Rahapakkumine M1 • Rahabaas M0 = sularaha + reservid (M0= CU + R) • Agregaat M1 = sularaha + hoiused (M1 = CU + D) Reservid ja reservimäär • reserve saab hoida keskpangas ja kommertspankade kassades: R = Dc + VC • Reservimäär r = R/D Kommertspankade laenud • reservidest ülejäävad hoiused laenatakse välja laenud = D – r*D • Majapidamiste otsused määravad hoiuste ja sularaha suhte: c = CU/D M0 ja M1 seosed M1/M0 = CU + D / CU + R | :D rahavõimendi fi= c + 1 / c + r M1 = rahavõimendi (fi)M0 Vahetusvõrrand M*v = P*Y M- raha hulk v- raha ringluskiirus P- hinnatase Y- reaalne SKP PY- nominaalne SKP Rahaturu tasakaal Ms = MD = PY/v Ms = MH = MD Tööturg Tööpuudus- tööjõu kui tootmisteguri osaline hõivatus Töötus • Rahvusvaheline definitsioon ◦ ILO (International Labour Organisatsion) metoodika- kogutud ja arvutatud töötuse näitajad ◦ Eestis ILO metoodikaga tööjõu-uuringud (ETU)
Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 5 12. Mis on raha baas? a) raha baasi moodustavad ringluses olev raha ja kõikide Keskdepositooriumis registreeritud it it d väärtpaberite ää t b it summa; b) b) raha baasi moodustavad ringluses olev raha ja kommertspankade kohustuslik ja täiendav täiendav reserv; reserv;;; c) raha baasi leitakse ringluses olev raha ja lihtsa rahavõimendi mm* korrutisena; d) raha baas on võrdne riigi eelarve suurusega. 13. Milleks peavad pangad omama reserve? 14 Millest sõltub raha pakkumine? 14. a) raha pakkumise suurus sõltub pakkuja isiklikest omadustest (kade või mitte jne.); b)) raha pakkumise p suurus sõltub raha baasi suurusest;; c) c) raha pakkumise suurus sõltub rahavõimendi väärtusest; d) raha pakkumise suurus sõltub konkreetse firma majanduslikust olukorrast. 15
5) Tähtajalised hoiused 9000 6) Aktsiad 3000 1. M1 väärtus on 19000 2. M2 väärtus on 28000 Klassikalised majandusteadlased väidavad tavaliselt, et raha peidab tootmissfääri: a. turumajandusse b. hindade "loori taha" c. ehk sisulised omanikud maksuameti eest ära ja pole kelleltki makse nõuda d. nii ära, et seda ei leita üles Millest sõltub raha pakkumine? a. raha pakkumise suurus sõltub rahavõimendi väärtusest b. raha pakkumise suurus sõltub konkreetse panga heasoovlikusest c. raha pakkumise suurus sõltub raha baasi suurusest d. raha pakkumise suurus sõltub raha soovijast, kas viimasel on relv kaasa või mitte Milleks peavad pangad omama reserve? a. täitmaks keskpanga nõuded kohustusliku reservi osas b. Head põhjust polegi, lihtsalt igaks juhuks c. Selleks, et katta ootamatult tekkinud sularaha nõuded ning võimalikud kahjumid d
25. Rahanõudlust mõjutavad tegurid 26. Rahaturu tasakaal Rahaturu tasakaalu määravad rahanõudmise ja rahapakkumise kokkulangemine. Rahanõudmise ja rahapakkumise kujunemise vahel on oluline erinevus nõutakse reaalset raha, kaudselt nõutakse ju mitte raha vaid asju, mida raha eest osta saab ja nii suureneb koos hinnatasemega ka nõutav rahakogus. Kas ka spekulatsioonimotiivil. Samas on rahapakkumine nominaalne _ keskpank on väljastanud teatud (nominaalse) koguse rahatähti, ka rahavõimendi võimendab vaid sama nominaalset kogust. Seega raha nõudmine sõltub hinnatasemest, raha pakkumine ei sõltu. Uue tasakaalu saavutamiseks on neli teed: esiteks hinnataseme tõus, mis suurendab nominaalse raha nõudlust; teiseks intressimäära langus, mis samuti suurendab raha nõudlust, kuid hinnatase jääb samaks; sissetuleku tõus, mis suurendab raha nõudlust; ja neljandaks on võimalik, et liigne raha voolab majandusest kiiresti välja. Tegelikkuses võivad
R reserves D deposits Reserve saab hoida keskpangas või kommertspankade kassades R = Dc + VC · Kohustuslikud reservid · Vabatahtlikud reservid Reservimäär rd = R / D Reservidest ülejäävad hoiused laenatakse välja Laenud = D rd * D Majapidamise otsused määravad hoiuste ja sularaha suhte cd = CU / D laen = 100-25=75 mld rd = 15% + 10% = 25% D = 100 mld R = 0,25 * 100 = 25 mld M0 ja M1 seosed M1/M0 = (CU + D) / (CU + R) = (CU/D + D/D) / (CU/D + R/D) Rahavõimendi Ø = (cd + 1) / (cd + rd) M1 / M0 = Ø M1 = Ø * M0 Keskpanga eesmärk on kontrollida inflatsiooni ja soodustada või pärssida investeeringuid. Kui rahavõimedi on suur, siis keskpangu sekkumise vajadus on väike ja vastupidi. Kui cd = 0, siis 1 / rd M1 = (cd + 1 / cd + rd) * M0 = ØM0 Kvantitatiivne rahateooria raha väärtus seisneb tema kvantiteedis Vahetusvõrrand M*v = O*Y M raha pakkumine v raha ringluskiirus P hinnatase Y realne SKP PY nominaalne SKP P = (M*v) / Q
Väär Mida kujutab endast raha baas? raha baasi moodustavad ringluses olev raha ja kommertspankade kohustuslik ja täiendav reserv Kui keskpanga diskontoprotsent kasvab, siis: rahapakkumine rahaturul väheneb Kinnine rahandus tekib siis: kui sularaha sissetulek katab jooksva võlgnevuse kas spekulatiivse rahandus tekib siis, kui firma võtab laenu nii, et jooksev sissetulek ei kata jooksvaid võlakohustusi? Tõene Millest sõltub raha pakkumine? raha pakkumise suurus sõltub rahavõimendi väärtusest raha pakkumise suurus sõltub raha baasi suurusest mida mõistetaksee raha ajadimensiooni all? Iseloomustab seost tänapäeva ja tuleviku vahel, kuna majanduslepingud, optsioonid jne. sõlmitakse raha baasil Kui keskpank müüb väärtpabereid, siis: kommertspankade poolne rahapakkumine kahaneb Kas siis, kui raha pakkumine on täielikult eksogeenne, siis raha pakkumine on majandusliku aktiivsuse põhjustajaks? Tõene
määravad rahanõudmise ja rahapakkumise kokkulangemine. Rahanõudmise ja rahapakkumise kujunemise vahel on oluline erinevus nõutakse reaalset raha, kaudselt nõutakse ju mitte raha vaid asju, mida raha eest osta saab ja nii suureneb koos hinnatasemega ka nõutav rahakogus. Kas ka spekulatsioonimotiivil .... Samas on rahapakkumine nominaalne keskpank on väljastanud teatud (nominaalse) koguse rahatähti, ka rahavõimendi võimendab vaid sama nominaalset kogust. Seega raha nõudmine sõltub hinnatasemest, raha pakkumine ei sõltu. Uue tasakaalu saavutamiseks on neli teed esiteks hinnataseme tõus, mis suurendab nominaalse raha nõudlust; teiseks intressimäära langus, mis samuti suurendabraha nõudlust, kuid hinnatase jääb samaks; sissetuleku tõus, mis suurendab raha nõudlust; ja neljandaks on võimalik, et liigne raha voolab majandusest kiiresti välja. Joonised ...
d) raha polegi unikaalne, kuna teda kasutatakse väga laialdaselt. 11. Kas pankade poolt väljaantavad reisitsekid ja laenud mõjutavad raha unikaalsust? 12. Mis on raha baas? a) raha baasi moodustavad ringluses olev raha ja kõikide Keskdepositooriumis registreeritud väärtpaberite summa; b) raha baasi moodustavad ringluses olev raha ja kommertspankade kohustuslik ja b) täiendav reserv; täiendav reserv; c) raha baasi leitakse ringluses olev raha ja lihtsa rahavõimendi mm* korrutisena; d) raha baas on võrdne riigi eelarve suurusega. 13. Milleks peavad pangad omama reserve? 14. Millest sõltub raha pakkumine? a) raha pakkumise suurus sõltub pakkuja isiklikest omadustest (kade või mitte jne.); b) raha pakkumise suurus sõltub raha baasi suurusest; c) c) raha pakkumise suurus sõltub rahavõimendi väärtusest; d) raha pakkumise suurus sõltub konkreetse firma majanduslikust olukorrast. 15. Mis vahe on eksogeensel ja endogeensel rahapakkumisel?
väärtus eurodes Rahaagregaadi M1 korral on pakkumiskõver elastne intressimäära tõustes, suureneb raha pakkumine, sest kõrgem intressimäär motiveerib panku rohkem laenu andma, kõrgem intressimäär motiveerib erasektorit rohkem hoiuseid suurendama ja kui intressimäär on kõrgem kui välismaal, hakkavad ka välismaalased vaadeldavas pangas rha hoidma. Siis on tegemist nn raha endogeense ehk sisetekkelise (teistest majandusnäitajatest sõltv) pakkumisega. M1 on leitav rahabaasi ja rahavõimendi korrutisena M1=m(D)M0 22 Raha pakkumine sõltub: pankade soovitud sularahareservimäärast (mida väiksem on kohustusliku reservimäär ja mida vähem lisareserve soovitakse hoida, seda suurem pakkumine); erasektori soovist hoida sularaha (mida rohkem sularaha erasektor enda käes hoiab, seda väiksem on pankade reserv ja raha pakkumine); intressimäärast
makse. 18. Rahaturu tasakaal: raha nõudmine ja pakkumine Rahaturu tasakaalu määravad rahanõudmise ja rahapakkumise kokkulangemine. Rahanõudmise ja rahapakkumise kujunemise vahel on oluline erinevus nõutakse reaalset raha, kaudselt nõutakse ju mitte raha vaid asju, mida raha eest osta saab ja nii suureneb koos hinnatasemega ka nõutav rahakogus. Kas ka spekulatsioonimotiivil .... Samas on rahapakkumine nominaalne keskpank on väljastanud teatud (nominaalse) koguse rahatähti, ka rahavõimendi võimendab vaid sama nominaalset kogust. Seega raha nõudmine sõltub hinnatasemest, raha pakkumine ei sõltu. Uue tasakaalu saavutamiseks on neli teed esiteks hinnataseme tõus, mis suurendab nominaalse raha nõudlust; teiseks intressimäära langus, mis samuti suurendabraha nõudlust, kuid hinnatase jääb samaks; sissetuleku tõus, mis 3
annaabi.ee 
