Lehtpuitu lõhastatakse ladvapoolsest otsast, okaspuud lõhastatakse kännupoolsest otsast. Lõhestamist alustatakse eelkõige aga okstest kaugemastotsast. Sellest kõigest oleneb lõhastatavus. Hästi lõhestatavad-tamm, okaspuud Keskmiselt lõhestatavad- saar, kask, haab Raskesti lõhastatavad-pihlakas, kännud, viljapuud 3.Puitkiudplaadid- valmistatud puu või muudest taimsetest kiududest koos spetsiaalsete lisanditega. Kasutatakse konstruktsiooni, viimistlus või isoleermaterjalina. Kõik puitkiudplaadid on süttivad materjalid. Tehnoloogiline protsess: a)toormaterjal töödeltakse laastudeks ja keedetakse 2% sööbenaatriumi lahuses. b)läbi keedetud ja pestud laastud töödeltakse kiudmassiks, millele lisatakse vett, parafiinemulsiooni (niiskuse vastane), antiseptikuid, antipüreene (seente v). c)ülikõvade plaatide valmistamiseks lisatakse veel tehisvaike. d)puidukiud liidetakse omavahel kuumuse ja surve abil.
*Männivaigust toodetakse tärpentiini ja kampolit. Lehis. Eestis kasvab sissetoodud liigina kasvatatakse tarbepuu saamise eesmärgil Vastupidiselt teistele okaspuudele langetab lehis vegetatsiooniperioodi lõpul okkad. Välimuselt sarnaneb lahise puit männi puidule. Lehis on lülipuiduline liik. Maltspuidu ja lülipuidu värvuse erinevus on väga suur. Aastarõngad on selgelt eristatavad. Puit sisaldab palju vaiku. Lehise puidu tugevus on kohalikest okaspuuliikidest kõige suurem. Kergest töödeldav. Suure vaigusisalduse tõttu ei saa immutada, viimistlemine on ka keeruline. Tihedus 550..640 kg/m3 Tõmbetugevus pikikiude 105 Mpa Survetugevus pikikiude 47..54 Mpa Kõvadus radiaalpinnal 340..360 Janka Lehisepuidu kasutusalad : *Kasutatakse kohtades kus on nõutud suur tugevus ja vastupidavus mädanikele.
sileduse saavutamiseks. Lihvimine peab olema eemaldanud eelneva mehaanilise töötlemise jäljed. Liiga jämeda teralisusega lihvitud pind imeb liiga palju peitsi, pind saab tume, samuti on laki kulu suur. Viimane lihvimine peaks olema teralisusega 150...180. 6. Pindade puhastamine. Viimistlusmaterjali parema nakkumise saavutamiseks alus- pinnaga tuleb pind puhastada tolmust, rasvast, õlidest, silikoonist jne. Puidus sisalduv vaik põhjustab probleeme (peits ei märga pinda korralikult, lakk ei nakku korrektselt) ning ilma viimistluseta tõuseb vaik pinnale. Viimistlemine peaks toimuma võimalikult kiiresti peale viimast lihvimist. Võimalik niiskuse muutus põhjustab kaardumist, mis raskendab viimistlemist. Tolm koguneb viimistlevatele pindadele. Seetõttu on viimistlusliinid koostatud reeglina nii, et esimene seade on lihvpink. 4 2
Kui poor on kitsa suuga alla võib jääda õhukott. Pooris võib olla adsorbeeritud vedelik (vesi) mis takistab liimi imbumist. Pinna võib karestada liivapaberi või abrasiivpulbriga. Liimi valik sõltub sellest, milliseid materjale on vaja ühendada ja millistes tingimuste ühendust kasutatakse, ei ole täiesti universaalset liimi. Liimi õiget valikut näitab proovikeha purunemine kui proovikeha puruneb liimikihi keskelt või liimikihi ja materjalikihi vahelt, siis on liim liiga nõrk või nakkub materjalidega halvasti. Keha purunemine peaks toimuma materjalikihi keskel, see näitab head tugevat liimühendust. Pilet 9 Võrrelge fenüülformaldehüüdvaikude novalaki ja resiidi füüsikalisi ja keemilisi omadusi lähtuvalt nende struktuurist. novalak, resiit Novalak ei sisalda aktiivseid rühmi, ilma krosslinkeri lisamiseta ei kõvene, resiit kõveneb katalüsaatoriga aga ka ilma temperatuuri tõstes. Liimide liigid
......................................................8 ŠELLAK..........................................................................................................................................8 STANDARD ŠELLAK....................................................................................................................8 VALGE ŠELLAK............................................................................................................................8 LÄBIPAISTEV VIIMISTLUS........................................................................................................8 KOOLANE ŠELLAK......................................................................................................................9 NIISKUSKINDEL ŠELLAK...........................................................................................................9 PINTSLIGA PEALEKANTAV ŠELLAK.......................................................................................9
Kuidas ristvineeri valmistatakse? Kus ristvineeri kasutatakse? Ristvineer on Treispooni lehtede kokkupressimisel saadud kihiline plaatmaterjal. Kihid on omavahel risti, kihtide arv on alati paaritu arv. Spooni paksus 1,4 mm. 33 Selgita mis materjal on puitlaastplaat. Kuidas puitlaastplaati valmistatakse? Kus puitlaastplaati kasutatakse? Puitlaastplaat saadakse sideainega (liimiga) segatud puitlaastude kuumpressimisel. Puitlaastplaat koosneb: Puitlaastud, Sideaine ehk liim karbamiidliim, 6..12 % kuivade laastude massist. Puitlaastplaadi valmistamiseks saadakse laastu : Ümarpuidu peenestamisel hakkuris, Saetööstuse kõrvalproduktina. Operatsioonid puitlaastplaadi valmistamisel. 1. Laastu kuivatamine 2. Laastu sõelumine jämedam laast sisekihiks, peenem laast pinnakihiks 3. Laastu segamine sideainega 4. Laastu puistamine laastukangaks 5. Pressimine 6. Jahutamine · Plaadi mõõtulõikus · Kalibreerimine.
Kuidas ristvineeri valmistatakse? Kus ristvineeri kasutatakse? Ristvineer on Treispooni lehtede kokkupressimisel saadud kihiline plaatmaterjal. Kihid on omavahel risti, kihtide arv on alati paaritu arv. Spooni paksus 1,4 mm. 33 Selgita mis materjal on puitlaastplaat. Kuidas puitlaastplaati valmistatakse? Kus puitlaastplaati kasutatakse? Puitlaastplaat saadakse sideainega (liimiga) segatud puitlaastude kuumpressimisel. Puitlaastplaat koosneb: Puitlaastud, Sideaine ehk liim – karbamiidliim, 6..12 % kuivade laastude massist. Puitlaastplaadi valmistamiseks saadakse laastu : Ümarpuidu peenestamisel hakkuris, Saetööstuse kõrvalproduktina. Operatsioonid puitlaastplaadi valmistamisel. 1. Laastu kuivatamine 2. Laastu sõelumine – jämedam laast sisekihiks, peenem laast pinnakihiks 3. Laastu segamine sideainega 4. Laastu puistamine laastukangaks 5. Pressimine 6. Jahutamine • Plaadi mõõtulõikus • Kalibreerimine.
saavutamiseks Lihvimine peab olema eemaldanud eelneva mehhaanilise töötlemise jäljed Liiga jämeda teralisusega lihvitud pind imeb liiga palju peitsi, pind saab tume; samuti on laki kulu suur. Viimane lihvimine peaks olema teralisusega 150..180 Pindade puhtus Viimistlusmaterjali parema nakkumise saavutamiseks aluspinnaga tuleb pind puhastada tolmust, rasvast, õlidest, silikoonist jne. Puidus sisalduv vaik põhjustab probleeme viimistlemisel. Detailide seismisel ilma viimistluseta tõuseb vaik pinnale Viimistlemine peaks toimuma võimalikult kiiresti peale viimast lihvimist Vaik tõuseb pinnale – peits ei märga pinda korrektselt, lakk ei nakku korrektselt Võimalik niiskuse muutus põhjustab kaardumist, mis raskendab viimistlemist (valtsmasinate puhul) Tolm koguneb viimistletavatele pindadele Seetõttu on viimistlusliinid koostatud
võib, et õlu või vein kulus munkadel muuks otstarbeks. Ent munakollase ja lahusti vahekord jäi igal juhul ja igal pool samaks. Tänapäeval mõistame tempera all niisiis värvi, mitte sideainet. Sideaineks on tänapäeval kunstlik emulsioon. Maal, mis oli vanasti munatemperaga teostatud, vajas ilmtingimata lakkimist, kuna värvid lahustusid vees veel pikka aega. Tänapäeval on värvaine koostises peale muna ja kaseiini veel kiirestikuivavad õlid ja vaigud, mis muudavad lakkimise mittevajalikuks. Seega ei pea tänapäeva kunstnik temperatehnikat kasutades pildi värvide säilimise huvides pooltki seda vaeva nägema mis ennemuiste. Kõige levinumad on praegusajal muna-, kaseiin- ja kummiaraabiktempera. Kuni õlivärvide täiustamiseni XV sajandil oli munatempera üks levinumaid maaliliike terves Euroopas. Õlimaali pealetungi mõjul unustati tempera mõneks ajaks ära, kuigi mitte eriti kauaks. XIX sajandi teisel poolel
kihiga n kile,ruberoid ja jäätakse 20-40 tunniks seisma. · Hiljem puit kuivatatakse,antisepimine suurendab puitkonstruktsioone märgatavalt. Puidu tulekaitse · Puidu süttimis temp ehk isesüttimine on umbes 220 c juures.puidu kaitsmiseks isesüttimise vastu võidakse kasutada järmisi võtteid · 1)puit kontstruktsioonid eemaldadakse kuumuse allikast mittesüttivad materjalid katikutega,katikuteks võib olla n:kipsplaadist karpkarkass,tsementlaast plaadid jne. · 2)puitkontruktsioonide krohvimine või vooderdamine mittesüttivate materjalidega · 3)puiduimmutamine antipüreenidega.antipüreenid on tuld tõkestavad ained,mis muudavad materjali raskesti süttivaks,nad on mitmesugused ammooniom ühendid. · 4)puidu värvimine puidukaitse värvidega-kus sideaineks on vesiklaas,täitaineks kasutatakse mitmesuguseid mineraalpulbreid ja lisaks pigmenti.värv tekitab puidule mineraalse kooriku mis eraldab ta õhuhapnikust.
Sisaldab 20-60% alkaane, 20-50% naftaleeni ning 5-25% areene, sh ka bitsüklilised. Petroolist on tehtud lambiõlid, lahustid, soojuskandjad, reaktiiv- ja raketikütused. Petroolil on suur põlemissoojus, ca 43MJ/kg ning kõrge leekpunkt, üle 28°C. Reaktiivkütuste olulised parameetrid on viskoossus, sest paralleelselt täidab ka määrimisfunktsiooni, fraktsioonikoostis, hangumistemperatuur on alles -60 °C, leekpunkt on ka üle 28°C, termooksüdatsiooni kindlus 150 °C juures, madal S, N ja O sisaldus, antioksüdantid (BHT, 4,4'-oksüdifenüülamiin), madal korrosiooni aktiivsus, V ja S sisaldus peab olema minimaalne. Klaaskiud on ühemõõtmeline klaas, mis on üsna painduv ning saab kangaks kududa. Seda valmistatakse pressides sula klaasimass läbi peente avada niitideks. Odavamat klaaskiudu saadakse sulaklaasi pinnalt niite tõmmates või suruõhku läbi sulaklaasi puhudes õhumullid haaravad klaasi niitidena kaasa
25. Milline on puidu kuivatanube kamberkuivatis? Temp. 80-100 kraadi, meetod on 5-10 päeva, olenevalt puidu paksusest, niiskus on 5-10%, seened hävinevad. 26. Milline kuivatusmeetod on kõige odavam ja milline kõige kallim? Kõige odavam on õhukuivatus ja kõige kallim on elektriline kuivatus. 27. Puidust saematerjalide jaotus? Freespalk, poolpalk, lauad, laag, pruss, latt. 28. Millised materjalid on hööveldatud ja millised freesitud? 29. Puidust plaadid ja vineerid? Isoleerplaadid, katteplaadid, jäikplaadid, puitlaastplaadid ja vineer. Vineer on õhukestest kihtidest ehk spoonidest kokku liimitud. Iga kiht eelnevaga risti. Paksus 4-30mm. 30. Termotöödeldud puidu eelised? Kahjulike eoste tapmine, puit värvub läbi, saab troopilise puidu nöo, kemikaale ei kasutata on ainult kuumutatud, niiskust saavutatakse 4%, eesti puit saab eksootilise välimuse. 31. Eksootilised puidud võrreldes kodumaistega?
kruntimine ja lakkimine. Enne immutamist harjake pind mustusest või muudest lahtistest osakestest puhtaks. Eelnevalt lakitud pindadelt eemaldage lahtine lakk kaabitsa, terasharja või värvieemaldusvahendiga. Eelnevalt värvitud pind puhastada kuni puhta puiduni. Eelnevalt läikiva lakiga kaetud pind tuleb nakke tagamiseks lihvpaberiga matiks lihvida.Hallitus ja samblik eemaldage pestes pinda puhastusvahendiga. Seejärel loputage pinda veega ning laske kuivada. Oksakohtadelt eemaldage vaik, vajadusel töödelge oksakohti spetsiaalse oksalakiga. Puitpinnad immutatakse üks kord puidukaitsekrundiga, kandes vahendit pinnale pintsliga nii, et aluspind jääb küllastunud. Eriti hoolikalt peab töötlema puitlaudise otsi. Puidukaitsekrundiga pinna töötlemine tagab puitu kaitsvate toimeainete imendumise sügavale puidu pinda. Nii välditakse hilisemaid puidukahjustuste probleeme, mida võivad tekitada UV-kiirgus, hallitusseened, puidukahjurid ja agressiivne keskkond.
22. Komposiidi tõmbeteim. Üheteljeline tõmbeteim on komposiitide katsetamisel kõige levinum. Selle abil määratakse elastsusmoodulit, tõmbetugevust, plastsust, Poissoni tegurit. Erinevalt metallide teimikutest on komposiitidel tähtis kinnitusviis katsemasinas. Arvestada tuleb pingekontsentraatorite mõju vähendamise vajadustega. Üheteljeline tõmbeteim tehakse kas lamedate, või torukujuliste teimikutena. Lamedad teimikud on enamasti plaadid ( kasutatakse pikisuunas kiududega armeeritud materjalide puhul) või labidakujulised (purunevad tööosas ja neid kasutatakse ristsuunaliste kiududega armeeritud komposiitide katsetamiseks). 23. Liimide peamised omadused. a) Liimide siduvustugevus. Liimid töötavad hästi nihkele ja halvasti rebimisele ehk risttasapinnas mõjuvatele jõududele. b) Liimi koostise eluiga
SAVIKROHV paksus 1020 mm, armeeritud hundinuia kiududega + savi, liiv. BITUUMENMATERJALID: · SIDEAINETENA orgaanilised, seovad kleepuvuselt. Veetihedad, vees lahustumatud. Värvuselt mustad/tumepruunid. Ei ole temperatuuripüsivad. Kasutatakse teede pindamisel, bituumenvärvides ja lakkides, metallkonstruktsioonide kaitsmisel korrosiooni eest, katusekatte materjalide immutamisel. Koostis: sisaldavad 4560 % õli, vaik 13 42 %, + lisandid (asfalteen, garbeen). Puhast bituumenit leidub harva Trinidad & Tobago, Bermuda. · NAFTABITUUMEN saadakse naftast. Eestis toodetakse põlevkivist põlevkivibituumen. Tahkest materjalist = tõrvade rühmas kuivdestillatsiooni teel. · KIVISÖETÕRV männist, õlisid 6080%, vaik 515 %´lisandid (vabasüsinik jne).
Puiduga võrreldes omab puitlaastplaat homogeenset struktuuri, tal on suurem pinnakõvadus, väiksem süttivus. Samas on ta suurema massiga ja pundub märjaks saamisel. Kasutatakse sisevooderdamiseks, aluspõrandate jne ehitamiseks. PUITKIUDPLAADID Valmistatakse peenestatud puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks on puidus endas olevad looduslikud vaigud-ligniinid. Jagunevad: isoleerplaadid, katteplaadid ja jäigad plaadid. VINEER Vineeride saamiseks liimitakse õhukesed puitlehed, nn spoonid, kokku paketiks. Paketis on kindel arv spoone-3..11 lehte, paksusega 1,4-3,2mm. Iga järgmine kiud on eelmisega risti. Spoonid valmistatakse ringkoorimisega puupakkudest, mida on eelnevalt leotatud ja aurutatud. Ehituses kasutatakse liimitud, lamineeritud ja dekoratiivvineeri. Spoonid ühendatakse fenoolformaldehüüd - vaikudega kuumalt pressimisel. Vineeri paksus on 4-30mm.
3. Plasttoodete vormimise viisid: a) pressimine leiab kasutamist termoaktiivsete ja jäikade termoplastsete vaikude vahel. b) Surve all valamine- Kasutatakse termoplastsete vaikude puhul. Vedel kuum mass surutakse mööda valukanaleid kinnisesse vormi. c) ekstruudermeetodi puhul surutakse pool-pehmeks kuumutatud plastmass välja soovitud detaili ristlõike vastava kujuga avast. d) valtsimisega toodetakse ühtlase paksusega õhukesi materjale. e) keevitatavad on termoplastsed vaigud. Keevitatakse kuuma õhjujoaga. 4. Plastide termilised omadused: a) mahumass on enamikel plastmassidel 900...1500 kg/m3.b) tugevus sõltub täitematerjalist. Kiulise ja kihilise täiteainega plastmassid on väga tugevad c) kõvadus sõltub vaigust ja täitematerjalist, omab tähtsust põrandakatte materjalide puhu. d) keemiline püsivus on plastmassidel väga hea. Korrosiooni ja kõdunemise oht neil praktiliselt puudub. e)elektrijuhtivus on väike, selle pärast kasutatakse neid isolatsiooniks
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 KÕ Reelika Järv TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2012 SISSEJUHATUS Abiks õppimiseks tööstuskauba õppetuses. Referaadi teemaks valisin ma tekstiilikiud sest igapäevaselt puutume kangaga kokku kandes riideid. Kasulik teda mis materjalist on kangas ja tema omapärat, kuidas käitleda pesemisel ja kuivatamisel. Õpimapp on abiks õpimiseks kaubamärke. 1. TEKSTIILIKIUD Kiudude liigitamine, looduslikud ja keemilised. 1.1 Taimsed kiud Kiudude liigitamine, looduslikud ja keemilised. Looduslikud: loomsed, taimsed.Keemilised- tehiskiud. sünteetilised. Tekstiilkiud painduvad ja tugeva moodustised, pikkus ületab palju kordi läbimõõdu - vähemalt 1000 korda kasutatakse tekstiilitööstuses. Elementaarkiud - kiud, mis on
kvartsliiv või graniitkillustik. Tehakse täis ja õõnesplokke. Veeimavus 8%, lahtised poorid. Tihedus 2000-2100. • Fibo plokk- on valmistatud kergtäitematerjalist (kergkruus). Sillused ja korstnad. Külmatugevus 50 tsüklit. Mittepõlev materjal. Poorne materjal, suure õhu ja veeläbivusega. Suur tulekindlus, seega kasutatakse kohtades, kus tulekindlus on nõutud. Soovitatav viimistlus on krohvimine. Kui kivi asub maa all, siis see tuleb katta hüdrokattega. • Betoonkatuskivid- koosneb tsemendist, liivast, veest ja värvainetest. Tooraine valmimisel kaetakse tooraine värivkattega. • AEROC plokid- valmistatud autoklaavis mull v poorbetoonist. Saadakse liiva, tsemendi, lubja ja veetöötlemisel. Kivid on rõhu all paisunud ja pärast seda väga kerged. Omadused ongi tugevus, aga kerge kivim; ei põle ega mädane; hõlpsasti
Enamasti kasutatakse vulkaniseerimisel väävliühendeid, sel puhul toimub sisuliselt ahelate kokkuoksüdeerimine. Sellest tekib kumm. 7. Mida on leiutanud: Dunlop: 1888 Jalgrattarehvi (õhkrehvi), mille ta tegi aiakastmisvoolikust. Loomaarsti leiutis, oma poja kolmekale pani puuratta ümber aiavooliku, et parem sõita oleks. Baekeland: 1910 bakeliit tööstuslikult Esmakordselt kasutati puhtaid looduslikke keemilisi aineid. Bakeliit pandi reageerima formaldehüüdiga ja tulemuseks saadi vaik. Bakeliit on esimene leiutatud plastmass, mis hoiab oma kuju peale kuumutamist. Raadiod, telefonid ja elektriisolaatorid valmistati bakeliidist tema soojuse vastupanu tõttu . Monnier: 1867 raudbetoon Monier oli aednik, kes müüd palme. Savist potid polnud piisavalt vastupidavad (st võisid kergelt puruneda). Hakkas tsemendist potte tegema, millele tõmbas terasvitsad ümber. Et seda korrosiooni eest kaitsta, pani veel uue kihi tsementi peale, mis saigi nime uue leiutisena raudbetoon.
1677 Johab Widenbauer taasavas Tallinna paberiveski. Veski hävis Põhjasõjas 1710 1717 - 1800 Hõimre mõisa Sulu paberiveski 1734 Räpina paberiveski Võhandu jõe ääres Materjalirühmad, millest koosneb paber KIUDAINED lina puuvill kanep dzuut õled okaspuude puit lehtpuude puit orgaanilised sünteetilised kiud mineraalsed kiud TÄITEAINED kaoliin kriit savi talk kips titaanoksiid LIIMISTUSAINED tärklis zelatiin taimsed liimid kaseiin kampol sünteetilised polümeerid parafiin VÄRVAINED mineraalsed värvained orgaanilised värvained KATTEAINED pigmendid sideained sünteetilised polümeerid metallfoolium LISANDAINED vesi metalliioonid Liimistusained Liimistamine tähendab paberi pinna vôi paberimassi töötlemist mitmesuguste liimainetega. Paberi liimistamine tagab selle, et kirjutamisel või trükkimisel ei tungi värvaine paberilehe sisse, vaid jääb pinnale.
5.10. Korrapärased kivimaterjalid ............. 68 6. Keraamilised materjalid ............. 73 6.1. Üldmõisteid ............. 73 6.2. Keraamika toormaterjal – savi ............. 74 6.3. Keraamiliste materjalide valmistamine ............. 74 6.4. Savitellised ............. 76 6.5. Keraamilised katusekivid ............. 80 6.6. Keraamilised plaadid ............. 81 6.7 Keramsiit ............. 84 6.8. Keraamilised torud ............. 85 6.9. Ahjupotid ............. 85 6.10. Sanitaartehniline keraamika ............. 86 7. Mineraalsed sideained ............. 88 7.1. Üldmõisteid ............. 89 7.2
..30 mm. Peamine tardkivim Eestis. Kasutatakse ehitusmaterjalide tootmiseks. Omadused: 1. suur survetugevus (120...300 N/mm2) 2. väike tõmbetugevus 3. suur mahumass 4. väike veeimavus (alla 1% graniidi mahust) 5. suur külmakindlus 6. suur soojajuhtivus 7. suur kõvadus 8. suur kulumiskindlus 9. hästi poleeritav 10. väga dekoratiivne Peamised ehitusmaterjalid graniidist: 1. killustik 2. silutuskivid 3. äärekivid 4. välistrepi-astmed 5. plaadid põrandateks, seinte vooderduseks 6. skulptursed detailid 15. Settekivimid Tekkinud mineraalainete settimise teel mitmesugustes tingimustes. Sõmerad setted on tekkinud tardkivimite murenemisel ilmastiku toimel. Murenemise saadus on jäänud kasmurenemise kohale vüi kantud veega sealt eemale. Nii on tekkinud liivad, kruusad ja savid. Vesi lihvib terad siledaks ja sorteerib neid jämeduse järgi. Paljud settekivimid on kihilise ehitusega, mis on tingitud sadestumise ebaühtlaselt
EHITUSMATERJALID EHITUSMATERJALIDE KLASSIFIKATSIOONID KASUTUSE JÄRGI · seinamaterjalid (puit, silikaatkivi, tellis) · katusekatte (rullmaterjalid, keraamiline katusekivi, plekk) · soojusisolatsioon (kivivill-plaat, vahtplast) · akustilised materjalid · põrandakatte (keraamiline plaat ,parkett) · hüdroisolatsioon (kiled, mastiksid, vahud) · viimistlus (lakid, värvid, krohvisüsteem) TOORMATERJALIST LÄHTUVALT · päritolu järgi: looduslikud, tehislikud (looduskiviplokk, silikaatkivi) · keemilise koostise järgi: mineraalsid, orgaanilised (polüstüreen, portlandtement) · lähtematerjali algupära järgi: puit-, MATERJALIDE KUJU JÄRGI · kujusad tükkmaterjalid (silikaatkivid, keraamilised tellise, plaadid) · rullmaterjalid (katusekatte-, põrandakattematerjalid, tapeedid)
Ristikudu vaigukäike ei näe silmaga. Vertikaalsed esinevad tavaliselt sügispuidus.Kogu tüves kokku on neid u 1%. Kõige suuremad seedril 0,14 mm. Okaspuudest pole vaigukäike kadakal, nulul, elupuul, jugapuul. Vertikaal asetusega nähtavad vaiguga täidetud õõnsused asetsevad aasarõngaste vahel. Saematerjali tangensiaalpinnal nähtav ovaalsete lamedate süvenditena, radiaalpinnal piklike kitsaste piludena, otspinnal lühikesed kaarjad pinnad. Vaigupesadest välja voolanud vaik rikub toote välispinda, takistab välisviimistlust ja liimimist. Säsikiired on küll kõigil puudel kuid okaspuudel pole need silmaga märgatavad.Okaspuudel asuvad radiaalsuunalistel säsikiirtel üla- ja alaosas neile tugevust andvad mitmerealised trahheiidid, mis omavad meile ka tehnilist tähendust, sest puidu immutamisel tungib immutusvedelik nende kaudu puidukoesse. Säsikiirtes
0,5m; 7)kattevineer(spoon), puidust välja lõigatud või saetud 0,5-1,5mm paksune leht; 8)ristvineer saadakse mitme spooni risti üksteise peale liimimisel, levinuim 3 kihiline kasevineer; 9)parkeriliistud, tehakse sagedamini tammest või saarest, pikkus 150-400mm. 9.Puidust ehitusmaterjalid-puitkiudplaadid, OSB-plaadid, vineer 1)Puitkiudplaadid-valmistatakse peenestatud puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks on puidus endas olevad looduslikud vaigud, tehisvaiku ei kasutata. Pinnakattena kasutatakse spooni, paberit, riiet, plastikut, klaasriiet, metalli või korki. 2)Puitlaastplaadid(OSB-plaat)-valmib puidulaastudest, mis segatakse tehisvaiguga ja pressitakse kokku kuumalt. Kasutatakse sisemiseks vooderdamiseks, tuuletõkke- ja alusplaatimiseks. 3)Vineerid-liimitakse õhukesed puitlehed(spoonid) kokku paketiks. Iga järgnev kiud on eelmisega risti. Valmistatakse kase- ja okaspuidust. Välispind on alati kasest
korrosiooni eest. Sisaldavad veel täiteaineid, lahusteid, plastifikaatoreid, tahkesteid. · Täiteained parandavad värvi ilmastikukindlust, veepidavust, tugevust, voolavusomadusi ja adhesioonivõimet (pulbrilisel kujul kriit, talk, kaltsiit, vilk). · Sideained ühendavad pigmendiosakesi ja täitematerjaliosakesi aluspinnaga tugevasti nakkuvaks kelmeks (värnitsad, vaigud, liimid, emulsioonid). · Lahusteid lisatakse värvidele enne värvi kasutamist ning nendega pannakse paika värvi õige viskoossus. Värvide liigitus: · Õlivärvid pigmentite ja täiteainete suspensioonid, kus sideainena kasutatakse taimeõlisi. Hea nakkuvusega, ilmastikukindlad. · Lakkvärvid pigmente sisaldavad lakid. Kuivad moodustavad kõva läikiva kelme. · Pulbervärvid termoaktiivsed vaigud ja termoplastsed polümeerid. Nakkuvad hästi metallidega ja
kvartsliiv või graniitkillustik. Tehakse täis ja õõnesplokke. Veeimavus 8%, lahtised poorid. Tihedus 2000-2100. • Fibo plokk- on valmistatud kergtäitematerjalist (kergkruus). Sillused ja korstnad. Külmatugevus 50 tsüklit. Mittepõlev materjal. Poorne materjal, suure õhu ja veeläbivusega. Suur tulekindlus, seega kasutatakse kohtades, kus tulekindlus on nõutud. Soovitatav viimistlus on krohvimine. Kui kivi asub maa all, siis see tuleb katta hüdrokattega. • Betoonkatuskivid- koosneb tsemendist, liivast, veest ja värvainetest. Tooraine valmimisel kaetakse tooraine värivkattega. • AEROC plokid- valmistatud autoklaavis mull v poorbetoonist. Saadakse liiva, tsemendi, lubja ja veetöötlemisel. Kivid on rõhu all paisunud ja pärast seda väga kerged. Omadused ongi tugevus, aga kerge kivim; ei põle ega mädane; hõlpsasti
Omadused ebaühtlasemad 38. 3. SÕMERAD TARDKIVIMID Tekkinud vulkaanipurske juures gaaside poolt pihustatud magmast. Teralised või poorsed, kerged. 39. 4. TSEMENTEERUNUD TARDKIVIMID aja jooksul on sõmerad lademed kokku kleepunud. 40. Eestis peamisel levinud on GRANIIT. Graniidi kasutuskohad: 1) killustik 2) sillutuskivid 3) äärekivid 4) välitrepiastmed 5) plaadid põrandate v seinte vooderduseks 6) skulptuursed detailid 7) 14. Settekivimid- eriliigid, kasutuskohad 8) Settekivimid on tekkinud mineraalainete settimise teel mitmesugustes tingimustes. 1. SÕMERAD SETTED tekkinud tardkivimite murenemisel ilmastiku toimel. Liivad, kruusad, savid 2. TSEMENTEERUNUD SETTED tekkinud sõmerate setete kokkukleepumisel. Tekkis uus massiivkivim 3
· Puitkiudplaadid valmistatakse peenestatud puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks on puidus endas olevad looduslikud vaigud- ligniinid. Plaatide tihedus sõltub pressimise survest. · Puitlaastplaadid (OSB-plaat) valmistatakse puidulaastudest, mis segatakse tehisvaiguga ja pressitakse kuumalt kokku. Kasutatakse vaheseinte, põrandate ehitamiseks. Plaadid on ühevõi mitmekihilised. Mitmekihiliste plaatide pindmised kihid on kvaliteetsematest laastudest. Puitlaastplaadid võivad olla ka lamineeritud. · Termotöödeldud puitu tuntakse ka nn. suitsutatud või kuumtöödeldud puiduna. Termotöötlemine toimub auruga temperatuuridel 185 kuni 2300C. Selline käitlemine modifitseerib puitu. Materjaliks sobivad peaaegu kõik puiduliigid, ja töödeldav puit võib olla toores või eelkuivatatud.
Koostis. Tardkivimid koosnevad neljast tähtsamast mineraalide rühmast- kvartsist, põldpaost, vilgust ja tumedatest mineraalidest. Kvarts on massiliselt esinevatest mineraalidest üks tugevamaid, kõvemaid ja püsivamaid. Peamised graniidist valmistatud ehitusmaterjalid on : · killustik, mis on väga tugev, kulumiskindel ja ilmastikukindel; · sillutuskivid (klombitud, kiviparketina või munakividena); · äärekivid (väga vastupidavad); · välistrepi-astmed; · plaadid põrandateks või seinte vooderduseks; · skulptuursed detailid jne. 12. Settekivimid- eriliigid, koostis, kasutuskohad Tekkinud on settekivimid mineraalainete settimise teel mitmesugustes tingimustes. Sõmerad setted on tekkinud tardkivimite murenemisel ilmastiku toimel. Murenemise saadus on jäänud kas murenemise kohale või kantud veega sealt eemale. Nii on tekkinud liivad, kruusad ja savid. Vesi lihvib terad siledaks ja sorteerib neid jämeduse järgi.
.................................................................16 3.2.2 Põletatud, e Keraamilised tehiskivimaterjalid............................................................16 3.2.2.1 Savitellis..............................................................................................................17 3.2.2.2 Katusekivi, ..........................................................................................................17 3.2.2.3 Keraamilised plaadid .........................................................................................18 3.2.2.4 Keramsiit ehk kergkruus .................................................................................. 18 3.2.2.5 Keraamilised torud..............................................................................................18 3.2.2.5.1 Kanalisatsioonitorud ....................................................................................18 3.2.2.5
puidutöötlemise meetodite ja vahenditega. • Termotöötlusprotsessi kõrge temperatuur eemaldab puidust vaigu, mistõttu pinna viimistlemine on lihtsam•Termotöödeldud puidu valmistamisel ei lisata puidule kemikaale. 8. Puidust ehitusplaadid- puitkiudplaat, puitlaastplaat, vineer Puitkiudplaadid: valmistatakse peenestatud puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks on puidus endas olevad looduslikud vaigud, tehisvaiku ei kasutata. Sageli on need plaadid lamineeritud. Pinnakattena kasutatakse spooni, paberit, riiet, plastikut, klaasriiet, metalli või korki. Puitlaastplaadid : valmistatakse puidulaastudest, mis segatakse tehisvaiguga ja pressitakse kuumalt kokku. Kasutatakse sisemiseks vooderdamiseks, tuuletõkke- ja alusplaatimiseks. Sulundatult kasutatakse neid näiteks põrandate aluskihiks. Vineeride : saamiseks liimitakse õhukesed puitlehed nn. spoonid kokku paketiks. Paketis on kindel arv spoone 3...11, paksusega 1,4...3,2mm. Iga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
