Makroökonoomika (2)

I Loeng, sissejuhatus ja Eesti makromajanduslik areng

• Makroökonoomika – majanduse kui terviku uurimine agregeeritud koondandmete põhjal.
  
• Majandussubjektid ( sektorid ) : majapidamised, ettevõtted, valitsus, välissektor
  
• Makroökonoomika põhinäitajate väärtused kujunevad erinevatel turgudel nõudluse ja pakkumise koosmõjul : kaupade ja teenuste(hüvitiste) turg ; tootmistegurite turg; rahaturg , kapitaliturg
  
• Makromajandusteooria areng:
  
  • varasemad käsitlused:
    
    • eelkäijah(vanaaja valitsejad ja filosoofid )
      
    • David Hume (18saj): rahapakkumine , kaubandusbilanss, hinnad
      
    • kvantitatiivne rahateooria : R*v=P*Q
      
  • makroökonoomika areng 20.sajandil:
    
    • agregeeritud andmete kogumine
      
    • majandustsüklite uurimine
      
    • Suur Depressioon (1929-2932)
      
• Neoklassikaline teooria (kuni II MS):
  
  • klassikaline koolkond (A.Smith 1776)
    
  • konkureerivad turud(hüvitiste turg ja tööturg)
    
  • turgude tasakaalustamine ’’nähtamatu käe’’ abil
    
  • turutasakaal saabub täishõive tootmismahus
    
• Keynesi koolkond (II MS-1970ndad):
  
  • 1936 ’’Hõive, intressi ja raha üldteooria’’
    
  • Bretton Woods ’i konverents 1944, kus loodi IMF, WB ja ITO
    
  • Võtmehindade jäikus (eelkõige palkade jäikus), vajadus stabiliseerimispoliitika järele
    
  • kogunõudluse mõjutamine eelarvepoliitikaga, turg ei tasakaalustu, eriti majanduse languse tingimustes
    
• Uusklassikaline koolkond(1970/80-...), adaptiivsed ootused; ratsionaalsete ootuste koolkond:
  
  • majandussubjektide ratsionaalsed otsused täieliku info tingimustes (st inimesed ei tee tulevikuootuste kujundamisel süstemaatilisi vigu)
    
  • ratsionaalsete tulevikuootsute korral on valitsuse poliitikal väiksem mõju
    
• Mikromajanduse üldine skeem
  

• Makromajanduse üldine skeem
  

• Majanduse edukuse alused:
  
  • valuutakomitee süsteem
    
  • tasakaalus(ülejäägiga) riigieelarve ja olematu riigivõlg
    
  • madalad maksud
    
  • paindlik tööturg
    
  • väike avatused majandus
    
• Majanduskasv ja konvergents:
  

• Viimaste aastate (2004-2006) majanduskasv tingitud:
  
  • majapidamiste nõudluse kasv (tingitud madalatest intressidest väga kiiresti kasvanud laenukoormusest)
    
  • avaliku sektori nõudluse kasv (kiire kasv ->kõrgemad maksutulud ->kasvanud kulutused)
    
  • välisinvestorite kõrge aktiivsus Eestis (on tasakaalustanud jooksva konto defitsiiti, samas -> rahapakkumine kasvab)
    
  • ekspordi kasv (tuginedes peamiselt kulueelisele, eelkõige odavad tööjõukulud)
    
  • EL-ga ühinemise positiivne mõju (ESF vahendid, välisinvestorid, turism )
    
• Miks liigkiire majanduskasv on halb:
  
  • põhines välistel finantseerimisallikatel :
    
    • sõltuvus välisturgudest ja välispankadest
      
    • ei saa pidevalt suureneda
      
  • majandusressursside ja tööjõu ümberpaiknemine sisetarbimisele:
    
    • ekspordi konkurentsivõime vähenemine
      
    • vähetootlikumad sektorid domineerivad (isikuteenindus, turism, kaubandus)
      
  • mõnede sektorite ülearendamine (ehitus, turismisektor)
    
  • innovatiivsuse vähenemine
    
• Täna:
  
  • kiirele majanduskasvule on järgnenud kiire majanduslangus
    
  • tööpuuduse kasv
    
  • sotsiaalprobleemide kasv
    
  • eelarvedefitsiit
    
  • majanduse konkurentsivõime vähenemine
    
  • Euroga seotud riskide suurenemine
    
  • madala lisandväärtusega majanduse struktuur
    
• Tööjõu tootlikkuse olemus
  

• Tootlikkus näitab kõige üldisemalt, kui palju luuakse ühiskonnas lisandväärtust töötaja kohta
  
• Üldine tootlikkuse tase on tõusnud, samas tänane tootlikkus jääb kordades maha EL riikide tasemest
  

• Põhjused:
  
  • madal lisandväärtus, majanduse struktuur
    
  • tehnoloogia
    
  • tootmise korralduslik pool
    
• Säilitamaks hõivet ei tohiks palgakasv olla kiirem kui tootlikkuse kasv
  
• Paradoks : Eesti konkurentsieelis on madalad palgad (ehk madal tootlikkus), tootlikkuse (palkade kasvades) konkurentsieelis väheneb
  
• Võimalikud lahendused:
  
  • vertikaalne integratsioon , terve väärtusahela enda kontrolli alla võtmine, alates toorainest kuni toote turustamiseni; tootmine Eestist välja, Eestisse jääb arendus ja juhtimine
    
  • erilise nišši leidmine (jalatsitootja hakkab valmistama erijalatseid sõjaväele)
    
  • lüüa mastaabiga, kasvades regiooni suurimaks ja tugevaimaks, neelata konkurendid alla
    
  • panustada uutesse tehnoloogiatesse, mis vajab vähem tööjõudu
    
  • valdkonna muutmine