Tallinna Mustamäe Gümnaasium Puiduseened Austerservikud Marit Kadopa G2L Tallinn 2009 Sissejuhatus Austerservikud (Pleurotus ostreatus) kasvavad parasniisketes metsades üle maailma, enamasti langenud puudel. Aasias on seda seent toiduks kasvatatud kaua ja viimasel ajal kasvatatakse teda kommertslikult paljudes maades. Meetod, mille abil seened kasvama pannakse, sarnaneb looduslikule. Lehtpuu kändudesse puuritakse augud, millesse asetatakse kork seeneniidistikuga. Lisaks võivad need seened kasvada suurtes pudelites, plastikkorvides, augustatud plastiktorudes või kilekottides, milles on pastöriseeritud või auru abil steriliseeritud tselluloosne materjal (näiteks õled, puuvill, vanapaber). Austerservik on üks vähestest teadaolevatest seentest, kes toitub ka puidus elavatest selgrootutest. Seen suudab mütseeli abil lõksu püüda ja seedida ümaru...
SEENED. SAMBLIKUD. PUUSEENED SEEN Kasvukoht Maitse Lõhn Mürgisus Muu info Punane Kaasik, kuusik, Nõrgalt Levinuim Eestis kärbseseen männik mürgine, halvab närvisüsteemi Pruun Okasmetsades Eba- Ebameeldiv Mürgine kärbseseen meeldiv Panter Okasmetsades, Ebameeldiv Väga Kasvab septembris kärbseseen männikutes, mürgine, nõmmedel halvab närvi Soopilvik Nõmme-, Mahe Hea söögiseen siirdesoo ja ...
Puuseened e torikseened on seened, mis kasvavad puudel ja koosnevad nagu teisedki seeneriigi esindajad seeneniidistikust ja viljakehast. Torikseente seeneniidstik ehk mütseel elab puidus ja omastab sellest toitaineid. Seeneniidistik meenutab ämblikuvõrku ja võib olla väga ulatuslik. Seeneniidistiku olemasolu näitab puidu lagunemine. Kogu seeneriigist moodustavad puuseened vaid väikese osa, kuid nende ökoloogiline tähendus onpalju suurem. Mõned liigid põhjustavad puitu lagundades metsamajanduslikku kahju. Kasulik toime on siiski suurem: mahalangenud oksi, kände, lamapuitu ja majandusmetsade raiejäätmeid lagundades muudavad just torikseened puidu "raskesti omastatavad" tselluloosi- ja ligniinimolekulid uuteks ühenditeks, mis sobivad mullamikroobidele, putukatele ja lõpuks jälle ka puudele. Nii jätkub toitainete ringlus metsalooduses. NB
Puu seisukindlusele ega tervisele need ei mõju, küll aga võivad olla teerajajateks teistele, agressiivsematele mädanikutekitajatele. Sügavamad ja ulatuslikumad maltspuidu vigastused põhjustavad aga kahjustatud puidu kuivamise ning nakatumise mitmesuguste mikroorganismidega. Olenevalt seeneliigist areneb mädanik kas ainult haavaümbruse maltspuidus või tungib edasi lülipuitu. Eluspuude okstes tekitavad mädaniku vähesed puuseened ning sedagi vaid haigestumise algperioodil. Peatselt kasvavad seeneniidid sealt edasi tüvesse. Tüvemädaniku olemasolu saab kindlaks teha mõnede iseloomulike tundemärkide järgi, nagu tüveõõnsused, külmalõhed, egaloomulikult paksenenud või sisselangenud piirkonnad. Kõige kindlamaks tunnuseks on puule kasvanud viljakehad. Need arenevad tavaliselt: · Sinna, kust seen omal ajal puusse tungis (tüvelõhed, oksaasemed)
toodab eoseid suurel hulgal, nii et eoste levitamise aegu on koorealune täis erksat sidrunkollast pulbrit. Eosed on mõõtmetega 8,8-10,3 X 6,7- 7,8 µm. 4 Vahel jääb see ka allakukkunud puukooretükkide tagaküljele.5 Sügisel viljakeha kuivab ja minetab oma läike ning muutub mustjaspruuniks ning hakkab liistakutena maha kooruma. 6 2. Jalakapässik versus must pässik. 1 Salo, P. "Põhjala seeneraamat", kirjastus Sinisukk, Tallinn, 2007 2 Järve, S. " Puuseened pargi- ja ilupuudel" Maalehe raamat 2006, lk 46 3 Salo, P. "Põhjala seeneraamat", kirjastus Sinisukk, Tallinn, 2007 4 Salo, P. "Põhjala seeneraamat", kirjastus Sinisukk, Tallinn, 2007 5 http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1086_1062.html 6 Järve, S. " Puuseened pargi- ja ilupuudel" Maalehe raamat 2006, lk 46 4 Jalakapässik on musta pässiku lähisugulane
SEENTE ELUVIIS Koostas: Leelo Lusik Are PK 2012 Kõik seened toituvad valmis orgaanilisest ainest Seened on looduses peamised lagundajad Seened eritavad lagundavaid aineid keskkonda, kus need lagundavad surnud taimede, loomade jt. kudesid lihtsamateks orgaanilisteks ja anorgaanilisteks ühenditeks Seened suudavad lagundada nii kitiini, tselluloosi, kui puitainet Sümbioosis elavad seened Sümbioos on kahe organismi kooselu, mis on kasulik mõlemale poolele Mükoriisa ehk seenjuur on sümbioos seene ja taime juure vahel Sellega suureneb taime juurte imav pind Mükoriisa on omane ~90% maismaataimedest Sümbioos seente ja loomade vahel Algelised seened elavad mäletsejaliste vatsas, aidates lagundada tselluloosi Sümbioos sipelgatega – toidavad seent ja söövad seeneniidistikku Sümbioos üraskite ja seente vahel – levitavad ja söövad Taimede parasiidid Taimede seenhaigused vähendavad saaki, r...
Tuletael Anastasia Kostina Levik Kasvab põhjapoolkeral. Kesk-Saksamaast põhja pool kahjustab põhiliselt kaske, lõuna pool pööki, harvem tamme ja teisi lehtpuid. Meil laialt levinud, kasvab surnud kasetüvedel ja -lamapuidul. Harvem leidub leppadel ja teistel lehtpuudel. Iseloomustus Kabjakujuline (pealt kumer, alt rõhtne) mitmeaastane kübar, kuni 25 cm läbimõõdus ja kuni 15 cm kõrge. Pealispind on pruunikashall, mõnede madalate vagudega, mida serva poole, seda heledam. Kõige noorem (kasvav) osa on helepruun, hiljem muutub see halliks. Kübarat katab umbes millimeetripaksune kõva koorik, millele saab siiski küünejälje sisse vajutada. Viljakeha alaküljel on peened ümmargused hallikasvalged (kasvuajal) või punakaspruunid poorid. Seeneliha on tihevatjas ja sitke, kollakas-, kuni punakaspruuni värvusega. Kahjustus Poolparasiit,tungib lülipuidu...
• Peened oksad kuivavad kiiresti, võra hõreneb, oksad kõverduvad ja puu dekoratiivsus kaob. Tamme-oksakoorik Vuilleminia comedens • Tavaline tammeokstel • Kuivanud tammeokstele ilmub õhuke koorik, mille ümbert koor rullub iseloomulikult eemale. Aktiivne ka talvel. • Nakatuvad tavaliselt tamme alumised oksad ja põhjustab neis valgemädanikku • Ohtlik puule ei ole. Soovitatav ja kasutatud kirjandus • Järve, S. 2006. Puuseened pargi- ja ilupuudel. Maalehe Raamat, Tallinn. 127 lk. • Keizer, G. 2006. Seente entsüklopeedia. Jürgens, K. (tõlk.). Sinisukk, Tallinn. 288 lk. • Merihein, A. (koost.). 1961. Metsakaitse. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn. 706 lk. • Niemelä, T. 2008. Torikseened Soomes ja Eestis. Parmasto, E. (toim.). Jürgens, K., Sell, I. • (tõlk.). Eesti Loodusfoto, Tartu. 320 lk. • Saarman, E. & Veibri, U. 2006. Puiduteadus. Eesti Metsaselts, Tartu. 560 lk. • Fotod: internet
Heterotroofne kasutavad elutegevuseks teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet saporotroofid – toituvad surnud orgaanilisest ainest biotroofid – toituvad elusast orgaanilisest ainest Seenhaigused inimestel mükoosid – seen kasvab inimesel mükotoksikoos – seen toodab mürgiseid ühendeid seenemürgitus – seen sisaldab mürgiseid ühendeid Seente mitmekesisus Kottseened - enamjaolt hallitusseened Ikkesseened - Kandseened – metsaseened, puuseened Seente osa looduses: Seente tähtsus inimese elus: Lagundajad – tagavad aineringe Maal, kuna Kasutamine toiduks lagundavad surnud organisme ja mitmeid o Mükotoksiine sisaldav seen põhjustab keemilisi ühendeid mürgitust Sümbiondid – aitavad talitleda teistel Kasutamine tööstuses: organismidel Toiduainetööstus - pärmid, juustud,
Seened -1,5 miljonit liiki Teadus, mis tegeleb seentega on mükoloogia. Seened on eukareütsed (tuumaga) ja heterotroofsed (ainevahetusega): Evolutsioonliliselt vanematel seentel puuduvad rakuvaheseinad -> seenerakud ehk hüüfid (nad on niitjad). Ehitus: seenerakku ümbritseb membraan, mille peal on kitiinkest. Seenerakud ehk hüüfid hargnevad ja moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Osad seentel on mütseel nii tihe, et moodustab palja silmaga nähtava viljakeha (kübarseen). Võrdlus: Seened Taimed Loomad Ei liigu Ei liigu Liiguvad Kest (kitiin Kest ( tselloloos) Puudub (glükokalüks) Plastiidid puuduvad Olemas Puuduvad Glükogeen Tärklis Glükogeen l.rasvad ...
Bioloogia TÜNK MV Bioloogia uurimisvaldkond Elusorganismide rühmad: *Taimed *Loomad *Seened ja samblikud *bakterid ja protistid TAIMERIIK ÕISTAIMED PALJASSEEMNE- SÕNAJALG- SAMMAL- VETIKAD (21 000 liiki) Taimed (640 liiki) taimed (10 000 li) taimed (23 000) Lehtpuud Eesti okaspuud (4): Sõnajalad Rohe- Põõsad Pruun- Puhmastaimed Külmataluvad okaspuud Osjad Puna- Lilled (seedermännid, ebatsuugad, ...
Nii näiteks kasutavad mitmed seeneliigid orgaanilise aine allikana taimerakkude kestade põhilisi koostisaineid- tselluoosi ja ligniini. See on äärmiselt oluline looduses toimuva aineringe seisukohalt, sest enamik taimseid jäänuseid koosneb just nendest biopolümeeridest. Kui seened lagnudavad aga elusate taimede tselluloosi ja ligniini, siis põhjsutavad nad sellega mitmesuguseid taimehaigusi. Ühtlasi kahjsutavad seened ka tarbepuitu ning tselluloosi sisaldavaid materjale (nt paber). Puuseened kahjutavad elusaid puid, põhjustavad neile mädanikke ja võivad puutüved seest õõnestada. 40.) Too 3 näidet nii seente kasulikkusest kui ka kahjulikkusest inimesele Kasulikkus inimestele- paljud seeneliigid on inimestele toiduks, Kahjulikkus inimestele- seened põhjustavad inimestele eelkõige mitmesuguseid nahahaigusi. Enamasti tekivad seenhaiguste kolded varvaste vahele, kanelaalustesse või kubeme piirkonda. Epiteelkoest toituvad eri liiki seened põhjustavad naha punetust ja ketendust
Samuti on nad kohanemisvõimelisemad ja suutelised rändama vastavalt metsa kasutamisele ja elupaigatingimuste muutumisele. Vääriselupaikade väljavalikul kasutatakse asjatundjate poolt koostatud sobivate tunnusliikide nimistud. Joon. 7 Habesamblik (http://miksike.ee/docs/referaadid2006/habesamblik_evelin.jpg Joon. 6 Puuseened (http://static1.nagi.ee/i/p/65/37/ 02816537f670c1_m.jpg) Kasutatud kirjandus Savolainen. Tamm. htm [http://www.ut.ee/biodida/KOOLID/Savolainen/tamm.htm] w-jussikoprad-1103-01.jpg. [http://www.reisijutud.ee/images/wjussikoprad110301.jpg]
Ikkesseened Kottseened Kandseened Enamjaolt hallitusseened: kottpärmseen Metsaseened, täpphallikud ed puuseened: (toiduainete hallitus) murumuna pilvikud rohehallik (penitsiliin) jahukasted kärbseseened mürkel majavamm
pinnale, värvima puidu kiude. · Nendega tugevdatakse või ühtlustatakse puidu loomulikku värvitooni tekstuuri varjamata · Peavad olema valguskindlad ja hästi lahustuma vees, piirituses, atsetoonis või teistes orgaanilistes lahustites · Jagunevad : 1. Looduslikud saadakse lepa, paju, õunapuu, kuuse koore keetmisel(sibulakoored, lehed, õied, taruvaik, samblad, taimemahl, kübar- ja puuseened 2. Tehisvärvained on keerulised orgaanilised ained, mis saadakse kivisöe tõrvast(jagunevad vesi-, piiritus- ja õlilahustiks) võivad olla happelised, otsesed või aluselised. · Happelised värvained on orgaaniliste hapete Na, K, Ca soolad, nad värvivad puitaine koostisesse kuuluvadi ligmiini ja parkainet, on valguskindlad ning omavad eredaid ja puhtaid toone
Pikaks veninud oksakrae kuivanud oksal. Foto: Veiko Belials 9 • Üht oksa tohib teise küljest eemaldada üksnes harunemiskohast. Kui lõige teha pika oksalõigu keskele, kuivab lehestiku toiteta jäänud oksa- tüügas ning peagi algab lagunemine. Joonis 6. Puuseened jämeda oksa lõikepinnal. Foto: Veiko Belials • Kui on võimalik, siis tuleks eelistada mitut väi- kest lõikehaava ühele suurele. Joonis 5. Valesti eemaldatud kuivanud oks, millest on • Oksa eemaldamisel tuleb vältida puule tekita- puusse pääsenud mädanik
I osa Taimerakkude kuju ja suurus, taimeraku omapära, taimeraku organellid, Taimerakk rakutuum, plastiidid, vakuool. Rakukest, sellel kujunemine ja modifitseerumise võimalused. Tselluloos, hemitselluloos ja pektiinaine. Poorid, perforatsioonid ja palasmodesmid. Pigmendid, alkaloidid, glükosiidid ja parkained. Jääkained taimerakus kristallid. Taimeraku keemiline koostis ja selle dünaamika veg. perioodi vältel (vesi, TP, TK, TT, NEA jt.) Taimerakkude kuju ja suurus: · Kõrgemate taimede rakke kuju järgi saab jaotada kaheks parenhüümsed ja prosenhüümsed · Rakkude läbimõõt enamasti 10...100 mikromeetrit, samas kiutaimedel rakkude pikkus võib ulatud 0.5 meetrini · Rakkude suurus on koetüübile iseloomulik tunnus ja ei sõltu taime suurusest Taimeraku omapära: 1. Kestad tselluloos, hemitselluloos, pektiin 2. Vakuoolid(sinna kogunevad jääkained, varuained ning seal kontrollitakse rakusiserõhku...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
