VIIMISTLEMINE (1)

Q: Mis tekivad üle katmisel Ei sobi kokku tsellulooslakkidega miks?

Vastus leiad õppematerjalist: VIIMISTLEMINE

Ehitus - Ehitus

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis tekivad üle katmisel Ei sobi kokku tsellulooslakkidega miks?

HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS
MR-14
VIIMISTLEMINE
Õpimapp
Uuemõisa 2014
Sisukord
Sissejuhatus 3

Tööde järjekord , materjalide valik ja eeltööd viimistlusele 4

Erinevad viimistlusmaterjalid ja nende kasutamine 5
Täidised ja peitsid 7
Šellak 9
Õli 10
Vaha 11
Lakk 12
Värnits 14
Värv 15

Abrasiivid ja lihvpaberid 18
Mõistete selgitused 20
Kokkuvõte 21
Kasutatud allikad 21
Sissejuhatus
Käesolev õpimapp on koostatud nõnda, et see oleks abiks erinevatest puiduliikidest esemete viimistlemisel. Õpimapp annab kokkuvõtliku ülevaate erinevatest viimistlusmaterjalidest, töövahenditest ning töövõtetest.
Viimistlemine on peaaegu iga töö puhul kõige nauditavam staadium, sest selle tulemusi on kohe näha. Viimistlusel on ka tähtis praktiline otstarve – see kaitseb puitu ning aitab pinda puhtana hoida. Seega peab viimistlusviisi valides arvesse võtma nii eseme tulevast kasutusviisi kui ka selle välimust. Kui pinna puhul on oluline selle kulumiskindlus , tuleks kasutada pigem lakki kui šellakit. Šellakviimistlus on õrn ning sobib seetõttu esemete puhul, mida puudutatakse ja kasutatakse harvem. Viimistlusviisi valikul mängib rolli ka puidu tekstuur. Sileda tekstuuriga lahtpuiduliigid, nagu mahagon ja pähkel, saavad šellakiga kattes eriti ilusa pinna. Avatud pooridega liikide, näiteks tamme, viimistlemiseks sobib aga paremini õli või vaha, mis tungib sügavale puitu ega moodusta pinnale paku kihti.
Puittooteid viimistletakse, et:

kaitsta pindasid keskkonna kahjustava mõju eest (seened, kahjurid, niiskus, tolm, tuul)
kaitsta pindasid päikese UV- kiirguse pleegitava mõju eest
anda pindade suurem kulumiskindlus
anda toodetele teatud esteetiline välimus.

1. Tööde järjekord, materjalide valik ja eeltööd viimistlusele

Vaatlemine, pildistamine . Mööbli uurimine annab infot sellest kui palju on originaalist säilinud. Kas kõik detailid on alles võib peab midagi rekonstrueerima.

Puhastamine. Suurema mustuse ja sodi eemaldamine, vajadusel mööbel osadeks lahti võtmine. Valida õiged puhastusvahendid ja -meetodid.

Otsustamine. Kui on selge, mis puidu ja mis sorti viimistlusega on tegemist, tuleb otsustada kas saab hakata eset restaureerima.

Puitpindade ettevalmistamine viimistlemiseks. Enne viimistlemist tuleb parandada võimalikud pinnadefektid (lõhed, kildumised). Defektide parandamiseks kasutatakse erinevaid pahtleid. Puiduparandused, mustad oksad ja suuremad vigastused tuleb plommida. Läbikulunud detail(id) asendada sarnasega.

Eelkarestus ja lihvimine . Viimistletavad pinnad peavad olema lihvitud sobiva pinna-sileduse saavutamiseks. Lihvimine peab olema eemaldanud eelneva mehaanilise töötlemise jäljed. Liiga jämeda teralisusega lihvitud pind imeb liiga palju peitsi , pind saab tume, samuti on laki kulu suur. Viimane lihvimine peaks olema teralisusega 150...180.

Pindade puhastamine. Viimistlusmaterjali parema nakkumise saavutamiseks alus-pinnaga tuleb pind puhastada tolmust, rasvast, õlidest, silikoonist jne. Puidus sisalduv vaik põhjustab probleeme ( peits ei märga pinda korralikult, lakk ei nakku korrektselt) ning ilma viimistluseta tõuseb vaik pinnale. Viimistlemine peaks toimuma võimalikult kiiresti peale viimast lihvimist. Võimalik niiskuse muutus põhjustab kaardumist, mis raskendab viimistlemist. Tolm koguneb viimistlevatele pindadele. Seetõttu on viimistlusliinid koostatud reeglina nii, et esimene seade on lihvpink .
2. Erinevad viimistlusmaterjalid ja nende kasutamine
Ühed viimistlusmaterjalid imbuvad puitu sisse, teised moodustavad kaitsva kile. Viimistlusmaterjali vähese sisse imbumise tõttu annavad need meetodid puidule ainult osalise kaitse mädanike vastu.
Kattekiht peab olema:

hea nakkumisega
elastne (kuna puidu niiskussisalduse muutumise käigus paisudes, kahanedes viimistluskiht ei praguneks)
kõva soojuse kindel (et puidu pealmised kihid ei kuivaks soojuse mõjul võrreldes sisemistega liiga kiiresti; võib tekkida kaardumine , kõmmeldumine, kuivamislõhed )
suure päikesekiirguse kindel (UV- kiirguse toimel hakkab lagunema orgaaniline aine; puit sisaldab 90% orgaanilist ainet.

Viimistlusmaterjale on pigmendita (värvaineta õlid , lakid , šellakid), läbipaistvaid (vähese värvainega õlid, lakid, šellakid), läbipaistmatuid (suure värvaine sisaldusega kattevärvid).
Viimistlusmaterjalide keemilised põhi- ja abimaterjalid: värvained , pigmendid , kilemoodustajad, lahustid , vedeldid, plastifikaatorid, täiteained.
Värvained lahustuvad ja kinnituvad materjali pinnale pealekandmisel. On valguskindlad, ei varja tekstuuri ning lahustites hästi lahustuvad ained. Värvained jagatakse looduslikeks ja tehislikeks. Looduslikud värvained on valguskindlad ja neid valmistatakse puukoorte keetmisel (nt tamm, kuusk , lepp, paju, õunapuu). Tehislikud värvained on orgaanilised ained, mida saadakse kivisöe tõrvast. Nad jagunevad happelisteks, aluselisteks, otsesteks. Happelised värvained on naatrium - ja kaltsiumsool. Selle grupi värvained ise heleda ja puhta tooniga. Aluselised värvained lahustuvad vees ja piirituses. Enam leiavad mööblitööstuses kasutust vees lahustuvad. Otsesed värvained on puukiudu värvivad vesilahused , mis pole eriti valguskindlad ning tuhmuvad. Pigmendid ehk värvimullad, mis jahvatatakse peenpulbriks ja kasutatakse värvisegudele vajaliku värvi andmiseks . Nad on katvad, valguskindlad, mürgised , leelisekindlad. Segunevad hästi vees, lakkides, värnitsas, lahustites ja muudes värvisegu koostisse kuuluvate vedelikega. Päritolult mineraalsed ja orgaanilised, samal viisil tehislikud (tsinkvalge-, alumiinium - ja pronkspulber) ning naturaalsed (nt kriit, graniit). Täiteained on suure disperssusega mineraalsed pulbrid , mis viimistlusmaterjalid paksemaks teevad. Täiteaineks võivad olla puidujahu, kriit, jahvatatud talk , savimuld, alumiiniumoksiid , raskepagu ( baariumsulfaat ). Kasutatakse pahtlites, pooritäitjates, värvides voolavuse muutmiseks. Kilemoodustajad suurendavad vett tõrjuvat omadust hoidmaks ära niiskuse liikumisest tingitud suuremaid mahumuutusi. Kilemoodustajatena kasutatakse looduslike ( kampol , merevaik, tohuvaik, šellak) ja tehisvaike (nt karbamiidformaldehüüdvaik, polüuretaan ). Tehisvaigud (kõrgmolekulaarsed) on puhas keemia, väga mürgised ja reaktsioonis eraldub alati mingi gaas või aine. Lahustid on lenduvad vedelikud, mis võimelised lahustama kilemoodustajaid, muutes nad peale kantavateks ja laialivalguvateks. Vedeldid on lenduvad vedelikud, mis ei lahusta kilemoodustajaid, vaid lihtsalt vedeldavad töösegusid. On abimaterjaliks värv ja lakk-katte loomisel. Kuna lahustid ja vedeldid lenduvad kuivamisel, ei kuulu nad kattekuivjäägi hulka. Sikatiivid on teatavad rauaoksiidid, mis kiirendavad õlide kuivamist. Õlid kuivavad hapnikuga reageerides (taime-, lina-, kanepi-, apelsini seemneõli).
Kõik viimistlusmaterjalid, ka sellised, mis vett tõrjuvad, peavad niiskust teatud määral läbi laskma, et niiskus, mis vaatamata kõigele on puitu tunginud saaks ära aurata.
Täidised ja peitsid
Šellakipahtel – Tahkeid šellakipulki on saadaval erinevates toonides ning neid kasutatakse paikade sulatamiseks puidupinna aukudesse ning vigastatud profiilide parandamiseks. Šellak tardub üsna kõvaks ning seob hästi puitu, tõmbudes väga vähe kokku. Šellakit võib pinna tasandamiseks kasutada peaaegu kõikide viimistlusmaterjalide all.
Puidukitt on puidutolmu ja liimi segu, mida on traditsiooniliselt kasutatud ebatasasuste täitmiseks. Kasutusel ka tänapäeval. Ühekomponendiline puidukitt (pastana tuubis või purgis ). Eraldi on kitt sise- ja välis-tingimuste jaoks. Kuivanud puidukitt jääb piisavalt elastseks, et puidu niiskusmuutustega kaasa mängida ning seda saab hööveldada, lihvida ja puurida samal viisil nagu ümbritsevat puitu. Kahekomponendilist katalüütkitti kasutatakse suuremate paranduste tegemiseks. Kuivab kõvemaks kui tavaline kitt. Liiga paksu kihti ei tasu kuhjata kuna hiljem selle tasaseks lihvimine on vaevarikas.
Nitropahtlit kasutatakse aukude täitmiseks enne pinna värvimist. Saadaval valmispastana kui ka pulbrina (segada veega). Kantakse peale ja lihvitakse samal viisil nagu puidukitti.
Vaha sobid ideaalselt väikeste putukkahjustuste täitmiseks. Vahapulgad koosnevad karnauuba-vahast, pigmendist ja vaigust. Vahaga võib parandada pindu, mida viimistletakse šellaki või vahaga kuid enamik viimistlusvahendeid ei kata ega kuiva vaha peal. Varem lakitud pindade auke võib vahaga täita. Vahapulki on saadaval erinevates toonides. Sobivat tooni saab ise erinevates toonides pulkadest segada lõigates vahapulga otsast tükid ja sulatades neid jootekolviga ühtlaseks massiks. Poleeritud pindade kriimustusi saab parandada spetsiaalsete pehmete vahakriitidega.
Peits tungib sügavale puidukiududesse, kuid ei moodusta pinnale kaitsekihti. Kaasaegsed peitsid sisaldavad sageli poolläbipaistvaid pigmente, mis ladestuvad puidu kiududesse. Korduv katmine sellise peitsiga muudab pinna järk-järgult tumedamaks. Korduv katmine pigmendita peitsidega värvust enam ei muuda. Peits tõstab esile puidusüü.
Lahustipeitsid kuivavad kiiresti, lahustina kasutatakse metüülpiiritust. Lahustipeitsi on kerge ühtlaselt peale kanda, see ei kergita kiude ning kuivab suhteliselt kiiresti. Peits on saadaval paljudes erinevates puidule lähedastes toonides ning nad on hõlpsasti omavahel segunevad või segatavad šellaki või poleeriga, lisamaks järgnevatele kihtidele katvust. mida võib vajadusel omavahel segada. Valguskindlad ja vastupidavad. Nõuavad kiiret tegutsemist vältimaks laike ja erinevusi viimistluses, mis tekivad üle katmisel. Ei sobi kokku tsellulooslakkidega (miks?).
Õlipeitsid Kõige levinumad läbitungivad peitsid koosnevad õlis lahustuvatest pigmentidest. Lahustina kasutatakse lakibensiini. Saadaval on valmissegatud intensiivsets värvitoonides peitse, mida on lihtne ühtlaselt peale kanda. Vajalik kanda peale ühekihilisena kuna järgnevad kihid hakkavad esimest kihti üles kergitama. Uue värvitooni saamiseks on neid raske lahjendada või segada ning ei saa kasutada koos lakibensiinil põhinevate viimistluskihtide või vahapoleeriga. Tiheda süüga puidu puhul annavad ebakorrapäraseid tulemusi.
Piirituspeits koosneb metüülalkoholis lahustatud aniliinvärvist. Piirituspeitsi peamiseks miinuseks on kiire kuivamine. Seetõttu on peitsi raske ühtlaselt peale kanda, sest kattuvad pintslitõmbed jätavad tumedama pinna. Toodetakse ka valmissegatud peitse. Sega pulbriline peits metanooliga ning lisa sideaineks veidi lahjendatud šellakit.
Vesipeitsid on müügil valmis segudena. Saab osta ka pulbrilisi või kristallilisi peitse ning neist kuumas vees sobiva tooni segada. Vesipeits kuivab aeglaselt, seega jääb piisavalt aega ühtlase tooni saavutamiseks. Samas peab pinnal laskma enne lõppviimistlusega katmist korralikult kuivada. Vesipeits tõstab pinnalt kiud üles, mistõttu peab pinda enne peitsimist niisutama ning tõusnud kiud maha lihvima. Ei sisalda kahjulikke lahusteid ning on mürgi- ja plekivabad. Kasutatakse puidust mänguasjade, toidunõude, hoiutarvikute katmiseks. Vesipeitsi puudused: kuivab aeglaselt ning imendub kehvasti õlisesse ja vaigusesse puitu; võib anda laigulise pinna; võib päikese käes kahvatuks pleekida; vesipeitsi mõjul võib okaspuu süü kergesti punduda.
Akrüülpeitsid Kõige uuem peitside põlvkond põhineb akrüülvaikudel. Tegu on emulsioonidega, mis jätavad puidu pinnale pigmendikihi. Akrüülpeits tõstab pinnakiude vesipeitsist vähem ning on pleekimiskindlam. Tiheda lehtpuidu peitsimiseks peab peitsi umbes 10% lahjendama.
Peitsi pealekandmiseks kasuta kvaliteetset pintslit , mohääriga kaetud värvipatja, mitteabrasiivset poleerimispatja või pehmet riidetükki. Kanna kummikindaid. Katseta võimalikke toonivariante proovitüki peal. Proovitükk peab olema sama siledaks lihvitud kui peitsitav detail kuna karedam pind imab rohkem peitsi ning jääb siledast pinnast tumedam . Kata pind peitsiga ning lase sellel kuivada (kuivab tavaliselt heledamaks). Et teada saada kas korduv katmine muudab pinna tumedamaks, kanna pinnale teine peitsikiht, jättes osa juba peitsitud pinnast võrdluseks katmata . Kui katad detaili rohkem kui kahe peitsikihiga võib pind jääda laiguline kuna imendumine toimub ebaühtlaselt. Pigmendita peits ei pruugi teistkordsel katmisel puidu värvust oluliselt muuta, kuid võid selle katta teist tooni peitsiga. Kui peits on kuivanud, kata üks pool proovitükist plaanitava laki vm viimistlus -materjaliga, et näha, kuidas see tooni mõjutab.
Šellak
Šellakit saadakse kleepuvast vaigust, mida toodavad väikesed Indias elavad putukad. Šellak on poolläbipaistev ja võib esineda rikkalikes värvitoonides, mis sõltub valmistusviisist. See on üks atraktiivsemaid puiduviimistlusmeetodeid. Metüülalkoholis lahustatud šellaki pealekandmise traditsioonilise meetodi omandamine on hädavajalik juhul, kui kavatsetakse antiikmööblit restaureerida. Kuigi šellakviimistlus on suhteliselt pehme ja seetõttu tundlik välismõjude suhtes, saadakse selle poleerimisel äärmiselt kauni läikega pind. Samas võib šellaki läiget vahatamise abil veidi summutada. Šellakit kasutatakse sageli kruntimisel, näiteks vahaviimistluse puhul.
Standardšellak on kõige levinum keskmise tumedusega pruun polituur (valmistatakse oranžidest šellakhelvestest). Sobib tumedate lehtpuiduliikide viimistlemiseks ja kahvatute puiduliikide toonimiseks.
Valge šellak on pleegitatud šellaki graanulitest valmistatud piimjasvalge polituur, mis sobib heledate puiduliikide viimistlemiseks ja vaha alla krundiks. Kui tavaline valge šellak on liiga pehme, võib osta segu, mis sisaldab tugevdavaid lisandeid. Üle 2 a seisnud valge šellak ei pruugi korralikult kõveneda.
Läbipistev viimistlus Šellak sisaldab vähesel määral vaha (ei lahustu alkoholis), mis annab valgele šellakile piimja värvuse, (teist tüüpi šellakitest sadestub aja jooksul välja). Valget šellakit pestakse petrooleumiga, mille tulemusel vaha lahustub. Nii saadakse viimistlus-materjal, mis jätab peaaegu täiesti läbipistva kihi ega muuda puidu loomulikku värvust. Läbipaistva šellaki eluiga on u 2 aastat.
Kollase šellakiga katmisel saadakse väga kvaliteetne viimistlus. Suurem osa valmis-polituuridest on tehtud kvaliteetsetest šellakhelvestest, kuid kasutatakse ka traditsioonilisi käsitsi toodetud šellaknööpe. Kollane šellak, millest on vaha eemaldatud, nn läbipaistev kollane šellak, tekitab pinnale tugevama viimistluskihi.
Granaatpunane šellak on sügava punakaspruuni tooniga ja seda kasutatakse mahagonile ja sellega sarnanevatele liikidele punase tooni lisamiseks.
Eebenšellakit kasutatakse traditsiooniliselt klaverite viimistlemisel (saadakse kõrgläikega pind). Sisaldab musta peitsi ning liigsel katmisel kipub viimistlus puidusüüd peitma .
Niiskuskindel šellak Kokkupuude niiskusega tekitab šellakiga viimistletud pinnale valged laigud. Niiskuskindel šellak on spetsiaalne polituur, mida kasutatakse niisketes tingimustes
Šellaki pealekandmiseks kasutatakse poleerpalli (puuvilla või villaga täidetud riidetükk, immutatud polituuriga) ning kantakse puidu pinnale 8-kujuliste ringjate liigutustega .
Õli
Erinevalt värvist ja lakist, mis jäävad puidu pinnale, tungib õli sügavale puitu, moodustades elastse kaitsekihi, mis ei pragune ega kooru maha. Õli on loomulik veetõke ja sobib ideaalselt väljas kasutatava mööbli töötlemiseks. Üldjuhul vajab õlitatud pind korra aastas hooldamist.
Linaseemneõli kasutatakse harva kuna see jääb pehmeks ja tõmbab tolmu ligi ja kuivab kaua (kuni 3 päeva). Keetmisel moodustab kaitsekihi; kuuma ilmaga võib kleepuvaks muutuda.
Tungaõli (Hiina puiduõli), on tungapuu seemnete pressimisel saadud kollane viskoosne mürgine vedelik. Mõnikord lisatakse kuivamist kiirendavaid metallilisi ühendeid. Tungaõliga viimistletud pind on vastupidav veele , (m)etanoolile ja hapudele puuviljamahladele. Kuivab 24 h ja sobib nii sise- kui välisviimistluseks .
Tiigipuu õlid ja Taani õlid sisaldavad mineraalekstrakte, mis aitavad puitu säilitada ja on vastupidavad. Õli kuivamiskiirus sõltub temperatuurist ja niiskusest. Kuivamine kestab u 6 tundi. Neid õlisid võib kasutada igasuguses keskkonnas ning nendega võib puitu enne õlivärvi või õlilaki pealekandmist kruntida.
Mittemürgised õlid on oliiviõli ja parafiiniõli kuna need ei sisalda metallühendeid.
Õligeel on looduslike õlide ja sünteetiliste vaikude segu (meenutab pehmet vaha). Saadaval topsides, millest saab seda otse kangaspadjaga võtta. Õligeeli võib kanda puitpinnale ning erinevalt teistest õlidest ka lakitud pinnale.
Kuna õli tungib puidu pinnast sügavamale, ei saa seda kanda eelnevalt lakitud pinnale (va õligeel). Kui õlitad varem viimistletud pinda, puhasta pind lakibensiiniga. Esimese õlikihi pealekandmiseks kasuta laia pintslit ning niisuta pind põhjalikult. Jäta õli 10-15 minutiks sisse imbuma, seejärel ühtlusta õlikiht ning pühi liigne õli pehme kangaspadjaga maha. Lase pinnal 6 tundi seista, siis hõõru õli lihvnailoniga kiudude suunas puitu. Pühi liigne õli kangaspadjaga ja lase pinnal järgmise päevani seista. Viimane, kolmas kiht õlita samal viisil ja lase põhjalikult kuivada enne kui läikima poleerid. Sametise poolmati pinna saamiseks kata pind poleervahaga ning löö lihvnailoni või peene terasvillaga läikima.
Vaha
Vahatamine annab vanale mööblile õige väärikuse ning seetõttu kasutavad antiikesemete restaureerijad vahatamise meetodit. Vahatamine on levinud eelkõige avatud pooridega puiduliikide viimistlemisel ning laki ja šellakiga katmisel. Vaha võib ise kokku segada kuid saadaval on ka palju valmisvahasid (valdavalt pehmest mesilas - või karnauubavahast). Segu vedelamaks muutmiseks lisatakse tärpentiini või lakibensiini.
Valmisvahad võib jagada omaduste ja kasutamise alusel järgmistesse rühmadesse:
Kõige levinum on vahapasta (plekkpurgis), mis kantakse pinnale kangaspadja või peene teras-villaga ning seda kasutatakse peamiselt teiste viimistlusmaterjalide kaitsmiseks. Suurema pinna katmiseks on hea kasutada kreemja konsistentsiga vedelat vaha, mida on hea pintsli v pehme riidelapiga peale kanda.
Vedel põrandavaha (tavaliselt läbipaistev) loob pinnale kulumiskindla kihi.
Treidetailide vahatamise pulgad koosnevad peamiselt karnauubavahast, mis on piisavalt kõva, et seda saaks treipingi pöörleva detaili vastu suruda.
Toonitud vahad (valgest kahvatukollaseni) puidu värvust olulisel määral ei muuda. Olemas on ka tumedamad vahad (nn vahapeitsid), millega saab puidu värvust muuta ning väiksemaid vigu varjata. Tammepuidust mööbli viimistlemiseks kasutatakse sageli tumepruuni kuni musta värvi vaha (rõhutab vana puidu väärikust ning täidab poorid , muutes puidu süü ilmekamaks). Töödeldud männipuidu kauni värvuse taastamiseks on kuldpruunid ning pleekinud mahagoni ilmestamiseks oranžikaspunased vahad. Tumeda viimistlusega toole ei tohiks vahaga töödelda kuna inimese kehasoojus võib vaha üles sulatada (määrib riideid ). Sama kehtib kummutite sahtlite sisepindade kohta (pikaajaline kontakt võib kangaid määrida).
Vahadele lisatakse mõnikord silikoonõli, mis muudab vaha lihtsamini peale kantavaks ja poleeritavaks. Silikoonil põhineva vahaga peab loodusliku puidu puhul ettevaatlik olema, sest kuludes muutub parafiin tuhmiks ja laiguliseks, tõmbab kergesti külge tolmu ja mustust ning seda on raske värskendada. Silikoonõli takistab teiste viimistlusmaterjalide nakkumist ning seda ei saa eemaldada.
Lubjavaha viimistlus rõhutab puidusüü ilu tammepuidul ja teistel jõulise süümustriga puiduliikidel. Aja möödudes reageerib lubi happelise puiduga , andes viimistlusele sügava läike.
Vaha tuleb hoolikalt terasvilla või puuvillase riidetükiga detaili pinnale kanda ja siidiselt läikima lüüa. Pind peab olema eelnevalt korralikult siledaks lihvitud ja võimalikud vead parandatud. Enne vahatamist eemalda pinnalt rasvajäljed. Kanna peale õhuke kiht kruntlakki või šellakit, mis annab vahale püsiva aluse kuid ei takista selle imbumist puidukiudude vahele. Kui pind on kuiv lihvi õrnalt peeneteralise ränikarbiidpaberiga ja pühi tekkinud jäägid. Kasutades kangaspatja, kata pind kattuvate ringikujuliste liigutustega, hõõrudes vaha puidu sisse. 20 min pärast kata pind uue vahakihiga kasutades 000 terasvilla või lihvnailonit ja hõõru kiudude suunas. Aseta detail 24 tunniks kõrvale, et lahusti aurustuks. Kata pind 4-5 vahakihiga lastes igal kihil järgmise päevani kuivada. Kui vaha on lõplikult kõvenenud, poleeri pind pehme kangapadjaga tugevalt üle. Kõige viimaks poleeri pind puhta lapiga .
Lakk
Tänapäeva tehnoloogia võimaldab toota väga mitmekesises valikus erinevaid lakke , neist igaühel on omad tugevad küljed (vastupidavus, ilmastikukindlus, pealekandmise lihtsus, kuivamiskiirus jpt). Lakkide värvus võib varieeruda läbipaistvast merevaigutoonini. Laki ülesanne on puitu kaitsta ning selle loomuomast süümustrit esile tuua. Osa lakkidest sisaldab ka peitsi või pigmenti. Viimistluslakk valmistatakse põhiliselt šellakist, mis lahustatakse piirituslakis. Pehmeneb kui teda uuesti lahustiga töödelda. Lakikihid on õhukesed ning hea tulemuse saamiseks tuleb peale kanda mitu kihti.
Õlilakk on tugev ja kulumiskindel, tuntud oma kõrgläike poolest. Traditsiooniline õlilakk koosneb fossiilsest puiduvaigust, linaseemneõlist ja tärpentinist. Tänapäeval asendavad looduslikke vaike sünteetilised, näiteks fenool-, alküüd- või polüuretaanvaigud ning lahustina kasutatakse lakibensiini. Õlilakid ehk lahustipõhised lakid, kuivavad oksüdatsiooni tulemusel (üsna kaua). Kui lahusti on aurustunud, reageerib õli õhus oleva hapnikuga ning muudab kuivanud lakipinna nii tugevaks , et see enam lakibensiiniga töötlemisel ei pehmene. Õli ja vaigu osakaal lakis mõjutab selle omadusi. Suure õlisisaldusega lakid on sitked, elastsed ja veekindlad (sobivad ka välitöödeks). Vähem õli ja rohkem vaiku sisaldavad lakid kuivavad kiiremini, moodustavad kõvema kile ning võimaldavad pinna läikivamaks poleerida. Laki omadusi mõjutab ka vaigu valik. Sise- ja ka põrandalakkide puhul eelistatakse polüuretaani, mis tagab kulumis- ja löögikindluse.
Laki võib peale kanda pintsliga või pehme kangaga puidu sisse hõõruda. Lase 12 tundi kuivada ning lihvi õrnalt kiudude suunas üle, kasutades peeneteralist vette kastetud kuiv/märglihvpaberit. Puhasta pind lakibensiinis niisutatud lapiga. Kanna lakk pintsliga peale kõigepealt pikikiudu ning seejärel ühtlusta kiht ristikiudu . Pintselda alati äsja lakitud pinna suunas, et ei jääks nähtavaid jätkukohti (lakk hakkab juba 10 minuti jooksul kuivama). Kui soovid pinda matistada, hõõru lakitud pind terasvilla ja poleervahaga üle, lase vahal kuivada ja hõõru puhta lapiga üle.
Piirituslakke kasutatakse puidu viimistlemiseks harva. Toodetakse looduslikest vaikudest (põhiliselt šellakist), mis lahustatakse metüülpiirituses. Kuivavad tänu metanooli aurustumisele kiiresti, kuid lakikiht pehmeneb uuesti, kui lahustiga töödelda. Piirituslakk sisaldab rohkem šellakit kui õlilakk.
Kahekomponentsed polüuretaanlaki kõvenemiseks tuleb vahetult enne lakkimist juurde segada täpne kogus isotsüanaati. Lakkimise tulemusel saadakse läbipaistev tugev kile, mis on õlilakist märksa tugevam ja vastupidavam kuumusele, alkoholile ja teistele kemikaalidele. Laki suur miinus on, et kuivades eraldab tervisele kahjulikke aure ning paljudes riikides tohib kasutada ainult tööstustes, kus on tugev äratõmbeventilatsioon.
Akrüüllakid koosnevad akrüülvaigust ja veest, mis moodustavad emulsiooni. Peale kandes on lakk piimjasvalge, kuid kaheetapilise aurustumisprotsessi tulemusel moodustub kuivades pinnale läbipaistev kile. Akrüüllakid on mürgivabad ja praktiliselt lõhnatud. Sisaldavad vähesel määral lahusteid, mis ühendavad vaigu pärast vee aurumist tugevaks kileks. Pintslid saab pesta veega.
Akrüüllakki tuleb pinnale kanda võrdlemisi rohkelt. Tehnika sama, mis õlilakiga lakkimisel. Akrüüllakk kuivab 20-30 min, tuleb lakkida kiiresti muidu jäävad pintslijäljed pinnal näha. Järgmise kihi võib peale kanda paari tunni pärast. Kolmest kihist piisab tugeva kile saamiseks.
Kaitsvad peitsid Kilemoodustajaga peitsid on välislakkide ja värvide vahepeale variant. On olemas nii lahusti- kui vesipõhiseid lakke. Enamik on poolläbipaistvad puiduvärvi või pastelsed viimistlusmaterjalid, kuid on ka täiesti läbipaistmatuid. Sellised lakid ei sarnane puidu sügavusse tungivate peitsidega, vaid on mõeldud peamiselt välisuste ja aknaraamide toonimiseks ja kaitseks.
Toonitud lakid Lahustipõhised ja akrüüllakid. Saadaval paljudes poolläbipaistvates toonides, mis üldiselt imiteerivad erinevate puiduliikide värvusi.
Külmkõvenevad lakid
Nitrolakk kuivab üksnes lahusti aurustumise teel. Pinnale moodustub kile, mis lahustub uuesti, kui seda mikrolahustiga töödelda. Seetõttu lahustub iga uuesti lisatud lakikiht osalt ka eelmise kihi, kõik lakikihid sulavad kokku ja moodustavad ühtse tugeva kile. Nitrolakk moodustab täiesti läbipaistva viimistluskihi, mis puidu värvust praktiliselt ei muuda. Lakk kuivab väga kiiresti ja juba poole tunni pärast võib uue kihi peale panna. Nitrolakk jääb kuuma-, vee- ja kulumiskindluselt alla polüuretaan- ja külm kõvenevale lakile, kuid on vastupidavam kui šellak.
Kui on hea pooritäitelakk võib piisada vaid ühest vahelihvimisest, halvemal juhul tuleb teha lausa kolm kuni viis vahelihvimist. Vahelihvimise vajalikus on tingitud vigade ja tolmukübemete eemaldamiseks kuivamise käigus ja karestada pinda. Vahelihviga pind taas ühtlustatakse, ja muudetakse piisavalt karedaks järgmise kihi nakkumiseks. Kui enne vahelihvimisi ei lasta lakil piisavalt kaua kuivada, ummistab see liivapaberi, tekivad hallid rullid ja töö on rikutud. Siis tuleb lasta detailil ööpäev kuivada, kõik maha lihvida ja uuesti alustada.
Värnits
Värnits on kuumutatud taimeõli (lina-, pähkli - või muu taimeõli), mida kasutatakse sideainena õlivärvide valmistamisel ja vedeldamisel, pindade kruntimisel ning kiti valmistamiseks. Õlivärvi kuivamise ning tahkestumise (polümeriseerumise) kiirendamiseks lisatakse värnitsale katalüsaatorit ehk sikatiivi. Värnitsast saab laki lisades täiteks vaiku ja lahustit. Vastupidava ja veekindla viimistluse saamiseks on oluline osa läbipaistval värnitsakihil. Klassikaline õlivärnits ei ole puidu viimistlemisel kõige parem kuna selles olevad vaigud heidavad viimistluskihile oranži varju, hägustades puidu loomulikku värvi. Kaasaegsematest värnitsatest on polüuretaani lihtsam peale kanda ja see annab puhtama tulemuse (lahustada lakibensiiniga). Akrüülvärnits põhineb veel ja on vähem mürgine, kuivab kiiresti kuid pole nii vastupidav. Värnits on mõeldud puitpindade kruntimiseks enne õlivärvidega katmist.
Kasuta kvaliteetset, tihedate karvadega pintslit ja kontrolli selle puhtust (väikesed ebemed või kuivanud lakk pintslil võivad lahti tulla ja töö rikkuda). Vala väiksemasse anumasse ühe kihi pealekandmiseks vajalik kogus värnitsat ( sulge purk, et pinnale ei moodustuks kilet ) ja kasta pintsel poolenisti värnitsasse (väldi tilkumist, see annab ebaühtlase tulemuse). Peale värnitsa kuivamist eemalda 000 teralisuse traatvillaga kuivanud värnitsatilgad ning lihvi (4-5 korda) kõik lamedad pinnad 320 teralisusega silikoonkarbiidpaberiga kuni esimene värnitsakiht on siidjalt sile. Viimane kiht kanna peale peenikeste karvadega poleerimispintsliga.
Värv
Värvid ja lakid koosnevad samadest vaikudest ja lahustitest. Värvid sisaldavad lisaks ka pigmente, mis varjavad puidu süü ning seetõttu kasutatakse värve sagedamini odavamast lehtpuidust puusepatööde, okaspuidu ja puitplaatide viimistlemiseks.
Värv saadakse peenjahvatatud pulbri/ pigmendi /värvimulla lisamisega lakile.
Lakk on kilemoodustaja lahus orgaanilises lahustis või vees. Kuivades lahusti aurub ja pinnale moodustub tugev läbipaistev kile. Lakkimisel kasutatakse kõikide kihtide puhul sama lakki ning seda kasutatakse läbipaistvaks viimistluseks.
Traditsiooniline värvkate koosneb aga kolmest eritüüpi värvist ja on läbipaistmatu viimistlus.
Enne esimese värvi peale kandmist kergitatakse puidukiud niisutades ja lihvitakse maha.
Värvimullad ei lahustu värvisegude koostisse kuuluvates vedelikes .
Naturaalsed värvimullad (mineraalsed): jahvatatud kriit (valged), mangaandioksiid (must), graniit (hall), rauamennik (pruunikaspunane), ooker (kollane), sidena ( punakaspruun ).
Tehispigmendid (orgaanilised): tsinkvalge ja pliivalge (laevatööstuses, väga mürgine), pliimennik (helepunane, väga mürgine), kinamer (punane), ultramariin (sinine), alumiinium-, pronkspulber.
Värvikihtide jaotus töödeldaval pinnal
Traditsiooniline värvkate koosneb kolmest eri tüüpi värvist: krunt , alusvärv, pinnavärv .

Krundid – katab puidu poorid ja moodustab järgmise kihi jaoks hästi nakkuva aluse.
Lahustipõhine krunt – sõltuvalt värvist valida valge või roosa krunt; kuivab järgmise päevani.
Akrüülkrunt – veepõhine, võib kasutada õli- kui akrüülvärvide all, tavaliselt kuivab u 4 tundi.
Alumiiniumkrunt – loob ilmastikukindla aluse. Soovitatakse kasutada kõikide lehtpuuliikide (eriti õliste), vaiguste okaspuude, tumeda immutusainega töödeldud materjalide kruntimiseks.

Alusvärvid – kaks või kolm kihti tihedat matti alusvärvi moodustavad kaitsekihi.
Lahustipõhised alusvärvid – valgeid, halle, piiratud arvul ka teisi toone, kuivavad järgmise päevani. Seejärel võib pinna kuiva/märja paberiga ideaalselt siledaks lihvida.
Akrüülalusvärvid – kuivavad nii kiiresti, et võib kõik värvikihid ühe päevaga peale kanda. Kuigi põhineb veel, võib seda katta nii lahusti kui ka veepõhise värviga.

Pinnavärvid – pealmine värvikiht loob sileda, värvilise, poolmati või läikiva pinna.
Lahustipõhised värvid – enamik loob läikiva või poolläikiva pinna, puutekuiv kahe tunniga, täiesti kuiv järgmine päev. Sise- ja välisvärvidel tehakse harva vahet, kuid üldjuhul peetakse läikivaid ilmastikukindlamaks. Mittetilkuvat tiksotroopset (aine vedeldumine mehaanilisel mõjutusel, nt segamisel) värvi ei tohi segada välja arvatud kui on kaua seisnud, siis tuleb oodata kuna see uuesti geeliks muutub.
Ühekihiline värv – lahustipõhised, läikivad ja poolläikivad, ei nõua aluskihti. Sobib vana värvi ja tugevate toonide katmiseks. Tõhusa pinnakatte saamiseks peab värviga katma suhteliselt paksult.
Akrüülvärvid – sarnanevad akrüüllakkidega, läikivad ja poolmatid aga; jäävad alla lahustipõhistele värvidele. Jahedas/niiskes ei pruugi korralikult kõveneda. Kuivab kiiresti, ei ole mürgine ega süttiv. Peaaegu lõhnatu .
Metallvärvid – toodetakse kuld-, hõbe -, vase-, pronksivärve, mis ettenähtud põhiliselt pildiraamide jm väikeste esemete värvimiseks. Ei sisalda enamasti kilemoodustajat. Vastupidavust võib suurendada õhukese lakikihiga. Enne kasutamist segada põhjalikult ja kanda peale pehme värvipintsliga.
Lahustipõhised, akrüülalusel (vaigud), õlivärvid, nitrovärvid, pulbervärvid, kaseiinvärvid .
Värvide pealekandmise viisid: pintseldamine, värvirullid, padjad, erinevate polaarsuste kasutamine, pihustamine .
Pintslid – lahustipõhise värvi pealekandmiseks sobivad tugevad, vastupidavad seaharjastest valmistatud pintslid (odavamad loomakarvade segust pintslid). Veepõhise värvi pealekandmiseks sobivad sünteetilised pintslid. Pintsli kvaliteedi hindamiseks pigista selle harjaseid sõrmede vahel – harjased peaksid paiknema tihedalt ja peale painutamist oma kuju kohe taastama . Harjased peavad olema tugevalt kinni metallivõrus, see omakorda varre küljes.
Värvipadjad hõlbustavad suurte pindade katmist. Enne padja kasutuselevõttu harja seda riideharjaga, eemaldades võimalikud lahtised kiud.
Pulbervärvi pealekandmise viisiks on erinevate polaarsuste kasutamine.
Viimistlusmaterjali pihustamine värvipüstoli abil on pintsliga pealekandmisest palju kiirem, ja kui põhivõtted on selged, saavutatakse ka parem tulemus. Püstol pihustab vedela viimistlusmaterjali peene tolmuna puidu pinnale, kus see moodustab ühtlase katte. Piisab väikesest kompressorist ja peenseadistatavast värvipüstolist. Alumise paagiga püstol on mitmekülgsem. Päästikule vajutades avaneb suruõhu tee püstolisse, segunedes värvianumast imetud värviga. Suuremahulised madalsurvepüstolid ei hajuta värvi liigselt ja võimaldavad seda kokku hoida. Kõige õigem on katta pind mitme õhukese viimistluskihiga, lastes korralikult kuivada. Enne järgmise kihi pealekandmist eemalda vead ja tolmukübemed märja lihvpaberiga. Õhus hõljuva tolmu vähendamiseks niisuta põrandat.
Püstoli seadistamine: Ava täielikult püstoli õhuregulaator ja seadista kompressori regulaator alguseks 30 peale. Seejärel sulge õhuregulaator. Suuna püstol proovidetailist u 20 cm kaugusele ja ava pikkamööda materjalikoguse seadistuskruvi, kuni püstol hakkab pinnale värvi pihustama. Kui seadistuskruvi on liiga lahti hakkab pihustatud värv pinnal jooksma. Kui õhuklapp on täiesti kinni pihustab püstol värvi kitsa koonusena. Sea sarved horisontaalseks ja ava õhuklapp, kuni moodustub lai vertikaaljälg. Katseta erinevaid seadistusi reguleerides õhuklappi. Vabasta päästik, keera lukustusrõngas lahtisemaks, sea sarved vertikaalasendisse ja kinnita lukustusrõngas – nüüd moodustub lai horisontaal jälg.
Püstoli suunamine- ühtlase pinna saamiseks peab püstolit suunama otse detailile ja liikuma detailiga paralleelselt. Ebaühtlane värvi jaotumine tekib rannet kaarjalt koos püstoliga liigutades – keskelt kattub siis värviga paksemalt, kui äärtest.
Vertikaalpinna viimistlemine Pihustuslehvik seadista laiaks ja aseta kohakuti plaadi ülemise servaga. Pihusta ühtlaselt, paralleelselt ja horisontaalselt päästikut vabastamata ühest servast teiseni. Pihusta samal viisil vastassuunas, kattes eelmise jälje u 50% ulatuses (kata terve plaat samal viisil).
Horisontaalpinna viimistlemine Väikest plaati on lihtsam viimistleda horisontaalsel pöördalusel. Kasuta sama liigutusskeemi, mis vertikaalpinna suhtes, kuid püstol sea 45o nurga alla ja alusta enda poolsest äärest.
3. Abrasiivid ja lihvimine
Lihvpaberid
Kolm põhilist mööbli valmistamisel kasutatavat lihvpaberitüüpi on granaat-, alumiiniumoksiid- ja ränikarbiidkattega lihvpaberid. Lihvpaberi tähistus ehk karedus on märgitud selle tagaküljele. Tislerid kasutavad enim pabereid, mille teralisus on 80, 100, 120, 150, 180, 240 ja 320. Abrasiivpaberite standardmõõt on 280x230 mm. Tavaliselt rebitakse paber neljaks tükiks ja mässitakse lihvklotsi ümber, et oleks mugav kasutada. Lihvpabereid kasutatakse kareduse järgi kahanevalt, sellisel moel eemaldatakse kriimustused, mis muidu viimistluskihi alt näha jääksid.
Granaatkattega lihvpaber on kaetud purustatud kiviosakestega, mis on kõvemad ja kestavad kauem kui klaas. Sobivad hästi käsitsi lihvimiseks ning võib kasutada nii okas- kui lehtpuidu lihvimiseks. Oranžid lehed, teralisus 40-320.
Alumiiniumoksiidkattega lihvpaberi sobib elektrilistele tööriistadele ning lihvmasinatele. Teralisus 40-320. Osakesed on tugevamad kui granaadil ning sobib ka metalli ning pahtli lihvimiseks, samuti käsitsi lihvimiseks.
Ränikarbiidkattega lihvpaber on kõige kõvem abrasiivmaterjal – peaaegu sama kõva kui teemant ning seda võib kasutada näiteks klaasi, lakkide ja värvide lihvimiseks. Kõige kallim lihvpaber. Ta on hästi painduv ja määrdeaineks on talgipulbrit meenutav tolm. Sobib ideaalselt lakikihtide vahelihvimiseks. Teralisus 60-500.
Teised lihvimisvahendid
Vesilihvpaber on veekindel ja seda kasutatakse lisaainet lisades lakkidele vahelihvide tegemiseks enne järgmise lakikihi pealekandmist. Teralisus 80-1200, enamiku viimistluste jaoks sobib 400.
Klaaspaber on suhteliselt pehme ja klaasosakesed kuluvad kiirelt maha. Ummistub kiiresti ja kestab vähe. „Jahupaber“ on väiksema (00) teralisusega ning seda kasutatakse vahel lakikihist tolmuebemete eemaldamiseks.
Karukeel on nuustiku sarnane ning nailonkiudlehtedes on ka alumiiniumoksiid- ja ränikarbiid-osakesed. Ummistusvabad lehed on vormuvad iga kuju järgi ja neid võib pesta kraani all. Saadaval karedusega 60-1500 ning sobivad hästi lakikihtide vahelihvimiseks või vahapoleeri pealekandmiseks. Erinevad värvused tähistavad lehe karedust.
Terasvill on saadaval karedusega alates 4-st (viimistluskihi eemaldamiseks) kuni 0000-ni, millega tehakse vahelihve ning antakse ka viimane lihv. See on väga ummistuskindel ning järgib ka kõige keerukamate kontuuridega pinnavorme.
Lihvpaberi abrasiivosakesed sõelutakse tootmise käigus läbi erinevat mõõtu sõelale. Karedusnumber viitab lihvterade paiknemise tihedusele pinnaühikul, see on rahvusvaheline klassifikatsioon. Mida suurem number, seda peeneteralisem lihvpaber.
Vahelihvi käigus lihvitakse lakitud pinda, et eemaldada laki sisse jäänud tolmuosakesi.
Tasanduslihv. Viimistlusaine pealekandmise järel võivad puukiud üles tõusta või on kattepind ise ebatasane . Sel juhul tuleb viimistlust lakkimiste vahepeal peene abrasiivvahendiga tasandada.
Käsitsi lihvimine. Enne abrasiivpaberi kasutamist on sageli vaja kasutada kaabitsat, et kõrvaldada väikesed defektid või kiu murdumiskohad. Korgist lihvklots lihtsustab selle ülesande täitmist ning samuti pikendab lihvpaberi eluiga. Lihvida tuleb alati pikikiudu kasutades järjest peenemaid lihvpabereid. Enamiku puidutööde puhul alustage 120-se paberiga ning jätkake kuni 240-se paberini. Kui paber ummistub, koputage klots vastu tööpinki tolmust puhtaks. Lõppviimistluseks kasutage kulunud peeneteralist lihvpaberit, millega lihvida ümaramaks kõik liigteravad servad ja nurgad. Seejärel pühkige puidu pind kergelt niiske švammiga üle. Selliselt peened kiud paisuvad ja tõusevad pinnast kõrgemale ning sama teralisusega lihvpaberiga veel kord üle lihvides on võimalk saada eriti sile pind.
Mõistete selgitused
Polüuretaan – vedel plastik ?!
Polituur – poleerainena kasutatav vaigu piirituslahus, vähese vaigusisaldusega piirituslakk
Tärpentin – ehk puhastatud tärpentiniõli on osade okaspuude vaigust valmistatav õline vedelik. Tärpentini kasutati peamiselt värvitööstuses lahusti ja vedeldajana.
Karnauubavaha – saadakse Brasiilias kasvava palmi lehtedelt. Õhuke vahakiht tekitab lehtedele vetthülgava kihi ja kaitseb palava päikese korral lehti kuivamise eest. Ekstreemsete tingimuste tõttu on see teadaolevalt kõige kõvem vaha, mis looduses leidub. Põrandal kasutatakse karnauubavaha õlitatud pindade tugevdamiseks. Vaha täidab lisaks õlile puidu pooride pealispinnad ja moodustab pinnale kaitsva kihi mehaanilise vigastamise, mustuse ja vee vastu. Vahaga töödeldud põrand jääb samas veeauru liikumisele avatud ehk hingav, mis on puitpõranda loomulikkuse säilimiseks oluline.
Sikatiiv on aine (teatavad raudoksiidid), mis lahustub hästi taimeõlides ja kiirendab nende kuivamist
Pigmendid – nende sisaldusest oleneb viimistlusmaterjali ja selle sideainete kaitse UV-kiirguse eest.
Kilemoodustajad on viimistlusvahedite osa, et suurendada vett tõrjuvat omadust hoidmaks ära niiskuse liikumisest tingitud suuremaid mahumuutusi. Kilemoodustajatena kasutatakse looduslikke (kampol, merevaik, tohuvaik, šellak) ja tehisvaike (nt karbamiidformaldehüüdvaik, polüetaan).
Tehisvaigud ehk kõrgmolekulaarsed vaigud- on puhas keemia, väga mürgised, reaktsioonis eraldub alati mingi gaas või aine.
Lahustid on lenduvad vedelikud, mis on võimelised lahustama kilemoodustajaid, muutes nad pealekantavateks ja laialivalguvateks.
Vedeldid on lenduvad vedelikud, mis ei lahusta kilemoodustajaid, vedeldavad vaid töösegusid. On abimaterjaliks värv- ja lakk katte loomisel.
Plastifikaatorid on täiteained, teevad konsistentsi paksemaks.
Kokkuvõte
Käesoleva töö koostamine aitas mind väga palju edasi orienteerumaks viimistlemise maailmas. Kuna eelteadmised puudusid täielikult, siis olin pisut üllatunud, et viimistlemiseks kasutatakse ka väga mürgiseid ja keemilisi vahendeid. Hea on nendega kursis olla, kuid kaldun arvama, et ise tooteid viimistledes eelistaksin pigem loodust ja tervist säästvaid viimistlusviise. Näiteks värvieemaldusvahendi kasutamise asemel, võtaksin pigem ette värvi mehaanilise eemaldamise.
Hetkel on materjal teoreetiline ja olen selle koostamisel kasutanud erinevaid Eestis ilmunud puutöö käsiraamatuid, samuti internetti.) Praktiseerima asudes täiendan õpimappi pidevalt, lisades enda kogemusi ja eelistusi materjalide ja töövõtete valikul.
Kasutatud allikad

Davy , P. 2008 Puutööraamat. Tallinn: Varrak

Erinevad autorid. 2009 Puutöö. Illustreeritud käsiraamat . Tallinn: Sinisukk .

Guidice, A. 2005 Puutöö A & O. Tallinn: TEA Kirjastus.

Jackson, A, David, D. 2006 Puutöömeistri käsiraamat. Tallinn: TEA Kirjastus.

Vainküla, T, Pere, R. 2012. Vana mööbel korda oma kätega. Tallinn: AS Ajakirjade Kirjastus.

http://www.amello.ee/et/naturaalne-varnits.html

http://entsyklopeedia.ee/

http://www.e-ope.khk.ee/ek/2012/moobli_ja_puittoodete_viimistlemine/materjalid/index.html

https://siseveeb.ee/hkhk/kutseope/oppetoo/oppematerjalid/vaata_oppematerjali?oppematerjal=1209

http://et.wikipedia.org/
22

.DOCX Laadi alla originaalfail 22 lk · .docx · 66 allalaadimist

Tasuta Faili alla laadimine on tasuta

~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-03-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti

66 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

efkaplika Õppematerjali autor

viimistlus peits lakk vaik püstol lakid peitsid kilemoodustaja viimistlusmaterjalid

Sarnased õppematerjalid

odt

Puidu viimistlemine

HAABSALU KUTSEHARIDUSKESKUS MR14 Carola Liiv Viimistlemine ÕPIMAPP Juhendaja Õpetaja Ülle Kübarsepp Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Tööde järjekord, materjali valik ja eeltööd viimistlusele.....................................................................4 Erinevad viimistlusmaterjalid ja nende kasutus.....................................

Antiik mööbel ja restaureerimine

docx

Puidu viimistlemine ja viimistlused

TiitellehtSisukord · Sissejuhatus · Pinna ettevalmistus ja lihvimine · Puidu toonimine ja peitsi pealekandmine · Sellakiga viimistlemine · Lakkimine ja värvimine Sissejuhatus Järgnevalt on kirjutatud puidu viimistlusest ja viimistlemisel kasutavatest ainetest ja nende pealekandmisest ning nendele eelnevatele töödele. Puidu viimistlemine Peaaegu iga puidust eseme viimistlus on väga tähtis mis tahes viimistlusega oleks ka tegu, sest lõpp tulemus peab olema puhas ja ilus. Kui kvaliteetse värviga õnnestub peida väiksemaid ebatasasusi, siis lakkimisega halvasti töödeldud pinda ilusaks ei tee. Tavaliselt juba esimene lakikiht paljastab sellised defektid mida enne lakkimist jäid nähtamatuks ja ei tea ka kunagi kui hea materjal võib olla. Selleks ,et neid ebatasasusi peita siis selleks on palju materjale nagu näiteks

Kategoriseerimata

docx

Puit - Viimistlus

 Liiga jämeda teralisusega lihvitud pind imeb liiga palju peitsi, pind saab tume; samuti on laki kulu suur.  Viimane lihvimine peaks olema teralisusega 150..180 Pindade puhtus  Viimistlusmaterjali parema nakkumise saavutamiseks aluspinnaga tuleb pind puhastada tolmust, rasvast, õlidest, silikoonist jne.  Puidus sisalduv vaik põhjustab probleeme viimistlemisel. Detailide seismisel ilma viimistluseta tõuseb vaik pinnale Viimistlemine peaks toimuma võimalikult kiiresti peale viimast lihvimist  Vaik tõuseb pinnale – peits ei märga pinda korrektselt, lakk ei nakku korrektselt  Võimalik niiskuse muutus põhjustab kaardumist, mis raskendab viimistlemist (valtsmasinate puhul)  Tolm koguneb viimistletavatele pindadele  Seetõttu on viimistlusliinid koostatud reeglina nii, et esimene seade on lihvpink Viimistlusmaterjalide koostis

Materjaliõpetus

docx

Eelkarestus, viimistlusvahendid, materjalid ja töövahendid

vähese vilumise korral. Sellakit nii lihtne kasutada pole. Polituurid Kõige traditsioonilisem viimistlus aine, kasutatud 16.sajandist. Endiselt kasutatakse vanamööbli parandamisel ja restaureerimisel. Vahad Vaha annab puidule suurepärase pinnakatte, kuid vaha üksinda ei kaitse peaaegu üldse kuumuse ja niiskuse eest. Tugevama efekti saavutate kui kasutate kruntlaki või õli peal. Õlid Kui tavapärase linaseemneõliga viimistlemine on aeglane protsess, siis uuemad kuivavad kiiremini. Kaitseb puitu, kandke peale vähemalt 5 korda ja hiljem 1kord iga kuue aasta tagant. Lakid Lakk on läbipaistvate sünteetiliste kattevahendite üldnimetus.Need on vastupidavad viimistlusained. Mõned lakkid: Akrüüllakk,Nitrolakk,Melamiinlakk,Õlilakk,Välislakk jne. Kasutatud kirjandus: Puidutööraamat, Pihl Davy.

Tööõpetus

doc

Tisleri eriala eksam

Pilet nr. 1 1.Puidu siseehitus, makrostruktuur ristlõikes. 2.Puidu töödeldatavus, lõhestatavus. 3.Puitkiudplaadid. 1.Makrostruktuur: ristlõike joonis ning kirjeldus väljast sisse poole: Korp- kattekude, ülesanne katta ja kaitsta puud kahjustavate välistegurite eest,pole terve puu suhtes ühtlane, korba kihi vigastamine puule halb, vigastatud kohti saab kaitsta õlivärvi või vahaga.(vigastused jagunevad: mehaanilised vigastused, loome vigastused, kliimatilised vigastused-nt külmalõhed, kus kliima soojenedes algab seente areng või leiavad kodu puidukahjurid. Külmalõhed suurenevad iga aasta külmadega) Niin- juhtkude, toitemahlu trantsportiv koore osa e alla liikuvad mahlad, see on erinevatel puudel erineva paksusega. (meie niinepuu on pärn- selle niine kiud on kõige tugevamad ja vastupidavamad, niint tõmmatakse ainult noortelt puudelt...meil pärnametsad seetõttu hävind) Kambium e mähk- toimub uute puidurakkude teke. (puidurakkude teke on erinev aastalõikes- kiirem

Tisleri eriala

docx

Puitesemete kaunistamine intarsia ja puitdekooriga ning katmine laki ja peitsiga

Õpilase kooli nimi Õpilase nimi Puitesemete kaunistamine intarsia ja puitdekooriga ning katmine laki ja peitsiga Referaat Tallinn 2016 Sisukord Puitesemete kaunistamine................................................................................ 3 Intarsia.............................................................................................................. 4 Peitsid............................................................................................................... 5 Peitsimine...................................................................................................... 6 Lakid................................................................................................................. 6 Lakkimine...................................................................................................... 8 Puidu peitsimise ja lakkimise erinevused....................................................

Tööõpetus

docx

Pindade ettevalmistus

TALLINNA EHITUSKOOL TISLER Kadi Esken PINDADE ETTEVALMISTUS Referaat Juhendaja: Raivo Moks Tallinn 2014 SISUKORD Sissejuhatus.............................................................................1 Ettevalmistus viimistlemiseks..................................................2 Laudsepaettevalmistus..............................................................3 Viimistluseettevalmistamine.....................................................4 Eelviimistlus.............................................................................5 Korkimine, plommimine...........................................................7 KOKKUVÕTE.........................................................................8 Ettevalmistus viimistlemiseks Viimistlusviisid ja -vahendid valitakse selle järgi, millist tulemust soovitakse saada. Viimistletud puit peab olema kaitstud üldise kulumise, hõõrdumise, niiskuse ja kuumuse eest n

Ehitus

docx

Materjali õpetus

PLP- puitlaastplaat, füüsikalisi omadusi iseloomustatakse: 1. Vee neelavus- toimub tänu liimainele aeglasemalt kui naturaalpuidul. 2. Paisumine- pikkuses ja laiuses liigub küllaltki laiades piirides sõltuvalt laastude liigist. 3. Soojusjuhtivus- on väiksem kui naturaalpuidul. Tsementpuitlaastplaat · BETONYP- madala süttivusega, aeglaselt põlev materjal · Kasutatakse- lennukiangaaride valmistamiseks, tulekindlaks siseviimistluseks Puitkiudplaadid · Valmistatakse puu või muudest taimsetetest kiududest koos spetsiaalsete lisanditega ja liigitatakse: 1. Ülikõvad, ülitihedad(HDF) 2. Kõvad nn. Soome papp(tagaseinad ja sahtlipõhjad) 3. Poolkõvad e. Keskmise tihedusega(MDF) 4. Isoleerplaadid- pehmed puitkiudplaadid 5. Viimistlusplaadid- pehmed kuitkiudplaadid Valmistamise tehnoloogia Toormaterjal töödeldakse purustites kõigepealt laastudeks, keedetakse 2% sööbenaatriumi lahuses, edasi töödeldakse kiudmass

Kategoriseerimata

Rohkem sarnaseid