50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-04-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
39 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
rebelyell
Õppematerjali autor
REFERAAT MATSALU RAHVUSPARK SISUKORD 1. Matsalu rahvuspargi tutvustus lk 3 2. Kaitsekord lk 4 3. Uuringud ja seire lk 5 3.1. Linnustuku seire 3.2 Muu seire 4. Loodus lk 6 4.1 Matsalu erilisus 4.2 Matsalu kultuurmaastike tekkelugu 5. Kultuuripärand lk 6 5.1 Kooslused 6. Rõngastuskeskus lk 8 7.Kasuttud kirjandus lk 9 2 MATSALU RAHVUSPARGI TUTVUSTUS Rahvuspargi eelkäija, Matsalu Riiklik Looduskaitseala loodi 1957. aastal pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks. 1976
.............................................................................................................4 LEPPEGA SEOTUD KOHUSTUSED...................................................................................................... 5 MÄRGALADE KAITSE EESTIS..............................................................................................................6 RAHVUSVAHELISE TÄHTSUSEGA MÄRGALAD EESTIS..............................................................8 MATSALU MÄRGALA................................................................................................................................. 8 VILSANDI RAHVUSPARK............................................................................................................................9 HIIUMAA LAIUD JA KÄINA LAHT...............................................................................................................9 LAELATU-PUHTU-NEHATU MÄRGALA.................................
Mets katab ligikaudu 70 % rahvuspargi territooriumist. Karula rahvuspargi loodus on mitmepalgeline. Põhja-Karulas domineerivad kultuurmaastikud: niidu ja põllutükid vahelduvad metsatukkade ja järvedega. Põhiline osa asustusest koondub just sinna. Lõuna-Karulas laiuvad metsamassiivid, kus orgude soised metsad vahelduvad küngastel olevate kuivemate metsadega ning nende vahele mahuvad veel rabad ja sood. Samamoodi nagu Karula loodus on väga mitmekesine, on kirju ka selle Eestimaa osakese minevik. Sajandite vältel on vana kihelkonda mitmel viisil jaotatud, võimud vahetunud, inimeste kombed muutunud, rahvastik sõdades vähenenud ja rahu ajal jälle kasvanud. Karula rahvuspark paikneb enam-vähem ajaloolise Karula kihelkonna piirides, hõlmates kihelkonna idaosa. Ajaloo vältel toimunud administratiivsete piiride muutustest hoolimata on kihelkond püsinud tervikuna - inimesi seovad võru keel, vanadest aegadest pärit igapäevaelu
bidens võib röövikute tiheda kooselu ajal vähendada oluliselt nende arvu [6, 15]. Lindude eest on röövikud paremini kaitstud. Taimedest röövikutesse talletatud erilised ained iridoidid muudavad nad lindudele kibedaks ja vastumeelseks. See, et mosaiikliblikad munevad ühte kohta väga palju mune, on ühest küljest hea, sest nii on vaenlastel neid raskem leida. Teiselt poolt jälle: kui vaenlased munakogumiku või röövikute seltsingu siiski avastavad, võivad nad selle viimseni hävitada. Liblikate heaolu mõjutab ka inimene oma tegevusega, seda eeskätt elupaiku kujundades. Tundub, et nende liikide elukeskkonnale on mõjunud soodsalt hajus talumajapidamine ning komme metsas loomi karjatada. Nüüd, kui maaelu sel moel on enamasti hääbunud, ohustabki nende liikide elupaiku peamiselt võsastumine. Suur-mosaiikliblikas vajab väikesi raiesmikke ja saare järelkasvu. Teelehe-mosaiikliblikas aga vajaks karjatatavaid looduslikke niiskemaid niite ja teeservi.
Samblasoomets – siirdesoo ja raba. Rohusoometsad- lodu -Viljakad, märjad, õhukesed madalsoo v lammi mds mullad. Sanglepik. Alusmets ja taimestik liigirikas. Tarnad, kastikud. Pajud, näsiniin, lodjapuu jm. ja madalsoo kkt.- üleujutused pikemaajalised, turvas tüsedam. Põhjavesi väheliikuv. Sookaasik, kuusik. Vähe tootlikud puidud. Väikese täiusega. Hõre alusmets – pajud, mdl kask. Taimestik tarnad, soopihl. Madalsoomullad viljakad, aga selle kasutamist takistab liigniiskus ja mulla puudulik aeratsioon. Rabastuv : Lääne ja Kagu-Eesti. Üldised tingimused: happeline muld, toitainete vaene, veerežiim kõrge. Puu- ja põõsarinne: üksikud sookased, kidurad männid, alusmets puudub. Elustiku eripärad, näiteid liikidest: sookail, tupp-villpea, kanarbik, sinikas, jõhvikas, teder, kassikakk, kägu, osjad. Sinika- Raba-sinika alltüübis vahetuvad turbasamblad, toimub üleminek rabaks. Metsa kasvu pidurdavad
4) olulisemate kokkuvõtvate raamatute ilmumine. 1929 töötas komisjon (Andres Mathiesen, Edmund rahvuspark Ameerika Ühendriikides (1872), Saksamaa Spohr, Artur Luha, Gustav Vilberg (Vilbaste)) 1947 moodustati 7 jahikeeluala: Vigala, Matsalu, linnukaitseseadus (1888) Nimetamata on jäänud nüüdisajal aktiivselt välja esimese looduskaitseseaduse projekti. Vilsandi, KursiKärevere, Tudulinna, Kuressaare ja 9 rahvusparki Rootsis (1909). tegutsevad isikud ning vaid põgusalt on käsitletud See ei leidnud valitsuse heakskiitu, sest kardeti lahed ja Vooremaa järved.
Läänemeri https://svs.gsfc.nasa.gov/cgi-bin/details.cgi?aid=4573 Läänemere nimetus Üldandmed • Läänemeri on sisemeri, mis on Põhjamerega ühendatud Taani väinade kaudu • Suuremad lahed on Põhjalaht, Soome laht ja Liivi laht • Suuremad saared on Sjaelland, Gotland, Fyn, Saaremaa, Öland • Läänemerd ümbritseb 9 riiki Läänemere osad Soome laht Põhjalaht Liivi laht Landsorti süvik (459 m). Läänemere valgala Soome lahe valgala Valgla ehk valgala on maa-ala, millelt vesi suuremasse veekogusse voolab. • Valgla ehk valgala on maa-ala, millelt vesi suuremasse veekogusse voolab. Läänemeri jääajajärgsel ajal • Läänemere arengustaadiumid on saanud oma nimetused tüüpiliste limuseliikide järgi. Läänemere arengustaadiumid lk.
Läänemeri https://svs.gsfc.nasa.gov/cgi-bin/details.cgi?aid=4573 Läänemere nimetus Üldandmed • Läänemeri on sisemeri, mis on Põhjamerega ühendatud Taani väinade kaudu • Suuremad lahed on Põhjalaht, Soome laht ja Liivi laht • Suuremad saared on Sjaelland, Gotland, Fyn, Saaremaa, Öland • Läänemerd ümbritseb 9 riiki Läänemere osad Soome laht Põhjalaht Liivi laht Landsorti süvik (459 m). Läänemere valgala Soome lahe valgala Valgla ehk valgala on maa-ala, millelt vesi suuremasse veekogusse voolab. • Valgla ehk valgala on maa-ala, millelt vesi suuremasse veekogusse voolab. Läänemeri jääajajärgsel ajal • Läänemere arengustaadiumid on saanud oma nimetused tüüpiliste limuseliikide järgi. Läänemere arengustaadiumid lk.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid