Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Makroökonoomika konspekt - sarnased materjalid

töötu, nõudlus, intress, reservid, töötus, sularaha, kommertspankade, maksud, nominaalne, inflatsioon, investeering, kogupakkumine, hinnatase, kogunõudlus, rahvastik, peegelda, turg, rahabaas, rahanõudlus, tööturg, rahavõimendi, reservimäär, valuutareservid, töötaja, maksevahend, saldo, töötud, alternatiivkulu, jooksvates, kaubad
thumbnail
98
pdf

Makroökonoomika. Konspekt 2010.

KOGUPRODUKTI MÕÕTMINE JA MAJANDUSKASV................................3 1.1. SKP olemus .....................................................................................................3 1.2. SKP arvutamise meetodid................................................................................3 1.3. SKP puudused .................................................................................................6 1.4. Reaalne ja nominaalne SKP .............................................................................7 1.5. Äritsüklid ja SKP täishõive..............................................................................8 1.6. Majanduskasv..................................................................................................8 2. KOGUPRODUKTI MÄÄRAMINE ..................................................................11 2.1 Multiplikaatori mudeli olemus

Majandus (mikro ja...
83 allalaadimist
thumbnail
89
docx

Mikro- ja makroökonoomika konspekt

Normatiivne o Ühiskond peaks monopolide tegevust kontrollima. Normatiivne o Monopoli toodangu hind on kõrgem kui konkurentsifirma toodangu hind. Positivistlik o Kõrged intressimäärad vähendavad investeeringuid.Positivistlik o Maksude tase Eestis on liiga kõrge. Normatiivne o Valitsus peaks vanurite küttekulusi subsideerima. Normatiivne · Otsusta iga järgmise väite korral, missuguse veaga on tegemist. o Töötu võib tööd leida, kui ta hoolega tööd otsib, järelikult võivad tööd leida kõik töötud, kui nad töö otsimisel järjekindlad. Kompositsiooniviga (ei laiene kõigile, on erinevad töötuse tüübid) o N. Riigis, kus on palju arste, on ka palju haigeid inimesi, järelikult on arstide suur arv haigestumise peapõhjus. Vale põhjuse viga o Tundub, et alati, kui poodides on allahindlus, on merel torm, järelikult põhjustab

Mikro- ja makroökonoomika
504 allalaadimist
thumbnail
196
pdf

Makroökonoomika

· Sõjalis-tööstuslik kompleks oli suureks koormaks. USA "tähesõdade programm" kurnas majandust. · Ettevõtete omavahelised tsentraalselt paika pandud majanduslikud sidemed enam ei toiminud. · Raharinglus toimis väga halvasti, ettevõtted olid üksteisele võlgu, tekkisid makseraskused ja ei suudetud tihtipeale palkasid õigel ajal välja maksta. · Põllumajanduse totaalne allakäik Venemaal tekitas pingeid toiduainete turul. Spekulatsioon. Spekulatsioon · Kõrge inflatsioon. Lembit Viilup PhD IT Kolledz Eesti üleminek turumajandusele 11. Turumajandusele T j d l üleminek ül i k algas l 1988 aastal. t l Hinnad lasti osaliselt vabaks. 2. Tegelik võimalus alustada oli 1992 a. pärast rahareformi 3. 1990 - 1992 toimus elatustaseme järsk langus, ca 2/3 võrra

Makroökonoomika
195 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Makroökonoomika I 1. teema konspekt

1. Makroökonoomika aine ja makroökonoomilised põhinäitajad Makroökonoomika e makromajandusteadus, on majandusteaduse osa, mis analüüsib majandust kui terviksüsteemi Agregaatnäitajad e. kogunäitajad ­majanduse üldnäitajad, mille abil makroökonoomikas uuritakse majandust tervikuna Nt: koguprodukt, üldine hinnatase ja selle muutus ehk inflatsioon või deflatsioon, töötus ja tööhõive, kogunõudlus ehk agregeeritud nõudlus AD, kogupakkumine ehk agregeeritud pakkumine AS , töötusemäär Makroökonoomika analüüsib erinevalt mikroökonoomikast mitte majanduse üksikelementide, vaid kogutoodangu, tootmiskulude, hindade ja tööpuuduse lähtekohalt majanduse kui terviku seisundit. Õige arvepidamine kogu rahvamajandusliku tegevuse üle on kõige aluseks, sest kuna ekslikud või ebakorrektsed arvestused moonutavad majandusnäitajaid ja sellega ka aluseid, mille põhjal võetakse vastu kogu

Makroökonoomika
20 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Mikro- ja makroökonoomika konspekt

Teenus on abstraktne hüvis, selle tarbimine toimub reeglina koos selle tootmisprotsessiga. Hüvised jagunevad piiratud hüvisteks(tootmisprotsessi tulemid) ja tasuta hüvisteks(ei ole inimtegevuse produktid, neid saab loodusest). Alternatiivkulu on saamata jäänud tulu ehk parimast alternatiivist loobumise hind. Alternatiivkulud alluvad kasvavate kulude seadusele. Nõudlus näitab, milliseid hüvise koguseid soovivad tarbijad osta sõltuvalt hinna muutumisest. Nõudlus on seos hüvise hinna ja ostetava koguse vahel. Nõdlusseadus sätestab, et tarbijad ostavad hüvist seda rohkem,mida madalam on selle hind. Nõudluse mõjurid: tarbijate sissetulek, teiste hüviste hinnad, tarbijate eelistused, tarbijate ootused ja tarbijate arv. Pakkumine on seos pakutava koguse ja hinna vahel. Pakkumisseadus sätestab, et kui hüvise hind tõuseb, pakuvad tootjad suuremat kogust ja kui hind alaneb, väheneb pakutav kogus. Hüvise hinna ja pakutava koguse vahel on võrdeline

Majandus (mikro ja...
16 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Makroökonoomise teoria küsimused (konspekt)

5. Kui kahekordistunud tööjõu ja kapitali hulga kasvul ka toodang kahekordistub, on tegemist konstantse mastaabiefektiga 6. Täieliku konkurentsi tingimustes palkavad kasumit maksimeerivad firma tööjõudu seni, kuni töötaja piirprodukt MPL võrdub reaalpalgaga. Firmad rendivad aga kapitali seni kuni kapitali piirprodukt MPK võrdub reaalse rendiga (MPK=R/P) 7. Täieliku konkurentsi turul tegutsevate firmade tööjõu nõudlus on määratud võrrandiga, kus tööjõu piirprodukt võrdub reaalpalgaga 8. Nn arvestuslik kasum sisaldab nii majanduskasumit kui ka tulu kapitali kasutamisest. 9. Kui tootmisfunktsioon on konstantse mastaabiefektiga, siis majanduskasum võrdub 0 nulliga vastavalt Euleri teoreemile. 10. Tootmisfunktsiooni, mille üldine kuju on, tuntakse Cobb-Douglase tootmisfunktsioonina. 11. Enamik tootmisfunktsioonidest väljendavad kahaneva piirtootlikuse seadus, mille korral täiendav

Makroökonoomika
126 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Avaliku Sektori Ökonoomika Konspekt I osa

Ebaõnnestumise põhjused: piiratud informatsioon, kontroll eraturu reaktsioonide üle ja bürokraatia üle ning poliitilistest protsessidest tulenevad kitsendused. Wagneri seadus: Majanduskasv toob kaasa keerukamad majandussuhted, mis tähendab uute seaduste ja õigussüsteemi arengut, mis omakorda toob kaasa avaliku sektori kulutuste kasvu. Urbaniseerumisega kaasnev välismõjude uurenemine vajab suuremat valitsuse sekkumist. Avaliku sektori poolt pakutavate kaupade ja teenuste nõudlus on suure sissetuleku elastsusega. Seega kui majanduskasvu tulemusel suurenevad sisstulekud, kasvab ka nõudlus haridus-, tervishoiu-, vaba aja veetmise teenuste järele. Wagneri seadusest tuleneb, et avaliku sektori kulutused kasvavad protprtsionaalselt isikute sissetulekutega. Arengu mudel: Arengumudelite kohaselt kasvab avalik sektor, sest arenguga muutub majanduse struktuur ja see muudab vajadusi

Avaliku sektori ökonoomika
129 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Mikroökonoomika I konspekt

piiratud koguses ressursse, tavaliselt turgudel, kus müüakse ja ostetakse tooteid ja teenuseid. Uurib, kuidas need otsused mõjutavad toodete ja teenuste nõudlust ja pakkumist, mis omakorda kujundab hinna ja kuidas hind loob jällegi nõudlust ja pakkumist. Mikroökonoomika vastandiks peetakse makroökonoomikat. Makroökonoomika – uurib majandust tervikuna, käsitletakse majanduse koondnäitajaid (inflatsioon, töötus, majanduskasv). Analüüsitakse majapidamiste, firmade ja valitsuste mõju majandusele kui tervikule. Hüvis - kasutatakse tarbijate vajaduste rahuldamiseks (kaup või teenus) Tootmine- hüviste valmistamine Tarbimine – kaupade ja teenuste kasutamine Tootmistegur – vahendid hüviste valmistamiseks Maa- loodusressurss Kapital – inimtööga valmistatud tootmisvahendid Investeerimine – uue kapitali tootmisprotsess

Mikroökonoomika
86 allalaadimist
thumbnail
63
pdf

Mikroökonoomika. Konspekt 2010.

mikroökonoomika tundmine on eelduseks makroökonoomika paremaks omandamiseks. Mikroökonoomika uurib majanduse erinevate komponentide (kodumajapidamised, firmad) käitumist. Uurib miks ja milliseid valikuid nad teevad, kuidas need valikud vastastikku üksteist mõjutavad ja millist mõju avaldab nendele valitsuse tegevus. Makroökonoomika raames käsitletakse majanduse koondnäitajaid (inflatsioon, töötus, majanduskasv). Analüüsitakse majapidamiste, firmade ja valitsuste mõju majandusele kui tervikule. Miks õppida mikro- ja makroökonoomikat? Peaaegu kõikide inimeste olulisemate valikute puhul on tegemist majanduslike otsustega: parlamendi valimised, elukoha valik, elukutse valik, perekonna loomine. Ühtegi nimetatud valikut ple võimalik teha ilma, et puututaks kokku majanduslike küsimustega. Mikro- ja makroökonoomika

Micro_macro ökonoomika
92 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Makroökonoomika eksam B

2. Tarbijahinnaindeks on: a. reguleeritav näitaja, mida korrigeeritakse alati kui on tarvis hindu alandada b. indeks, mis iseloomustab majanduse üldist arengut c. * indeks, mis mõõdab keskmise tarbija ostukorvi kuuluvate kaupade ja teenuste hindade muutust mingi baasperioodi suhtes d. indeks, mis iseloomustab tarbija valmisolekut maksta nõutavat hinda 3. Nõudlusinflatsioon on: a. valitsuse või mõne teise volitatud institutsiooni tellimusel esilekutsutud inflatsioon b. tootmiskulude kasvust põhjustatud inflatsioon, mis võib tekkida negatiivse pakkumisvapustusena c. * liignõudlusest põhjustatud üldise hinnataseme tõus d. tootmiskulude kasvust põhjustatud inflatsioon, mis võib tekkida palgatingimuste muutumine 4. Kui majanduses valitseb hüperinflatsioon, siis: a. teadmatus ja ebamäärasus tuleviku suhtes takistavad investeerimast b. * domineerivad kaupade ja teenuste bartertehingud c. tõuseb üldine hinnatase vähemalt 50% aastas d

Makroökonoomika
214 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Makroökonoomika

suudavad osta igal antud üldisel hinnatasemel. Kogunõudlus AD = C + I + G + (X-M). Kogunõudluskõver väljendab vastassuunalist ehk negatiivset seost reaalse kogutoodangu ja üldise hinnataseme vahel. Üldise hinnataseme ja nõudluse mahu (Yd) negatiivne seos on tingitud : jõukusefektist, välissektori asendusefektist, intressimäära efektist. Kogunõudluse mõjurid: üldine hinnatase P, nominaalraha hulk ringluses M, majapidamiste kasutatav tulu Yd, maksud T, tranferdid TR, oodatav tulutase Ye, intressimäär i, oodatav piirtootlikus MPKe, avaliku sektori kulutused G, valuuta vahetuskurss e. Kogupakkumine AS ­ rahvamajanduse kogutoodang, mida firmad tahavad ja suudavad pakkuda igal antud hinnatasemel. Kogupakkumiskõver ­ väljendab positiivset seost reaalse kogutoodangu ja üldise hinnataseme vahel. Mõjurid: üldine hinnatase P, kapitali hulk K, tööjõu hulk L, tehnoloogia A, reaalpalk W/P.

Ökonoomika
313 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Makroökonoomika eksam C

VARIANT C 1. Millised toodud inflatsiooni ülekandumise ehk inflatsioonispiraalide näidetest on vale: 1. hinnadvaluutakursidhinnad 2. hinnadpalkhinnad 3. * valuutakursstööstusvaluutakurss 4. hinnadhinnad 2. Milline alltoodud vastustest iseloomustab monetaarpoliitikat? a. maksumäärade ja riiklike kulutuste optimeerimist b. * keskpanga rahapoliitika c. kommertspankade laenupoliitika d. valitsuse kontrolli ettevõtete palga ja tootluse suhte üle 3. Keynesi tarbimisfunktsiooni puhul on: a. marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter suurem kui keskmine tarbimiskalduvus b. * keskmine tarbimiskalduvus suurem kui marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter c. keskmine tarbimiskalduvus sama suur kui marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter d. kasulik üldse tarbimisest eemale hoida 4. Kõige likviidsem allpool toodud varadest oleks? a. kinnisvara b. * võlakirjad c

Makroökonoomika
193 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Mikro- ja Makroökonoomika mõisteid

MÕISTED................................................................................................................2 1. Mikroökonoomika................................................................................................2 1. Majandusteaduse olemus............................................................................... 2 2. Majanduse põhiküsimused, majandusprobleem.............................................5 3. Nõudlus ja pakkumine: turumehhanism..........................................................7 4.Elastsus..........................................................................................................10 5. Tarbija valikuteooria alused.......................................................................... 11 6. Tootmiskulud................................................................................................. 13 7. Mittetäielik konkurents..............................

Majandus (mikro ja...
590 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Mikro- ja makroökonoomika põhjalik konspekt

PT 2 Asendusefekt ­ kallima hüvise asemel osatab tarbija odavama Inferioorne hüvis ­ sissetulek väheneb ja kauba suurenemine suureneb Miinimumhind ­ minimaalne seadusega kehtestatud hind Maksimumhind ­ maksimaalne seadusega kehtestatud hind Normaalhüvis ­ tarbija sissetuleku kasvads kasvab ka hüvise nõutav kogus Nõudlus ­ seoshüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud perioodil soovivad osta. Nõudlusseadus ­ hind tõuseb, nõudlus langeb. Hind langeb, nõudlus tõuseb Nõudluskõver ­ nõudlus kasvab, hind langeb Pakkumine ­ on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel mdia tootjad soovivad ja suudavad antud perioodil pakkud. Pakkumiskõver ­ kajastab pakkmist graafiliselt Pakkumisseadus ­ pakuav kogus kasvab, kui hüvise hind tõuseb. Pakutav kogus langeb, kui nõutav kogus langeb. Tasakaaluhind ­ nõudlus ja pakkumiskõvera lõikepunkt nõutav kogus=pakutav kogus Tasakaaluogus ­ nõtav ja pakutav kogus tasakaaluhinna kohal.

Micro_macro ökonoomika
871 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Makroökonoomika I 2. teema konspekt

töötajate arv L kasvab. Enamikule tootmisfunktsioonidest on omane kahanev piirtootlikkus: hoides kapitali koguse konstantsena, väheneb MPL töö(jõu) hulga suurenedes. Kasumi muutust, mis tuleneb ühe täiendava tööjõu ühiku palkamisest, võime väljendada seose abil, kus kasumi muut = tulude muut Revenue ­ kulude muut cost Kasumi muutu täiendava töötaja palkamisest saame väljendada ka järgmise seose abil: =( P MPL)W Täieliku konkurentsi turu firmade tööjõu nõudlus (demand for labor) on määratud võrrandiga: P MPL=W W mille võime kirjutada ka järgmiselt: MPL = P W P ­ reaalpalk Firmad palkavad täiendavat tööjõudu seni, kuni viimase palgatava töötaja piirprodukt MPL on võrdne talle makstava reaalpalgaga Kapitali piirprodukt MPK on toodangu koguse muut, mille firma saab täiendava kapitaliühiku rentimisel kui töö(jõu) kogus on konstantne. MPK = FK 1,L F(K,L)

Makroökonoomika
11 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Makroökonoomika eksam

--- Question 6 (1 point) Bretton Woodsi kokkulepe: a. noudis koikidelt riikidelt oma vaarismetalli varude avalikustamist b. keelustas laenude andmine arengumaadele *c. sidus USA dollari kullaga d. sidus koigi lepinguosaliste riikide valuutad kullaga ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 7 (1 point) Analuusi tabelis toodud WW riigi SKP naitajate alusel: Aasta Nominaalne SKP SKP deflaator (miljardite kroonides) (baasaasta 1990) 1997 82,8 1,2 1998 90 1,25 Kui suur on 1998 a.reaalne SKP 1990 aasta hindades? *a. 72 [90/1.25] b. 65 c. 69 d. 85 ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 8 (1 point) Firma vottis aastase laenu intressiga 13,3%. Sama perioodi inflatsioon oli

Makroökonoomika
358 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Makroökonoomika küsimused

2) SKP(sisemajanduse koguprodukt) SKP mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste väärtust rahas. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et SKP mõõdab üksnes lõpptoodete ja –teenuste väärtust. SKP puudused  Ei arvesta vaba aega  Ei arvesta varimajandust  Ei arvesta keskkonna saastamist Reaalne ja nominaalne SKP SKP, mis mõõdab üksnes tootmiskoguse muutust, nimetatakse reaalseks SKP-ks. võetakse mingi aasta baasaastaks ja arvutatakse järgmiste aastate SKP baasaasta hindades. Teisisõnu arvutatakse SKP püsivhindades. SKP= C I G ( X-M) C=eratarbimine/eraettevõtted (Selleks ,et saada tõusu peab rahalised vahendid tõusma) I=kodumaised koduinvesteergud (Kui ei ole rahval raha,ei saa ka investeerida) G=valitsuse kulud (34%) X= eksport M= import (masinad, seadmed)

Makroökonoomia
23 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Makroökonoomika valemid

 Majapidamissektori isiklik tulu (PI – personal income)  PI = RT – sotsiaalkindlustusmaksud - korporatsioonide jaotamata kasum - kasumimaksud Majapidamissektori kasutatav tulu (Yd - disposable income)  Yd = isiklik tulu – isiklikud netomaksud  Isiklikud netomaksud = tulumaks - riigi ning erasektori toetused majapidamistele.  Yd = C + S C-tarbimiskulutused,tarbimine Reaalne SKP ×100 ¿  SKPdeflaator= Nominaalne SKP ¿ Majanduskasv – reaalse SKP protsentuaalne muutus võrreldes eelmise perioodiga. SKP per capita on sisemajanduse koguprodukt ühe inimese kohta. ostukorvimksumusu uuritavaperioodil  Tarbijahinnaindeks THI= × 100 ostukorvimaksumus baasperioodil THI 1−THI 0

Makroökonoomia
127 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Makroökonoomika I kontrolltöö, Nuuter

SKT ja heaolu: ei kajasta kõiki tehinguid (omatarve), vaba aeg, toodete kvaliteet, kogutoodangu struktuur, keskkond, varimajandus. INFLATSIOON- võrreldava kaupade ja teenuste kogumi (ostukorvi) üldine hinnataseme tõus. Hinnataseme tõus aga vähendab olemasolevate varade väärtust, seega on väga kõrge inflatsioon negatiivne, kuna vähendab tarbijate käes olevate varade väärtust ning ei soodusta ka säästmist. Mõisted: nõudlusinflatsioon, kuluinflatsioon, mõõdukas inflatsioon, hüperinflatsioon (situatsioon, mille puhul on inflatsioon kontrolli alt väljunud, see väljendub kiires hinnatüusus, samal ajal kui valuuta kaotab väärtuses; inflatsioon, mis on suurem kui 50% kuus), pakkumissokk, palgainflatsioon. DEFLATSIOON on inflatsiooni vastandprotsess, mille käigus raha väärtus suureneb, mis väljendub hindade alanemises. Seetõttu saab sama rahakoguse eest rohkem osta. DISINFLATSIOONI käigus aga raha väärtus langeb, nagu ka inflatsiooni puhul, ainult et

Mikroökonoomika
392 allalaadimist
thumbnail
23
docx

Mikroökonoomika KT

üksikindiviidi või tarbija majanduslikku käitumist tuginedes tarbija nõudlusteooriale. Hinnasüsteemi kujunemine on oluline nii tarbijatele kui tootjatele, seetõttu on hinnakujunemine mikroökonoomika tähtsaks uurimisobjektiks. Sellest tulenevalt nimetatakse mikroökonoomikat ka hinnateooriaks. Makroökonoomika uurib rahvamajandust kui tervikut. Tema uurimisobjektiks on majanduse konjunktuurikõikumised, tasakaalus mitteolemise põhjused, nagu majandustsüklite olemasolu, töötus, inflatsioon, maksbilansi puudujääk. Makroökonoomika läheneb probleemide lahendamisele majanduspoliitika seisukohast lähtudes. Makroökonoomika eraldus üldisest majandusteooriast eraldi suunana 1930-ndatel aastatel nn. Suure Depressiooni ajal. Suuna põhiliseks loojaks peetakse John Maynard Keynes`it, kes pidas majandusnähtuste uurimisel oluliseks lähtuda rahvamajandusest kui tervikust. 2.Majanduse põhiküsimused ja majandussüsteemid

Mikroökonoomika
368 allalaadimist
thumbnail
2
doc

1.semestri makroökonoomika 2.KT

Õige/vale??? Mis on riigivõlg? Kogunenud eelarvedefitsiitide summa Mis on raha? Eriline kaup, mille vastu saab vahetada mistahes teisi kaupu proportsioonis, mis on määratud raha ostujõu ja kaupade väärtusega Keskpanga funktsioonid: raha emissioon ja raharingluse korraldamine riigi kulla ja valuutareservi hoidmine järelvalve kommertspankade majandustegevuse üle kommertspankade kohustuslike ja muude reservide hoidmine kommertspankadele laenu andmine pankadevaheliste arvelduste teostamine riikliku raha ja panganduspoliitika teostamine valitsuse laenude organiseerimine

Micro_macro ökonoomika
933 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Makroökonoomika eksami kordamine

i. Kulumeetodil arvutamine: SKP = C (eratarbimine)+ I (koguinvesteeringud)+ G (valitsuse kulud)+ NE (netoeksport) b. RKP – Rahvamajanduse kogutoodang. Loodud kaupade ja teenuste lõpptarbimise kogusumma rahalises väljenduses. (Makroökonoomika tähtsaim näitaja) i. Kuluvoomeetod: palk + intressid ja renditulud + korporatsiooniväliste ettevõtete tulud + korporatsioonide kasumid + kaudsed maksud + amortisatsioon. ii. Kaubavoomeetod: eratarbimise kulud + riigi ostetud kaupade ja teenuste maksumus + erainvesteeringud + puhaseksport + amortisatsioon (aasta jooksul ostetud, müüdud ja tarbitud kaupade maksumus). 6. Kulude ja tulude ringkäik: kuidas on seotud ettevõtted kodumajapidamistega ja vastupidi? T   MAJAPIDAMISED ETTEVÕTTED  

Makroökonoomika
94 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Makroökonoomika mõisted II TÖÖ

18. Rahvamajanduse koguprodukt ­ Mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste turuväärtust, millele lisandub välismaal teenitud netotulu kodumaiste tootmistegurite kasutamisest. 19. Sisemajanduse koguprodukt ­ SKP mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste turuväärtust. 20. Reaalne SKP ­ on hinnataseme muutustega kohandatud skp väärrtus. See leitakse kui nominaalne skp jagatakse skp defolaatoriga 21. Nominaalne SKP- 22. Sisemajanduse puhastulu ­ on kõikide indiviidide sissetulekute summa, mis leitakse , kui liidetakse kokku palgad, kasumid intressid ja rent. 23. Tulusiirded ­ kujutavad endast tulu ümberjaotust ning rahvamajanduse arverpidamise ei arvestata neid avaliku sektori kulutuste hulka. Suurima osa tulusiirdest moodustavad reeglina sotsiaalkindlustuse maksed 24

Mikro- ja makroökonoomika
489 allalaadimist
thumbnail
22
docx

I mikrökonoomika

resursside olemasolu tingimustes. Probl. On mikro ja makro tasandil. Mikroökonoomika ­ teoreetiline majandusteadus, uurib majandusotsuste tegemist, maj üksikosalejate ( kodumajapidamiste ja ettevõtete, firmade poolt). Sellest tulenevalt nim mikroökonoomikat ka hinnakoorijaks. Mikroüõkonoomika uurib rahvamajandust kui tervikut. Uurimis objektiks on maj konjuktuurikõikumised, tasakaalus mitteolemise põhjused, maj tsükli olemasolu, töötus, inflatsioon, maksubilansi puudujääk. Makroökonoomika eraldus 1930nendatel Suure depresiooni ajal. Suuna loojaks oli John Maynard Keynes`i, kes pidas maj nähtuste uurimisel oluliseks käsitleda rahvamaj kui terviku. 3 põhiprobleemi: Mida? Kuidas? Toota Kellele? Need küsimusi peab lahendama sõlutmuta sellest, milline on maj süsteem ja igas süst leiab erinevaid lahendusi. 1. traditsiooniline, tavamaj 2. plaani / käsumaja 3

Micro_macro ökonoomika
507 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Mikro & marko ökonoomika

* üldine informeeritus ja mobiilsus (hetkeline) * hinnad määravad pakutava kauba koguse ja seega ka vajalike ressursside hulga * eraomand TEOORIA KEELED: * verbaalne * matemaatiline * graafiline näide:1.nõudlusseadus: kauba nõutav kogus turul muutub pöördvõrdeliselt kauba hinnaga 2. q =6000 - 0,5 p, kus q - m2/a ja p on hind kr/m2 3. graafik 3. NÕUDLUSSEADUS Nõudlus ei ole inimese vajadus vaid efektiivne nõudlus antud hinnajuures antud ajamomendil. Seadus: nõutava kauba hinna ja koguse vahel on pöördvõrdeline seos. Hind tõuseb kaupa nõutakse vähem. Hind langeb kaupa nõutakse rohkem. Eeldus: madalama hinna juures on tarbijad võimelised kaupa rohkem tarbima. Elamu hinna alanedes ehitatakse suurem maja. Üürikorterist eramusse. Nõudluskõver on langev kõver: vasakult paremale alla. Elamu m2 hind tuh

Micro_macro ökonoomika
321 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Makroökonoomika

kujundamisel süstemaatilisi vigu) o ratsionaalsete tulevikuootsute korral on valitsuse poliitikal väiksem mõju o Mikromajanduse üldine skeem o Makromajanduse üldine skeem o Majanduse edukuse alused: o valuutakomitee süsteem o tasakaalus(ülejäägiga) riigieelarve ja olematu riigivõlg o madalad maksud o paindlik tööturg o väike avatused majandus o Majanduskasv ja konvergents: o Viimaste aastate (2004-2006) majanduskasv tingitud: o majapidamiste nõudluse kasv (tingitud madalatest intressidest väga kiiresti kasvanud laenukoormusest) o avaliku sektori nõudluse kasv (kiire kasv ->kõrgemad maksutulud->kasvanud kulutused)

Majandus
307 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Maksroökonoomika

erinevused Sisemajanduse koguprodukt(SKP) mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates teritoriaalsetes piirides toodetud lõpphüviste turuväärtust. Rahvamajanduse koguprodukt(RKP) mõõdab riigi kodanike ja ettevõtete majandusliku aktiivsust, hoolimata sellest, kus tootmine aset leiab. SKP kirjeldab majanduse väljundit riigi territoriaalsetes piirides, RKP aga majanduse väljundit, mis on toodetud riigi kodanike poolt. 4. Nominaalne ja reaalne SKP, SKP deflaator Nominaalne SKP e. Jooksvates hindades Reaalne SKP e. Püsivates hindades, kus nominaalne SKP on korrigeeritud baasaasta hinna indeksiga SKP deflaator = (nom.SKP / reaalne SKP) * 100% väljendatakse %-des SKP deflaator on kõikide SKP- sse kuuluvate kaupade ja teenuste hinnaindeks 5. SKP tootmise meetodil SKP TOOTMISE MEETOD Lisand väärtused Põllumajanduses Tööstuses Teeninduses Valitsussektoris + netomaksud toodetele

Majandus
118 allalaadimist
thumbnail
12
doc

MAKROÖKONOOMIKA eksam

2. J.M. Keynes ja Tema roll. J.M.Keynes phjendas ja näitas ette kuidas kriisist välja tulla. Tema phitees oli :kaasaegne kapitalistlik majandus ei suuda end ise reguleerida. Ainus jud, kes saab majandust reguleerida on riik, selleks, et tootmist elavdada, peab riik toetama investeeringuid krediitide ja laenudega. Et turgu laiendada, tuleb luua sotsiaalhoolekanne, abirahad, kehtestada paindlik maksukorraldus. Eelarve vib olla defitsiitne, tekib inflatsioon, aga majanduse saab liikuma. 1921.aasta 21.jaanuaril kaotati keeluseadus. Arendati välja sotsiaalhoolekandesüsteem: abirahad töötutele ja pensionäridele. 3. Milton Friedman ja Tema roll. Ta oli USA majandusteadlane, keda peetakse üheks oluliseimaks majandusteadlaseks 20-ndal sajandil. Põhjapanev oli tema töö rahateooria vallas ­ Friedmani töödest lähtub olulises osas tänapäevane arusaam inflatsioonist ja

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
327 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Mikro- ja makroökonoomika konspekt

Kasvavate alternatiivkulude seadus ­ ühe hüvise saamiseks tuleb loobuda teise hüvise kogusest Traditsiooniline majandus ­ majandustegevust juhivad tavad ja kombed Käsumajandus ­ majandus, kus riik jaotab ressursse Turumajandus ­resursse jaotavad eraisikud, riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda Segamajandus ­ riik, traditsioonid, turg PT 2 Normaalhüvis ­ tarbija sissetuleku kasvades kasvab ka hüvise nõutav kogus Inferioorne hüvis ­ sissetuleku kasvades nõudlus väheneb (nt odavad vorstisordid) Nõudlus ­ seoshüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud perioodil soovivad osta. Nõudlusseadus: hind tõuseb, nõudlus langeb. Hind langeb, nõudlus tõuseb Nõudluse muutus kajastab kõigi teiste (v.a. hind) nõudluse mõjurite mõju, nõutava koguse muutus näitab aga üksnes hüvise hinna muutuse mõju. Pakkumine ­ on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel mdia tootjad soovivad ja suudavad antud perioodil pakkud

Matemaatika
25 allalaadimist
thumbnail
34
docx

Mikro- ja makroökonoomika

riigitõrked). VIII Riigi elatustase sõltub selle võimest toota kaupu ja teenuseid · Elatustasemed erinevad riigiti ja muutuvad ajas · Põhjus: tootlikkus ja muutus selles · Tootlikkus = kaupade ja teenuste hulk, mida töötaja toodab ühe ühiku aja kohta · Tootlikkuse kasv determineerib riigi/rahvuse sissetuleku kasvu IX Hinnad kasvavad kui valitsus trükib liiga palju raha · Hindade kasv = inflatsioon · Inflatsiooni põhjused: - Raha hulga kasv - Tootjahindade kasv - Administratiivsed muudatused - Hinnad maailmaturul - Sokid X Inflatsiooni ja töötuse seos · Valitsus suurendab raha hulka majanduses ->inflatsioon. Samas väheneb (vähemasti lühiajaliselt) töötus. · Phillipsi kõver (tradeoff between unemployment and inflation) vajalik mõistmaks kuidas majandus toimib ­ eriti äritsükkel (ebaregulaarsed kõikumised majandustegevuses mõõdetuna hõivatud

Majandus
53 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Mikro- ja makroökonoomika kordamisküsimused

kõiki samaväärsetele tarbimiskomplektidele vastavaid punkte punkte ühendav joon; asendamise piirmäär – näitab, kui palju ja kuidas peab muutuma teise hüvise kogus, kui esimese hüvise kogus suureneb ühe ühiku võrra, et säiliks sama kasulikkuse tase; optimaalne tarbimiskomplekt – seda kirjeldab samakasulikkuskõvera ja eelarvejoone puutepunkt, rahaühiku piirkasulikkus - näitab, kui palju suureneb kasulikkus, kui sissetulekutele lisada 1 kroon; hüvise individuaalne nõudlus – ühe majapidamise mingi hüvise nõudlus; individuaalne nõudluskõver – majapidamisele omane nõudluskõver , normaalhüvis – sissetuleku suurenedes nõudlus kasvab – neid tarbitakse nii palju kui võimalik, inferioorne hüvis – nõudlus väheneb sissetuleku suurenedes, kui saadavale tulevad kasulikumad hüvised; Engeli kõverad – illustreerivad sissetuleku ja nõudluse vahelisi sidemeid; sissetuleku-

Mikro ja makroökonoomika
171 allalaadimist
thumbnail
30
docx

Sissejuhatus majandusteooriasse konspekt

nagu vaja. Sellist ilusat sirget turumajanduses kunagi pole. · Maailm kasutab kogu aeg mõlemat. · Kõiki protsesse tuleb vaadata ajaloolises arengus. Ajaloolises arengus on juhused sees. Majandusteooria jagatakse kaheks: · Positiivne ­ baseerub analüüsil · Normatiivne ­ ütleb, mida tuleb teha. Sellega eksitakse rohkem. Missugune ressursside jaotus on parim? · Parim on see, kus nõudlus ja pakkumine on tasakaalus. (P0 ja Q0) · Tarbimata nõudlus on defitsiit. Hind on madal ja nõudlus ületab pakkumise. · Turu tasakaal on majanduse parim punkt. · Pareto efektiivne ressursside jaotus - ressursside jaotus, mille puhul ümberjaotust ei saa enam nii teha, et keegi ei kaotaks. · Majapidamine on ühise eelarve ja ühiste tootmisotsustega inimgrupp. · Majandussubjektid - majapidamine, ettevõte, riik · Lühiperiood (shortrun) ­ vähemalt üks sisend ei ole vahetatav · Pikkperiood (longrun) ­ kõik sisendid on vahetatavad

Majandusteadus
89 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Mikro ja makroökonoomika terminid

Kahaneva tulu seadus Law of diminishing returns Закон убывающего дохода Nihe mastaabiskaalal Shifts in the scale of production Смещение на шкале масштаба производства Eesti keeles English На русском Turg. Nõudlus ja pakkumine. Market. Demand and supply. Рынок.Спрос и предложение. Эластичность. Täieliku konkurentsi turg Perfekt competition market Рынок совершенной конкуренции Nõudlus Demand Спрос Pakkumine Supply Предложение

Majandus
24 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun