Alkoholi mõju närvisüsteemile (0)

ALKOHOLI MÕJU NÄRVISÜSTEEMILE
Üheks peamiseks inimese vaimset tervist kahjustavaks teguriks on alkoholi kuritarvitamine. Alkoholist tingitud närvisüsteemi kahjustused võivad olla kaasa sündinud või omandatud.
Kaasasündinud häiret tuntakse loote alkohoolse kahjustuse sündroomina. See võib väljenduda kas närvisüsteemi väärarenguna või närvisüsteemi üsasisesest kahjustusest tingitud vaimse ja füüsilise puudena.Vanemate alkoholism on sagedaseim vastsündinute vaimse alaarengu põhjus. Lootele mõjub kahjustavalt isegi alkoholi ühekordne kasutamine raseduse ajal.

• Kõige ohtlikum on alkoholi tarvitamine raseduse esimestel kuudel, kui moodustub loote närvisüsteem. Loote alkohoolsed kahjustused ei ole ravitavad, kuid nad on ärahoitavad alkoholi tarbimise vältimisega enne rasedust ja raseduse ajal.Kaasasündinud alkohoolse kahjustusega laps on suureks õnnetuseks nii talle endale, perekonnale kui ka kogu ühiskonnale.
  
• Alkoholikahjustuse teke ei tunne piire, võib tekkida kas vastsündinu raske vaimne ja kehaline alaareng või hiljem õpi- ja käitumisraskused koolis ja elus.
  

Närvisüsteemi omandatud alkohoolsed kahjustused arenevad kroonilise alkoholismi tõttu.

• Alkohol kui närvisüsteemi mürk põhjustab ajurakkude hävimist ning ajumassi vähenemist, mida nimetatakse aju atroofiaks.Mälu nõrgeneb, vaimsed võimed langevad, väheneb enesekontroll , häiritud on inimese käitumine ja otsustused. Tekib haiguslik vajadus pidevalt alkoholi tarvitada. Järgneb võimetus töökohta pidada. Perekond laguneb. Taandareng lõpeb alkohol i sõl t lase pätistumisega.
  

Lisaks vaimsele allakäigule tekivad kroonilised haigused: maksatsirroos, hüpertooniatõbi, südame-puudulikkus, seedetrakti vaevused, suhkrutõbi,
kõhunäärme põletik, alkohoolne epilepsia , psoriaas. Immuunsüsteemi kahjustuste tõttu langeb vastupanuvõime ka teiste haiguste tekkele. Kroonilise alkoholismiga seotud haigused ja alkohoolses joobes toimuvad vigastused on Eestis peamiseks keskmise eluea lühenemise ja varase surma põhjuseks.
Alkohol kahjustab eriti väikeaju rakke, mis omakorda põhjustab
tasakaaluhäireid. Need koos jalgade närvide kahjustusega (polüneuropaatia) ongi kroonilise alkohooliku raskete tasakaalu- ja käimishäirete põhjuseks.
Omandatud alkohoolsed kahjustused võivad olla kergematel juhtudel ravitavad. Ravi elduseks on alkoholist täielik loobumine. (1)
Kõige hullemaks kohaks lapse organismis, mida alkohol kõige julmemalt kohtleb, on kesknärvisüsteem - eeskätt peaaju . Lapse peaaju on arenevas olekus ning talle on hädavajalik saada rikkalikult toitaineid. Lapse peaaju õrn veerikas kude imab endasse kergesti alkoholi, mis hävitab närvirakke. Seepärast alkohoolsete jookide joomine lapse- ja noorukieas toob endaga kaasa sügavaid haiguslikke muutusi kesknärvisüsteemis. Need lapsed, kes on varajasest east peale harjunud jooma veini, õlut ja teisi alkohoolseid jooke , kaebavad sageli peavalude üle, magavad rahutult ning väsivad kiiresti. Mis aga kõige hirmsam - neil areneb kiiresti võitmatu tung alkoholi järele. Lastel, kes on harjunud enne kümnendat eluaastat, areneb krooniline alkoholism väga kiiresti ning see kulgeb raskekujuliselt. Näiteks on kirjeldatud kroonilise alkoholismi juhtumit üheksa-aastase poisi puhul, kes 8-aastasena juhuslikult sai maitsta puskarit ning pärast seda elas üle meeldivat lõbususe tunnet . Kuna poiss elas vanaisa juures, kellel oli kogu aeg puskarit kodus, siis ta hakkas seda tasapisi jooma ning harjus sellega ruttu, umbes kahe kuu jooksul. Alkoholi tarvitamine võib lastel esile kutsuda haigestumise epilepsiasse. (2)

• Alkohol on oma olemuselt  närvisüsteemi depressant .
  
• Paljud usuvad ekslikult, et alkohol on erguti . Esmalt tekitab see sundimatuse ja pingevaba tunde, aga tegelikult (eriti suuremas koguses) on alkohol võimas ärevust ja depressiooni tekitav aine.
  
• Alkohol mõjub ajule tuimastavalt: mida rohkem juua, seda rohkem aju välja lülitub. Need eluks vajalikud oskused, mis inimene omandab oma arengus kõige viimases järjekorras (nagu kontroll oma käitumise üle), kaovad alkoholi juues kõige esimesena ja sünniga omandatu (näiteks hingamine ) kõige viimasena.
  

• Alkohol takistab glutamaadi retseptorite talitlust, põhjustades koordinatsiooni ja kõne häirumist.
  
• Alkohol ergutab GABA ( gamma -aminovõihappe) retseptorite talitlust, põhjustades rahutunnet, ärevuse vähenemist ja unisust.
  
• Alkohol tõstab dopamiini taset, põhjustades erutust ja elevust.
  
• Alkohol tõstab endorfiinide taset, vähendades valu tajumist.
  

• Alkoholi toime võib inimeseti erineda. Usutakse, et indiviidi geenid määravad, millised neurotransmitterite süsteemid on alkoholist enim mõjutatud. Nii muudab alkohol mõned inimesed pigem uniseks, kuna mõjutab kõige rohkem nende GABA-süsteeme, teisi aga ergutab, sest mõjutab enim nende dopamiinisüsteeme.
  
• Uuringutes pole täpselt selgunud , mil viisil alkohol inimese ajutegevust mõjutab.
  

(3)
Alkohol on närvisüsteemi mõjutav aine, mida seostatakse mitmete vaimsete häirete tekkega.
Inimese aju on alkoholi üheks peamiseks ründepunktiks. Seeläbi mõjutab alkohol nii meie füüsilist kui ka vaimset tervist.
Alkoholiga liialdavate inimeste käitumises, liigutustes, muutuvas emotsionaalses tonaalsuses (agressiivsusest depressioonini, kõrgenenud meeleolust kontrollimatuseni sõnades ja tegudes ning kurvameelsuseni) ja töövõime languses on lihtne märgata muudatusi.
Fakte alkoholi toimest

• Alkohol on depressant, mis mõjub kesknärvisüsteemile pidurdavalt. Väikestes doosides vähendab alkohol ärevust ja tekitab eufooriat. Seetõttu kasutatakse alkoholi sageli selleks, et end lõdvestada ja argipäevast välja lülitada.
  
• Ärevus- ja käitumishäiretega inimesed tarvitavad mõnikord alkoholi toimetulekut häiriva ärevustunde vähendamiseks.
  
• Alkoholi tarvitamise tulemusel inimese kesknärvisüsteemi aktiivsus väheneb ja kesknärvisüsteem ei funktsioneeri enam normaalselt.
  
• Alkoholi mõju kordumisel ajutalitluse häired süvenevad, kinnistuvad ja põhjustavad ajus struktuurseid kahjustusi.
  
• Alkoholist tajutav abi lõõgastumisel ja pingete maandamisel on ajutine ilming, mis läheb tegelikkuses kogu organismile kalliks maksma.
  
• Alkoholi tarvitamine ja depressioon ning ärevus on omavahel vastastikuses seoses.
  
• Uuringud näitavad, et inimestel, kellel on depressioon ja meeleoluhäired, on kõrgenenud risk alkoholisõltuvuse tekkeks.
  
• Alkoholisõltlastel omakorda on suurenenud oht depressiooni ja meeleoluhäirete tekkeks. Samas vähenevad paljud depressiooni sümptomid märgatavalt pärast alkoholist loobumist.
  

Alkohol ja vaimne tervis

Alkoholiprobleemid ja inimese vaimne tervis on seotud mitmel moel.

• Vaimse tervise probleemid võivad põhjustada suuremat alkoholi tarvitamist.
  
• Alkoholi kuritarvitamine omakorda võib põhjustada vaimse tervise probleeme, nagu näiteks depressiooni või ärevust.
  
• Alkoholi tarvitamine pärsib vaimse tervise häiretest paranemist. Vähimgi alkoholi tarvitamine raskendab depressiooni, skisofreenia ning ärevushäirete sümptomeid ja ravi.
  
• Alkohol halvendab une kvaliteeti ning võib põhjustada unehäireid, mis omakorda on seotud teiste vaimse tervise probleemide tekkega.
  
• Arvatakse, et alkoholi tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired on 40–60% ulatuses seotud geneetilistest iseärasuste ning ülejäänud ulatuses kasvukeskkonnas valdavate käitumisviiside mõjuga.
  
• 35% alkoholitarvitajatest kogeb alkoholi tarvitamise käigus mälulünkasid.or
  
• Alkoholisõltlastel tekivad perifeerse närvisüsteemi kahjustused – sarnaselt diabeedi puhul esinevale närvikahjustusele põhjustab ka alkohol jäsemete tuimust ja paresteesiaid. Kuni 50%il kroonilistest alkoholitarvitajatest võib leida ajuatroofia ilminguid. Need muutused võivad taanduda, kui alkoholi tarvitamisest loobutakse.
  
• Pikaajaline järjepidev alkoholi tarbimine võib põhjustada ajukahjustusi, ajurabandust, deliiriumit, dementsust, epilepsiat ning alkoholisõltuvust.
  
• Alkoholiprobleemidega inimene kuritarvitab suurema tõenäosusega ka teisi uimasteid.
  

Allikad: National Alcohol Strategy , Alcohol and mental health, 2003. Schuckit 2009. Harrison’s 2008.
On väidetud, et vähene ja mõõdukas alkoholi tarvitamine on vaimsele tervisele kasulik. Paraku pole need väited teaduspõhised.
(4)
Alkoholi pikaajalise tarvitamise tulemusena tekib narkomaania – krooniline alkoholism. Selle esimesed tunnused on jäsemete, keele, silmalaugude värisemine, närvipõletikud, veresoonte laienemine, maokatarr , südame rasvumine ja südamelihase haigused. Väga sagedased on maksakahjustused ja mälu nõrgenemine. (5)

• Etanooli suurte annuste tarvitamine kahjustab perifeerseid närve, mis väljendub käte ja jalgade närvide kahjustusega, tundlikkuse häired ja kadu, lihasnõrkus (perifeerne neuropaatia ). (6)
  

Kui joove süveneb, siis psüühilised funktsioonid häiruvad veelgi tugevamini, tuleb ette
impulsiivset ja isegi agressiivset käitumist. Joobe süvenedes tekivad vaimsete häirete kõrval
ka kehalised häired, lihaste jõud väheneb, ka meeleelundite tegevus häirub, nägemine muutub ebatäpseks, mõnikord tekib kahelinägemine. Praegu ei ole veel teada, miks ja kuidas alkohol
selliseid muutusi tekitab. (7)