Põhivarade arvestus (0)

Põhivarade arvestus
Sisukord
1 Teadmised ja oskused
2 Mõisted
3 Materiaalse põhivara esmane arvelevõtmine ja edasine kajastamine bilansis
4 Materiaalse põhivara amortisatsiooni arvestus
5 Materiaalse põhivara mahakandmine ja müük
1 Teadmised ja oskused
Selle peatüki läbimise järel:
•tead põhivarade arvestusega seotud mõisteid;
•oskad kajastada põhivarasid bilansis ja tead bilansikirjete sisu;
•oskad arvutada põhivarade soetusmaksumust;
•tead amortisatsiooni arvestamise eesmärke;
•oskad jaotada põhivarasid amortisatsiooni arvestamise seisukohast ;
•oskad arvestada amortisatsiooni erinevate meetodite alusel;
•oskad koostada põhivarade arvestusega kaasnevaid lausendeid.
2 Mõisted
Varade likviidsuse tasemest lähtuvalt liigitatakse põhivaraks sellised varad , mille maksumus kaetakse eeldatavasti pikema perioodi kui 12 kuu jooksul pärast bilansipäeva.
Põhivarasid kajastatakse bilansis järgmistes rühmades:
• pikaajalised finantsinvesteeringud;
- tütarettevõtete aktsiad või osad,
- sidusettevõtete aktsiad või osad,
- muud aktsiad ja väärtpaberid,
- pikaajalised nõuded.
• kinnisvarainvesteeringud ;
•materiaalne põhivara ;
- maa,
- ehitised,
- masinad ja seadmed ,
- muu materiaalne põhivara,
- lõpetamata ehitised ja ettemaksed .
•bioloogilised varad;
•immateriaalne põhivara;
- firmaväärtus,
- arendusväljaminekud,
- muu immateriaalne põhivara,
- ettemaksed immateriaalse põhivara eest.
Pikaajalised finantsinvesteeringud on raha paigutus näiteks teise ettevõtte väärtpaberitesse pikemaks perioodiks kui üks aasta eesmärgiga teenida dividendi- või intressitulu jne.
Kinnisvarainvesteeringud on maa ja hooned, mida ettevõte hoiab renditulu teenimise või turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ta ei kasuta enda majandustegevuses. Kinnisvarainvesteeringuks võib olla ka selline objekt, mida raamatupidamiskohustuslane ei oma, vaid rendib endale kapitalirendi tingimustel. Teatud juhtudel võib ettevõte kasutada mingit osa kinnisvaraobjektist enda äritegevuses ning mingit osa renditulu teenimise eesmärgil. Juhul kui need kinnisvaraobjekti osad on funktsionaalselt ja juriidiliselt eraldi võõrandatavad, peetakse nende üle eraldi arvestust : enda majandustegevuses kasutatavat osa kajastatakse kui materiaalset põhivara ning teist osa kui kinnisvarainvesteeringut. Juhul kui kinnisvaraobjekti osad ei ole eraldi võõrandatavad, kajastatakse kogu objekti materiaalse põhivarana, välja arvatud juhul, kui ettevõte kasutab enda majandustegevuses ainult ebaolulist osa kinnisvaraobjektist.
Materiaalne põhivara on materiaalne vara, mida ettevõte kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel (mitte äriühingust ettevõte talle seatud eesmärkide täitmisel) ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Materiaalse põhivara mõiste alla kuuluvad muuhulgas maa ja hooned (või osa hoonest) ja nendega seotud õigused (näiteks hoonestusõigus, kasutusvaldus), mida ettevõte kasutab enda majandustegevuses (ükskõik, kas toodete tootmisel, teenuste osutamisel või administratiivhoonena). Materiaalse põhivara mõiste alla kuuluvad ka ettevõtte, kelle põhiülesanne on teatud varade säilitamine või eksponeerimine (näiteks arhiivid, muuseumid , raamatukogud), poolt alalhoidmisele määratud varad.
Bioloogiline vara on loomne või taimne elusorganism , mida kajastatakse bilansis, kas käibevarana või põhivarana. Bioloogiline vara, mis on soetatud edasimüügi eesmärgil või mis realiseeritakse ettevõtte tavapärase äritsükli jooksul kuulub käibevarade koosseisu. Bioloogilisi varasid saab klassifitseerida tarbitavateks varadeks (varad, mida on võimalik muuta põllumajanduslikuks toodanguks või edasi müüa) ja tootvateks varadeks (varad, mida hoitakse põllumajandusliku toodangu tootmise eesmärgil). Tarbitavateks varadeks on müügieesmärgil hoitavad bioloogilised varad, lihakari , kalakasvatuses hoitav kala ja raie eesmärgil kasvatatav mets. Tootvateks varadeks on näiteks piimakari , munevad kanad ja puuviljaistandus. Üldjuhul kajastatakse tootvaid varasid materiaalse põhivara rühmas, tarbitavaid varasid kas põhi- või käibevara rühmas, lähtuvalt varade kasutamise perioodist.
Immateriaalne põhivara on füüsilise substantsita vara, mida ettevõte kasutab oma tavapärase äritegevuse käigus ja kavatseb seda kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Immateriaalsed varad on näideteks arvuti tarkvara , kaubamärgid, patendid , litsentsid, kasutusõigused, kliendinimekirjad, kvoodid ja muud sarnased varad. Teatud juhtudel võib vara omada nii materiaalse põhivara kui immateriaalse põhivara tunnuseid. Sellisel juhul klassifitseeritakse vara vastavalt sellele, kumma tunnustele vastab ta rohkem. Näiteks arvutitarkvara klassifitseeritakse materiaalseks põhivaraks juhul, kui see on lahutamatult seotud teatud riistvaraga. Juhul kui arvutitarkvara kasutamine on sõltumatu riistvarast, klassifitseeritakse see immateriaalseks põhivaraks.
3 Materiaalse põhivara esmane arvelevõtmine ja edasine kajastamine bilansis
Materiaalne põhivara kajastatakse järgmistel bilansikirjetel:
•maa;
•ehitised;
•masinad ja seadmed;
•muu materiaalne põhivara;
•lõpetamata ehitised ja ettemaksed.
Bilansikirjetele võib avada ühe või mitu sünteetilist kontot, mis avab detailsemalt kirje sisu.
Analüütiline arvestus materiaalsete põhivarade osas toimub iga põhivaraobjekti kohta eraldi.
Kontol Maa peetakse arvestust erinevate katastriüksuste viisi, näidates täiendavalt katastri numbri, suuruse ja kasutusotstarbe.
Kontol Ehitised peetakse analüütilist arvestust erinevate ehitiste viisi (sõiduteed, parklad , tarad, valgustussüsteemid, kuivendus - ja niisutussüsteemid, vee- ja kanalisatsioonitorustikud), näidates ära selle asukoht, valmimisaasta, renoveerimisaasta.
Kontol Masinad ja seadmed toimub analüütiline arvestus erinevate masinate ja seadmete viisi. Märgitakse täpsustavalt juurde nende soetamise aeg, tehnilised andmed, inventari number, ühikute arv, registrinumber, nende eest vastutavad isikud.
Kontol Muu materiaalne põhivara näidatakse vara, mis ei kuulu eelnevatesse rühmadesse (näiteks administratiivsetel eesmärkidel kasutatav vara, inventar , sisseseade, tööriistad).
Kontol Lõpetamata ehitised kajastatakse omatarbeks valmistatavale pooleliolevale ehitisele tegelikult tehtud väljaminekud materjalidele, tööjõule, masinatele .
Kontol Ettemaksed materiaalse põhivara eest arvestatakse põhivara tarnijatele tehtud ettemaksed erinevate tarnijate viisi.
Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele soetusmaksumuses .
Soetusmaksumus on vara omandamise või ehitamise ajal vara eest makstud raha või üleantud mitterahalise tasu õiglane väärtus.
Soetusmaksumus koosneb:
(a) ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud );
(b) soetamisega otseselt seotud kulutustest.
Soetamisega otseselt seotuks loetakse kulutused, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja - asukohta , sealhulgas:
(a) varaobjekti projekteerimis- ja muud sarnased tasud ;
(b) vara valmistamisega seoses töötajatele makstud palk ja palgamaksud;
(c) vara valmistamisega seoses kasutatud materjalid ja töövahendid (k.a valmistamisel kasutatud põhivara amortisatsioon );
(d) transpordikulud seoses vara viimisega tema tööasukohta;
(e) vara asukoha ettevalmistamise ja installeerimisega seotud kulutused;
(f) vara testimisega seotud kulutused ( miinus testimise käigus toodetud toodete müügist saadud tulu); ja
(g) vara soetamisega otseselt seotud teenustasud (näiteks notaritasud, riigilõivud).
Näiteks maa soetusmaksumus võib koosneda järgmistest komponentidest: maa ostuhind , maamõõtja, juriidilise ekspertiisi ja notari tasud, olemasolevate tehnovõrkude eest omavalitsusele tasutud summad , ülevõetud eelmise omaniku poolt tasumata maamaksuvõlg, maa korrastamise ja täitmise ning maal asuvate hoonete lammutamisega seotud väljaminekud (miinus lammutamisel tagastuvad tulud).
Ehitise puhul koosneb soetusmaksumus projekteerimiskuludest, ehitajatele makstavast summast või omaehituse korral tegelikest ehituskuludest.
Juhul, kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena, määrates neile eraldi amortisatsiooninormid vastavalt nende kasulikule elueale. Soetusmaksumuse jagamisel komponentideks tuleb lähtuda olulisuse printsiibist, st. ebaolulise maksumusega komponente ei ole vaja eraldi arvele võtta isegi juhul, kui neil on erinevad kasulikud eluead.
Kõige tavalisem põhivara soetamise viis on selle ostmine. Materiaalne põhivara võetakse arvele ostudokumentide (ostuarvete), lepingute alusel. Ostmisel võetakse põhivara arvele käibemaksukohuslase poolt käibemaksuta. Vastavalt käibemaksuseadusele vähendavad ettevõtted ettevõtlusega seotud põhivara ostul oma käibemaksukohustust.
Arvele võtmisel koostatakse järgmine lausend :
D Põhivara
D Sisendkäibemaks
K Võlad tarnijatele
Juhul, kui selle põhivara kohaleveoks ja paigaldamiseks tehakse veel täiendavaid väljaminekuid, võetakse põhivara kuni kasutuselevõtmiseni arvele kontol Põhivara soetused:
D Põhivara soetused
D Sisendkäibemaks
K Võlad tarnijatele
Kohaleveo ja montaaži arved kirjendatakse:
D Põhivara soetused
D Sisendkäibemaks
K Võlad tarnijatele
Kui põhivara on paigaldatud tööks vajalikku keskkonda, siis võetakse see arvele soetusmaksumuses järgmise lausendiga:
D Põhivara
K Põhivara soetused
Põhivara soetusmaksumus ei ole siiski alati üheselt määratletav, kuna soetatud vara eest ei tasuta mõningatel juhtudel rahas. Võib esineda juhuseid, kus põhivara saadakse mitterahaliseks sissemakseks omanikelt, kes tasuvad omandi eest masinate, hoonete, maa või inventariga.
Mitterahaliste sissemaksetena saadud põhivara soetusmaksumuse fikseerib sõltumatu ekspert ja kinnitab audiitor .
Hea raamatupidamistava eeldab, et saadud ja üleantud väärtused on võrdsed. Kui soetatud põhivara eest ei tasuta rahas, vaid muu varaga, võetakse soetatud põhivara arvele turuhinnas, mis peab ühtima üleantud vara turuhinnaga. Kui soetatud põhivara turuhind ei ole usaldusväärselt määratav, samal ajal on üleantud vara turuhind usaldusväärselt määratav, võetakse soetatud põhivara arvele üleantud vara turuhinnas.
Materiaalsele põhivarale tehtud täiendavad väljaminekud, mis osalevad tulevikus majandusliku kasu tekitamisel lisatakse selle põhivara soetusmaksumusele. Jooksva hoolduse ja remondiga kaasnevad kulutused kajastatakse perioodikuludes.
Materiaalset põhivara kajastatakse edaspidi bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused .
4 Materiaalse põhivara amortisatsiooni arvestus
Põhivara soetusmaksumust ei kanta kuluks ühe majandusaasta jooksul, vaid põhivara kogu kasutusaja jooksul. Vara soetusmaksumuse kuluks kandmine toimub amortiseerimise teel.
Amortisatsioon on vara amortiseeritava osa kandmine kulusse vara kasuliku eluea jooksul.
Kasulik eluiga on:
•periood, mille jooksul vara ettevõtte poolt tõenäoliselt kasutatakse; või
•tooteühikute (või muude sarnaste ühikute) arv, mida ettevõte antud vara kasutamisest saab.
Amortisatsiooni arvestamise seisukohast jagatakse põhivarad kaheks:
•piiramatu kasutuseaga põhivarad;
•piiratud kasutuseaga põhivarad.
Piiramata kasutuseaga põhivaradeks on maa, püsiva väärtusega kunstiteosed , muuseumieksponaadid ja raamatud ning neid ei amortiseerita. Kujunduseesmärgil soetatud kunstiobjektid, millel ei ole püsivat väärtust, samuti muuseumieksponaadid ja raamatud, mis kuuluvad teatud aja järel väljavahetamisele kuuluvad piiratud kasutuseaga põhivarade hulka nii nagu ka masinad, seadmed, ehitised, rajatised, jne. Piiratud kasutusaeaga põhivarasid amortiseeritakse nende kasuliku eluea jooksul
Vara hakatakse amortiseerima tema kasutuselevõtmise hetkest ning seda tehakse kuni amortiseeritava osa täieliku amortiseerumiseni, vara eemaldamiseni kasutusest või vara ümberklassifitseerimiseni müügiootel põhivaraks.
Materiaalse põhivara amortisatsiooni arvestuse korra peab raamatupidamiskohustuslane sätestama oma raamatupidamise sise-eeskirjas. Sätestada tuleb põhivara liikide amortisatsiooni määrad, arvestusmeetodid ja sagedus (kuu, kvartal , aasta). Individuaalselt vähemoluliste ja/või standardsete varaobjektide puhul võib rakendada kogu varade grupile ühesuguseid amortisatsioonimäärasid. Individuaalselt oluliste või ebastandardsete objektide puhul tuleks amortisatsioonimäär määrata igale varaobjektile eraldi, lähtudes konkreetse objekti eeldatavast kasulikust elueast. Põhivarade ja selle amortisatsiooni arvestust peetakse põhivara inventarikaartidel.
Põhivarade amortisatsiooni arvestamisel tekib mitterahaline kulu. Amortisatsiooni arvestamisega ei kaasne rahalist liikumist. Rahaline väljaminek toimus hetkel, kui põhivara soetati ja selle eest tasuti. Amortisatsioon vähendab ettevõtte kasumit ja seda tuleb teostada vaatamata sellele, kas majandusaastal esineb kasum või kahjum .
Aasta amortisatsioonisumma leitakse, kui soetusmaksumus jagatakse eeldatava kasutuseaga.
Amortisatsiooninorm on konstantne norme, mis kehtestatakse protsentides põhivara soetusmaksumusest aasta kohta.
Näide: põhivara soetusmaksumus on 10000 eurot ja eeldatav kasutusiga 10 aastat, siis aasta amortisatsioonisumma on 1000 eurot (10000/10=1000)
Amortisatsiooninorm on 10% (1000/10000*100=10%)
Materiaalse põhivara amortiseerimine on küllaltki komplitseeritud , kuna on olemas mitmeid erinevaid meetodeid amortisatsiooni arvestuseks .
Amortiseerimine peab väljendama vara kasutamist, mitte ilmtingimata tema väärtuse muutumist. Amortisatsioonimeetodite- ja määrade valikul on aluseks vara kasutamise võimalikult õige peegeldus .
Amortisatsiooni arvestamise meetod määratakse sõltuvalt vara kasutusest, kasutamise intensiivsusest, vara füüsilisest kulumisest vm. aspekti järgi. Erinevate meetodite puhul on üksikutel perioodidel kuluks kantav summa erinev kuid kogusumma ühesugune.
Seadused ega standardid ei sätesta, missugust amortisatsiooni arvestamise meetodit peab kasutama.
Enam kasutamist leiavad järgmised meetodid:
•lineaarne ehk sirgjooneline ehk võrdeline meetod;
• tegevusmahul põhinev meetod;
•kahekordselt alaneva ehk kiirendatud degressiivse amortisatsiooni meetod.
Amortiseeritav osa on vara soetusmaksumus miinus tema lõppväärtus.
Lõppväärtus on summa, mida ettevõte saaks vara võõrandamisel täna (miinus vara võõrandamisega seotud müügikulutused), juhul kui vara oleks sama vana ja samas seisukorras, nagu ta on eeldatavasti tema kasuliku eluea lõppedes.
Akumuleeritud kulum on põhivara juba kuluna kajastatud (amortiseeritud) amortiseeritav osa (samatähenduslik mõistega «akumuleeritud amortisatsioon»).
Lineaarne meetod
Selle meetodi puhul toimub põhivara soetusmaksumuse kuluks kandmine võrdsetes osades põhivara tegeliku kasutusea jooksul. Amortisatsiooni summa arvestatakse soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahena ning kantakse perioodiliselt võrdsete osadena kulusse.
Perioodi amortisatsioonikulu = soetusmaksumus – lõppväärtus/ amortisatsiooniperioodide arv
Tegevusmahul põhinevmeetod
Kulum sõltub valmistatava toodangu kogumahust kasutusperioodil ja mahust vastaval ajaperioodil.
Amortisatsiooni määr =(soetusmaksumus - lõppväärtus)/
planeeritav tegevusmaht
Perioodi amortisatsioonikulu =amortisatsiooni määr x perioodi tegevusmaht
Kahekordselt alaneva jäägi meetod
Amortisatsiooni arvestatakse fikseeritud protsendi alusel vara iga aasta jääkväärtuselt
Amortisatsiooni määr = (1/vara kasutusaeg) x 2
Perioodi amortisatsioonikulu =
(soetusmaksumus – akumuleeritud kulum) x amortisatsioonimäär
Kui ilmneb, et materiaalse põhivara tegelik kasulik tööiga erineb algselt määratust, tuleb mahaarvestamiseperioodi ja arvestust korrigeerida - amortisatsiooniperioodi muutuse mõju kajastatakse aruandeperioodis ja järgmistes perioodides, mitte tagasiulatuvalt.
Materiaalse põhivara amortisatsiooni tuleb kajastada jooksva perioodi kuluna:
D Põhivara kulum (kasumiaruandesse),
K Akumuleeritud põhivara kulum (bilanssi).
Konto Akumuleeritud põhivara kulum on kontraaktiva konto. See võimaldab bilansis näidata põhivara jääkmaksumuses, mis saadakse kui põhivara soetusmaksumusest lahutatakse tema akumuleeritud kulum.
Põhivara akumuleeritud kulum
deebet
kreedit
algsaldo näitab perioodi alguses olemasolevalt põhivaralt arvestatud kulumi kogusummat
deebetkäive näitab aasta jooksul väljalangenud põhivaralt arvestatud kulumi kogusummat
kreeditkäive näitab aasta jooksul põhivaralt arvestatud kulumi kogusummat
lõppsaldo näitab perioodi lõpul olemasolevalt põhivaralt arvestatud kulumi kogusummat
5 Materiaalse põhivara mahakandmine ja müük
Põhivara väljaminekul on peamiselt kaks varianti : mahakandmine ja müümine.
Põhivara kantakse maha kui ta on füüsiliselt kulunud või moraalselt vananenud. Mahakandmise eelduseks on, et põhivara pole võimalik ettevõtte tegevuses enam kasutada, olenemata sellest, kas ta on täielikult amortiseerunud või mitte. Mahakandmise lausendi aluseks on likvideerimisakt, milles näidatakse põhivara väljalangemise põhjused.
Põhivara mahakandmisel koostatakse järgmised lausendid :
Kui põhivara ei ole täielikult amortiseerunud
D Akumuleeritud põhivara kulum
D Kahjum põhivara mahakandmisest (põhivara jääkmaksumus)
K Põhivara (soetusmaksumus)
Kui põhivara on amortiseerunud
D Akumuleeritud põhivara kulum
K Põhivara (soetusmaksumus)
Materiaalse põhivara müügiga seotud lausendid on järgmised:
Näide: põhivara soetusmaksumus on 6000 eurot, akumuleeritud põhivara kulum 4000 eurot ning bilansiline jääkväärtus 2000 eurot (6000 - 4000 = 2000) Põhivara müügihind käibemaksuta on :
a) 3000 eurot;
b) 1000 eurot;
c) 2000 eurot.
a) põhivara müügihind ületab tema tegeliku jääkmaksumuse (müügihind on 3000 eurot).
D Nõuded ostjate vastu 3600
D Akumuleeritud põhivara kulum 4000
K Põhivara 6000
K Kasum põhivara müügist 1000
K Käibemaks 600
b) põhivara müügihind on alla tema tegelikku jääkmaksumust (müügihind on 1000 eurot).
D Nõuded ostjate vastu 1200
D Akumuleeritud põhivara kulum 4000
D Kahjum põhivara müügist 1000
K Põhivara 6000
K Käibemaks 200
c) põhivara müügihind on võrdne tegeliku jääkmaksumusega (müügihind on 2000 eurot).
D Nõuded ostjate vastu 2400
D Akumuleeritud põhivara kulum 4000
K Põhivara 6000
K Käibemaks 400