Narkoprobleem Eesti koolides (1)

Akadeemia nr.1/2009 Juhan Julm 12.a

Narkoprobleem Eesti koolides
Margit Pärn, Mare Liiger, Ene Lausvee
Eesti koolinoorte kokkupuuted uimastitega tekitavad viimastel aastatel üha enam muret. Kiirabitöös on järjest sagedamini hakanud ette tulema eestlastest patsiente, kellel on mitmesuguseid probleeme uimastitega, näiteks kanepi ja alkoholi koostoimel tekkinud hirmusündroom; alkoholi ja ecstasy segajoove ning selle tüsistused; samuti amfetamiini tarvitamise järgne depressioon, enesetapukatsed ja suitsiidid ning muud isiksuse-, psüühika- ja somaatilised häired.
Koolides on uimastikaubandus laialt levinud. Niihästi legaalste kui ka illegaalsete uimastite tarvitamine koolinoorte seas on sagenenud kogu Euroopas, Eesti ületab aga Euroopa riikide keskmist mitme näitaja poolest ( Allaste 2008: 46).
Tubakat , alkoholi ja kanepit peetakse väravaks uimastite maailma, sest on töenäoline, et neid tarbides tutvuvad noored inimeste ja paikadega, kus tarbitakse ka teisi aineid. Laste uimastitarbimist mõjutab väga tugevasti vanemate seisukoht. Kui alaealistel lubatakse kodus vesipiipu popsida või alkoholi tarvitada, et ta seda mujal ei teeks , siis õpetab see neid ka uimasteid tarbima. Mida nooremana hakkab teismeline legaalseid ja illegaalseid uimasteid tarbima, seda suurem on tõenäosusega jääb ta neist ainetest sõltuvusse. Noortel, kes alustavad sõltuvusainete tarbimist enne 21. eluaastat , on hiljem alustanutest kaks korda suurem tõenäosus sõltuvusse sattuda, enne 15. eluaastat alustajatel aga juba neli korda suurem (De Wit et al. 2000).
Uimastite tungimine kooli ei ole ainus sotsiaalne probleem, mis on siirdeühiskonnas muutunud koolielu lahutamatuks osaks. Sellele lisandub järjest süvenev koolikohustuste eiramine ( Annus et al. 2000: 7; Rummo 2007: 41- 42). Noorte kasvatamise ja jälgimise võtmeroll on üha enam kandunud õpetajale. Paljud vanemad on delegeerinud laste kasvatamise koolile ja nõuab head haridusteenust, tundmata huvi oma lapse käekäigu üle.
Kooli kuulumine nn eliitkoolide või erakoolide hulka ei mõjuta oluliselt õpilaste kontakte uimastitega. Kanepi osatähtsus varieerub väga suurtes piirides. Kui probleem tekib varem, on kanepi osatähtsus tublisti väiksem ja psühhostimulaatorite osatähtsus suurem. Kui uimasti tarbimine algab hiljem, on kanepi osatähtsus tunduvalt suurem. Mida vaesem ja suurema töötusega piirkond, seda väiksem on kanepi osakaal ja seda rohkem proovitakse psühhostimulaatoreid. Tarvitatakse ka väga toksilisi uimastavaid aineid- tareeni ja efedriini, mida ekstraheeritakse käsimüügi ravimitest Sudafedist ja köhasiirupitest.

Narkootikumide kasutamise staadiumid:

• Eksperimenteerimine e. proovimine- aine väikestes kogustes tarvitamine ilma eelneva planeerimiseta. Tubaka, marihuaana ja alkoholi eksperimenteerimine suurendab märkimisväärselt tõenäosust, et proovitakse ka teisi.
  
• Regulaarne kasutamine e. väärtarvitamine- ainete tarvitamine muutub regulaarsemaks ja sagedamaks, planeeritakse ostmist. Hinded halvenevad. Võõrutatakse uimasteid mittetarvitavatest sõpradest . Sageneb tugevate uimastite tarbimine.
  

• Kuritarvitamine- tegevuse keskpunktis on uimastid , muu on kõrvalise tähtsusega. Tarvitatakse ka üksinda, pilves olemine muutub normaalseks. Tekib kõrgenenud teluvus e. tolerantsus aine suhtes. Loobutakse õppimisest. Sageli tekivad masendus , enesetapumõtted ja katsed. Ei ole võimeline enam tarvitamist lõpetama.
  
• Sõltuvus - kasutatakse ainet ka siis, kui seda ei taheta. Tekivad kehalised ja psüühilised haigused, sagenevad enesetapukatsed. Probleemi eitamine.
  

Levinumad narkootikumid

Amfetamiin (amf, a, Ants, speed, vitamiin , triip, vaese mehe kokaiin , kollane rebane , jahu, pori , Antonio):

• aitab õppida- näiliselt jah, kuid pärast eksamit ja amfetamiini toime lõppemist kaob mälust vähimgi jälg õpitust;
  
• aitab kõhnuda- aitab küll, kuid toob kaasa depressiooni, mis võib kesta aastaid, ja lisalt varakult vananenud välimuse;
  
• aitab autot juhtida- see on vale, sest ohutunne minetatakse täielikult. Mida suurem kiirus, seda rohkem riskitakse.
  
• Aitab elus läbi lüüa- tekib tunne, et oled parim, kuid seda vaid joobes. Toime lõppedes on enesetunne vastupidine .
  

Ectasy ( komm , ratas, ketas , tablakas, tabla, vidin, päkapikk , ahvirohi...)

• parandab meeleolu „looduslikul“ moel- paraku kurnab ka mõõdukas tarvitamine serotoniini reservi ja see ei tarvitse enam taastuda . Sageli ilmneb meeleoluhäire ka aastaid hiljem;
  
• aine mis teeb enesetunde nii heaks, ei saa halvasti mõjuda- on tõestatud, et nendel, kes on tarvitanud regulaarselt rohkem kui kaks kuud, võivad tekkida meeleoluhäired ka 5-10 aastat hiljem;
  

Kanep ( savu , kansa, pops , viisleht, rohi , õis, lill, lilleke, kivi...)

• on sama palju narkootikum kui alkohol - õige, kuid on teada, et kui alaealine hakkab tarbima alkoholi, on tal üle 70 korra suurem tõenäosus saada alkohoolikuks, kui neil, kes hakkavd alkoholi tarbima 18-20-aastaselt;
  
• ei tekita sõltuvust- jah, füüsilisele sõltuvusele omased vaevused ja piinad puuduvad, kuid sageli on proovijatel edaspidi raske loobuda kanepist isegi üheks päevaks, rääkimata nädalast; see tähendab psühholoogilist sõltuvust, millest veel piisavalt ei teata.
  

LSD ( Lucy , keemia, keemiline, paber, kleeps, stamp, inglitolm...)

• Mõju on väga intensiivne, kasutajal võib tekkida "kehast väljumise tunne", ta võib näha mitmesuguseid hallutsinatsioone. LSD tarvitajal tõuseb vererõhk ja kehatemperatuur, kiireneb pulss ja hingamissagedus . Tavaliselt laienevad pupillid, tugevnevad refleksid ja väheneb koordinatsioonitaju. Peaaegu võimatu saada üledoosi, sest surmav annus on tuhandeid kordi suurem tavalisest annusest.