Psüühikahäired ja ravi Eestis (0)

Psüühikahäired ja ravi Eestis
Insult
Mis on insult?
Insult on raske invaliidistav haigus. Insult võib tekkida aju veresoone sulgemisest või aju veresoone lõhkemisest.
Kuna aju kontrollib ülejäänud keha tegevusi, mõjutab ajukahjustus terve keha tööd. Näiteks kui kahjustada saab ajuosa , mis kontrollib meie liigutusi, siis ajukahjustuse tagajärjel on liigutused häiritud. Samamoodi võivad kahjustada saada ka ajuosad , mis kontrollivad rääkimist, mõtlemist ning tundeid.
Kuidas ennetada insulti?

Igal aastal haigestub Eestis insulti üle 4500 inimese.

Eesti tööealistel isikutel on insulti oluliselt sagedamini kui teistes euroopa riikides.

Insult on raskete tagajärgedega ning võib olla surmav. Insult on peamine rasket invaliidsust põhjustav haigus.

Insult tekib sagedamini eakatel, kuid võib tekkida ka noortel, isegi lastel ja imikutel.

Mõned inimesed on insuldist rohkem ohustatud kui teised.
Millised on insulti riskitegurid?

Suitsetamine

Alkoholi liigtarbimine

Suur kehakaal

Vähene füüsiline aktiivsus

Kõrge vererõhk

Suhkurtõbi

Südame rütmihäired

Suur vere kolesteroolisisaldus
Insuldi sümptomid
Ajukahjustuse sümptomid sõltuvad sellest, milline ajuosa on kahjustatud, kui suur on kahjustus ja milline on isiku eelnev tervislik seisund.
Erinevad ajuosad kontrollivad erinevaid tegevusi. Näiteks parem pool aju kontrollib vasakut kehapoolt ja vasak pool aju kontrollib paremat kehapoolt. Seega kui on kahjustatud käte ja jalgade jõudu kontrolliv ajuosa, siis tekib halvaus vastaspoolsetes jäsemetes. Enamusel inimestest vastutab vasakpool ajust rääkimise, kõnest arusaamise , lugemise ja kirjutamise eest. Seega tekivad kahjustuse korral vastavad häired.
Insuldi ravi.
Insuldi ravi toimub haiglas. Uuringud on näidanud, et mida kiiremini jõuab insuldiga patsient haiglasse, seda suuremad on tema võimalused paranemiseks.
Kiiresti pärast insuldi tekkimist haiglasse jõudnud patsientidele saab isheemilise insuldi korral teostada trombolüüsravi, mille eesmärgiks on veresoonde süstitava ravimi abil lõhustada veresoont ummistanud trombi. Trombolüüsravile on ka mitmeid vastunäidustusi, mistõttu kõikidele patsientidele seda võimalik teha ei ole.
Insuldi taastusravi peab algama võimalikult vara, niipea kui patsiendi üldseisund on stabiliseerunud.
Insuldiga patsiendi lähedased peavad olema aktiivselt kaasatud taastusraviprotsessi. nad osalevad taastusraviplaani koostamises ja taastusravi eesmärkide seadmisel.
Insuldiga kaasneb hulgaliselt erinevaid probleeme, millega alustatakse tegelemist haiglas ja jätkatakse edasi järel- ning taastusravis, samuti hiljem ka kodus.
Insuldiga kaasnevad häired.
Psüühikahäired
Insuldi jägselt on sagedased nii meeleoluhäired kui emotsioonide adekvaatse kontrollimise häired. Insuldihaigete sagedased probleemid on depressioon, üliemotsionaalsus, ärevus. Insuldihaigete psüühikahäirete ravis kasutatakse peamiselt tablettravi. Diagnoosimata ja ravimata psüühikahäired võivad takistada taastumisprotsessi.
Nägemishäired
Insult võib põhjustada topeltnägemist, osalist nägemise kadu või vaatevälja osalist väljalangust. Nägemishäired võivad samuti oluliselt häirida insuldijärgset toimetulekut. Enamasti on võimalik õpetada patsienti nägemishäirega igapäevaelus toime tulema .
Epilepsia
Osadel insuldihaigetel võivad ilmuda epileptilised hood. Need algavad tavaliselt 6 kuu – 2 aasta möödudes peale insulti, vahel ka insuldi tekkega samaaegselt. Esimese epileptilise hoo puhul tuleb alati kutsuda kiirabi või pöörduda erakorralise meditsiini osakonda .