Parkinson tõbi (0)

TEKE  Parkinsoni tõve põhjus pole teada, rolli selles mängivad mitmed tegurid, 
sealhulgas-            Geenid. Teadlased on tuvastanud spetsiifilised geneetilised mutatsioonid, mis 
võivad põhjustada Parkinsoni tõbe. Kuid need on haruldased, välja arvatud 
harvadel juhtudel, kui paljudel pereliikmetel on Parkinsoni tõbi. Tundub, et teatud
geeni variatsioonid suurendavad Parkinsoni tõve riski, kuid kõigi nende 
geneetiliste markerite puhul on Parkinsoni tõve risk suhteliselt väike.                    
Keskkonna vallandajad. Teatud toksiinide või keskkonnateguritega 
kokkupuude võib suurendada hilisema Parkinsoni tõve riski, kuid risk on 
suhteliselt väike.  .  Teadlased on ka märkinud, et Parkinsoni tõvega inimeste ajus toimub palju 
muutusi, kuigi pole selge, miks need muutused esinevad. Nende muudatuste 
hulka kuuluvad:             Lewy kehade olemasolu. Spetsiifiliste ainete tükid ajurakkudes on Parkinsoni 
tõve mikroskoopilised markerid. Neid nimetatakse Lewy kehadeks ja teadlased 
usuvad, et need Lewy kehad omavad olulist aimu Parkinsoni tõve põhjustest.         Lewy kehades leitud alfa-sünukleiin. Kuigi Lewy kehades leidub palju aineid,
usuvad teadlased, et oluline on looduslik ja laialt levinud valk, mida nimetatakse 
alfa- sünukleiiniks (a-synuklein). Seda leidub kõigis Lewy kehades tükeldatud 
kujul, mida rakud ei suuda lagundada. Praegu on see Parkinsoni tõve uurijate 
seas olulisel kohal.  RISKITEGURID  Vanus. Algab tavaliselt keskmises või hilisemas elus ning risk suureneb 
vanusega. Inimesed haigestuvad tavaliselt umbes 60-aastaselt või vanemalt.       
Pärilikkus.                                                                                                              Sugu. Meestel suurem risk haigestuda.  Kokkupuude toksiinidega. Pidev kokkupuude herbitsiidide ja pestitsiididega 
võib Parkinsoni tõve riski veidi suurendada.  Parkinsoni tõve sümptomid on erinevatel inimestel erinevad. Parkinsoni tõve 
"nähtamatud" sümptomid   Liikumatud- neid ei saa väljastpoolt näha. Ilmneda võivad igal haiguse perioodi 
ajal (isegi enne motoorsete sümptomite ilmumist  või diagnoosimist).  Teised on nähtavad. Parkinsoni tõbi on progresseeruv närvisüsteemi häire, mis 
mõjutab liikumist. Sümptomid algavad järk-järgult, mõnikord tekivad 
vaevumärgatavad värinad vaid ühes käes.  SÜMPTOMID...  1


 Automaatse liikumise kaotus. Vähenenud võime teha teadvustamata 
liigutusi, nt kõndides pilgutada, naeratada või käsi kiigutada.   Kehahoiaku ja tasakaalu halvenemine. Kehaasend võib jääda kõveraks ja 
tekkida tasakaaluhäire.  Kõne muutused. Enne rääkimist võite rääkida pehmelt, kiiresti, summutada või 
kõhelda. Kõne võib olla pigem monotoonne kui tavaliste käänetega.   Kirjutamise muudatused. Kirjutamine võib osutuda raskeks ja kirjutatu 
tunduda väike.       SÜMPTOMID       Treemor- Värin ehk värisemine algab tavaliselt jäsemest, sageli käest või 
sõrmedest. Patsient võib hõõruda pöialt ja nimetissõrme edasi-tagasi, mida nim. 
pillide veerevaks treemoriks. Käsi võib puhkeasendis väriseda      Aeglustunud liikumine ( bradükineesia ). Aja jooksul võib Parkinsoni tõbi 
liikumist aeglustada, muutes lihtsad ülesanded keeruliseks ja aeganõudvaks. 
Sammud muutuvad kõndides lühemaks ja esineb jalgade lohistamine, toolilt püsti
tulek võib olla keeruline     Jäigad lihased. Lihasjäikus võib esineda mis tahes kehaosas. Jäigad lihased 
võivad olla valulikud ja piirata liikumisulatust  MOTOORSED MUUTUSED  ● Jäikus: lihaste jäikus, mille arst tuvastab uuringu käigus  ● Aeglus  (bradükineesia): spontaanse ja vabatahtliku liikumise 
vähenemine, võib hõlmata aeglasemat kõndimist, vähem käte kiigutamist 
kõndimise ajal või vähem näoilmeid  ● Puhkevärin: rütmiline, tahtmatu raputus, mis tekib sõrmes, käes või 
jäsemes kui see on lõdvestunud ja suureneb närveerimisel  ●  Samuti võivad tekkida muud motoorsed sümptomid -  
kõndimisprobleemid või raskused tasakaalu ja koordinatsiooniga. 
Need võivad juhtuda igal ajal, kuid on tõenäolisemad haiguse 
progresseerumisel  AUTONOOMNE DÜSFUNKTSIOON-  keha automaatsed tahtmatud funktsioonid  ● Kõhukinnisus : seedetrakti aeglustumine, väljaheidete vähenemine või 
raskesti läbitav väljaheide  ● Madal vererõhk  (ortostaatiline hüpotensioon): vererõhu langus 
positsiooni muutmisel, näiteks istudes seistes, mis võib põhjustada 
peapööritust, pearinglust või minestamist  2


● Seksuaalprobleemid : meestel erektsioonihäired, vähenenud libiido ja 
valu naistel  ● Põieprobleemid : sage urineerimine, tahtmatu uriinileke 
(uriinipidamatus) või põie tühjendamise raskused (nõrk vool)  MEELEOLU JA MÕTLEMINE MUUTUVAD  ● Apaatia: motivatsiooni puudumine ja huvi tegevuste vastu  ● Mälu või mõtlemise (kognitiivsed)  probleemid: varieeruvad suuresti; 
ulatuvad mitme ülesande täitmisest ja keskendumisraskustest, mis ei sega
igapäevaseid tegevusi, kuni oluliste probleemideni, mis mõjutavad tööd 
ning igapäevaseid ja sotsiaalseid tegevusi  ● Meeleoluhäired: depressioon (kurbus, energiakaotus, vähenenud huvi 
tegevuse vastu) ja ärevus  ● Psühhoos: selliste asjade nägemine, mida seal pole 
(nägemishallutsinatsioonid) ja valed, sageli paranoilised veendumused 
(pettekujutelmad), näiteks abikaasa truudusetus või raha varastamine  MUUD FÜÜSILISED MUUTUSED  ● Tahtmatu süljevool suust : neelamise vähenemise tõttu koguneb sülg 
suhu ja niriseb suust välja  ● Liigne päevane unisus või väsimus : unisuse, loiduse või kurnatuse
tunne; võivad olla iseseisvad sümptomid või tuleneda Parkinsoni tõve 
ravimitest  ● Valu: ebamugavustunne ühes kehaosas või kogu kehas  ● Nahamuutused: rasvane või kuiv nahk; suurenenud melanoomirisk  ● Uneprobleemid: unetus (raskused uinumisel), rahutute jalgade sündroom
(ebamugav tunne jalgades, mis kaob nende liigutamisel) või REM-une 
käitumishäire  ● Lõhna kadu: vähenenud võime lõhnu tuvastada  ● Kõneprobleemid: rääkimine pehme ja üksluise häälega ning mõnikord 
sõnade summutamine või pomisemine  ● Neelamisprobleemid: hilises staadiumis- lämbumine, köha ja kurgu 
puhastamine söömise ja joomise ajal  ● Nägemismuutused: silmade kuivus, kahekordne nägemine ja 
lugemisraskused  ● Kaalumuutused: mõnel inimesel võib esineda kerge kuni mõõdukas 
kaalukaotus  3


KULG  Parkinsoni tõbi on progresseeruv haigus, sümptomid süvenevad tavaliselt aja 
jooksul. Samuti varieeruvad sümptomid inimestel väga palju. See, kui kiiresti 
haigus süveneb ja kui raskeks muutub, võib ka palju erineda.                                   Varajasi sümptomeid võib lihtne mitte märgata.  Võib alata ühest kehapoolest, ilmudes teisel pool alles hiljem.  Kuna parkinsonism on dopamiini vaegus haigus, kestab medikamentoosne ravi 
elu lõpuni.  Ravi  Parkinsoni tõbi mõjutab aju närvirakke, mis toodavad kemikaali, mida 
nimetatakse dopamiiniks. Selle tulemusena väheneb kemikaali tase. Arstid 
alustavad tavaliselt ravi levodopaga (L-dopa). Aju muudab selle dopamiiniks. 
Kuna Parkinsoni tõbi on progresseeruv haigus ja ravimitel tekivad küllalt sageli 
kõrvaltoimed (kõrvetised, segasus, kõhukinnisus, suu kuivamine), on vajalik 
pidevalt haiguse dünaamikat ja raviefekti hinnata ning vastavalt sellele 
raviskeemi korrigeerida.  KIRURGILINE RAVI  Parkinsoni tõve kirurgiliseks raviks kasutatakse ablatiivseid meetodeid, peaaju 
süvastimulatsiooni ning eksperimentaalses korras ka restoratiivseid protseduure. 
Operatsiooni eesmärgiks on neuronaalse aktiivsuse vähendamine globus pallidus 
internus’e (GPi), taalamuse või nucleus subthalamicus’e (STN) rakkudes.               Peaaju süvastimulatsioon tähendab aju basaalganglionide püsivat mõjustamist 
kindla sageduse, kestvuse ning amplituudiga elektriliste impulssidega, mida 
genereerib organismi implanteeritud stimulaator ajju siirdatud elektroodide 
vahendusel.  Deep Brain Stimulation  Sügava aju stimulatsiooni elektroodid ühendatakse juhtmetega 
südamestimulaatori seadme külge (nn impulssgeneraator või IPG), mis 
implanteeritakse rinna naha alla, küünarvarre alla. Kui see aktiveeritakse, saadab
seade pideva elektrilise impulssi aju sihtvaldkondadesse, blokeerides värisemise 
põhjustavaid impulsse. See avaldab sama mõju kui talamotoomia või 
pallidotoomia operatsioon, ilma et tegelikult aju osi hävitataks(Parkinson org.)  ÕENDUSTEGEVUSE EESMÄRGID HÕLMAVAD  ● funktsionaalse liikuvuse parandamist,  ● sõltumatuse säilitamist ADL-ide teostamisel,  4


● soole optimaalse eliminatsiooni saavutamist,  ● vastuvõetava toitumisseisundi saavutamist ja säilitamist,  ● tõhusa suhtlemise saavutamist ja positiivsete toimetulekumehhanismide 
väljatöötamist(Matt.2019)  PARKINSONI TÕVE PÕETAMISE DIAGNOOSID  ● Häiritud verbaalne suhtlemine  (00051)  ● Häiritud kehaline liikuvus (00085)  ● Tasakaalustamata toitumine: vähem kui keha nõuded    (00002)  ● Soole elimineerimise häired, mida tõendab aeglustunud liikumisega / 
peristaltikaga seotud kõhukinnisus (00015)  ● Enesehoolduse defitsiit, mis on seotud neuromuskulaarse nõrkuse, jõu 
languse, lihaste kontrolli / koordinatsiooni kadumisega( 00108)  ● Vigastuste    oht/ risk (00035)  ● Ebaefektiivne toimetulek     (00069)  ● Puudulikud teadmised     (00126)  ● Häiritud neelamine (00103) (Herdman.2014)  PARKINSONI TÕVE RAVI KORRALDUS  Parkinsoni tõve käsitlus on multidistsiplinaarne, ravimeeskonnas osalevad mitme 
eriala spetsialistid:  perearst, neuroloog, neurokirurg, uroloog, psühhiaater, taastusarst, psühholoog, 
füsioterapeut, tegevusterapeut, logopeed, sotsiaaltöötaja ja õed-spetsialistid.  Diagnoosimine, esmaravi määramine ja raviplaani korrigeerimine toimub 
neuroloogide poolt. ( Altmets, jt. 2012).  PATSIENDIÕPETUS  Kõneteraapia Eesmärk on parandada artikulatsiooniaparaadi lihaste funktsiooni 
ning takistada seisundi halvenemist. See võimaldaks ennetada suhtlemis 
raskustest tekkivaid sekundaarseid probleeme.  Ravivõimlemine. Korrapärane liikumine aitab säilitada füüsilist vormi ja liigeste 
liikumisulatust.  Medikamentravi. Nt. Levodopa nim. ravim muutub ajus dopamiiniks, mis on 
vahendaja närviimpulsside liikumisel ühest rakust teise ja mille puudust peetakse
pt. liikumishäirete peamiseks põhjuseks                                    (Erkinjuntti, 
Alhainen, Rinne. 2005).  5


NÕUSTAMINE  Puhkeseisundi värina leevendamine õpetamine kuidas vähendada värinaid, 
kasutades teist kätt (söömine, poes käik)  Aeglustunud liigutuste toetamine eemaldada kodus kõik takistavad esemed 
põrandatel, laudadel ja kappidel. Õigete jalanõude valik, lukuga riideesemed.  Lihaskonna jäikuse vähendamine füsioteraapia, massaaž.  Vaimse reipuse ja tasakaaluka meeleolu säilitamine. Teadmine haigusest, 
lühikesed päeva uinakud, jätkata tööd ja vaba aja harrastusi. Parkinsoni Liidu 
kohanemis treeningud (Erkinjuntti, Alhainen, Rinne. 2005)  6