Puidu viimistlemine (0)

Kutsekool - Arhitektuur - Antiik mööbel ja restaureerimine

5 VÄGA HEA

HAABSALU KUTSEHARIDUSKESKUS
MR14
Carola Liiv
Viimistlemine
ÕPIMAPP
Juhendaja
Õpetaja Ülle Kübarsepp
Sisukord
Sissejuhatus 3
Tööde järjekord , materjali valik ja eeltööd viimistlusele 4
Erinevad viimistlusmaterjalid ja nende kasutus 5
VIIMISTLUSMATERJALID 6
LAKKIMISTINGIMUSED 7
KAITSVAD PEITSID 7
NITROLAKK 8
ŠELLAK 8
STANDARD ŠELLAK 8
VALGE ŠELLAK 8
LÄBIPAISTEV VIIMISTLUS 8
KOOLANE ŠELLAK 9
NIISKUSKINDEL ŠELLAK 9
PINTSLIGA PEALEKANTAV ŠELLAK 9
VÄRVID 9
VAHAD 11
SOOVITUSED 13
Ohutu kasutamine 13
KOKKUVÕTE 14
KASUTATUD MATERJAL 15

Sissejuhatus

Käesolev dokument on koostatud abiks neile, kes õpivad puit materjalide viimistlemist . Õpimapp annab kokkuvõtliku ülevaate viimistlusmaterjalide ja töövõtete kohta.
Viimistlemisel on praktiline otstarve, kuna see kaitseb puitu välistegurite eest ning aitab pinda hoida puhtana ning kergesti puhastada . Ennem kui viimistlemist alustada, on vaja teada kus eset kasutama hakatakse ning mida sellega tehakse, ja selle järgi saab valida õiged viimistlusvahendid.
Puitmaterjale viimistletakse selleks, et neid kaitsta väliskeskkonna tegurite eest (nagu seened, putukad, ussid , niiskus, tolm, tuul), anda tootele parem ja ilusam välimus ning muuta ta meeldivaks inimestele, kaitsta uv pleegitava kiirguse eest ja viimaseks viimistlemine kaitseb pindasid kulumise eest.

Tööde järjekord, materjali valik ja eeltööd viimistlusele

Vaatlemine ja pildistamine . Mööbli uurimine annab infot sellest, kui palju on selle originaalist säilinud. Kas on olemas kõik detailid ja kui mitte, siis mida oleks vaja uuesti teha.

Puhastamine. Suurema mustuse ja sodi eemaldamine, vastavalt vajadusele mööbli lahti võtmine. Seal juures valida kõige õigemad ja paremad puhastusmeetodid, mis sobivad just sellele esemele.

Otsustamine. Tuleb otsustada, kas saab ja kas on kasulik hakata seda eset restaureerima.

Puitpindade ettevalmistamine viimistluseks. Ennem viimistlemist tuleb parandada kõik lõhed ja killukohad. Vigade parandamiseks kasutatakse eritooni pahtleid, puiduparandused ja suuremad kohad tuleb plommida ning katki kulunud detailid asendada uutega.

Eelkarestus ja lihvimine . Viimistletavad pinnad peavad olema lihvitud , et saada sobiva siledusega pinda. Lihvimisega eemaldame ka mehaanilise töötluse jäljed. Lihvimise viimaseks astmeks on peeneteralise lihvpaberiga lihvida pind. Jämeda lihvpaberiga lihvitud pind imab endasse liiga palju lakke , peitse ning materjalikulu on kordades suurem. Viimane lihv võiks olla teravusega 150-200

Pindade puhastamine. Viimistlusmaterjali paremaks nakkumiseks peab pind olema puhas tolmust, rasvast, õlidest ja silikonist jne. Puidus sisalduv vaik võib kaa põjustada probleeme ( peits ei märga pinda ja lakk ei nakku korralikult) ning ilma viimistluseta võib vaik imbuda pinnale. Viimistlemine peaks toimuma võimalikult kiiresti peale lihvimist ja puhastamist.

Erinevad viimistlusmaterjalid ja nende kasutus

Osa viimistlusmaterjale imbub puitu ja teine osa kaitseb seda. Kui viimistlusmaterjal ei imbu korralikult siis annab viimistlus ainult osalise kaitse mädanike vastu ja ei kaitse puitu korralikult.
Kaitsekiht peab olema:

Hea nakkumisega
Elastne (puit deformeerub niiskes ja kuivas kohas erinevalt. Kaitsekiht peab kaitsma, et puit ja viimistluskihid selle peal ei praguneks)
Soojuskindel (Et ei tekiks kaardumist, kõmmeldumist ja kuivamislõhesid siis peavad puidu pealmised ja sisemised kihid kuivama ühtlase kiirusega)
Päikesekiirguse kindel (Kuna puit on 90% orgaaniline aine siis hakkab ta UV kiirguse mõjul lagunema ning lisaks kaotab ka värvust.)

Viimistlusmaterjale on nii värvituid (Värvaineta õlid , lakid ja šellakid), läbipaistvaid (Vähese värviga õlid, lakid ja šellakid), läbipaistmatuid (rohke värvaine sisaldusega värvid)
Viimistlusmaterjalid koosnevad põhiliset värvainetest, pigmentidest, kilemoodustajatest, lahustitest, vedeldajatest, plastifikaatoritest ja täiteainetest.
Värvaine lahustub ja kinnitub koheselt, kui kanda teda pinnale. Ta ei lase valgust läbi ja ei varja tekstuuri ning lahustub hästi. Värvained kuuluvad kahte gruppi. Looduslikud värvained on valguskindlad ja neid valmistatakse puukoorte keetmisel (nt tamm, kuusk, lepp , paju, õunapuu ), või savist , mille juurde lisatakse värvaine. Tehislikud värvained on orgaanilised ained, mida saadakse kivisöe tõrvast. Nad jagunevad omakorda kolme gruppi, milleks on aluseline, otsene ja happeline. Aluselised värvained lahustuvad vees ja piirituses. Enamasti leiavad need kasutust mööblitööstuses kuna ned lahustuvad hästi. Otsesed värvained on puukiudu värvivad vesilahused , mis ei ole valguskindlad ning nende värv aja jooksul tuhmub ja kulub. Happelised värvained on naatrium ja kaltsiumisool. Selle grupi värvained on naturaalse , heleda ja puhta tooniga. Pigmendid ehk värvimullad, on need mida jahvatatakse peenpulbriteks ja nende abil saavutatakse värvisegudes vajalik värv. Nad katavad hästi ja kaitsevad puitu ka valguse eest. Nad on mürgised ja leelisekindald ning segunevad veega hästi. Nad segunevad veel lakkides, värnitsas, lahustites ja muudes värvisegu koostisesse kuuluvate vedelikega. Päritolult on nad mineraalsed ja orgaanilised, samal viisil on nad ka tehislikud (alumiinium, tsinkvalge ja pronkspulber) naturaalsed on (kriit ja graniit ). Täitained on mineraalsed pulbrid, mida kasutatakse viimistlusmaterjali paksemaks tegemisel. Täitaineteks kasutatakse puidujahu, kriiti, jahvatatud talki, savimulda, alumiiniumoksiidi ja baariumsulfaati.

VIIMISTLUSMATERJALID

Nende ülesanne on kaitsta puitu välistegurite rikkuva mõju eest. Rikkuva mõjuga välistegurid : seened, kahjurid , UV- kiirgus, tuul, niiskus.
Viimistlusmaterjalide keemilised põhi- ja abimaterjalid: värvained, pigmendid, kilemoodustajad, lahustid , vedeldid, plastifikaatorid, täiteained.
Lakk - kilemoodustaja lahus orgaanilises lahustis või vees. Kuivades lahusti aurub ja pinnale moodustub tugev läbipaistev kile.
Enamus lakkidest värvitud, kuid esineb ka värvaine sisaldusega lakke. Lisades lakile värvimulda saame värvi.
Viimistluslakk- valmistatakse põhiliselt šellakist, mis lahustatakse piirituslakis. Pehmeneb kui teda uuesti lahustiga töödelda.
Kahekomponentne poluretaanlakk- kõvenemiseks tuleb vahetult enne lakkimist juurde segada kõvastit. Kuivades eraldub mürgiseid kaase. Saadakse aga väga tugev, kuumuse, alkohooli, kemikaali kindel, parim viimistluskilekile.
Akrüüllakid- koosnevad akrüülvaigust ja veest, mis moodustavad emulsiooni.
Sisaldavad vähesel määral lahusteid- ühendavad vaigu pärast vee aurumist tugevaks kileks.
Peale kandes on lakk piimjasvalge, kuid 2-etapilises aurustumisprotsessi tulemusel moodustub kuivades pinnale läbipaistev kile. Akrüüllakid on mittemürgised ja praktiliselt lõhnatud. Pintslid saab pesta tavalise kraaniveega
Kruntlakk - Ühekomponentne veepõhine aluslakk aplikaatori, rulli või pintsliga pealekandmiseks. Sealmaster on vähelõhnav veepõhine aluslakk, mida kasutatakse parkett - ja puitpõrandate kruntimiseks enne vesipõhiste pindlakkide pealekandmist .
Õlilakk - Õlilakid Traditsiooniline õlilakk koosneb fossiilsest puiduvaigust, linaseemneõlist ja tärpentinist. Tänapäeval asendavad looduslikke vaike sünteetilised, näiteks fenool -, alküüd- või polüuretaanvaigud ning lahustina kasutatakse lakibensiini. Õlilakid, mida nimetatakse sageli ka lahustipõhisteks lakkideks, kuivavad oksüdatsiooni tulemusel. Kui lahusti on aurustunud, reageerib õli õhus oleva hapnikuga ning muudab kuivanud lakipinna nii tugevaks, e see enam lakibensiiniga töötlemisel ei pehmene. Õli ja vaigu osakaal lakis mõjutab selle omadusi. Suure õlisisaldusega lakid on suhteliselt sitked, elastsed ja veekindlad. Vähem õli ja rohkem vaiku sisaldavad lakid kuivavad kiiremini, moodustavad kõvema kile ning võimaldavad pinna läikivamaks poleerida. Laki omadusi mõjutab ka vaigu valik
Lakkimine- kui on hea pooritäitelakk võib piisada vaid ühest vahelihvimisest, halvemal juhul tuleb teha lausa kolm kuni viis vahelihvimist.
Vahelihvimise vajalikus on tingitud vigade ja tolmukübemete eemaldamiseks kuivamise käigus ja karendada pinda.
Vahelihviga pind taas ühtlustatakse, ja muudetakse piisavalt karedaks järgmise kihi nakkumiseks.
Kui enne vahelihvimisi ei lasta lakil piisavalt kaua kuivada, ummistab see liivapaberi, tekivad hallid rullid ja töö on rikutud.
Siis tuleb lasta detailil ööpäev kuivada, kõik maha lihvida ja uuesti alustada.
Sega lakki enne kasutamist hoolikalt. Ühtlase toonierinevusteta lakipinna saamiseks sega värvimisnõusse valmis piisav kogus toonitud lakki. Laki vedeldamata lakiga õhukese kihina 1-2 korda pintsli või värvipihustiga. Laki lõplik toon sõltub puidu toonist, kõvadusest ja toonitud laki kihtide arvust. Ühtlase pinna saamiseks lakkida kogu pind alati ühes osas või suuremad pinnad paari laua kaupa.
Lakkidega viimistlemisel on võimalik anda puitpindadele mehaaniline ja keemiline vastupidavus, bioloogiline kaitse ning esteetiline välimus. Tänapäeva tehnoloogia võimaldab toota väga erinevate omadustega lakke. Valik on niivõrd mitmekesine , et kindlasti on võimalik iga töö jaoks leida sobiv lakk, valiku tegemiseks soovitame kasutada viimistlusmaterjale müüvate kaupluste töötajate nõuandeid, kes aitavad leida sobiva laki.

LAKKIMISTINGIMUSED

Lakitav pind peab olema puhas ja kuiv, õhutemperatuur +5 °С kuni +28 °С, suhteline õhuniiskus alla 80%.

KAITSVAD PEITSID

Kilemoodustajaga peitsid on oma olemuselt midagi välislakkide ja värvide vahepealset. Saadaval on nii lahusti-kui ka vesipõhised lakid. Enamik on poolläbipaistvad puiduvärvi või pastelsed viimistlusmaterjalid, kuid mõned on ka täiesti läbipaistmatud. Sellised lakid ei sarnane puidu sügavusse tungivate peitsidega, vaid on mõeldud põhiliselt välisuste ja aknaraamide toonimiseks ja
kaitseks.

NITROLAKK

Kuivab üksnes lahusti aurustumise teel. Pinnale moodustub kile, mis lahustub uuesti, kui seda mikrolahustiga töödelda. Seetõttu lahustub iga uuesti lisatud lakikiht osalt ka eelmise kihi, kõik lakikihid sulavad kokku ja moodustavad ühtse tugeva kile. Nitrolakk moodustab täiesti läbipaistva viimistluskihi, mis puidu värvust praktiliselt ei muuda. Lakk kuivab väga kiiresti – juba poole tunni pärast võib uue kihi peale panna. Ka tolmuga ei teki seetõttu probleeme. Nitrolakk jääb oma kuuma-, vee- ja kulumiskindluselt alla polüuretaan - ja külm kõvenevale lakile, kuid on vastupidavam kui šellak.

ŠELLAK

Metüülalkoholis lahustatud šellaki pealekandmise traditsioonilise meetodi omandamine on hädavajalik juhul, kui kavatsetakse antiikmööblit restaureerida. 19. sajandil oli šellak sama tavapärane viimistlusmaterjal nagu polüuretaanlakk tänapäeval. Kuigi šellakviimistlus on suhteliselt pehme ja seetõttu tundlik välismõjude suhtes, saadakse selle poleerimisel äärmiselt kauni läikega pind. See on üks atraktiivsemaid puiduviimistlusmeetodeid. Samas võib šellaki läiget vahatamise abil veidi summutada.

STANDARD ŠELLAK

Kõige levinum keskmise tumedusega pruun polituur valmistatakse oranžidest šellakihelvestest. See sobib tumedate lehtpuiduliikide viimistlemiseks ning kahvatute puiduliikide toonimiseks. Standardšellak on viimistlusmaterjalide kauplustes laialdaselt saadaval.

VALGE ŠELLAK

Pleegitatud šellakigraanulitest valmistatakse piimjasvalge polituur, mis sobib hästi heledate puiduliikide viimistlemiseks ja vaha alla krundiks. Kui tavalinevalge šellak on liiga pehme, võid osta segu, mis sisaldab tugevdavaid lisandeid. Kui valge šellak on üle kahe aasta seisnud, ei tarvitse see enam korralikul kõveneda.

LÄBIPAISTEV VIIMISTLUS

Šellak sisaldab vähesel määral vaha, mis alkoholi ei lahustu. Just vaha annab valgele šellakile tema piimja värvuse; teist tüüpi šellakitest sadestub ta aja jooksul välja. Valget šellakit pestakse petrooleumiga, mille tulemusel vaha lahustub. Nii saadakse viimistlusmaterjal, mis jätab peaaegu täiesti läbipistva kihi ega muuda puidu loomulikku värvust. Ka läbipaistva šellaki eluiga on umbes kaks aastat.

KOOLANE ŠELLAK

Kollase šellakiga katmisel saadakse ülikvaliteetne viimistlus. Kuigi suurem osa valmispoltuuridest on tehtud kvaliteetsetest šellakihelvestest, leidub ka tootjaid, kes kasutavad traditsioonilisi käsitsi toodetud šellakinööpe. Kollane šellak, millest on vaha eemaldatud, nn. läbipaistev kollane šellak, tekitab pinnale tugevama viimistluskihi. Granaatpunane šellak Sügava punakaspruuni tooniga šellakit kasutatakse mahagonile ja sellega sarnanevatele liikidele punase tooni lisamiseks. Eebenšellak Eebenšellakit, millega saadakse kõrgläikega pind, kasutatakse traditsiooniliselt klaverite viimistlemisel. Et see sisaldab musta peitsi , tuleb meeles pidada, et liigsel katmisel kipub viimistlus puidusüüd peitma.

NIISKUSKINDEL ŠELLAK

Kokkupuude niiskusega tekitab šellakiga viimistletud pinnale valged laigud. Valmistatakse spetsiaalseid polituure, mida võib kasutada ka niisketes tingimustes.

PINTSLIGA PEALEKANTAV ŠELLAK

Pintsliga pealekandmiseks mõeldud šellakpolituur sisaldab lisandeid, mis aeglustavad kuivamist, seega ei jää pintslitõmbed pinnal näha.

VÄRVID

Värv- saadud peenjahvatatud pulbri e pigmendi e värvimulla lisamisega lakile.
Lakk- kilemoodustaja lahus orgaanilises lahustis või vees.
Kuivades lahusti aurub ja pinnale moodustub tugev läbipaistev kile.
Lakkimisel kasutatakse kõikide kihtide puhul sama lakki ning seda kasutatakse läbipaistvaks viimistluseks. Traditsiooniline värvkate koosneb aga kolmest eritüüpi värvist ja on läbipaistmatu viimistlus. Enne esimese värvi peale kandmist kergitatakse puidukiud niisutades ja lihvitakse maha.
Värvimullad- ei lahustu värvisegude koostisse kuuluvates vedelikes , päritolult naturaalsed (mineraalsed- ohutud ) ja tehislikud (orgaanilised).
Naturaalsed - jahvatatud kriit (valged), mangaandioksiid(must), kraniit(hall), rauamennik(pruunikaspunane), ooker(kollane), sieena( punakaspruun ).
Tehispigmendid - tsinkvalge ja pliivalge (laevade tööstuses- mürgine), pliimennik(helepunane)-väga mürgine, kinamer(punane), ultramariin(sinine), alumiiniumpulber, pronkspulber.
Värvid liigituvad:
Krundid- katab puidu poorid ja moodustab järgmise kihi jaoks hästi nakkuva aluse
Lahustipõhine krunt- sõltuvalt värvist on valida valge või roos krundi, tahab kuivada kuni järgmise päevani.
Akrüülkrunt- kuigi veepõhine võib seda kasutada nii õli- kui ka akrüülvärvide all, tavaliselt kuivab umbes neli tundi.
Alumiiniumkrunt- loob ilmastiku kindla aluse.
Soovitatakse kasutada kõikide lehtpuuliikide (eriti õliste), vaiguste okaspuude, tumeda immutusainega töödeldud materjalide kruntimiseks.
Alusvärvid- kantakse peale kaks või kolm kihti, mis moodustab kaitsva värvikihi . On tihe ja matt värv.
Lahustipõhised alusvärvid- on valgeid, halle, piiratud arvul ka teisi toone, tahavad kuivada järgmise päevani. Seejärel võib pinna kuiva/ märja paberiga ideaalselt siledaks lihvida.
Akrüülalusvärvid- kuivavad nii kiiresti, et võib kõik värvikihid ühe päevaga peale kanda. Kuigi põhineb veel, võib seda katta nii lahusti kui ka veepõhise värviga. 3.pinnavärvid- annavad sileda , värvilise, poolmati või läikiva pinna.
Lahustipõhised värvid- enamik loob läikiva või poolläikiva pinna, puutekuiv kahe tunniga, täiesti kuiv järgmine päev. Sise- ja välisvärvidel tehakse harva vahet, kuid üldjuhul peetakseläikivaid ilmastikukindlamaks. Mittetilkuvad tiksotroopsed värvi ei tohi segada va kui on kaua seisnud, aga siis tuleb ootata kuna see uuesti geeliks muutub.
Ühekihiline värv- lahustipõhised, läikivad ja poolläikivad, ei nõua aluskihti.
Sobib vana värvi ja tugevate toonide katmiseks.
Tõhus pinnakatte saamiseks peab värviga katma suhteliselt paksult.
Akrüülvärvid - sarnanevad akrüüllakkidega, läikivad ja poolmatid aga jäävad alla lahustipõhistele värvidele. Jahedas ja niiskes ei pruugi korralikult kõveneda.
Kuivab kiiresti, ei ole mürgine ega süttiv.
Metallvärvid- toodetakse kuld-, hõbe -, vase-, pronksivärve, mis ettenähtud põhiliselt pildiraamide jm väikeste esemete värvimiseks.
Ei sisalda enamasti kilemootustajat. Vastupidavust võib suurendada õhukese lakikihiga.
Enne kasutamist segada põhjalikult ja kanda peale pehme värvipintsliga.
Lahusti põhised, akrüülalusel(vaigud), õlivärvid , nitrovärvid, pulbervärvid, kaseiinvärvid- sellist liigitamist nim liigitust koostise järgi.
Värvid ja lakid koosnevad samadest vaikudest ja lahustitest ning neil on palju sarnaseid
omadusi. Ainuke tõeline erinevus on et värvid sisaldavad ka pigment , mis varjavad puidu süü.
Seetõttu kasutatakse värve sagedamini odavamast lehtpuidust puusepatööde, okaspuidu ja
puitplaatide viimistlemiseks.
Traditsiooniline värvkate koosneb 3-st eri tüüpi värvist: esmane krundikiht katab puidu poorid ning moodustab järgmise kihi jaoks hästi
nakkuva aluse kaks või kolm kihti tihedat matti alusvärvi moodustavad kaitsekihi ning pealmine värvikiht loob värvilise poolmati või läikiva pinna
Värvikihtide jaotus töödeldaval pinnal

VAHAD

Puidu vahatamisel on väga pikaajalised traditsioonid. Ka antiikesemete restaureerijad
kasutavad seda meetodit väga tihti. See ei tähenda, et tänapäeval ei osataks vaha
suurepäraseid omadusi hinnata. Vahatamine on levinud eelkõige avatud pooridega
puiduliikide viimistlemisel ning laki ja šellaki katmisel.
Valmisvahad
võib jagada omaduste ja kasutamise alusel järgmistesse rühmadesse:
Vahapasta: Kõige levinum vaha on paks, mida müüakse plekkpurgis. Vahapasta kantakse pinnale kangaspadja või peene terasvillaga. Kasutatakse peamiselt teiste viimistlusmaterjalide katmiseks.
Vedel vaha: Suure pinna vahatamisel , nt uksepaneeli, on selleks tavaliselt kreemja
konsistentsiga vaha. Kanna peale pintsliga.
Põrandavaha: Vedel põrandavaha loob pinnale kulumiskindla kihi. Valmistatakse tavaliselt läbipaistvana.
Silikoonid: Vahadele lisatakse mõnikord silikoonõli, mis muudab vaha lihtsamini pealekantavaks ja poleeritavaks. Õli takistab teiste viimistlusmaterjalide nakkumist. Võib tekkida probleeme, kui tulevikus tahetakse pind uuesti viimistleda (ennetuseks võib kasutada vaha all krunti ). Kasutada siiski silikoonivaba vaha
Värvide pealekandmise viisid- pintseldades, värvirullid,- padjad, erinevate polaarsuste kasutamine, pihustamine .
Pintslid- lahustipõhise värvi pealekandmiseks sobivad tugevad, vastupidavad seaharjastest valmistatud pintslid (odavamad loomakarvade segust pintslid). Veepõhise värvi pealekandmiseks sobivad sünteetilised pintslid. Pintsli kvaliteedi hindamiseks pigista selle harjaseid oma sõrmede vahel- harjased peaksid paiknema tihedalt ja peale painutamist oma kuju kohe taastama . Harjased peavad olema tugevalt kinni metallivõrus, see omakorda varre küljes. Värvipadjad- hõlbustavad suurte pindade katmist. Enne padja kasutusele võttu harja seda riideharjaga, eemaldades võimalikud lahtised kiud. Pulbervärvi pealekandmise viisiks on erinevate polaarsuste kasutamine.
Viimistlusmatrjali pihustamine värvipüstoli abil- Pintsliga pealekandmisest palju kiirem, ja kui põhivõtted on selged, saavutatkse ka parem tulemus. Püstol pihustab vedela viimistlusmaterjali peene tolmuna puidu pinnale, kus see moodustab ühtlase pinna katte. Selleks piisab väikesest kompressorist ja peenseadistatavast värvipüstolist. Alumise paagiga püstol on mitmekülksem.
Päästikule vajutades avaneb suruõhu tee püstolisse, segunedes värvianumast imetud värviga.
Suuremahulised madalsurvepüstolid ei hajuta värvi liikselt ja võimaldavad seda seega kokku hoida.
Kõige õigem on katta pind, mitme õhukese viimistluskihiga, lastes korralikuilt kuivada hoolimata kiirest kuivamisajast. Enne järgmise kihi peale kandmist eemaldada vead ja tolmukübemed märja lihvpaberiga. Õhus hõljuva tolmu minimeerimiseks niisutada põrandat.
Püstoli seadistamine: Ava täielikult püstoli õhuregulaator ja seadista kompressori regulaator alguseks 30 peale. Seejärel sulge õhuregulaator.
Suuna püstol proovidetailist u 20 cm kaugusele ja ava pikkamööda materjalikoguse seadistuskruvi, kuni püstol hakkab pinnale värvi pihustama.
Kui seadistuskruvi on liiga lahti hakab pihustatud värv pinnal jooksma . Ja kui õhuklapp on täiesti kinni pihustab püstol värvi kitsa koonusena.
Sea sarved horisontaalseks ja ava õhuklapp, kuni moodustub lai vertikaaljälg.Katseta erinevaid seadistusi reguleerides õhuklappi.
Vabasta päästik, keera lukustusrõngas lahtisemaks, sea sarved vertikaalasendisse ja kinnita lukustusrängas- nüüd moodustub lai horisontaal jälg .
Püstoli suunamine- ühtlase pinna saamiseks peab püstolit suunama otse detailile ja liikuma tedailiga paraleelselt.
Ebaühtlane värvi jaotumine tekib rannet kaarjalt koos püstoliga liigutades- keskelt kattub siis värviga paksemalt, kui äärtest.
Vertikaalpinna viimistlemine- pihustuslehvik seadistatakse laiaks ja aseta kohakuti plaadi ülemise servaga.
Pihusta ühtlaselt, paraleelselt ja horisontaalselt ning päästikut vabastamata ühest servast teiseni.
Pihusta samal viisil vastassuunas , kattes eelmise jälje u 50% ulatuses (kata terve plaat samal viisil).
Horisontaalpinna viimistlemine- väikest plaati lihtsam viimistleda horisontaalsel pöördalusel.
Kasuta sama liigutusskeemi, mis vertikaal pinna suhtes, kuid püstol sea 45o nurga alla ja alusta enda poolsest äärest

SOOVITUSED

Toome välja mõned soovitused viimistlusmaterjalidega töötamiseks.

Viimistlusmaterjalide kasutamisel peab olema kursis toote kasutusjuhendiga ja ohutushoiuga.
Tööohutuse ja tuleohutuse kindlustamiseks peab töökoht olema puhas.
Enne viimistlemist kontrollida, et kasutatav materajal oleks sobiva tooniga ja läikega.
Viimistletav ese peab olema enne viimistlust korralikult ettevalmistatud ja tolmust puhastatud .
Viimistluse käigus ilmunud defektide parandamine on kulukas.
Lisage lakile kõvendit täpselt kasutusjuhendis ettenähtud koguses.
Töösegu valmistamiseks kasutada mõõtekanne.
Enne pealekandmist tuleb viimistlusmaterjal hoolikalt segada.
Kahekomponendilise viimistlusmaterjali kasutamisel tuleb tähelepanu pöörata kasutusajale.
Viimistluskihi paksus sõltub puidu kvaliteedist.
Vahelihvimine enne järgmise kihi pealekandmist teha pärast esimese kihi kuivamist.

Ohutu kasutamine

Puidu viimistlemisel järgida alljärgnevaid ohutusnõudeid:

Viimistlusmaterjalid on kergesti süttivad. Ära suitseta ja kasuta lahtist tuld viimistlemise ajal
Hoia kustutustekk ja tulekustuti käepärast
Ära hoia viimistlusmaterjale lastele kättesaadavas kohas.
Järgi tootja kasutusjuhiseid.
Töötamise ajal kasuta isikukaitsevahendeid.
Tööta hästi ventileeritud tööruumis.
Viimistlusmaterjali sattumisel silma või hingamisttedesse, pöördu kohe arsti poole.

KOKKUVÕTE

Antud tööd tehes sain teada erinevatest viimistlusmaterjalidest ja nende kasutamisest. Tööd teha oli väga huvitav, kuna ma ei teadnud paljude asjade olemasolust siis kui alustasin.

KASUTATUD MATERJAL

Aare Mehiste koostatud materjalid
http://www.vivacolor.ee/wp-content/uploads/2013/08/Lacquer-Extra-Semi-gloss_EST_16.06.2014_P.pdf
http://tempest.ee/tooted/viimistlemine
http://teeise.veski.eu/viimistlusmaterjalid/

.ODT Laadi alla originaalfail 15 lk · .odt · 60 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-01-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

60 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

_LoveAngel_ Õppematerjali autor

Antud materjal räägib töövahenditest ja töömeetoditest, millega ja kuidas puitu viimistleda. Sobib nii koolis õppijatele kui ka neile, kel on vaja kodus midagi parandada või üle värvida

puit värvid pahtlid restaureerimine parandamine puutöö viimistlus viimistlusmaterjal viimistlusmaterjalid püstol värvaine lakid

Sarnased õppematerjalid

docx

VIIMISTLEMINE

HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS MR-14 VIIMISTLEMINE Õpimapp Uuemõisa 2014 1 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Tööde järjekord, materjalide valik ja eeltööd viimistlusele 4 2. Erinevad viimistlusmaterjalid ja nende kasutamine 5 Täidised ja peitsid 7 Šellak 9

Ehitus

docx

Puidu viimistlemine ja viimistlused

TiitellehtSisukord · Sissejuhatus · Pinna ettevalmistus ja lihvimine · Puidu toonimine ja peitsi pealekandmine · Sellakiga viimistlemine · Lakkimine ja värvimine Sissejuhatus Järgnevalt on kirjutatud puidu viimistlusest ja viimistlemisel kasutavatest ainetest ja nende pealekandmisest ning nendele eelnevatele töödele. Puidu viimistlemine Peaaegu iga puidust eseme viimistlus on väga tähtis mis tahes viimistlusega oleks ka tegu, sest lõpp tulemus peab olema puhas ja ilus. Kui kvaliteetse värviga õnnestub peida väiksemaid ebatasasusi, siis lakkimisega halvasti töödeldud pinda ilusaks ei tee. Tavaliselt juba esimene lakikiht paljastab sellised defektid mida enne lakkimist jäid nähtamatuks ja ei tea ka kunagi kui hea materjal võib olla. Selleks ,et neid ebatasasusi peita siis selleks on palju materjale nagu näiteks

Kategoriseerimata

docx

Puit - Viimistlus

loodusressursside säästmise seisukohast üsna tähtis. Puit on ka ehismaterjal – erinevate puiduliikide, viimistlusmaterjalide ja tehnoloogiate kombineerismiel on võimalik saada väga laias valikus dekoratiivseid lahendusi. Lisaks sellele on puidul ka teisi tähendusi .  Kõikidel puiduliikidel on teatud ühistunnused : aastarõngad, malts- ja lülipuit, sooned jne..  Üks tähtsamaid puidu välistunnuseid on selle jagunemine lõli- ja maltspuiduks. Maltspuiduks nim. välimist heledamat osa ja lülipuiduks sisemist tumenenud osa. Kui malts- ja lülipuitu on võimalik eristada, on tegemist lüliga puiduliigiga. Lüliga puiduliikideks on mänd, lehis, jugapuu, kadakas, tamm, saar, künnapuu, jalakas, kreeka pähklipuu, paju, pappel, pihlakas jt…  OKASPUIT Okaspuidule on iseloomulik pleekimine päikesevalgusest tulenevate UV-

Materjaliõpetus

odp

Maalritööde esitlus

Pastale segatakse enne kasutamist juurde värnitsat, õlilakki või mõnd vedeldit.Õlivärve kasutatakse nii sise-kui ka välistöödel. Õlivärvid sobivad peaaegu igasuguste materjalide ja konstruktsioonide katmiseks Vesivärvideks nimetatakse kõiki värve, mille vedeldajaks on vesi Tsementvärv koosneb tsemendist, pigmendist ja veest, kasutatakse niisketes kohtades kivi-, krohvi-ja betoonpindade katmiseks Silikaatvärv üheks komponendiks on vesiklaas, kasutatakse peamiselt puidu tulekaitsevärvina Emulsioonvärv on lateksvärv või vesi- dispersioonvärv(VDV). Enamkasutatav värvi liik. Turustatakse tavaliselt valge pastana. Seda toonitakse soovi korral kaupluses või ehitusel. Neid saab veega lahjendada. Emulsioonvärvi kasutades saab mati pestava pinna, kasutatakse kõige rohkem sisetöödel seinte ja lagede katmiseks Liimvärvi saab kasutada ainult sisetöödel kuivades ruumides, annab pinnale nõrga värvikihi. Veekindluselt on kaseiinliim parem kui liimvärv

Maalritööd

doc

Tisleri eriala eksam

(puidurakkude teke on erinev aastalõikes- kiirem kevad-suvisel aastalõikel aeglasem sügis- talvisel...sellest tekivad aastarõngad, maltspuit, lülipuit) Aastarõngas- ühe kasvuperjoodi jooksul moodustunud eraldatava joonega puidukiht, mis koosneb suurtest kevadpuidu, mis alati väljaspool ja heledamad ning väikestest sügispuidu rakkudest, mis alati sees pool, tihedamad ja tumedamad- annavad tüvele tugevuse. (aastarõngaste järgi saab määrata tooriku säsi ja koorepoolset külge, puidu vanust, kasvutingimusi, olnud põuda jpm) Maltspuit-juhtkude,mööda seda liiguvad üles vees lahustunud mineraalsoolad e toormahlad- seega niiskem lülipuidust, ristlõikes vaadeldes puidu heledam koore poolne osa.(maltspuidu paksus on läbi kasvuperjoodi enam-vähem muutumatu, maltspuidulised- lülipuitu pole ültse märgata...haab, ksak, lepp) Lülipuit- puidu tugikude seega tugevam maltspuidust, ei osale aktiivselt elutegevuses, ristlõikes vaadeldes puidu keskmine tumedam osa..

Tisleri eriala

docx

Referaat Lakid

Kruntimine tõstab pinnalaki vastupidavust kulumisele ja kodukemikaalide toimele ning vähendab pinnalaki kulu. Lahustipõhised lakid nt. Celco Terra, Celco Prof Classic nõuavad vastavalt tootekirjeldusele lahustipõhist krunti, veepõhine lakk Celco Prof Solido veepõhist krunti Celco Prof Sealer. Jälgige et põrandamaterjal oleks enne lakkima asumist kuiv, niiskussisaldusega alla 15%. Pärast kruntimist lihvige põrandat kergelt peene liivapaberiga (tera suurus 120-150), vältimaks puidu võimalikust kerkimisest tekitatud krobelist panda. · Lakkimine Enne lakkimist valmistage ette toode, esmalt hoolikalt segades ning seejärel lastes umbes 15 minutit seista, et segamisest tekkinud võimalikud õhumullid kaoksid ning laki temperatuur ühtlustuks ruumi temperatuuriga. Valage lakk taarast korraga välja väikeste kogustena ja kandke pinnale pikkade ühtlaste tõmmetega lakipintsli või -rulli abil. Lakk kandke pinnale pikkade ühtlaste tõmmetega piki lauda.

Kategoriseerimata

docx

Pindade ettevalmistus

 vaigu eemaldamine  kruntimine  pinna värvimine värvainetega (toonimine)  pahteldamine Pahteldamise osa võib laias laastus jagada kolmeks:  paranduspahtliga pahteldamine  aluspahtliga pahteldamine  kattepahtliga pahteldamine ehk lauspahteldamine. Kiudude mahalihvimine Selleks, et tagada hea pind viimistlus materjalide peale kandmiseks on vajalik puidus olevate lahtiste kiudude maha lihvimine. See muudab puidu pinna ühtlaseks ja viimistlusmaterjale peale kandes(näiteks peitsides) jääb toon palju ühtlasem. Selleks kasutatakse erinevaid lihvmasinaid(lintlihvpink, trummelihvpink, taldlihv jne) või tehakse seda käsitsi. Liivapaberi jämedused sõltuvad puuliigist ja soovitavast lõpptulemusest. Tavaliselt 100-320 ISO. Abrasiivpaber ehk lihvpaber on abrasiivipulbriga kaetud paber pindade lihvimiseks. Enamkasutatavad lihvpaberid on nr 100, 120, 150, 180 ja 220.

Ehitus

odt

Ehitusviimistlus, mõisted

hermeetik). Sisetööl on laialdaselt kasutusel akrüülhermeetikud. Puhastusvahend kasutatakse eeltöötluse käigus värvitavate pindade puhastamiseks. Sobivaim on kasutada värvikauplustes müüdavaid ning spetsiaalselt selleks otstarbeks mõeldud puhastusainete kontsentraate. Väga hea on kasutada ka kaltsineeritud soodat. Sobivad ka sünteetilised puhastusvahendid, kuid nende puhul tekitab raskusi hilisem puhastusaine jääkide mahapesemine. Puidukaitsevahend mõeldud puidu dekoratiivseks viimistluseks või kaitseks puiduhaiguste ja ilmastikumõjude eest. Toodetakse nii vee kui ka lahustipõhiseid vahendeid. Imenduvad hästi, sisaldab hallituse, mädaniku jt puiduhaiguste ning seentevastaseid lisandeid. Enamasti moodustavad puidu pinnale soovitud värvitoonis või läbipaistva ja tekstuuri esiletoova katte. Puidu värvimine kuna niiskuse ning temperatuurikõikumiste mõjul muudab puit suures ulatuses oma

Ehitus

Rohkem sarnaseid