Psüühikahäired ja ravi Eestis (0)

Sarnased õppematerjalid

20

docx

Sise- ja närvihaigused

häiritus. Kõne võib olla lihtsalt segane, pudistatud või tekib üldse suutmatus rääkida või ka mõista teiste kõnet. Lisanduda võivad tasakaalutus, nägemishäired, tajuhäired, mälulangus, segasusseisund. Veresoone lõhkemisel tekivad aga ka peavalu ja iiveldus. Mis on TIA?  Transitoorne isheemiline atakk Millised võimalused on insuldi ravis?  Spetsiifilist ravi, millega saaks ravida kahjustunud närvirakke, kahjuks ei ole. Esialgses ravis on kõige olulisem vereringe parandamine ning tüsistuste vältimine. Edasises ravis peab alandama vererõhku, ravida südamerütmihäireid ning korrigeerida diabeeti, et ära hoida insuldi kordumist. Paljudel juhtudel on soovitatav regulaarne aspiriini tarvitamine väikestes annustes. Samuti tehakse taastusravi kõne ja liikumise parandamiseks. Mis on paralüüs?

Inimese anatoomia

20

docx

Neuroloogia 2 kursus

1 REFLEKS- on KNS-i vahendusel toimuv vastureaktsioon retseptorite poolt välis-ja sisekeskkonnast vastu võetud ärritustele.  Tingimatud refleksid- kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid, mis on seotud selja-ja piklikajuga.  Tingitud refleksid- kujunevad kogemuste ja õppimiste põhjal elu jooksul Refleksideabil hinnatakse NS seisundit ja määratakse ka ravi. 2 Närvisüsteem jaguneb: KNS ( pea- ja seljaaju)ja PNS (väljast poolt närvid) PNS- närvikiud, mis paiknevad väljaspool pea- ja seljaaju koonduvad närvideks ning moodustavad piirdenärvisüsteemi, mis jaguneb: * kehaline ehk somaatiline. Juhib tahtele alluvaid tegevusi(skeletilihased) * vegetatiivne. Tahtele allumatud tegevused(siseelundkonna näärmde) SUURAJU KOOR- hallaine. Hallaine moodustab suuraju kaalust ligikaudu 33%, valge

Aktiviseerivad tegevused

33

doc

NEUROLOOGIA-EKSAMIKS

Viiekümne viie aastastel ja vanematel on tähtsateks sõltumatuteks riskifaktoriteks hüpertensioon, varasem insult, TIAd, südame koronaarhaigus, südamepuudulikkus ja diabeet. Ka alkoholi liigtarbimine ja rasvumine on olulisteks riskifaktoriteks insuldi tekkel. Hemorraagia võib olla ajuhemorraagia või siis subarahnoidaalne hemoraagia. Insuldist taastutakse 1 aasta- siis on näha mis liigutused taastuvad, mis mitte. Ajuinfarkti kliiniline pilt ja ravi Ajuinfarkt ehk isheemiline insult tekib veresoone ummistuse tulemusel. Sageli on põhjuseks ateroskleroos (arterite lubjasus) Tagajärjeks on soonte ahenemine ja seinte kõvastumine ning rabedaks muutumine.) Selle puhul võib tekkida ka embol (veresoontes verevooluga liikuv ja veresoonte kitsas kohas peatuv tahke, vedel või gaasiline topis. Isheemia (ischemia) Kohalik verevaegus, väheveresus, veretus, juurdevoolu vähesus, mis tingib koe hapnikupuuduse.

Neuroloogia

76

docx

Psühhosomaatika

näitajad, pH, jne. Psüühikahäired Tekivad, kui aju psüühilistes funktsioonides esineb hälbeid, mis põhjustavad aju närviühendustes nihkeid sünaptilistes ülekannetes ja see võib tekitada ajus arusaamatusi (nt hirmutunne) või halvendavad mingil moel organismi kohanemist situatsioonis (nt hallutsinatsioonid). Psüühikahäire väljendab tavaliselt aju seisundit ja ei viita alati täpsele põhjusele ega haiguslike muutuste iseloomule ajus. RHK-10, Psüühikahäired (F) F0 – Orgaanilised psüühikahäired (nt dementsus) F1 – Psühhoaktiivsetest ainetest tingitud psüühikahäired (nt kuritarvitamine, sõltuvus) F2 – Psühhootilised häired (nt skisofreenia) F3 – Meeleoluhäired (nt depressioon) F4 – Ärevushäired, dissotsiatiivsed häired, somatoformsed häired (nt foobiad, äge stress) F5 – Söömishäired, unehäired, seksuaal-düsfunktsioonid F6 – Isiksusehäired, muud käitumishäired F7 – Vaimne alaareng

Psühhosomaatika

19

docx

Psühhosomaatika

o Millised on valu tagajärjed (kas käib tööl jms) o Kaasuvad haigused Sülmitakse ,,leping" Haige uurimine o Objektiivne leid o Muu põhjus ­ uuringud, konsultatsioonid. Visuaal-analoog skaala ehk VAS Inimesel tuleb lasta oma valu hinnata (subjektiivsus!!!) Ausat hinnangut pole, loeb ainult see, mida inimene ütleb. Tavaliselt mõõdetakse 10 palli skaalal. Kroonilise valuga haige käsitlus ­ ravi arutelu Edasi ainult ravi ­ uuringud on lõppenud. Seletus ja diagnoos ­ EMPAATIA!!! o Krooniline valu: KNS sensibiliseerimine kõikidel tasanditel. Kroonilise valu põhjused ei ole... (välistamine). Ravi arutelu o Eesmärk ­ realistlik! o Pikaajaline ­ kannatust! o Kroonilise valu välja ravimine üsna harv o 2-3 palli valuskaalal juba väga hea tulemus

Psühhosomaatika

83

docx

Psühhopatoloogia

Psühhopatoloogia PSÜÜHIKAHÄIRETE PEAMISED TEKKEPÕHJUSED, LEVIK JA RAVIKORRALDUS; PSÜÜHIKAHÄIRETE KVALIFIKATSIOONI PÕHIMÕTTED Psühhiaatria – arstiteaduste haru, mille ülesandeks on vaimse tervise häirete uurimine ja ravi Psühhopatoloogia (üldpsühhiaatria) – uurib psüühiliste häirete üldisi seaduspärasusi: kujunemist, tekkepõhjuseid, avaldumisvorme Kliiniline psühhiaatria e eripsühhiaatria – üksikute haiguste tekke, kulu, sümptomatoloogia ja ravi seaduspärasused Sotsiaalpsühhiaatria – miks suitsiide tehakse? Millised seosed on psüühikahäirete ja ühiskondlike muutuste vahel Psüühikahäire Häire viitab kliiniliselt äratuntavate sümptomite kogumile või käitumisele, millega kaasneb distress ja mis häirivad isiku funktsioone Psüühikahäirete tekkepõhjused - Bioloogilised - Psühholoogilised - Sotsiaalsed Psüühikahäirete etioloogia

Psühhomeetria

148

docx

NEUROPSÜHHOLOOGIA

Õpime enne kui motoorsed oskused olemas, Eelmisel saj, 1970, 1980. Oli kuulmislangus vanemate probleem, kuid tuleb ka noori. 19, 20 käima hakkavad ka. Rääkimine on teises eluaastast. Seimsine peaks, lastel mõelda kui vana a täiskasvanueas. 15% noortest eestis on juba kuulmisnõrkusega ja iga aasta on , kas oskus vastab vanusele, ei saa tahta, et 5 a mate ül lahendab, aju pole küps, ühel jalal kuulmisaparaatide arv on tõusnud. Kõrvaarstid ütlevad et 1 viiendik vajab toetust. Ravim ei käimine 3 eluaastaks peaks olemas olema. Terved lapsed õpvad rääkima, et on kõne

Psühholoogia

58

docx

Neuropsühholoogia

Neuropsühholoogia I LOENG – SISSEJUHATUS, NÄRVISÜSTEEMI ÜLESEHITUS JA TÖÖPÕHIMÕTTED Avatud ja valikvastused, õpiväljundite küsimused! Aju peamised osad ja nende funktsioonid - Väikeaju – koordinatsioon, liigutuste sujuvus - Mandelkeha ehk amügdala – hirm - Preforntaalkoor – lühimälu, planeerimine, tähelepanu - Hüpotalamus – homöostaas (temperatuur, janu jne) - Hipokampus – ruumiline mälu, õppimine - Mõhnkeha – ühendab kahte ajupoolkera - Kuklasagar – nägemispiirkond Neuropsühholoogia kujunemine - 1700 esimesed kirjalikud märkmed närvisüsteemist - Aristotelese mentalism – mittemateriaalne psyche vastutab mõtete, tunnete ja käitumise eest - Descartes 17. saj. - Dualism, organism kui masin, ajutüves asuv käbinääre hinge asukohaks - Loomadel pole hinge ja lastel tekib alles 7. elueaks, vaimse häirega inimesed on hinge ära kaotanud. - Neuropsühholoogid on materialistid – hing, vaim, meel ja keha on

Psühhomeetria

Kommentaarid (0)