Puit - Viimistlus (0)

Materjaliteadus - Materjaliõpetus

5 VÄGA HEA

Puit Viimistlus …
Puit .

Et puit on taastuv loodusvara , siis on selle kasutamine toorainena loodusressursside säästmise seisukohast üsna tähtis. Puit on ka ehismaterjal – erinevate puiduliikide , viimistlusmaterjalide ja tehnoloogiate kombineerismiel on võimalik saada väga laias valikus dekoratiivseid lahendusi. Lisaks sellele on puidul ka teisi tähendusi .
Kõikidel puiduliikidel on teatud ühistunnused : aastarõngad, malts - ja lülipuit , sooned jne..
Üks tähtsamaid puidu välistunnuseid on selle jagunemine lõli- ja maltspuiduks. Maltspuiduks nim. välimist heledamat osa ja lülipuiduks sisemist tumenenud osa. Kui malts- ja lülipuitu on võimalik eristada, on tegemist lüliga puiduliigiga. Lüliga puiduliikideks on mänd , lehis, jugapuu, kadakas , tamm, saar, künnapuu, jalakas , kreeka pähklipuu , paju, pappel , pihlakas jt…
OKASPUIT

Okaspuidule on iseloomulik pleekimine päikesevalgusest tulenevate UV- kiirte mõjul.

Viim. Materjalid

Pindade ettevalmist

Viim. Tehnoloogilised

Viim. Seaded

Viim. Kambrid .e. ruumid

Kuivamine ja kuivatid

Käitlemine ja ohutushoid

Keskkonnakaitse .
Lihvimine .

Et puitu üldse viimistleda saaks siis tuleb seda lihvida. Lihvimine on üksolulisemaid puidu eeltöötlemisi enne viimistlusmaterjali pealekandmist.

Lihvimisest sõltub viimistluse kvaliteet kui ka viimistlusmaterjali kulu. Lihvimise eesmärgiks on eemaldada defektid tasandada pinda ja lihvida maha ülestõusnud puidukiud .

Lihvpaber koosneb paberalusest, millele on liimitud abarasiivaine terad .
Enne paberalusele liimimist abrasiivaine terad purustatakse ja sõelutakse ettenähtud suuruseni.
Terade suurust ja avade arvu sõela üle tolli kohta isel. Numbrite (100, 120, 150, 180 jne..) abil.
Mida suurem on number, seda rohkem on sõelal avasid tolli kohta ning seda väiksemad on lihvpaberi terad .
Abrasiivainena kasutatakse nii looduslike kui ka tehismaterjale. Tehisabrasiivid on kõvemad ning nende kasutamine on laiemalt levinud. Et saada parem pinna kvaliteet siis tuleks lihvida peeneteralisema materjaliga . Siinkohal tooks ühe näite lihvpingist ja selle tehnilistest admetest :

Kahjulikud kemikaalid . – ained ja valmistised mis sissehingamisel allaneelamisel või läbi naha imendunud võivad põhjustada surma või tervisekahjustuse .
Sööbivad kemikaalid – ained ja valmistised, mis kokkupuutumisel eluskoega võivad selle hävitada
Ärritavad kemikaalid – ained ja valmistised, mis ei ole sööbivad ja mis lühiajalisel, pikaajalisel või korduval kokkupuutumisel võivad põhjustada naha- ja limaskestapõletikku
Ülitundlikust põhjustavad (sensibiliseerivad kemikaalid) – ained ja valmistsised, mis sissehingamisel või läbi naha imendumisel võivad põhjustada ülitundlikkuse nii, et järgnevad kokkupuuted kemikaalidega võivad põhjustada tervisekahjustuse
Kanserogeensed kemikaalid – ained ja valmistised, mis sissehingamisel, allaneelamisel või läbi naha imendumisel võivad põhjustada vähktõppe haigestumist või suurendada selle haiguse esinemissagedust
Mutageensed kemikaalid – ained ja valmistised mis sissehingamisel allaneelamisel või läbi naha imendumisel võivad esile kutsuda geeni muutusi või suurendada nende esinemissagedust .
Tetratogeensed ja/ või reproduktiivset funktsiooni kahjustavad kemikaalid – ained ja valmistised, mis sissehingamisel allaneelamisel või läbi naha imendumisel võivad esile kutsuda mittepärilike kaasasündinud väärarenguid või suurendada nende esinemissagedust ja /või esile kutsuda meeste ja naiste paljunemisorganite talituse või paljunemisvõime häired
Keskkonnaohtlikud kemikaalid – ained ja valmistised, mis keskkonda sattumisel võivad põhjustada kohest või hilisemat keskkonna või selle osa kahjustust .

§ 1. Määruse reguleerimisala
Määrus sätestab tulekahju ja selle ohu vältimiseks ehitisele ja selle osale esitatavad nõuded (edaspidi tuleohutusnõuded).
§ 2. Olulised tuleohutusnõuded
(1) Olulisteks tuleohutusnõueteks loetakse nõudeid, mis tagavad, et võimaliku tulekahju puhkemise korral:
1) säilib ettenähtud aja jooksul ehitise kandevõime ;
2) on ehitises tule tekkimine ja levik takistatud;
3) on ehitises suitsu tekkimine ja levik takistatud;
4) on tule levik ehitisest naaberehitisele takistatud;
5) on inimestel võimalik ehitisest evakueeruda;
6) on võimalik inimesi ehitisest evakueerida;
7) on arvestatud päästemeeskondade ohutuse ja nende tegutsemisvõimalustega.
(2) Olulised tuleohutusnõuded peavad olema täidetud kogu ehitise kasutusaja vältel.
(3) Ehitise ja selle osa vastavus olulistele tuleohutusnõuetele loetakse tõendatuks, kui on arvestatud tulekahju puhkemise korral võimalikku inimeste evakuatsiooni ja varakahjude minimeerimist ning tulekahjuga seotud võimalikku kahju avalikkusele, sealhulgas keskkonnale ning kui:
1) ehitis ja selle osa vastavad käesoleva määrusega ettenähtud piirväärtustele või
2) ehitis ja selle osa vastavad asjakohasele tehnilisele normile või
3) ehitis ja selle osa vastavad asjakohasele standardile või
4) arvutuslikul, analüütilisel või muul usaldusväärsel viisil on tõestatud ehitise vastavus olulistele tuleohutusnõuetele, kusjuures on arvestatud tulekahju võimaliku puhkemise ja kustutamisega.
(4) Asjakohaseks tehniliseks normiks ja standardiks käesoleva määruse tähenduses loetakse tehniline norm või standard, mille järgimine tagab oluliste tuleohutusnõuete täitmise.
(5) Ehitis, mille suhtes kohaldatakse määruses toodud erisusi, peab vastama olulistele tuleohutusnõuetele.
§ 3. Olulistest tuleohutusnõuetest tingitud ehitisele esitatavad nõuded
(1) Lisades 1–9 on toodud ehitisele või selle osadele oluliste tuleohutusnõuete täitmiseks esitatavad nõuded järgmiste näitajate osas:
1) korrused, sealhulgas maapealsed korrused ja maa-alused korrused (keldrikorrused), kusjuures maapealsete korruste korral on kasutatud mõistet korruseline;
2) suurus, sealhulgas kõrgus ja pindala;
3) tuletõkkesektsioonid;
4) ehitist kasutavate inimeste (edaspidi kasutajad) arv;
5) evakuatsioon;
6) tulepüsivus;
7) tuletundlikkus;
8) ehitise kasutamise otstarbed.
(2) Tuletõkkesektsioonina käsitatakse käesoleva määruse tähenduses ehitise osa, mis on teistest ehitise osadest eraldatud nii, et tule levik välja- ja sissepoole seda ehitise osa on ettenähtud aja jooksul takistatud, kusjuures selline ehitise osa võib hõlmata ühte või mitut korrust.
(3) Kui ehitises või selle tuletõkkesektsioonis on automaatne tulekahjusignalisatsioon, võivad nõuded tuletõkkesektsiooni pindala ja kasutajate arvu osas erineda määruses nimetatud nõuetest, kui põlemiskoormus tuletõkkesektsioonis on alla 600 MJ/m2 .
(4) Kui ehitises või selle tuletõkkesektsioonis on automaatne tulekustutussüsteem, võivad määruses nimetatud nõuetest erineda nõuded:
1) tuletõkkesektsiooni pindalale;
2) evakuatsioonitee pikkusele;
3) kande- ja jäigastavate konstruktsioonide (edaspidi kandekonstruktsioon ) tulepüsivusele;
4) tuletõkkesektsiooni konstruktsioonide tulepüsivusele;
5) konstruktsioonide tuletundlikkusele;
6) tule naaberehitisele leviku takistamisele.
(5) Kui ehitisse või selle tuletõkkesektsiooni paigaldatakse lisaks automaatsele tulekahjusignalisatsioonisüsteemile automaatne suitsu eemaldamise seadmestik, mis tegevusse rakendumisel annab tulekahjuteate, siis võivad lõikes 3 ja lisades nimetatud nõuded erineda nõuetest evakuatsioonitee osas.
(6) Lõigetes 3 ja 5 nimetatud nõudeid ei kohaldata lisas 1 toodud kasutusviiside (edaspidi ehitise kasutusviis) loetelus II ja III kasutusviisiga ehitiste osas.
§ 4. Ehitise tuleohutuse määramine
(1) Ehitise või selle osa tuleohutuse määravad ehitise kasutamise otstarve, korruste arv ja pindala, ehitise kõrgus, tuletõkkesektsiooni pindala, kasutajate arv, põlemiskoormus ja ehitises toimuva tegevuse tuleohtlikkus.
(2) Ehitise või selle osa tuleohutuse näitajateks on tuletundlikkus ja tulepüsivus.
(3) Ehitised ja selle osad jaotatakse tuleohutusest lähtuvalt järgmiselt:
1) tulekindel (tähis TP1) – ehitise kandekonstruktsioon ei tohi ettenähtud aja jooksul tulekahjus variseda, kusjuures üldjuhul sellise ehitise kandekonstruktsioon tulekahjus ei varise;
2) tuldtakistav (tähis TP2) – ehitise kandekonstruktsioon ei tohi ettenähtud aja jooksul tulekahjus variseda, kusjuures ettenähtud aeg on lühem tulekindla ehitise suhtes ettenähtud ajast;
3) tuldkartev (tähis TP3) – ehitise kandekonstruktsioonile ei seata nõudeid kandekonstruktsiooni tulepüsivuse suhtes.
(4) Ühe ehitise erinevad osad võivad olla korraga tulekindlad, tuldtakistavad või tuldkartvad tingimusel, et tule levik on takistatud tulemüüriga ja tulemüüris olevaid uksi ei ole kavandatud kasutada tulekahju korral evakuatsioonipääsuna.
(5) Korruste arvu, kõrguse, pindala ja inimeste arvu piirangud TP2- ja TP3-klassi hoonetes on toodud lisas 2, kusjuures TP1-klassi kuuluvatele hoonetele korruste arvu, kõrguse, pindala ja inimeste arvu piiranguid ei sätestata.
(6) Kui TP2- või TP3-klassi kuuluvas hoones on erinevaid ehitise kasutusviisile vastavaid ruume, siis hoone tuleohutust arvestatakse tervikuna .
(7) TP2- või TP3-klassi kuuluva kahekorruselise hoone kasutajate arvu piirangud rakenduvad juhul, kui ehitise kasutusviisile vastavad ruumid on paigutatud täielikult või osaliselt hoone teisele korrusele. Kui sellised ruumid asuvad ainult esimesel korrusel, võib rakendada ühekorruselise hoone suhtes kehtivaid piiranguid.
§ 10. Tuletõkkesektsioon
(1) Ehitis peab tule ja suitsu levimise takistamiseks, evakuatsiooni tagamiseks, päästetööde kergendamiseks ning varakahjude piiramiseks olema jaotatud tuletõkkesektsioonideks.
(2) Tuletõkkesektsioon võib koosneda seintest, põrandatest, lagedest, sealhulgas vahelagedest, katuslagedest, ripplagedest, ustest, akendest, tuletõkkeklappidest, läbiviigu avatäidetest ja teistest ehitise osadest.
(3) Tuletõkkesektsioonid moodustatakse:
1) korruste kaupa;
2) pindala järgi;
3) ehitise kasutamisotstarbe järgi.
(4) Tuletõkkesektsioon peab olema ehitatud nii, et tule levimine ühest tuletõkkesektsioonist teise on ettenähtud aja jooksul takistatud.
(5) Erineva kasutamisotstarbega ehitise osad võivad kuuluda ühte tuletõkkesektsiooni tingimusel, et see ei vähenda kasutajate turvalisust ega suurenda tulekahju leviku ohtu, kusjuures tuletõkkesektsioon võib hõlmata mitut ehitise korrust, välja arvatud II ja III kasutusviisiga ehitiste korral.
Lakk – on vedelik, mille kuivamisel moodustub kelme. Lakk sisaldab peale kelmet moodustava aine orgaanilist lahustit ja muid komponente.
Lateks – on üldnimetus polümeersetest peenosakestest vesikeskkonnas moodustunud stabiilsele pihussüsteemile (emulsioonile). Päritolult võivad lateksid olla nii looduslikud kui sünteetilised.
Mõistet "lateks" võidakse mõelda kitsamalt:

Lateks ehk piimmahl on botaanikas teatud taimedes olev piimjas vedelik.
Lateks on mingist kautšukipuust (näiteks brasiilia heveast) eritunud vedelik ( emulsioon ), mis koaguleerudes muutub kautšukiks.
Lateks on sünteetiline kautšukitaoline ühend, mida kasutatakse paberitööstuses.

Lateksvärv – Värvid, mille sideaineks on väikeste piisakeste kujul vees dispergeeritud .e. hajutatud polümeer ( nt. polüvinüülatsetaat .e. PVA, akrülaat , eelnimetatute baasil moodustatud kopolümeer jne). Emulgaator hoiab polümeeri osakesi vees hõljuvatena ning takistab neid üksteise külge kleepumast
Lõppviimistlus .

Pindade lõplik värvimine või lakkimine

Läikeaste
Pindade läiget mõõdetakse spetsiaalsete standarditega määratud metoodikate abil ning väljendatakse arvuliste suuruse – läikeastmete – abil . Vastavalt läikeastmetele on värvkatted ja lakitud pinnad jaotatud läikerühmadesse .

0 kuni 5 – täismatt
6 kuni 10 – matt
11 kuni 30 – poolmatt
31 kuni 60 – poolläikiv
61 kuni 90 – läikiv .

Lahjendi .

Lenduv vedelik, mida lisatakse värvile sobiva viskoossuse saamiseks ( vähendab viskoossust ) . Näiteks lakibensiin , tärpentin või vesi

Linaõli (toorlinaõli )

Linaseemnetest pressitud või leotatud aeglaselt kuivav õli. Esineb mitut liiki lina toorõli : külmpressitud, kuumpressitud ja lahustiga ekstraheeritud .

Viimistlusmaterjalid
Milleks on vaja puittooteid viimistleda :

Kaitsta pindasid keskkonna kahjustava

mõju (niiskus, tolm jne.) eest

Anda pindadele suurem kulumiskindlus
Kaitsta pinda päikese UV-kiirguse

pleegitava mõju eest

Anda toodetele teatud esteetiline välimus

Puitpindade ettevalmistamine
Viimistlemiseks

Enne viimistlemist tuleb parandada

võimalikud pinnadefektid ( lõhed ,
kildumised)
Defektide parandamiseks kasutatakse
erinevaid pahtleid
Lihvimine

Viimistletavad pinnad peavad olema

lihvitud sobiva pinnasileduse
saavutamiseks

Lihvimine peab olema eemaldanud

eelneva mehhaanilise töötlemise jäljed

Liiga jämeda teralisusega lihvitud pind

imeb liiga palju peitsi , pind saab tume;
samuti on laki kulu suur.

Viimane lihvimine peaks olema

teralisusega 150..180
Pindade puhtus

Viimistlusmaterjali parema nakkumise

saavutamiseks aluspinnaga tuleb pind
puhastada tolmust, rasvast, õlidest,
silikoonist jne.

Puidus sisalduv vaik põhjustab probleeme

viimistlemisel. Detailide seismisel ilma
viimistluseta tõuseb vaik pinnale
Viimistlemine peaks toimuma võimalikult
kiiresti peale viimast lihvimist

Vaik tõuseb pinnale – peits ei märga pinda

korrektselt, lakk ei nakku korrektselt

Võimalik niiskuse muutus põhjustab

kaardumist, mis raskendab viimistlemist
(valtsmasinate puhul)

Tolm koguneb viimistletavatele pindadele
Seetõttu on viimistlusliinid koostatud

reeglina nii, et esimene seade on lihvpink
Viimistlusmaterjalide koostis
Laias laastus koosnevad kõik viimistlusmaterjalid
samadest komponentidest :

Sideaine ehk kilemoodustaja
Lahusti
Vedeldi

Pigment ehk tooniv aine

Lisandid omaduste parandamiseks

Sideaine ehk kilemoodustaja

Sideaine on viimistlusmaterjali tähtsaim

komponent - sideaine omadused
määravad viimistlusmaterjali omadused

Sideained on looduslikud või sünteetilised

ained, mis on võimelised adhesiooni abil
kinnituma aluspinnale ja moodustama seal
kaitsva kile
Sideained kõvenevad :

Õhuhapniku toimel (kuivavad õlid ja

värnitsad)

Keemilise rektsiooni toimel ( vaigud )
Lahusti lendumise teel ( nitrotselluloos )

Kilemoodustajad jagunevad kolme gruppi :

Kuivavad õlid ja värnitsad
Looduslikud ja sünteetilised vaigud
Nitrotselluloos

Kuivavad õlid ja värnitsad

Taimse päritoluga õlid, mis õhuhapniku

toimel kõvenevad moodustades katva kile

Tekkinud kile ei lahustu vees ega piirituses

Vastavalt toorainele, mille seemnetest õli
on pressitud :

Linaseemneõli
Kanepiõli

Värnitsad

Kuivamise kiirendamiseks töödeldakse

looduslikke õlisid kõrge temperatuuriga,
saadakse nn. värnitsad

naturaalvärnits – saadakse toorõli

kuumutamisel koos sikatiividega

Sikatiiv – kuivamise kiirendaja, keemiliselt

metallioksiid
Looduslikud vaigud

Loodusliku päritoluga vaigud, mis

lahustatakse lahustis ja kantakse peale
lakina või polituurina
Näited :

Sellak – teatud troopiliste putukate

elutegevuse jäägid

Kampol – okaspuu vaigust

Sünteetilised vaigud
Keemiliselt kõvenevad materjalid

Happelise kõvendajaga lakid (AC)
Polüesterlakid
Polüuretaanlakid
Ultraviolettkiirguse toimel kõvenevad lakid
Vesialuselised lakid

Happelise kõvenemisega lakid

Sideaineks on alküüd ja amiinvaik, mida

on modifitseeritud nitrotselluloosiga

Katalüsaatoriks on hape
Katalüsaatori toimel vaik polükondenseerub
Samal ajal lahusti lendub ja saadakse

tugev lakkkate
Eelised :

Kiire kuivamine
Hea kattevõime
Saadud pinna suur kemikaalikindlus ja

Kulumiskindlus

Kõrge kuivainesisaldus

Puudused :

Kuivamise käigus eraldub formaldehüüdi

Polüesterlakid

Materjalid polüestervaigu baasil

 Polümeriseeruvad kõvendajate toimel
Eelised :
 Kuivainesisaldus väga suur
 Puudused :
 Valmis töösegu väga lühike eluiga
Polüuretaanlakid
 Kahekomponentsed lahustipõhjalised
materjalid
Eelised :
 Suur vastupidavus niiskusele ja
kemikaalidele
 Suur mehhaaniline vastupidavus
 Puudused :
 Suhteliselt kallid
UV-kõvenevad lakid
 Materjalid, mis kõvenevad ultraviolettkiirguse
toimel
 Sideaineks on akrülaat, millele on lisatud
fotoinitsiaatorit,
 Fotoinitsiaator mis käivitab
polümeriseerumisprotsessi
Eelised :
 Suur kuivainesisaldus
 Ei sisalda lahusteid
 Kõvenemine on väga kiire
 Saadud pind on kemikaalikindel ja
kulumiskindel
Puudused :
 Saab kanda peale ainult valtsidega
 Suhteliselt kallid
Vesialuselised lakid (WB)
 Orgaanilise lahusti asemel on kasutatud
vett
 Sideaineks on enamasti akrülaat
 Sideaine moodustab veega emulsiooni või
dispersiooni
 Emulsioon – vedelik vedelikus
 Dispersioon – tahke aine vedelikus
Eelised :
 Ei sisalda lenduvaid ühendeid
Puudused :
 Suhteliselt kallid
 Suhteliselt madal keemiline vastupidavus ja
mehhaanilised näitajad
 Lakis sisalduv vesi tõstab pehmete
puuliikide (mänd) pinna üles. Seab kõrged
nõuded lihvimisele
Lakid, mis kõvenevad lahusti
aurustumisel
 Nitrotsellulooslakid
 Sideaineks on suure molekulmassiga
nitrotselluloos, mida on modifitseeritud
alküüdsideainega
 Saadud lakikile on pööratav – lahustiga
lahustatav
Eelised :
 Odav
 Lühike kuivamisaeg
 Kasutamislihtsus
Puudused :
 Madal kemikaalikindlus ja mehhaaniline
tugevus
 Väike kuivainesisaldus
Lahustid ja vedeldid
 Lahustid on keemilised ained, mis on
võimelised lahustama sideainet, et viia see
vedelasse olekusse
 Vedeldi on keemiline aine, mida kasutatakse
töösegu viskoossuse reguleerimiseks. Vedeldi ei
lahusta tingimata sideainet
 Liigitus on tinglik, kuna sama aine võib
erinevates olukordades olla kas lahusti või
vedeldi
 Põhimõte on selline, et vedeldina kasutada
odavamaid aineid kui lahustid
Lahustite omadused
 Lenduvus – vedelal kujul oleva lahusti
võime aurustuda
 Eristatakse : kiired, keskmised, aeglased
 Mida kiirema lenduvusega lahusti on, seda
kiiremini viimistlusmaterjal kuivab –
suurem tööviljakus
 Aeglane lahusti võimaldab
viimistlusmaterjalil paremini laiali valguda
Enamkasutatavad lahustid
 Vesialuselistes materjalides on lahustajaks
vesi
 Lahustibaasilistes materjalides
orgaanilised lahustid
Enamkasutatavad lahustid :
 Alkoholid
 Atsetaadid
 Ketoonid
 Aromaatsed ühendid
Lisaained
 Lisaainete ülesanne on anda viimistlusmaterjalidele
täiendavaid omadusi
Lisaained on :
 Plastifikaatorid
 Katalüsaatorid
 Täiteained
 Pigmendid
 Matistavad lisandid
Plastifikaator
 Plastifikaatorid – ained, mis suurendavad
polümeersete sideainete elastsust
Kasutatakse :
 Dibutüülftalaat
 Ditüleenglükool
 kastoorõli
Katalüsaatorid
 Katalüsaatorid on ained, mis muudavad
reaktsiooni kiirust, kuid mis ei kuulu
tekkinud ainete koostisse
Täiteained
 Täiteained on pulbrilised ained, mida
lisatakse viimistlusmaterjalisse kuivjäägi
suurendamiseks
Täiteainete omadused :
 Peavad olema keemiliselt inertsed
 Ei tohi lahustuda sideaines
 Ei tohi lahuses punduda
 Täiteainena kasutatakse :
 Kriit
 kaoliin
Pigmendid
 Pigmendid on värvained , mille lisamisel
sideainele saadakse värv
 Pigmendid on algselt pulbrilisel kujul, segades
neid sideainesse annavad nad värvile tooni
Pigmendi ülesandeks on anda viimistlusmaterjalile
 Sobiv toon
 Kattevõime
 Vastupidavus väliskeskkonna mõjudele
 Loodusliku päritoluga pigmendid –
looduslikud anorgaanilised materjalid,
millel on iseloomulik tugev värvus ( ooker ,
umbra)
 Sünteetilise päritoluga – keemised
ühendid, millel on iseloomulik tugev värvus
(titaanoksiid, pliioksiid – kõik annavad
valge värvi)
Matistavad lisandid
 Võimaldavad muuta viimistlusmaterjali
läiget (näit. aerosiil)
 Läike skaala 0..100 ühikut
 Täismatt 0..10
 Poolmatt 15..30
 Poolläikiv 30….
 Läikiv 80..100
Puidu viimistlemiseks kasutatavad
viimistlusmaterjalid
 Peitsid – keemilised ained puidu toonimiseks
 Lakid – läbipaistev pinnakate
 Lasuurid – toonitud lakk, mis annab
poolläbipaistva pinnakatte
 Värvid – suure pigmendisisaldusega
viimistlusmaterjal, mis annab täiskatva pinnakate
 Viimistlusõlid
 Viimistlusvahad
Peits
 Peitsid on keemilised ained, mida
kasutatakse puidule tooni andmiseks nii,
et puidu muster jääb nähtavale
Peits koosneb kahest komponendist :
 Tooniv aine
 Lahusti
Sõltuvalt kasutatud lahustist eristatakse :
 Vesipeitsid – vee baasil
 Lahustipeitsid – orgaaniliste lahustite
baasil (sisaldavad ka sideainet)
 Õlides lahustuvad peitsid
p Negatiivne/positiivne peitsimuster
 Kuna poorsem, samas heledam kevadpuit
imeb rohkem peitsi, muutub ta kokkuvõttes
tumedamaks kui sügispuit
 Seda nimetatakse negatiivseks peitsiks
 On välja töötatud ka sellised peitsid, mis
annavad positiivse mustri
Viimistlusmaterjalide kasutusomadusi
iseloomustatakse järgmiste näitajatega:
 Kuivainesisaldus
 Viskoossus
 Läige
 Eluiga
 Kulunorm
Kuivaine sisaldus
 Sideaine sisaldus massi, või
mahuprotsendina töösegus
 Mida suurem on kuivaine sisaldus, seda
väiksema kulunormiga saadakse vajalik
lakikihi paksus
Viskoossus
 Viimistlusaine voolavus
 Määratakse viskosimeetriga – kalibreeritud
avaga teatud mahuga anum
 Mõõdetakse aega sekundites, mis kulub
anuma tühjenemiseks
 Viskoossust saab reguleerida lahusti või
täiteaine lisamisega
Läige
 Viimistletud pinna võime peegeldada
valgust
 Mõõdetakse Gardneri kraadides
 Matt – läige alla 10
 Poolmatt - läige 10..35
 Poolläikiv – läige 35..60
 Läikiv – läige 60..80
 Kõrgläikiv – läige üle 80
 re Läiget reguleeritakse matistavate
komponentide lisamisega
 Töösegu peab töö käigus pidevalt
segama, et matistav lisand ei settiks
lakinõu põhja
Eluiga
 Valmis töösegu kasutusaeg
 Kui kõvendaja on segatud sideainega,
algab laki kõvenemine
Kulunorm
 Viimistlusmaterjali kulunorm on detaili
pinnale jääva sideaine kogus
 Ühik on g/m2
 Määratakse kaalumisega
 Kulunorm peab tagama vajaliku pinnakihi
paksuse
Viimistlusmaterjalide
pealekandmise viisid
 Pihustamine (õhkpihustamine, kõrgsurvepihustamine)
 Valamine (valamismasin, valukardin)
 Valtsidega pealekandmine
 Sissekastmine

.DOCX Laadi alla originaalfail 15 lk · .docx · 48 allalaadimist

5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.

~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-04-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti

48 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

HHeinmann Õppematerjali autor

Puit Viimistlus materjaliõpetus

Sarnased õppematerjalid

doc

Ehitise tuleohutus

1. Olulised tuleohutusnõuded § 2. Olulised tuleohutusnõuded (1) Olulisteks tuleohutusnõueteks loetakse nõudeid, mis tagavad, et võimaliku tulekahju puhkemise korral: 1) säilib ettenähtud aja jooksul ehitise kandevõime; 2) on ehitises tule tekkimine ja levik takistatud; 3) on ehitises suitsu tekkimine ja levik takistatud; 4) on tule levik ehitisest naaberehitisele takistatud; 5) on inimestel võimalik ehitisest evakueeruda; 6) on võimalik inimesi ehitisest evakueerida; 7) on arvestatud päästemeeskondade ohutuse ja nende tegutsemisvõimalustega. (2) Olulised tuleohutusnõuded peavad olema täidetud kogu ehitise kasutusaja vältel. (3) Ehitise ja selle osa vastavus olulistele tuleohutusnõuetele loetakse tõendatuks, kui on arvestatud tulekahju puhkemise korral võimalikku inimeste evakuatsiooni ja varakahjude minimeerimist ning tulekahjuga seotud võimalikku kahju avalikkusele, sealhulgas keskkonnale ning kui: 1) ehitis ja selle osa vastavad käesoleva määrusega

Ühiskond

docx

Ehitise tuleohutusnõuded

(keraamilised plaadid, kanalisatsiooni torud). Materjalide põlevust iseloomustatakse süttivusega. Eesti normides jaotatakse materjalid süttivuse seisukohalt põlevateks ja mittepõlevateks . Mittepõlevaks loetakse ehitusmaterjali, mis ei sütti ega eralda kuumenemisel olulisel määral suitsu või põlevaid gaase (näiteks kipskrohv, klaas, tellis, betoon). Põlevad on kõik need materjalid, mis ei täida eelpooltoodud nõudeid (impregneerimata puit, plastikud, kummid) . On levinud ka klassifikatsioon, mille järgi materjalid liigitatakse 3 kategooriasse: 1. Mittepõlevad ei sütti, ei põle, ei söestu ega hõõgu iseseisvalt ( looduslikud ja tehiskivi, mineraalsed kivimaterjalid ning metallid). 2. Raskelt põlevad, süttivad raskesti ja hõõguvad nind söestuvad ainult tulekolde juuresolekul. (TEPfibroliit; õlg ja roogmatt, mis on saviga segatud tihedus 900 kg/m3) või immutatud antipüreeniga (tuletõkkevahend, kasutatakse puidu

Ehitus

docx

Ehitise tuleohutusreeglid

VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Martin Hame Ehitise ohutusreeglid Referaat Võru Olulised tuleohutusnõuded (1) Olulisteks tuleohutusnõueteks loetakse nõudeid, mis tagavad, et võimaliku tulekahju puhkemise korral: 1) säilib ettenähtud aja jooksul ehitise kandevõime; 2) on ehitises tule tekkimine ja levik takistatud; 3) on ehitises suitsu tekkimine ja levik takistatud; 4) on tule levik ehitisest naaberehitisele takistatud; 5) on inimestel võimalik ehitisest evakueeruda; 6) on võimalik inimesi ehitisest evakueerida; 7) on arvestatud päästemeeskondade ohutuse ja nende tegutsemisvõimalustega. (2) Olulised tuleohutusnõuded peavad olema täidetud kogu ehitise kasutusaja vältel. (3) Ehitise ja selle osa vastavus olulistele tuleohutusnõuetele loetakse tõendatuks, kui on arvestatud tulekahju puhkemise korral v?

Ehitus alused

docx

Töö- ja keskkonnaohutus, tuleohutus, ohutustehnika.

ON MÕELDUD KASUTAMISEKS TÖÖ- JA KESKKONNAOHUTUST PUUDUTAVATES ÕPPEAINETES. KASUTATUD ON AVALIKKE LITSENSEERIMATA MATERJALE. TULI Tuli on kõrgel temperatuuril põlemisel leekide moodustumisel ilmnev nähtus, mille käigus eraldub valgust ja soojust. Tule tekkimise eelduseks on kütuse ja oksüdeerija olemasolu (näiteks õhuhapniku) ning süttimistemperatuuri ületamine Tulekahju (ka põleng) on kontrolli alt väljunud põlemine, mis kahjustab inimesi, nende vara või keskkonda. Tulekahju võib olla tekkinud juhuslikult või on keegi selle tahtlikult süüdanud. Tavalisemad tulekahju tekkimise põhjused on ettevaatamatu tulega ümberkäimine, potentsiaalselt tuleohtlike seadmete, ainete ja materjalide oskamatu käsitsemine, staatiline elekter, äike, tahtlik süütamine, isesüttimine jm. Tulekahjude kustutamisega tegeleb tuletõrje. Tulekahju on väljaspool spetsiaalset kollet toimuv kontrollimatu põlemine, mis kahjustab inimesi, nende vara või keskkonda. Tulekahju jaoks o

Keskkond

pdf

Konspekt tuleohutus

pottsepasavidest tooted (keraamilised plaadid, kanalisatsiooni torud). Materjalide põlevust (combustibility) iseloomustatakse süttivusega. Eesti normides jaotatakse materjalid süttivuse seisukohalt põlevateks ja mittepõlevateks . Mittepõlevaks loetakse ehitusmaterjali, mis ei sütti ega eralda kuumenemisel olulisel määral suitsu või põlevaid gaase (näiteks kipskrohv, klaas, tellis, betoon). Põlevad on kõik need materjalid, mis ei täida eelpooltoodud nõudeid (impregneerimata puit, plastikud, kummid) . On levinud ka klassifikatsioon, mille järgi materjalid liigitatakse 3 kategooriasse: 1. Mittepõlevad non-combustible - ei sütti, ei põle, ei söestu ega hõõgu iseseisvalt ( looduslikud ja tehiskivi, mineraalsed kivimaterjalid ning metallid). 2. Raskelt põlevad, hard-combustible süttivad raskesti ja hõõguvad nind söestuvad ainult tulekolde juuresolekul. (TEP-fibroliit; õlg- ja roogmatt, mis on saviga segatud tihedus 900 kg/m3) või immutatud antipüreeniga. 3

Ohutusõpetus

doc

Tuleohutus

Ehitusfüüsika

docx

Materjaliõpetus - Puiduteadus, materjaliõpetus

Koort võib kasutada nii küttena, kui ka keemiatööstuse toorainena. Juurestik Ülesanneteks on: *kinnitada puud pinnases ja hoida puud vertikaalses asendis *võtta pinnasest vett ja toitaineid ning juhtida neid tüvesse *säilitada puu jaoks vajalikke aineid Juurestik kõlbab tselluloosi valmistamiseks ja keemiatööstuse tooraineks. IV Puidu mikroskoopiline ehitus Puidu mikrostruktuuriks nimetatakse sellist ehitust, mis on nähtav ainult mikroskoobi abil, puit koosneb rakkudest, nagu kõik elavad asjad. V Puidu makroskoopiline ehitus See on puidu ehitus, mida võib uurida palja silmaga. Iga puuliigi puitu iseloomustavad teatud ehituse iseärasused, mis võimaldavad puuliikide eristamist puidu väliste tunnuste põhjal. Kuna puit on anisotroopne materjal, st. et tema ehitus ja omadused on eri suundades erinevad, on puidu lähemaks tundmaõppimiseks vajalik määrata puitu iseloomustavad põhisuunad.

Materjaliõpetus

docx

EHITISTE TULEOHUTUSNÕUDED

VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLUS Anna-Maria Türk EHITISTE TULEOHUTUSNÕUDED Referaat Juhendaja: Andres Aruväli Sissejuhatus Väikeelamutes on tulekahjude tekke peamine põhjus tulega hooletu ümberkäimine. Tuleohutusele tuleb mõelda juba enne ehituse alustamist, hiljem on tarvilike muudatuste tegemine väga kulukas, tihti ka võimatu. Majaehitajal on vajalik tunda tuleohutusalaseid mõisteid. Põlengu tekkimist tuleb ennetada. Selleks on koostatud projekteerimisnormide tuleohutust käsitlev osa, mis sätestab nõuded piksekaitseseadmetele, kütteseadmetele ja ehitusmaterjalidele, kasutusviisilt ohtlikumate elamu osade tule ja suitsu leviku tõkestamisele ning hoonetevahelisele kaugusele. Kui loetletud meetmed osutuvad ebapiisavaks, keskendutakse elamu tulepüsivusklassi tõstmisele, mis seab rangemad nõuded ehitusmaterjalide valikule. Referaadis räägime peamistest, tähtsamatest nõuetest mis on vajalikud ehiti

Ehituskorraldus

Rohkem sarnaseid