Makroökonoomika (2)

I Loeng, sissejuhatus ja Eesti makromajanduslik areng

• Makroökonoomika – majanduse kui terviku uurimine agregeeritud koondandmete põhjal.
  
• Majandussubjektid ( sektorid ) : majapidamised, ettevõtted, valitsus, välissektor
  
• Makroökonoomika põhinäitajate väärtused kujunevad erinevatel turgudel nõudluse ja pakkumise koosmõjul : kaupade ja teenuste(hüvitiste) turg ; tootmistegurite turg; rahaturg , kapitaliturg
  
• Makromajandusteooria areng:
  
  • varasemad käsitlused:
    
    • eelkäijah(vanaaja valitsejad ja filosoofid )
      
    • David Hume (18saj): rahapakkumine , kaubandusbilanss, hinnad
      
    • kvantitatiivne rahateooria : R*v=P*Q
      
  • makroökonoomika areng 20.sajandil:
    
    • agregeeritud andmete kogumine
      
    • majandustsüklite uurimine
      
    • Suur Depressioon (1929-2932)
      
• Neoklassikaline teooria (kuni II MS):
  
  • klassikaline koolkond (A.Smith 1776)
    
  • konkureerivad turud(hüvitiste turg ja tööturg)
    
  • turgude tasakaalustamine ’’nähtamatu käe’’ abil
    
  • turutasakaal saabub täishõive tootmismahus
    
• Keynesi koolkond (II MS-1970ndad):
  
  • 1936 ’’Hõive, intressi ja raha üldteooria’’
    
  • Bretton Woods ’i konverents 1944, kus loodi IMF, WB ja ITO
    
  • Võtmehindade jäikus (eelkõige palkade jäikus), vajadus stabiliseerimispoliitika järele
    
  • kogunõudluse mõjutamine eelarvepoliitikaga, turg ei tasakaalustu, eriti majanduse languse tingimustes
    
• Uusklassikaline koolkond(1970/80-...), adaptiivsed ootused; ratsionaalsete ootuste koolkond:
  
  • majandussubjektide ratsionaalsed otsused täieliku info tingimustes (st inimesed ei tee tulevikuootuste kujundamisel süstemaatilisi vigu)
    
  • ratsionaalsete tulevikuootsute korral on valitsuse poliitikal väiksem mõju
    
• Mikromajanduse üldine skeem
  

• Makromajanduse üldine skeem
  

• Majanduse edukuse alused:
  
  • valuutakomitee süsteem
    
  • tasakaalus(ülejäägiga) riigieelarve ja olematu riigivõlg
    
  • madalad maksud
    
  • paindlik tööturg
    
  • väike avatused majandus
    
• Majanduskasv ja konvergents:
  

• Viimaste aastate (2004-2006) majanduskasv tingitud:
  
  • majapidamiste nõudluse kasv (tingitud madalatest intressidest väga kiiresti kasvanud laenukoormusest)
    
  • avaliku sektori nõudluse kasv (kiire kasv ->kõrgemad maksutulud ->kasvanud kulutused)
    
  • välisinvestorite kõrge aktiivsus Eestis (on tasakaalustanud jooksva konto defitsiiti, samas -> rahapakkumine kasvab)
    
  • ekspordi kasv (tuginedes peamiselt kulueelisele, eelkõige odavad tööjõukulud)
    
  • EL-ga ühinemise positiivne mõju (ESF vahendid, välisinvestorid, turism )
    
• Miks liigkiire majanduskasv on halb:
  
  • põhines välistel finantseerimisallikatel :
    
    • sõltuvus välisturgudest ja välispankadest
      
    • ei saa pidevalt suureneda
      
  • majandusressursside ja tööjõu ümberpaiknemine sisetarbimisele:
    
    • ekspordi konkurentsivõime vähenemine
      
    • vähetootlikumad sektorid domineerivad (isikuteenindus, turism, kaubandus)
      
  • mõnede sektorite ülearendamine (ehitus, turismisektor)
    
  • innovatiivsuse vähenemine
    
• Täna:
  
  • kiirele majanduskasvule on järgnenud kiire majanduslangus
    
  • tööpuuduse kasv
    
  • sotsiaalprobleemide kasv
    
  • eelarvedefitsiit
    
  • majanduse konkurentsivõime vähenemine
    
  • Euroga seotud riskide suurenemine
    
  • madala lisandväärtusega majanduse struktuur
    
• Tööjõu tootlikkuse olemus
  

P-hinnad, Q-kogus, L-töötajate arv

• Tootlikkus näitab kõige üldisemalt, kui palju luuakse ühiskonnas lisandväärtust töötaja kohta
  
• Üldine tootlikkuse tase on tõusnud, samas tänane tootlikkus jääb kordades maha EL riikide tasemest
  

• Põhjused:
  
  • madal lisandväärtus, majanduse struktuur
    
  • tehnoloogia
    
  • tootmise korralduslik pool
    
• Säilitamaks hõivet ei tohiks palgakasv olla kiirem kui tootlikkuse kasv
  
• Paradoks : Eesti konkurentsieelis on madalad palgad (ehk madal tootlikkus), tootlikkuse (palkade kasvades) konkurentsieelis väheneb
  
• Võimalikud lahendused:
  
  • vertikaalne integratsioon , terve väärtusahela enda kontrolli alla võtmine, alates toorainest kuni toote turustamiseni; tootmine Eestist välja, Eestisse jääb arendus ja juhtimine
    
  • erilise nišši leidmine (jalatsitootja hakkab valmistama erijalatseid sõjaväele)
    
  • lüüa mastaabiga, kasvades regiooni suurimaks ja tugevaimaks, neelata konkurendid alla
    
  • panustada uutesse tehnoloogiatesse, mis vajab vähem tööjõudu
    
  • valdkonna muutmine
    

II loeng tulude kulude ringkäik, SKP, varimajandus

• Ringkäigumudeli eeldused:
  
  • tegemist kahe majandussubjektiga
    
  • kõik teenitud tulu kulutatakse ära
    
  • suletud majandus (algeeldus)
    
  • vaatame rahavoogusid
    
  • kõik tootmistegurid kuuluvad majapidamistele
    
• Ringkäigu mudel
  

• Üldised tasakaalutingimused:
  
  • IKT=Y+TR-Td
    
  • S=(Y+TR-Td)-C
    
  • Y=C+S-TR+Td (tulud)
    
  • Y=C+I+G-Tj (kulud)
    
  • C+S-TR+Td=Y=C+I+G-Tj
    
  • S+Td+Tj=I+G+TR
    
  • S-I=G+TR-Td-Tj
    
• Üldised tasakaalutingimused (avatud majandus):
  
  • S+(Td+Tj-TR)+Z=I+G+X
    
  • NX=X-Z
    
  • Tn=Td+Ti-TR
    
  • S-I=(G+TR-Td-Ti)+NX
    
  • S-I=(G-Tn)+NX
    
  • (S-I)+(Tn-G)=NX
    
• SKP-antud riigi geograafilisel territooriumil teatud perioodi jooksul loodud teenuste ja kaupade lõpptarbimise kogusumma rahalises väljenduses
  
• RKP-antud riigi tootmistegurite poolt teatud perioodi(tavaliselt aasta) jooksul loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma rahalises väljenduses
  
• SKP arvestamise meetodid:
  
  • tulude meetod:
    
    • rahvatulu (RT) =palk+rent+intress+kasum
      
    • SKP=RT+ amortisatsioon + kaudsed maksud
      
  • kulude ehk tarbimismeetod:
    
    • SKP=tarbimine + investeeringus + valitsuse kulutused + puhaseksport
      
  • tootmismeetod:
    
    • SKP=kõigis majandusharudes loodud lisandväärtuste summa = harude kogutoodang- vahetoodang = kõigi harude lõpptoodang
      
  • Nominaalne SKP mõõdab kaupade ja teenuste väärtust jooksvates hindades, reaalne SKP aga võrreldavates (baasaasta) hindades
    
  • Reaalse ja nominaalse SKP erinevust väljendab SKP deflaator
    
  • Deflaatori näol on sisulisest tegemist hinnaindeksiga, mis mõõdab hindade muutumuse tempot ehk inflantsiooni, tavaliselt väljendatakse deflaatori väärtust protsentides
    

• Varimajanduse mõjurid:
  
  • majanduse arengutase: kodumajanduse osakaal
    
  • majanduse struktuur : era-ja väikeettevõtjad ning tööjõumahukad elualad kui peamised illegaalse tegevuse harud ( metsandus , ehitus, teenindus)
    
  • maksud ja inflatsioon
    
  • seadusandlus ja kontrollorganite tegevus
    
  • usaldus riigi vastu ja kohalike omavalitsuste rolli tugevdamine (võõrandumine riigist)
    

• Varimajanduse mõjud:
  
  • riigieelarve tulud väiksemad
    
  • ebaaus konkurents
    
  • tööturg – mõju sotsiaalsele kaitsele
    
  • statistilised makroökonoomilised näitajad halvemad
    
  • maksumaksjate moraal
    

III loeng, kogunõudlus ja kogupakkumine

• Kogunõudlus (AD) on defineeritav kui majapidamiste, ettevõtete, valitsuse ja välissektori poolt igal konkreetsel hinnatasandil osta soovitud kogutoodangu hulk
  

• Miks on tegemist langeva kõveraga:
  
  • nihe mööda kõverat:
    
    • intressi mõju
      
    • rikkuse efekt
      
    • välismaiste ostude mõju
      
    • kogunõudluse komponendid:
      
      • tarbimine
        
      • investeeringud
        
      • valitsuse kulutused
        
      • puhaseksport
        

AD kõvera nihke põhjused:

• tarbija eelistuste muutumine:
  
  • rikkuse aspekt
    
  • tarbija ootused
    
  • muutused maksuseadustes
    
• investeeringud:
  
  • intressi muutus
    
  • kasumi ootused
    
  • maksude muutmine
    
  • tehnoloogia muutused
    
• valitsuse kulutused:
  
  • valitsuse ostude, investeeringute muutus
    
• kulutused puhasekspordile
  
• Kogukulu kõver – näitab sõltuvust nõutud kaupade ja teenuste koguste ja tehtud kulutuste tulutaseme vahel
  
• Kogunõudmise kõver – sõltuvus nõutud kapuade ja teenuste koguse ja üldise hinnataseme vahel
  
• Kogupakkumine kui protsess näitab majandussubjektide valmisolekut müüa sõltuvalt hinnatasemest teatud kogu lõpptoodangut
  
• Klassikaline koolkond:
  
  • turg on isereguleeruv , enamasti tasakaaluseisundis olev süsteem
    
  • põhiseisukohad:
    
    • majanduse tüüpiline seisund on tasakaal
      
    • tasakaal saabub täishõive (potentsiaalses) tootmismahus st tööturg on tasakaalus
      
    • parim majanduse mõjutamise vahend on rahapoliitika
      
    • majandus reguleerib end ise, stimuleerida tuleb pakkumine poolt, kogunõudlus on passiivne, väheoluline tasakaalu seisukohalt
      
  • potentsiaalne tootmismaht – see on reaalne SKP, mille majandus saavutab, kui ta toodab võimalikul tootmise piiril; see on reaalse SKP maksimaalne suurus, mille majandus saavutab antud tehnoloogilise taseme ja elanikkonna suuruse juures, arvestades loomulikku tööpuudust; ressursid on maksimaalselt rakendatud.
    

AS kõver on vertikaalne sirge, kogupakkumine on samal tasemel ühiskonna potentsiaalne tootmismahuga

• Keynsistlik koolkond:
  
  • kogunõudmise kontseptsiooni väljatöötamine, AD komponendid
    
  • palgad ja hinnad on jäigad, need ei kohane turumuutustele
    
  • Keynes tööhõivest:
    
    • tasakaal võib saabuda ka allpool potentsiaalsest tootmismahtu, st tööpuuduse tingimustes
      
    • tööpuuduse põhjusteks on ebapiisav kogunõudlus
      
    • tööpuudust on võimalik leevendada, kui valitsus sekkub majandusse; valitsus mõjutab majandust eelarvepoliitika abil
      

Kogupakkumise kõver on horisontaalne

• Uusklassikaline koolkond:
  
  • 1950- 60ndad : adaptiivsed ootused:
    
    • tulevikku prognoositakse minevikukogemuse põhjal
      
    • 1960/70 ratsionaalsete ootuste koolkond
      
  • majandussubjektide ratsionaalsed otsused täieliku info tingimustes (st inimesed ei tee tulevikuootuste kujundamisel süstemaatilisi vigu)
    
  • ratsionaalsete tulevikuootuste korral on valitsuse poliitikal väiksem mõju
    
• Mis mõjutab kogupakkumist:
  
  • palgatase
    
  • tootmissisendite ( tooraine , energia, kütus) hinna muutus
    
  • tehnoloogia ja tootlikkus
    
  • tootmistegurite pakkumine
    
• 
  

IV loeng, valitsuse roll majanduses

• Miks valitsus peaks sekkuma majandusse:
  
  • majandustegevuse õiguslike raamide kujundamine
    
  • majanduse stabiliseerimise funktsioon
    
  • ressursside optimaalse kasutamise tagamine
    
  • ümberjaotav funktsioon
    
  • konkurentsi tagamine
    
  • ühishuviste pakkumine
    
  • välismõjude reguleerimine
    
• Ühishüvised – hüvised, mida tarbitakse kollektiivselt ning jaotatakse valdavalt turu vahenduseta
  
• Välismõjud, kellegi teise tegevuse mõju ülekandumine kolmandatele isikutele:
  
  • negatiivsed:
    
    • otsene keelustamine
      
    • moraalne mõjutamine
      
    • maksude kehtestamine
      
  • positiivsed:
    
    • rahaline toetamine
      
    • positiivse suhtumise kujundamine
      
• Eelarvepoliitika – valitsuse majanduspoliitika , kus valitsus kasutades valitsuse kulutusi ja maksumäärade muutumist mõjutab majanduses toimuvaid protsesse
  
• Valitsuse kulutused:
  
  • avalike hüviste finantseerimine ehk valitsuse ostud
    
  • toetused elanikkonnale sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamiseks ehk tulusiirded
    
• Kaasaegsel maksusüsteemil on kaks põhilist majandusfunktsiooni:
  
  • fiskaalne funktsioon - seisneb majanduse arenguks vajalike resursside kogumises
    
  • reguleeriv funktsioon – ülesanne on majandussubjektide käitumise mõjutamine
    
• Tulumaksu määra alandamine jätab inimestel rohkem raha kätte, selle tulemusena suureneb tarbimine ja on oht, et välismajanduslik tasakaal halveneb veelgi (impordi kasv), sama efekt tulumaksuvaba miinimumi tõstmisel
  
• Kogu senine eelarvepoliitika on olnud nö protsükliline:
  
  • majanduskasvu tingimustes suurenevad eelarvelaekumised, kulutatakse rohkem, languse tingimustes vastupidi; eelarvepoliitika ei tasanda tsüklilisi kõikumisi vaid võimendab neid
    
• Ettevõtte tulumaksu süsteem tõenäoliselt muutub
  
• Tööjõu maksud EL keskmisel (kõrgel) tasemel
  
• Eesti eripära: kasumit ei maksustata tulumaksuga selle teenimise hetkel, vaid kasumi jaotamisel. Seega ei maksustata kasumit, mis edasi investeeritakse. Kui omanikud soovivad kasumit jaotada, tuleb netojaotiselt tasuda tulumaks määras 22/78 (võrdub 22%ga brutojaotiselt 2007. a). Samas kehtib Lätis ja Leedus 15%-line, Bulgaarias ja Küprosel aga 10%-line ettevõtte tulumaksumäär. Atraktiivsuse investorite silmis säilitame eelkõige oma eristuva maksusüsteemiga. Eesti on saanud ELilt üleminekuaja süsteemi kooskõlla viimiseks ELi õigusega hiljemalt 2009. aastaks.
  
• Maksusüsteemi printsiibid :
  
  • neutraalne
    
  • efektiivne
    
  • lihtne( maksude vältimine, maksupettus)
    
  • võrdne maksukohuslastele (horisontaalne ja vertikaalne)
    
• Maksu alus on tavaliselt seotud kas kindlate tulude liigi ja suurusega, millest lähtudes hakatakse arvestama makse või mingi muu majanduskäibes oleva rahasummaga (kinnisvara väärtus), millelt arvestatakse makse
  
• Maksumäär näitab kui suur osa maksualusest summast läheb protsentuaalselt maksudeks
  
• Maksukohuslane – juriidiline või füüsiline isik, kes peab maksu maksma
  
• Maksutoime näitab maksude ülekandumist esmastelt maksumaksjatelt neile, kelle kanda lõppkokkuvõttes jääb antud maks
  
• Maksukoormus : kui suure osa ühiskonna tuludest(SKPst) moodustavad maksud
  
• Maksude vältimine – maksude vähendamine legaalsel teel
  
• Maksudest hoidumine – maksupettus
  
• Kaudsed maksud on sellised maksud, kus maksusubjekt ja tegelik maksukoormuse kandja ei lange kokku
  
• Otsesed maksud on suunatud otseselt ettevõtetele või inimestele, kes peavad seda maksma kas saadud tulude, omandi, palgafondi või tehingu pealt
  
• Kohalikud maksud kehtestab kohalik omavalitsus ja nad kehitvad kohaliku omavalitsuse territooriumil
  
• Riiklikud maksud kehtestatakse parlamendi poolt ja nad kehtivad kogu riigis
  
• Kaudsed maksud:
  
  • käibemaks
    
  • lisandväärtuse maks
    
  • aktsiisimaks
    
• Otsesed maksud:
  
  • füüsilise isiku tulumaks
    
  • ettevõtte tulumaks
    
  • sotsiaalmaks, tööjõumaks
    
  • kinnisvaramaks, omandimaks
    
  • kinke-ja pärandusmaksud
    
  • saastemaksud
    
  • riigilõivud
    
  • tollimaksud
    

V loeng, rahaturg ja pangandus

• Raha on üldiselt aktsepteeritud maksevahend , mis täidab kolme põhifunktsiooni:
  
  • vahetusvahend
    
  • arvestusühik
    
  • rikkuse akumuleerimise funktsioon
    
• Raha hoidmise kolm motiivi:
  
  • tehingumotiiv – majapidamiste vajadus sooritada aeg-ajalt majanduslikke tehinguid (raha kui maksevahend)
    
  • ettev aatusmotiiv – majapidamiste valmisolek ebaregulaarseteks, ettenägematuteks tehinguteks
    
  • spekulatsioonimotiiv
    

• Varade struktuur
  

• Raha ringluskiirus on kordade arv, mida rahaühik käibib mingi perioodi (aasta) jooksul; teisisõnu tähendab see seda, mitut lõpptoodangu müügi tehingut saab teostada ühe ja sama rahaühiku abil
  
• Raha ringluskiiruse määravad ära järgmised tegurid:
  
  • maksete laekumise sagedus ning maksete teostamise ja pangaülekannete laekumise efektiivsus
    
  • intressimäär
    
  • elatustase
    
• Vahetusvõrrand – Mv=PY, kus M – rahapakkumine, v – ringluskiirus, PY – SKP nominaalne maht( hinnatase *loodud lõpptoodang); käibele lastava raha hulga saame arvutada ülaltoodud võrrandist: M=PY/v
  
• Inflatsiooni mõõtmine:
  
  • tarbijahinnaindeks (THI):
    
    • (jooksva kuu ostukorvi hind/baaskuu ostukorvi hind)*100%
      
  • jooksva kuu (aasta) inflatsioon:
    
    • [(THI-THI-1)/THI-1]*100%
      
  • SKP deflaator
    
  • perioodi inflatsioon=(1+i1)(1+i2)..(1+in)
    
• Inflatsiooni mõjutavad tegurid Eestis:
  
  • välisinvesteeringute (laenude) sissevool
    
  • nõudluse poolne surve (palgakasv)
    
  • tooraine kallinemine maailmaturul ( nafta , toiduained)
    
  • suletud ja avatud sektor
    
• Otsene ümberjaotamine:
  
  • laenuandjatelt laenvuvõtjatele (keskklassi kasuks)
    
  • vanadelt noortele
    
  • nominaalse sissetuleku (toetused) saajatelt reaalvara omanikele
    
  • töövõtjatelt tööandjatele
    
• Turusignaalide moonutatus ja valed pakkumisotsused
  
• 
  
• Pangasüsteem:
  
  • kommertspangad ja riigi keskpank .
    
  • kommertspanga põhilisteks funktsioonideks on:
    
    • klientide raha hoiustamine ehk võõrvahendite juurdetõmbamine
      
    • laenuandmine ja investeerimine kui kasumi saamise allikad
      
    • pangatehingute(maksed, valuutavahetus) teostamine
      
  • keskpanga funktsioonid:
    
    • kodumaise raha emiteerimine:
      
      • tehniline emissioon
        
      • kodumaise rahakursi juhtimine, selle määramine
        
      • riiklike rahatagavarade juhtimine
        
    • keskpank kui pankade pank, viimane laenuandja kommertspankadele
      
    • otsene krediidi-ja rahapoliitika
      
    • järelvalve kommertspankade tegevuse üle
      
    • keskpank kui riigipank
      
• Eesti rahasüsteem:
  
  • valuutakomitee süsteem
    

• Baasraha pakkumist mõjutavad Eestis järgmised tegurid:
  

• valuutareservi muutused, mida kajastab maksebilanss
  
• reservvaluuta ja teiste valuutade vahelise kursi muutused, mis mõjutavad valuutareservide väärtust
  

Raha pakkumist mõjutavad järgmised tegurid:

• pankade soov hoida sularaha lisareservi
  
• erasektori soov säästa ja hoiustada
  
• raha juurdevool välismaalt
  
• valitsuse eelarve defitsiit ja selle finantseerimine
  

9