aitab rahvusvahelises kaubanduses õigusbarjääre kõrvaldada ning rahvusvahelist kaubandust arendada. Viini konventsioon kaupade rahvusvahelise ostu - müügi lepingute kohta kehtestab kindlad õigused ja kohustused nii müüjatele kui ka ostjatele. Müüja on kohustatud tarnima kauba, andma üle selle juurde kuuluvad dokumendid ning kauba omandiõiguse kooskõlas lepingu nõuetega ja Viini konventsiooniga. Ostja on kohustatud tasuma kauba hinna ja võtma kaubatarne vastu kooskõlas lepingu ja Viini konventsiooni nõuetega. Lisaks ostja ja müüja kohustustele, kauba säilitamise ja tarnimise ning hinna tasumise sätetele on Viini konventsioonis ära toodud ka õiguskaitsevahendid kui üks lepingupooltest peaks lepingut rikkuma. Käsitlengi siinkohal lähemalt õiguskaitsevahendeid juhul kui lepingut rikub müüja. Ostja õigused: 1
kohustuste rikkumisel Ostjal kohaldada õiguskaitsevahendeid tuginedes lepingule. Vastasel juhul lähtutaks küll sellest, et kaubal peavad olema samasugused omadused, mis on samaväärsel asjal, aga alati ei pruugi aluseks võetav asi olla siiski võrdväärne. Lisaks ei võimalda see punkt ostjal teostada tal lasuvat ülevaatamise kohustust, kuna viimane on suunatud sellele, et kontrollida, kas kaup vastab lepingutingimustele või mitte (kas kaubal esineb puudusi). Siin saab Ostja taas kontrollida ainult kauba vastavust samaväärsele asjale. 2.) Punkt 2, kus on ära toodud küll Ostja poolt kohustuste rikkumisel makstav viivise tasu, aga kui näiteks hoopis Müüja viivitab kauba üleandmisel, siis võiks Ostja huvide kaitseks lisada ka punkti, et kauba üleandmisega viivitamisel maksab Müüja Ostjale leppetrahvi ____ krooni. 3.) Punkt 3, kus on kirjas ainult kauba üleandmise koht, aga pole kirjas, kuidas kaup üle antakse.
Džäss ehk džässmuusika (ka jazz-muusika, inglise keeles jazz) on muusikastiil, mis tekkis 19. sajandi lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumise tagajärjel. Džäss kasvas välja USA neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. Varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime'i. Euroopasse levis džäss 1920. aastail. Sestpeale sai ta kogu maailmas kerge muusika põhiliigiks ning tähtsaimaks tantsumuusika ja lööklaulude ilme kujundajaks. Džässi arenguloos eristatakse kolme põhijärku: traditsioonilist džässi, svingi ja nüüdisaegset džässi. Džässi ei saa täpselt noodistada, ta toetub bluusi heliredelile (madaldatakse III ja VII astet) ja armastab erilisi kõlavärve. Ajalugu: 1890-1910 Džässi ajaloo alguseks peetakse 19. sajandi algust, sest just siis loodi džässi eelkäija Ragtime. Kuulsaimad ragtime'i-lood on kirjutanud Irving Berlin (1888– 1989), Ben Harney (1872–1932) ja Scott Joplin (1868–1917). 20. sajandi...
docstxt/133570161268805.txt
[juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [tarnija esindaja nimi] (edaspidi: Tarnija), ja (2) [Ostja nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress], mida esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [Ostja esindaja nimi] (edaspidi: Ostja), edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1 Ostja ostab ja Tarnija müüb Ostjale Lepingus sätestatud tingimustel järgmisi kaupu (edaspidi: Kaubad): (i) [tarnitava kauba nimetus või kirjeldus]; (ii) [tarnitava kauba nimetus või kirjeldus]; 1.2 Tarnija tagab: (i) Kauba kvaliteedi vastavuse valmistaja spetsifikatsioonile ja Kaupade keskmisele kvaliteeditasemele; (ii) Kaupade juurde kuuluva dokumentatsiooni üleandmise Ostjale, [s
Akreditiiv on dokument, mille annab välja pank vastavalt kauba ostja korraldusele ja mis annab müüjale õiguse teatud tingimustel saada kindlaks määratud rahasumma. Väliskaubandustehingutes kasutatav lühilaen, mille tähtaeg on kõige rohkem 3 kuud. Akreditiiv on panga kohustus maksta kauba müüjale välja akreditiivi summa, kui müüja on täitnud akreditiivis määratud tingimused ja esitanud panka tingimuste täitmist tõendavad, akreditiivis loetletud dokumendid Akreditiiviteenust kasutades saab ostja oma krediidikõlblikkust parandada ning müüja
Tuleks aga vaadelda mis on mõrtsuka nii kaugele oma tegudes viinud, miks on ta tapnud ning vaadelda tema elu kui ühtset tervikut, mitte ainult alates sellest perioodist, mil ta inimese tappis. Süümõistmisel tuleks seda arvestada, kuid kindlasti ei tohiks teda õigeks mõista, sest tal on olnud näiteks raske lapsepõlv vms, sest see oleks teistpidi abstraktne mõtlemine. Teises Hegeli näites ostja pöörab müüja tähelepanu tema pakutavate munadele, õeldes et need on vanaks ja mädaks läinud. Müüja seepeale ägestub ja hakkab ostjat kritiseerima, nähes temas ainult halba ja negatiivset. Müüja ei saa samas kindel olla, et ostja valetab tema munade kohta. Kuigi ostja ei saa selles ennem veenduda kui ta pole näinud munade värvi või tundnud selle mäda lõhna ehk tal peab olema kogemus et just need munad on mädad
edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Leping koosneb käesolevast Lepingust ja lisadest, milles lepitakse kokku pärast Lepingu sõlmimist. Lepingu juurde sõlmitavad lisad on Lepingu lahutamatuks osaks. 1.2. Lepingu sõlmimisega kaotavad siduva jõu mistahes muud tahteavaldused, mida Pooled on teinud Lepingu ettevalmistamise käigus. 2. Lepingu objekt 2.1. Müüja müüb Ostja poolt esitatud tellimuse alusel Ostjale [müüdava asja kirjeldus] (edaspidi: Kaup) vastavalt Lepingus sätestatud tingimustele. 2.2. Kauba täpne kogus määratakse igakordselt kindlaks koos Kaubaga Ostjale esitatavas arves. Arve koostatakse kahes eksemplaris, millest ühe tagastab Ostja või tema esindaja pärast allakirjutamist Müüjale või tema esindajale. Kauba väljastamisel lisatud arve on Lepingu
Võlakirjad 1. Mis on võlakiri? Võlakiri ehk võlakohustus on fikseeritud tuluga finantsinstrument. Ostes ettevõtte võlakirju, annab investor laenu ning ettevõttel tekib võlakirja ostja ees kohustus maksta kindel laenusumma (nominaalväärtuses) pärast laenutähtaja möödumist (lunastustähtajal) võlakirja omanikule tagasi koos selle pealt arvestavate intressidega. Võlakirjad sobivad investorile, kes on huvitatud madala riskiga, kindlast pidevalt laekuvast tulust, mida talle garanteerib iga-aastane intress. Võrreldes aktsiatega on edukalt toimiva ettevõtte võlakirjade risk
F-rühma kuulub kolm tarneklauslit. Rühmale on iseloomulik, et põhivedu on tasumata, st ostja kohustus on korraldada kauba vedu ja kanda sellega seotud kulud. Kauba kadumise ja kahjustamise risk läheb müüjalt ostjale hetkel, kui kaup antakse üle vedajale. Oma universaalsuse tõttu on FCA F-rühma peamisi tarneklausleid ja iga kord, kui ostja soovib ise korraldada kauba vedu, peaks ta just seda klauslit eelistama. F-rühm sisaldab kolme tarneklauslit: FCA, FAS ja FOB, mis oma sisult on samuti võrdlemisi müüjakesksed. Selle rühma puhul lähevad kõik kaubaga seonduvad kulud ja riskid müüjalt ostjale üle müüja maal – nimetatud kohas (FCA) või nimetatud lähtesadamas (FAS ja FOB), kui müüja on kauba üle andnud ostja poolt nimetatud vedajale (laevale).
– Kas te lähitulevikus planeerite lapsi saada? – Mis on teie jala number? – Kas teil on keskharidust? – Milline on teie perekondlik seis? – Kas teil on varasemaid rikkumisi? – Mitu partnereid teil on? – Kas te elate vanematega? – Mis palk teil teil on? – Mis on teil tulevikuks plaanis? – Mis haigusi te põdete? – Kui tihti te wc-s käite? (apteeker) – Mis on teie naturaalne juustevärv? – Mis suurust pükse te kannate? Müüja ja ostja hirmud • Müüja: ¤ei osteta toodet/teenust ¤klient ei ole suhtlev ¤Klient on ignoreeriv ¤hirm, et ei saa hakkama ¤Hirm, et klient teab rohkem kui sina ise ¤Tekitatakse varalist kahju ¤Vargus ¤Tagasiside negatiivne ¤Agressiivne klient • Ostja: ¤Hirm osta mõtetud asja ¤hirm osta halba kaupa ¤Hirm saada petta ¤Hirm suhelda ¤müüja on pealetükkiv ¤kaua aega ¤raha on vähe
11 K V A L I T E E T 12 V I L J A N D I 13 K O G E 14 K A M P A A N I A 15 S T E F F A N I KÜSIMUSED: 1. Selle märgiga toote ostja saab kindluse, et talunik saab õiglase tasu. 2. Nõukogudeaegne kaubandus. Nendega sai kaupu. 3. Harjavenelane ehk ... 4. Tänapäeva kaupluste vahel on tihe ... 5. Kellele kuulusid nõukogudeajal kauplused. 6. Kliendikaardiga saab kaupu ... 7. Talurahva suursündmus. 8. Info otsimisel arvestatakse enim kelle arvamusega? 9. Swot analüüs. 10. Maapoodide eelkäija. 11. Mis on kliendile oluline kauba ostmisel 12. Eesti linn,mis kuulus Hansaliitu. 13. Suur purjelaev. 14
Leian keskmise päevamüügi (eeldusel, et aastas on 360 päeva). Müügisumma leian (34) kasumiaruandest, kus selle näitaja nimi on (35) müügitulu. Keskmine päevamüük on (36) (2009. a) (Ümardamise) piirviga on päevamüügil (37) . Sellist jagamisega saadud näitajat nimetatakse aritmeetiliseks (38) isoleeritud keskmiseks, kuna on teada (39) müügitulu ning päevade arv. Nüüd leian ostjate võla ja päevamüügi suhte arvutusega (40) . See suhe iseloomustab, mitu päeva keskmiselt ostja viivitab arvete tasumisega. Leian viimase perioodi lõpu ning ka alguse (st eelmise perioodi lõpu) keskmise RNV. Selleks kasutan (41) kronoloogilist keskmist. Viimase aasta keskmine RNV on (42) . Leian keskmise otsekulu (eeldusel, et aastas on 360 päeva). Otsekulud leian (43) kasumiaruandest, loomult on see (44) perioodrea element. Keskmine päevakulu on (45) . Nüüd leian viimase aasta keskmise RNV ja otsekulude suhte (arvutusega) (46) . See suhe
Parim ladu on olematu ladu Anton Treskov ( Lt17 ) Tihti kuuleme, et tulemas on suur lao tühjendus, kus on tooted meeletult alla hinnatud ja inimesed jooksevad tormi, et odavat kaupa või tooteid osta, mõtlemata sellele, et mida on tehtud selleks, et seda toodet hoida ja säilitada nii hästi kui võimalik, et ostja saaks sama kvaliteetse toote nagu see oli hetkel, kui see tuli tehasest välja. Tehased üle maailma toodavad üht toodet meeletutes kogustes ja need ladustatakse üle maailma erinevatesse ladudesse, et need tooted laduest edasi poodidesse kilentideni jõuaksid. See hetk kui mingi toode ootab laos oma aega, et jõuda poe letile tuleb seda laos hoolikalt ja õigesti ladustada. Igal tootel on erinevad tingimused ja kriteeriumid kuidas üht või teist toodet ladustama peab. Olgu
STATEMENT FOR SECURITY FUTURES CONTRACTS Tähelepanu tasub pöörata ka futuurikauplemise reeglistikule (näit CBOT rulebook) eriti vigade ja trahvide sektsioonile. 2. Mis on futuur? Futuur on pooltevaheline leping, mis kohustab ostma või müüma varem kokkulepitud alusvara varem kokkulepitud ajal ning varem kokkulepitud kohas kindla hinnaga. Futuuri puhul on tegemist tuletisinstrumendiga, mille hind kujuneb vastavalt alusvara (tooraine, väärtpaber, indeks vms) hinna liikumisele. Futuuri ostja ostab futuuri alusvara ning soetab sellega alusvaras "pika" positsiooni, futuuri müüja müüb futuuri alusvara ning tekitab tehinguga endale "lühikese" positsiooni. Lihtsustatult öeldes on futuuri ostja kohustatud ostma alusvara tulevikus kindlaks määratud hinnaga. Nii kaotused kui ka võidud on selle instrumendi puhul piiramatud. Positsiooni soetamiseks peab futuuri ostjal või müüjal olema kontol piisavalt tagatist. Futuurid hinnatakse päeva lõpul positsioonis vastavalt
nupukas.ee/sisu/MSwxLDEsMTUwLDE1OSw/ Mis peab alati olema internetikaubanduse ostuküljel? · Ettevõtte nimi, asukoht (postiaadress) ja telefoninumber, millele vajadusel helistada. · Kauba tagastamis- ja garantiitingimused. · Teave, millised on saatekulud ja kui kaua aega võtab kauba kohalejõudmine. · Kes kannab tagastamiskulud. · Milliste riikide seadused ostu puhul kehtivad. http://www.nupukas.ee/sisu/MSwxLDEsMTUwLDE1OCw/ Milliseid reegleid peab silmas pidama vautserite ostja? · Kontrolli vautseriportaali usaldusväärsust. · Uuri, milline firma vautseri alusel teenust või kaupa tegelikult pakub. · Loe läbi vautseri kasutamise tingimused. · Uuri sarnase kauba või teenuse hinda ka mujalt. · Küsi, kelle poole pead vautserist taganemiseks pöörduma. http://www.tarbija24.ee/884192/mais-poorduti-tarbijakaitseametisse-enim-vautserite-parast/ Tutvu erinevate maksevõimaluste portaalidega. http://www.paypal-eesti.maksed.net/ https://www.okpay
Kliendisuhete juhtimine, mõisted Teenus on immateriaalne kaup, mille abil rahuldatakse inimeste vajadusi. Philip Kotleri definitsioon on, et teenus on tegevus või eelis, mida üks osapool võib teisele pakkuda. Teenusel pole esemelist vormi ja ta ei saa olla kellegi omand. Teenust pole võimalik ladustada ega ette toota, seda saab üle anda vaid teenindaja ja ostja kontakti korral. Teenus ei pruugi oma vormi säilitada ja kui teenus kliendile ei sobi, võib olla tegemist individuaalse sobimatusega teenuse osutamise hetkel. Teenindus on protsessikeskne mittemateriaalsete tegevuste seeria kliendi ja teenindaja vahel (laiemalt kogu toodete/teenuste tootjate süsteemi vahel) klientide probleemide lahendamiseks, mis tugineb kehtestavale, isiksust arvestavale käitumismallile ja „veaolukordade” lahendamise paratamatusele klienditeenindaja poolt
tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega. Õiguse müüja peab ostjale võimaldama müügilepingu esemeks olev õigus omandada. (4) Tarbijalemüük on asja müük müügilepingu alusel, mille puhul tarbijale müüb vallasasja müüja, kes sõlmib lepingu oma majandus- või kutsetegevuses. § 209. Asja üleandmise kohustus (1) Kui asi tuleb ostjale üle anda määratud kohas, peab müüja asja määratud kohas ostja käsutusse andmiseks valmis panema ja ostjale valmispanekust teatama. Kui lepingu esemeks on liigitunnustega asjad, ei loeta neid ostja käsutusse andmiseks valmispanduks enne, kuni neid ei ole lepingu järgi üleandmiseks tähistusega, veodokumentidega või muul viisil selgelt eristatud. (2) Kui müüja on asja määratud kohas ostja käsutusse andmiseks valmis pannud ja sellest ostjale teatanud, loetakse asja ostjale üleandmise kohustus täidetuks.
Tudengi teadmised ja oskused: 1. eristab võlasuhte tekkimise aluseid; 2. oskab eristada võlasuhte ja nõuete subjekte; 3. oskab leida üles õiguslikult olulised faktilised asjaolud ning analüüsida, millised võiksid olla nõuded võlasuhtest; 4. saab aru hüpoteesi formuleerimise vajadusest ning oskab kontrollida kaasuse lahendamise üldskeemi esimest elementi; 5. teab, millised on müügilepingu tunnused, müügilepingust tulenevad müüja ja ostja põhikohustused; oskab eristada hoiu-, töövõtu, laenu-, üüri- ja rendilepingut ja nendest tulenevaid põhikohustusi. Kaasuste lahendamisest: kaasustele antud vastused peavad olema õiguslikult põhjendatud. See tähendab, et tudengil tuleb leida üles asjakohane õigusnorm, hinnata selle õigusnormi eeldusi, kaasuse asjaolusid ja seejärel teha õiguslik järeldus (nn subsumeerida). 1. Kaasus „Itaalia kingad“
Faktooringu puhul on finantseeringu tagatiseks üldjuhul ostjate laekumata arved. Müügi haldamine ja ostjate kontrollimine ei ole piisavalt tõhus. Faktooringuga kaasnev arvete halduseteenus aitab Teil kokku hoida ressursse, mis kuluvad laekumiste jälgimisele ning pidevale rahavoogude kavandamisele. Faktooringufirma kaasamine kolmanda osapoolena võib parandada ostjate maksedistsipliini. Ostjate maksevõimet on raske hinnata. Maksetähtajaga müük tähendab Teile alati riski, et ostja muutub maksejõuetuks. Krediidikindlustusega faktooring võimaldab välismaiste ostjate makseriski vähendada. Teie omavastutus on üldjuhul 10%. Faktooringuga pakutavad teenused Rahastamine Avansiline osa arvest laekub Teie arvelduskontole enamasti päeval, mil arve meieni jõuab. Tänu sellele saate raha kasutada kohe pärast müüki ja samas pakkuda klientidele pikemat maksetähtaega. Arvete haldamine
Finantsvahenduse kodutöö: akreditiiv, inkasso ja faktooring Akreditiiv Akreditiiv on panga kohustus maksta kauba müüjale välja akreditiivi summa, kui müüja on täitnud akreditiivis määratud tingimused ja esitanud panka tingimuste täitmist tõendavad, akreditiivis loetletud dokumendid. Akreditiivi algatajaks pooleks on ostja, kes määrab ka akreditiivi tingimused. Akreditiivi avamisega võtab ostja pank kohustuse tasuda müüjale tema poolt saadetud kauba või osutatud teenuse eest akreditiivis määratud tähtajal. Kui kõik akreditiivis loetletud tingimused on müüja poolt täidetud, st kaup on tähtaegselt lähetatud ja nõutud dokumendid pangale esitatud, ei ole akreditiivi avanud pangal õigus maksest keelduda. Sealjuures ei laiene pangale ostja ja müüa vahel sõlmitud lepingust tulenevad kohustused, panga kohustus on kontrollida ainult dokumente. Akreditiiv on tagasivõtmatu
maksetähtaegu. Nii saate vältida 30-, 60- või 90-päevaseid ooteaegu. oFaktooring on ostjatelt laekumata arvete loovutamine, et tagada Teile vajalikul hetkel vaba raha - arvete rahastamine, arvete haldamine ja vajadusel ostjate makseriski maandamine krediidikindlustusega. Faktooring Kuidas toimib? oEttevõte müüb kauba või osutab teenuse faktooringulepingus fikseeritud ostjale. oEttevõte võtab arvele ostja kinnituse. oEttevõte edastab arve panka. Pank võib täiendavalt nõuda enne finantseerimist arvete eelnevat kinnitamist ostja poolt ning kauba liikumist tõendavaid transpordidokumente või teenuse osutamist tõendavaid dokumente oAvansilise osa arvest tasub pank ettevõtte arvelduskontole enamasti juba samal päeval, kui arve jõuab panka. oOstja tasub arve pangale. oPank tasub ettevõttele avansilise osa (reservi makse) ja ostjalt laekunud summa vahe, millest pank peab kinni intressi
___. _______ 20__.a. OÜ Feldum, juhatuse liige Karl Kuusk isikus, edaspidi nimetatud "MÜÜJA", ühelt poolt ja ___________, isikukood_________________________________, edaspidi nimetatud "OSTJA", teiselt poolt, sõlmisid lepingu alljärgnevas: 1. Lepingu ese 1.1 Müüja annab ostjale üle kauba vastavalt käesolevas lepingus märgitud kogusele: NImetus: Kogus: Hind: 1.2 Ostja on tutvunud ennem vastu võtmist kaubaga. * 1.3 Müüja on kohustatud teavitama ostjat ebakvaliteetse toote puhul ja vajadusel välja tooma vead. 1.4 Kaup on ennem üleandmist kontrollitud müüja/spetsialisti poolt. * 1.5 Puuduste/vigade eest, mis olid vaid kauba üleandmise ajal, vastutab Müüja. 2. Kauba hind ja tasumine 2.1 Kauba hind on kindlaks määratus käesolevas lepingus vastavalt kauba kogusele.* 2
Mis on akreditiiv? Akreditiiv see on maksekäsund, mille kohaselt pank sooritab makseid kliendi kontolt ettenähtud tingimustel. Unikaalsus Akreditiivi unikaalsus seisneb selles, et kohustuse müüjale kauba eest tasuda ei võta endale mitte ostja, vaid neutraalne pool pank. Akreditiiv on tagasivõtmatu Seda ei saa ilma müüja nõusolekuta muuta ega tühistada. Müüjale annab see kindluse, et ostja ei saa enam tehingu suhtes ümber mõelda ega tingimusi ühepoolselt endale sobivamaks muuta. Ostjale ja avajapangale paneb akreditiivi tagasivõtmatu iseloom vastutuse avada kohe selline akreditiiv, mille muutmiseks või tühistamiseks ei tekigi vajadust. Kontroll ja tingimused Pangad kontrollivad ainult dokumentide vastavust akreditiivi tingimustele, dokumentidega seotud kauba (teenuse) eest nad ei vastuta. Akreditiivi tingimused määrab ostja ehk akreditiivi taotleja.
Võlaõiguse eriosa kontrolltöö 1. Kas ostjal on õigus keelduda puudustega asja vastuvõtmisest? Palun põhjendage oma seisukohta ! Jah, ostja võib keelduda puudustega asja vastuvõtmisest juhul kui asja ei ole võimalik sihtotstarbeliselt kasutada ja üleantav asi ei vasta keskmisele kvaliteedile. VõS $ 208 lõige 1 alusel on ostja kohutstud võtma asja vastu isegi siis kui see on puudustega. Ostja kohustuseks on müüja vabastamine asjaga seotud otsesest valdusest. Kui ostja võtab müüjalt puudustega asja vastu, võib ta kohaldada ostja suhtes õiguskaitsevahendeid, muuhulgas võib ostja keelduda töö vastuvõtmisest VõS $ 111 alusel. Puudustega asja vastuvõtmine on ostjale kasulikum, kuna ostja saab keelduda omapoolse kohustuse täitmisest ehk keeldub maksmast. Kui ostja on saanud asja enda valdusesse ja kui müüja ostja pretensioone ei rahulda, saab
esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [tarnija esindaja nimi] (edaspidi: Tarnija), ja (2) [Ostja nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress], mida esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [Ostja esindaja nimi] (edaspidi: Ostja), edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1 Ostja ostab ja Tarnija müüb Ostjale Lepingus sätestatud tingimustel järgmisi kaupu (edaspidi: Kaubad): (i) [tarnitava kauba nimetus või kirjeldus]; (ii) [tarnitava kauba nimetus või kirjeldus]; 1.2 Tarnija tagab: (i) Kauba kvaliteedi vastavuse valmistaja spetsifikatsioonile ja Kaupade keskmisele kvaliteeditasemele; (ii) Kaupade juurde kuuluva dokumentatsiooni üleandmise Ostjale, [s.h
teema kindlasti. Incoterms, need on Rahvusvahelise Kaubanduskoja (ICC) poolt kinnitatud tarneklauslid, mis on müügitehingu osapooltele rahvusvahelises kaubanduses ühese tähendusega nii Eestis kui ka Ameerikas. Tarneklauslid jagavad ära erinevad kohustused ja kulud osapoolte vahel kogu müügiprotsessi jooksul. Erinevaid tarneklausleid on 13 ja need ütlevad täpselt milleks kumbki osapool on kohustatud ning mille eest maksma kogu teekonna vältel tarnija e. müüja laost kuni ostja "ukseni". Tarneklauslite ajaloo poole pealt peaks mainima et, ICC avaldas oma esimese versiooni tarneklauslitest 1936. a., tänapäeval on meil võimalus kasutada versiooni aastast 2000. Rühm C CFR - Müüja deklareerib kauba ekspordiks, sõlmib veolepingu sihtsadamasse ja maksab veokulud. Risk siirdub ostjale lähtesadamas. Vastutus siirdub müüjalt ostjale, kui kaup on laadimissadamas laeva pardal. Müüja maksab kulud ja veokulud nimetatud sihtsadamani. Kasutatakse meretranspordi puhul.
(edaspidi Ostja), ühelt poolt ja _________________________________, registrikood_______________, asukoha aadressiga _________________________________, mida esindab _____________________________ (edaspidi Müüja), teiselt poolt, edaspidi eraldi nimetatud Pool ning koos ja ühiselt nimetatud Pooled, sõlmisid käesoleva ostu-müügilepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1 Käesoleva Lepinguga Müüja müüb ja Ostja ostab Lepingu lisas 1 nimetatud kaubad (edaspidi: Kaup) kogumaksumusega ____________________ (summale lisandub käibemaks). 1.2 Kauba maksumuse on Ostja Müüjale tasunud enne käesolevale Lepingule alla kirjutamist/maksmine toimub järelmaksuna Poolte kirjalikus kokkuleppes sätestatud tingimustel. Arvega tasumisel saadab Müüja arve välja tähitud kirjaga
mille punkti 8 kohaselt võis müüja jätta ettemaksu endale, kui müüjal ei õnnestu mööblit valmis teha ja/või üle anda müüjast mittesõltuval põhjusel Nädal pärast makse tegemist puhkes müüja tootmishoones tulekahju, mille põhjustas müüja enda töötaja, kes jättis põleva suitsukoni treipinkide vahele, kus oli palju kuiva ning kergesti põlevat puidutükke ja -koorikuid. Kolm nädalat pärast ettemaksu tasumist helistas ostja müüjale ja uuris, miks ei ole müüja ostja köögimööblit ostjale üle andnud. Müüja selgitas, et tootmishoone põles maha, mistõttu ei saa tellimusi täita ja üldse on ta otsustanud äri lõpetada. Lisaks väitis müüja, et tingimuste punkti 8 järgi ei saa nad paraku ettemaksu tagastada. Nimelt oli see ettenähtud asja ettevalmistamise kuluna ning müüja võis selle endale jätta, kui temast ei sõltunud lepingu rikkumine. Ostja vaidles müüjale vastu ning nõudis lepingu täitmist või raha tagastamist.
· Väärtuse mõõdupuu Turg koht, kus kohtuvad kaupu ja teenuseid pakkuvad ning neid nõudvad inimesed. · Ostjad (tarbijad, nõudjad) · Müüjad (tootjad, pakkujad) Nõudlus teatud toote või teenuse kogused, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta erinevate võimalike hindadega teatud aja hetkel. Nõudlusseadus mida kõrgem on hind seda väiksem on nõutav kogus. Hind rahasumma, millest tuleb loobuda kauba või teenuse omandamiseks. Väljendab kauba kasulikkust ostja silmis. Turu jaoks on tähtis ostujõuline nõudmine, s.o nõudmine, mis on rahaga tagatud. Nõudlust mõjutavad tegurid: · Kauba hind · Tarbija ostujõud (nõudlusate struktuur) · Teiste kaupade hinnad (asendus-ja täiendkaubad) · Tulevikuootused (tarbija tulevane sissetulek, tulevane hind. · Tarbijate arv ( mõju kogunõudlusele. · Tarbijate individuaalne maitse ja eelistused · Ostujõud nõudlus, mmis on rahaga tagatud.
töö tegemise või muu teenuse osutamisega §208 lg2 2.lause (võrreldes komponentide väärtusi ehk valmistamine vs võõrandamine, kui väärtused pooleks, siis müügileping(nt kardinate ost- materjal maksab 40.-, õmblemine 60.-, siis töövõtuleping), individuaaltunnustega asja valmistamine on töövõtulepinguga) 7. Müüja kohustused: 1. objekti üleandmine (§208 lg1) 1. müüdav asi tuleb ostja jaoks valmis panna kindlas kohas (§209 lg1), vastutab ostja 2. müüja peab asja ostja kätte toimetama (§209 lg4 1.lause), vastutab müüja 3. müüja peab korraldama asja transpordi ostjani (§209 lg4 2.lause), ostja riisiko 2. omandi üleandmine (§208 lg1) • kinge Kasutuslepingud: • üür • rent • liising • laen ja krediit Teenuste osutamise lepingud: • teenuste osutamise lepingute süsteem VÕS-s • käsund • töövõtt
millised on olnud antud kauba tarnetingimused. Tarneklauslite puuduliku tundmise tõttu on nii mõnigi ettevõtja pidanud kandma asjatuid kulusid vajalikest suuremate tollimaksete või -maksude tasumisel. Tarneklauslid: EXW (Ex Works) Laadimiskoht määratud, kasutatakse kõikide transpordiliikide puhul, müüja teeb kaubad kättesaadavaks ostjale enda või muus asukohas, müüja kohustuste hulka ei kuulu kauba ekspordi tollivormistus ja veokile laadimine. Ostja kannab kõik riskid ja kulud, mis on seotud ja järgnevad kauba pealelaadimisele müüja nimetatud laadimiskohast. FCA (Free Carrier) Laadimiskoht määratud, kasutatakse kõikide transpordiliikide puhul, müüja veab kaubad ostjaga kokkulepitud (veofirma) asukohta, müüja kohustuste hulka kuulub kauba ekspordi tollivormistus. Kui määratud laadimiskoht on müüja asukohas, siis on müüja vastutav kauba veokile laadimise eest
Tekib liikumine New Jewellery ja 1985. aastal ilmub Peter Dorneri ja Ralph Turneri samanimeline raamat ,,New Jewellery". Kaasaegne tänapäeva ekspression, tehtud täna, kuid eeldab mineviku ja võõramaise kunsti tundmist. Kaasaegne pidevalt muutuv, kasvav ja paindlik, ei käsitle konkreetset stiili. Kaasaegne ehe on traditsioonide rikkumine (kulla standardist kunstniku standardile, võimekusest ja tehnilisusest eksperimendi poole põgenemine) ja nüüd ei otsusta tellija või ostja, kuidas ehe välja peab nägema1. Kunst või disain? Disaini puhul piiritlevad disaineri eesmärke osaliselt ka teised inimesed tellijad, sest asjad, mida disainer loob, peavad maailmas ka mingisugust praktilist eesmärki täitma. Kunsti puhul see nii ei ole. Kunstnik määrab oma eesmärgid ise, tal on see vabadus, sest kunstnikud ei püüdle oma loominguga mingite praktilise rakenduste poole, vaid püüavad mõjutada publiku tundeid või mõtteid2.
KOERA OSTU-MÜÜGILEPING KOER Saksa lambakoer NIMI Paula ISANE EMANE × MIKROKIIBI NUMBER 7624981624 SÜNNIAEG 13.12.2009 VÄRVUS JA ERITUNNUSED Värvus vastavalt tõu omadusetele, paremal käpal must laik EUROPASSI SEERIA NUMBER EE852469782569 KOERA VANEMAD ISA NIMI Tommy MIKROKIIBI NUMBER 7793481273 SÜNNIAEG 01.01.2002 EMA NIMI Juta MIKROKIIBI NUMBER 2537189437 SÜNNIAEG 27.03.2004 MÜÜJA OSTJA NIMI Siret Püi NIMI Malle Pall AADRESS AADRESS Tehase tee 22-24 Kooli 57-2 POSTIINDEKS 75203 POSTIINDEKS 76487 TELEFON 56169008 TELEFON 55123456 E-MAIL [email protected] E-MAIL [email protected] MÜÜGIHIND 4500 KROONI (neli tuhat viissada krooni)
Väliskaubanduses peamiselt levinud ja tuntud arveldamise viisiks peetakse akredatiivi. Akredatiiv on arveldamise viis, kus pank võtab endale tagasivõtmatu kohustuse maksta kauba või teenuse eest. Akredatiiv on väga väärtuslik vahend kuna aitab vähendada erinevaid riske ning lisaks sellele võimaldab teha äri suurema riskiga piirkondades. Minu arvates on kõige suurem pluss akredatiivi juures see et antud instrument aitab vältida ettemakset. Akredatiivtehingu käik Kõigepealt lepivad ostja ja müüja kokku, et kauba eest maksmiseks kasutatakse akreditiivi. Seejärel läheb ostja oma panka ja taotleb müüja kasuks akreditiivi avamist. Kuna akreditiivi avades garanteerib pank saajale makse tegemise, peab pank enne akreditiivi väljastamist tegema ostja kohta krediidiotsuse. Ostja pank saadab akreditiivi avamise sõnumi müüja panka, kes sellest müüjale teatab. Müüja paneb kauba teele ning esitab kaubadokumendid oma panka.
documents Kohtupraktikas mõlemad võrdse tähtsusega Väljakujunenud dokumendisüsteemid, näiteks CIFleping CIF(Cost, Insurance and Freight) CIF Cost, Insurance, Freight Laadimissadam sihtpunktis määratud, kasutatakse meretranspordi puhul, müüja kohustused lõpevad, kui kaup on sihtsadamas laevatekilt maha laaditud, müüja kohustuste hulka kuuluvad kauba ekspordi tollivormistus, transport kuni sihtsadamani ja kindlustuslepingu sõlmimine ostja kasuks. Kaubadokumendid CIFlepingu puhul Professionaal on... väliskaubandusekspert, kes omab selget ettekujutust väliskaubandustehingus valitsevatest seostest suudab koostada ja "läbi rääkida" maksimaalselt maandatud riskidega eksport(import)lepingu. Müügileping on kehtiv hetkest, kui pooled on saavutanud kokkuleppe kaubas ja selle hinnas konsensuaalne leping juriidilise kehtivuse aspektist olulised tingimused
osapooltele. Milles seisneb reeglistiku "Akreditiivide käsitlemise üldistatud tavad ja praktika", UCP 600, olemus ja tähtsus? Akreditiiv on rahvusvahelises kaubanduses hästi tuntud ja levinud arveldusviis, kus pank võtab endale tagasivõtmatu kohustuse maksta kauba, teenuse või muu sarnase eest. See on üks kõige mitmekülgsematest ja turvalisematest vahenditest rahvusvaheliselt tegutsevatele ettevõtetele. Toimimise skeem: 1) Kõigepealt lepivad ostja ja müüja kokku, et kauba eest maksmiseks kasutatakse akreditiivi. 2) Seejärel läheb ostja oma panka ja taotleb müüja kasuks akreditiivi avamist. Kuna akreditiivi avades garanteerib pank saajale makse tegemise, peab pank enne akreditiivi väljastamist tegema ostja kohta krediidiotsuse. 3) Ostja pank saadab akreditiivi avamise sõnumi müüja panka, kes sellest müüjale teatab. 4) Müüja paneb kauba teele ning esitab kaubadokumendid oma panka.
Sealjuures: Ostueesõiguse seadmiseks kohustav tehing peab olema notariaalselt tõestatud. Ostueesõiguse seadmiseks nõutav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud (AÕS § 257 lg 1 ja 2). Ostueesõiguse teostamine Asja suhtes ostueesõigust omav isik võib ostueesõigust teostada, kui müüja on sõlminud ostjaga (notariaalse) müügilepingu Ostueesõiguse teostamine toimub ostueesõigust omava isiku avalduse tegemisega müüjale (samas vormis kui leping) § 2611. Ostja õigused (1) Ostja või ostja õigusjärglane võib keelduda ostueesõigusega isiku omanikuna kinnistusraamatusse kandmiseks nõusoleku andmisest ja kinnisasja üleandmisest, kuni talle hüvitatakse tasutud ostuhind. (2) Pärast ostueesõigusega isiku omanikuna kinnistusraamatusse kandmist võib ostja keelduda kinnisasja üleandmisest, kuni talle hüvitatakse tema poolt tasutud ostuhind. AÕS § 2612. Ostuhinna tasumine
Reinholdi vahel oli leping sõlmitud. Reinhold peab asjad Maidule üle andma. Alternatiivselt peab Reinhold hüvitama Maidule sõidukulu 30 eurot (kütus), eksperdikulu 500 eurot (tunnihind 50 eurot) ning kaotatud võimaluse teenida lauanõude müügist omakorda 2000 eurot (Mait oleks Reinholdilt ostnud nõud 18 000 euro eest, kuid müünud need ise maha 20 000 euroga). Ülesanne: hinda, kas pooled on lepingu sõlminud ning kas ja mille alusel saaks ostja seetõttu nõuda lauanõude üleandmist. Alternatiivselt hinda, kas ostja saab nõuda müüjalt kulutuste hüvitamist ning saamata jäänud tulu. Millisel õiguslikul alusel saab Mait nõuda lauanõude välja andmist? Hüpotees: Reinhold nõuab Maidult asjade üle andmist VÕS § 108 lg 2 (sellest paraghrafist algavadki nõudealused) alusel – lepinguline alus VÕS § 108 lg 2 eeldused: kehtiv leping/ võlasuhe, lepingust tuleneva kohustuse rikkumine,
18 Paigutada korrektselt tabelid ja diagrammid ühele A4 formaadis lehele Kui palju vaba ruumi võib jätta servadesse (Margins)? 19 Salvestada omanimelisse kausta nimega Pagaritooted 1 Koostada teisele töölehele (Sheet2) uus tabel , mille sisuks on AS Pagaripoiss toodete müük einelaudadele AS Liivi, AS Rotund, AS Park ja AS Tudeng vahemikus 2.12.02. - 7.12.02. Ostja Kuup. Toode Müügihind Kogus Kassa NB! Antud nädalal müüakse iga päev saiatooteid neljale einelauale Kooperige teise tabeli Igale müüakse vähemalt kahte eri sorti toodet. veerud Toode ja Müügihind töölehele! Andmed sisestatakse iga päev (vt Kuupäevi) 2 Salvestada
TALLINNA ÜLIKOOL Õigusakadeemia Õigusteaduse õppekava Margus Toots VÕLAÕIGUS Kaasuse lahendus ja lepingu näide Õppeaine: Võlaõiguse üldosa (AKJ6257) Õppejõud: Andres Õige Tallinn 2014 1. II Seminari kaasuse lahendus 1.1 Faktilised asjaolud: Osapoolte vahel eksisteerib ostu-müügileping. Ostja põhikohustus on maksta tasu ning müüja põhikohustus on üle anda kaup, mis vastab lepingu kokkuleppitud tingimustele (antud juhul on tingimusteks, et auto on BMW 316 1,6 77 kw, esmane registreerimine 05/2002, auto odomeetri näit on 165257, värvus on tumesinine metallik, käigukast on manuaal ning kütuseks kasutab bensiini), lisaks peab üleantav asi vastama ka seadustest tulenevatele tingimustele (nt. ei tohi esineda varjatud puudusid)
TALLINNA TEENINDUSKOOL Ostu-müügisituatsioonide lahendamine MK13-TE2 Juhendaja: Aive Antson Tallinn 2014 1. Ostja tuleb poodi ning soovib osta toiduõli. Pakendilt märgistust uurides, avastab ta , et seal on märge „GMO mais 1%“. See teave ajab ostja segadusse ning ta ei tea, mida teha – kas toode osta või ostmata jätta. Kuidas aitad teda Sina? 2. Ostja valib keeduvorste. Osadel vorstidel on peal märge „Aus kaup“. Tekib küsimus, kas teised keeduvorstid polegi siis ausalt toodetud? 3. Ostja luges reklaami, et tervisele on kasulikud probiootilised piimatooted. Kuidas ostja need tooted ära tunneb? Milliseid tooteid soovitada talle? Miks? 4. Klient palub suhkrut moosi keetmiseks. Millist suhkrut talle soovitad ja miks? 5. Tsöliaakiahaige klient soovib osta erinevaid maiustusi. Milliseid
1,1876 c. 18,76 d. 20 . 2.6 Hinna kujunemine 1. Käibemaks. Käibemaksumäära standardmääraks on Eestis 20% kauba või teenuse maksustatavast väärtusest, rakendatakse ka 9% ja 0% määra. Käibemaks on kaudne maks, mis lisatakse kaupadele nende müügil. Poest ostetav kaup on koos käibemaksuga, s.t. 120%. Näide 3 Mitu eurot maksab kaup ilma käibemaksuta , kui ostja maksab selle eest 400 ? Lahendus: 400 eurot on 120% X eurot on 100% X= 400*100/120=333,33 eurot Vastus: Kaup maksab ilma käibemaksuta 416,67 . Näide 4 Osteti sülearvuti, mille pealt maksti käibemaksu 105,2 . Kui palju maksis ostja kassasse? 105,2 eurot on 20% X eurot on 120% X= 105,2*120/20=631,2 eurot. Vastus: Ostja maksis kassasse 631,2 . Ülesanne 65A
hinda. (6) See viimane vaatenurk, et ostmüük eeldab asja üleandmist mitte mingi teise asja eest, vaid raha eest, on võitnud. Samal ajal kaubanduse ja majandusliku elu arenguga üha olulisemaks 4 muutus ostmüük mitte sula raha eest, vaid krediidi: müügilepingu täitmine ei toimu üheaegselt selle sõlmimisega; kehtestatakse vastastikuse kohustust: müüja andis ostjale üle asja ja ostja kohustas maksma selle eest ostuhinda. (1) Gaiuse Institutsioonides oli mainitud, et isegi 12. Tahvli seadused nägid ette "protsessohvri alusel", juhul, kui keegi ostes ohvrilooma pole selle eest ostuhinda maksnud. Sellest saame järeldada, et juba 12. Tahvli seaduse ajastul tunti ostumüügi krediiti. Samal ajal see polnud konsensuaalseks kokkuleppeks. Ostmüük nendel tollajadel meenutas rohkem reaalseid kokkuleppeid (kuid ta ei kuulus nende hulka): mantsipeeritavate asjade puhul toimus
vastama lepingutingimustele eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse, pakendi ja asja juurde kuuluvate dokumentide osas. Kui asi vasta lepingutingimustele on õigus kasutada ÕKVsid, seejuures eeskätt nõuda asja parandamist või asendamist. Taganemine on võimalik vaid juhul kui a) müüja keeldub parandamisest/asendamisest b) ei tee seda mõistliku aja jooksul c) parandamine/asendamine pole võimalik. Seega esmalt peab ostja teavitama mõistliku aja jooksul lepingutingimustele mittevastavusest teada saamisest/teada saama pidamisest (st lepingutingimustele mittevastavusest teavitamise aeg tuleb fikseerida nt e-maili teel). Seadus ei reguleeri mis on mõistlik aeg, kuid tarbijale müügi puhul on see reeglina kuni 2 kuud ajast, mil ostja sai teada/pidi teada saama mittevastavusest (kohtupraktika alusel on mõistlik alla 2 kuu, kuid pooled võivad müügilepingus näha ette ka lühema tähtaja)
Anastasia Sarkisova, Maria Dolgyi, Getter Annette Oja, Keidi Põder, Valeria Sazonova, Elizaveta Ermolina Incoterms – tarneklauslid Incoterms (tarneklausid)-rahvusvahelised reeglid, mis määravad ostja ja müüja kohustusi ja õigusi. Incoterms seletab ära kõik ülesanded, ohud ja kulud, mis on seotud kaupade saatmisega müüjalt ostjale. Tarneklauslid on kohustuslikud igal kaubaarvel ja vähendavad kulukate valearusaamade võimalust, sest neid tuntakse ja tunnustatakse üle terve maailma. Incoterms on müügilepingu instrument, mis reguleerib väga detailselt müügilepingu poolte
Käibemaksu nullmäära tõendamine . Kaupa või teenuste müügi puhul , käibemaksu nullmääraga, tuleb järgida järgmisi nõudeid : 1) kauba ühendusesisese käibe puhul a) kontrollige ostja käibemkasukohustuslaseks registreeerimise numbrit (VAT nr. ) . Kontrollida saate seda Maksuameti koduleheküljel https://maksuamet.ma.ee/vatnr-check-pub/index.do b) tõendage kauba väljavedu Kui kauba väljavedu tellitakse transpordifirmalt , siis sobivad tõenduseks transportteenuse arve, kaubasaateleht, CMR, kirjalik leping. Kui kaupa veetakse välja ostja transpordiga , siis tuleb tõendada
Ostu-müügisituatsioonide lahendamine: Ostja tuleb poodi ning soovib osta toiduõli. Pakendilt märgistust uurides, avastab ta , et seal on märge „GMO mais 1%“. See teave ajab ostja segadusse ning ta ei tea, mida teha – kas toode osta või ostmata jätta. Kuidas aitad teda Sina? Seletan ostjale, mis on GMO, milleks seda kasutatakse ning millised ohud tervisele võivad sellega kaasneda. GMO ehk geeniliselt muundatud organism on kunstlikult geenide muundamise teel loodud, parandatud või muudetud taimesortide, aga ka loomatõugude üldnimi. Taimede geneetilise muundamise eesmärgid: 1. Saagikuse parandamine 2
arusaadavas käekirjas. Abimaterjali kasutamine töö kirjutamisel on lubatud. Küsimused: 1. Mille poolest erineb viivise kohaldamine leppetrahvi kohaldamisest? Palun tooge välja 3 erinevust. 2. Kuidas peab kahjustada saanud isik kohustust rikkunud isiku suhtes käituma, kui ta soovib kohustust rikkunud isiku suhtes kohaldada õiguskaitsevahendeid? 3. Priit ja Kelli lepivad omavahel kokku, et Priit müüb maha Kellile kuuluva auto 80 000 krooniga. Priit leiab autole ostja (Jüri), kes on nõus auto eest maksma 100 000 krooni. Peale auto müümist pöördub Priit Kelli poole sooviga anda Kellile üle auto eest saadud rahasumma 80 000 krooni. Mõne nädala möödudes kohtab Kelli Jürit, kellega vesteldes selgub, et Priit müüs auto maha 100 000 krooniga. Nüüd tekib Kellil küsimus, kas ta saab nõuda Priidult 20 000 krooni välja andmist? Mida arvate teie? 4. Kas ostja võib keelduda asja vastuvõtmisest, kui asi ei vasta kokkulepitud lepingu tingimustele
Lisaks andis kohalekutsutud korstnapühkija arvamuse, et saun ja elutoa küttekolle - kaminahi on ehitatud oluliselt tuletõrjenõudeid eirates ja tuleohtlikud ning soovitas maja saunaosa sisuliselt uuesti ehitada ja asendada ka kaminahju koos korstnaga. Avatud katusekonstruktsioonid olid osaliselt söestunud, mis viitas lokaalsele põlengule katusel. Lisaks ilmnevad mitmed väiksemad puudused. Koheselt peale puuduse ilmnemist ostja A teatas B-le ja C-le ilmnenud puudustest ja kutsus nad läbirääkimistele. Läbirääkimised olukorra lahendamiseks tulemusi ei andnud. A pakkus kokkuleppel lepingu lõpetamist, ostuhinna alandamist või puuduste kõrvaldamiseks minevate kulutuste hüvitamist. B ja C millegagi ei nõustunud, vaid olid seisukohal, et kasutatud elamu ei peagi olema paremas korras, neil oli olemas kohaliku omavalitsuse väljastatud kasutusluba.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
