koekahjustusega või kirjeldatud koe kahjustusena. Valu on alati negatiivne emotsioon. Kestvuse järgi: Äge peale oppi näiteks jms. valuravi hästi välja töötatud. Patsiendi enda poolt manustatav kogus (siiski piiranguga). Krooniline valu, mis kestab kauem kui mõistlik valu ette näeb (iga valu või juhtumi korral eri kriteeriumid). o Seljavalu üle 12 nädala o Peavalu üle 15 päeva kuus Patofüsioloogia: sama koht pidevalt vs mõni muu koht. Valu põhjused: Valu reaktsioon kaitseb meid Perifeerne ärritus Valu tundmine eluliselt oluline, ajus seetõttu suur o

Psühhosomaatika

docx

Psühhosomaatika

Psühhosomaatika Psühhosomaatika tegeleb psüühikahäirete ja kehaliste haiguste vaheliste seostega. (Soma- kr. keha, Psyche – hing). Rooma mütoloogias oli Psyche imekaunis tütarlaps, kes armus jumalikku Cupidosse ja pidi tegema läbi hulga katsumusi, et armsama usalduse võita. Psühhosomaatilised haigused on tugevate negatiivsete elamuste poolt põhjustatud kehalised haigused. Somatoformne häire on psühholoogilisest konfliktist johtuv kehaline või psüühiline häire. Aluseks sageli: lühiaegsed sagedased stressid, korduv stress ehk organismi pingeseisund füüsilise ja psüühilise ülekoormuse korral. Organismi talitlus allub neurohumoraalsele regulatsioonile ehk elundkondade talitluste mõjutamine toimub närvisüsteemi ja hormoonsüsteemi kaudu. Üks olulisemaid ülesandeid sellises koostöös on organismi homöostaasi hoidmine ehk sisekeskkonna püsivuse tagamine. Stabiilsed füsioloogilised näitajad organismis: Pulss, vererõhk, kehate

Psühhosomaatika

odt

Psühhopatoloogia kordamisküsimused

Kordamisküsimused eksamiks (2013) Psüühikahäirete tekkepõhjused Psühhiaatria on arstiteaduse eriala, mis käsitleb psüühikahäirete levikut, etiopatogeneesi, kliinilisi avaldumisvorme, diagnostikat, ravi/rehabilitatsiooni ja ennetamist. Kliiniline psühholoogia on rakenduspsühholoogia valdkondi, mis käsitleb tervise, haiguse, ravi ja raviprotsessis osalejatega seotud psühholoogilisi probleeme. Tekkepõhjused: Bioloogilised psüühikahäired väljendavad haiguslikke muutusi ajutegevuses tingituna arenguhäiretest (nt Alzheimeri tõbi) või ajukahjustustest (nt ajutrauma). Psühholoogilised psüühikahäirete teke on tingitud hälvetest psühholoogilistes mehhanismides. Predisponeerivateks faktoriteks haiguse kujunemisel võivad olla nt looteea eripära, sünnitrauma, sotsiaalpsühholoogilsed tegurid arenguperioodis ja ka geneetika. Haigust vallandavad faktorid võivad olla nt kehalised haigused, uimastid, psühholoogilised stressorid ja sotsiaalsed muutused. Elusündm

Psühholoogia

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 8 lk