- . (lisandub KM) D 1044 250*12 + 150*9 + 500 = 4850 D 21514 4850 * 20%= 970 K 2131 5820.- Perioodi lõpuks on kauba lõppjääk 100 tk. Arvutatakse keskmine soetushind: {(75*10) + (250*12) + (150*9) + 500} : (75+250+150) = 5600 : 475 = 11,80 (ümardatud, tegelik 11,79) Lao lõppjääk on seega 100*11,8 = 1180.-. Perioodi kulu = 750 + 4850 1180 = 4420 Kulu kirjend D 4103 4420.- K 1044 4420.- 7. Väikevahendid Väikevahend on vara, mis on kasutusajaga üle ühe aasta, kuid tema hind on väiksem, kui põhivara minimaalne maksumus (põhivara määr). Väikevahendina kajastatakse ka oma olemuselt põhivarasid, mille väärtus kasutusele võtmisel oluliselt langeb. Arvestuse kord kirjas RP sise-eeskirjades. Väikevahendite arvestusel kasutatakse erinevaid meetodeid 1)Soetatud väikevahend arvestatakse kohe kuluna. Edasine arvestus bilansiväliselt. Näide. Ostetakse kalkulaator hinnaga 50
realiseerimismaksumus. Laoarvestuse vajadus: Laoarvestus on vajalik, et ettevõtja saaks täpse ülevaate oma varudest, selle muutumisest. Kulud, mis laoarvestusega kaasnevad:OSTUKULUD: lisaks ostuhinnale ka nt tollimaks, muud mittetagastatavad maksud, varade soetamisega seotud transpordikulud, pakkimine jne. TOOTMISKULUD: otseselt tootmisega seotud kulutused ning proportsionaalne osa tootmise üldkuludest. VÄIKEVAHENDITE ARVESTUS Väikevahend on vara, mis on kasutusajaga üle ühe aasta, kuid tema hind on väiksem kui põhivara minimaalne maksumus. Väikevahendi arvestamise meetodid: 1. Soetatud väikevahend arvestatakse kohe kuluna 2. Soetatud väikevahend arvestatakse kuluna pärast kasutusest väljalangemist. Kui võetakse arvele, siis kajastatakse see bilansis käibevara all varudes. Kui ei võeta arvele, siis tehakse bilansivälist arvestust ning aastaaruande koostamisel inventeeritakse.
suudetud pikka aega müüa ega kasutada) ja pidevat arvestus (kõik sissetulekud ja väljaminekud kajastatakse RP-s koheselt. Pidevalt on võimalik jälgida vara maksumust ja struktuuri). Laoprogrammi on oluline omada, kui ettevõttes tehakse pidevat varude arvestust. VAATA VIHIKUST ÜLESANNET !!! 8. Väikevahendid, mis need on, kuidas korraldada raamatupidamine (kas võtta arvele, kuidas, või mitte võtta, aga kas ikkagi arvestust pidada?) Väikevahend on vara, mis on kasutusajaga üle ühe aasta, kuid tema hind on väiksem kui põhivara minimaalne maksumus. Ettevõtte määrab oma põhivara määra ise. 1. Soetatud väikevahend arvestatakse kohe kuluna, 2. Soetatud väikevahend arvestatakse kuluna pärast kasutusest väljalangemist. On võimalik mitte arvele võtta ja ikkagi arvestust pidada bilansiväliselt. St. Tuleb koostada olemasolevate varade nimekirjad vastutajate lõikes. Ning kui koostatakse aastaaruanne,
26. Kõik raamatupidamise üldmõisted. · Vara- rahaliselt hinnatav asi või õigus · Käibevara- likviidne vara, mis 1 aasta jooksul muudetakse rahaks või kasutatakse ära äritegevuses · Põhivara- vara, mis on ettevõtluses kasutusel kauem kui 1 aasta · Kaup- edasimüügi eesmärgil soetatud vara · Materjal- kasutatakse ära oma äritegevuses · Kassa- sularaha arvestamiseks kasutatava konto nimetus · Ostja- isik, kes on ettevõttele võlgu ostetud kauba või teenuse eest · Väikevahend- varad, mille maksumus on madalam, kui PV väärtus · Bioloogiline vara- elusorganism, taim v loom · Materiaalne PV- maa, hooned, masinad · Kapital- raha, kinnisvara, oskusteave jne · Kohustus- võlg teiste juriidiliste või füüsiliste isikute suhtes Lühiajaline kohustus- tagasimakse kuni 1 aasta Pikaajaline kohustus- tagasimakse kauem kui 1 aasta · Tarnija- isik, kellele ettevõtja on võlgu ostetud kauba või teenuse · Omakapital- omanike investeering ettevõtlusesse
---------------------------- 691,20 244,80 tulumaks 21% - 145,15 Kulu: 964,80 -------------------------- EMTA: 418,75 546,05 Töötuskindlustusmakse ja kogumispensionimakse on tulumaksuvabad!!!!!!!! IV loeng Ettevõtte varad *vara= kapital *vara=kapital + kohustus Väikevahendid: bilansivälised vahendid. Kui ostetakse väikevahend, N: Tartu Ülikooli arvestusloogika, kui ese maksab 639,99, ilma käibemaksuta. Kui ese on alla 640 , siis pole ta isegi veel väikevara. Kui ese maksab 641 , siis on ta väikevahend ja ta arvestatakse bilansi väliselt. Alles maksumusest 2000, algab riigiasutustes põhivara hind. Maksumuse piirid määrab iga ettevõtte ise oma raamatupidamise siseeeskirjas. Vara on raamatupidamiskohuslase poolt kontrollitud ressurss. Osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel
ehitus-, montaazi ja kasutuselevõtu kuludest), millega võetakse arvele kaup, toore, materjal; varude hindamise meetod; inventuuride läbiviimise kord aasta lõpul; tüüplausendid. Põhi- ja väikevahendite arvestamine: määratakse ära, mis on põhivahend, mis võetakse arvele soetusmaksumuses (alates 25 000.- kroonist ning mille kasutusiga on üle ühe aasta, kõik sõiduvahendid) ning mis on väikevahend, mis kantakse soetamise momendil kulusse; tüüplausendid. Põhivahendite amortisatsiooninormid: määratakse ära amortisatsiooninormid hoonetele, masinatele ja seadmetele ning transpordivahenditele; parendamiskulud. Osamaksude arvestamine: määratakse ära osakapitali, dividendide ja tulumaksu arvestamise kord; tüüplausendid. Realiseerimise kajastamine: määratakse ära, mis on müügitulu; kaupade liikumist
ehitus-, montaazi ja kasutuselevõtu kuludest), millega võetakse arvele kaup, toore, materjal; varude hindamise meetod; inventuuride läbiviimise kord aasta lõpul; tüüplausendid. Põhi- ja väikevahendite arvestamine: määratakse ära, mis on põhivahend, mis võetakse arvele soetusmaksumuses (alates 25 000.- kroonist ning mille kasutusiga on üle ühe aasta, kõik sõiduvahendid) ning mis on väikevahend, mis kantakse soetamise momendil kulusse; tüüplausendid. Põhivahendite amortisatsiooninormid: määratakse ära amortisatsiooninormid hoonetele, masinatele ja seadmetele ning transpordivahenditele; parendamiskulud. Osamaksude arvestamine: määratakse ära osakapitali, dividendide ja tulumaksu arvestamise kord; tüüplausendid. Realiseerimise kajastamine: määratakse ära, mis on müügitulu; kaupade liikumist