Kiviaja kultuurid: Kiviajal olid peamiseks neli kultuuri, mis olid kunda kultuur, narva kultuur, kammkeraamika kultuur ja nöörkeraamika kultuur. · Kunda kultuur- u 7000 eKr, elatusaladeks olid peamiselt küttimine, kalastus ja korilus. Kultuuri eripäraks oli tulekivi kasutuselevõtt. · Narva kultuur- u 5300- 4200 eKr, elatusaladeks olid küttimine, kalastus ja korilus. Eripäraks oli keraamika kasutuselevõtt. · Kammkeraamika kultuur- u 4000- 3300 eKr, elatusaladeks olid küttimine, kalastus ja korilus. Kammkeraamika kultuuri eripäraks olid matmiskombed, milles lähedasi maeti tihti põranda alla ja neile pandi kaasa erinevaid hauapanuseid. · Nöörkeraamika kultuur- u 3000- 2500 eKr, elatusaladeks olid loomakasvatus ja maaviljelus, samuti küttimine ja kalastus. Kultuuri eripäraks oli
Jäävöönd Polaarne Pooluste Puudub Seened, Jääkaru, Polaar jaamad, Liustike sulamine, (Jää - ja ümber (igi-jää ja vetikad, pingviin, maavarade osooniaugud, Külmakõrbed) lumi) samblikud, hülged, kaevandamine, reostus bakterid veelinnud, küttimine vaalad, morsk Tundrad Lähis Põhja igikelts Samblad, Lumekakk, Põhjapõtrade Reostus, heitgaasid arktiline poolusel madalad lumepüü, kasvatus, ja veed, puhmad, valgejänes, kaevandused, roomikautode jäljed
kirved Algusaeg 8000 ek 4000 ek 3000 ek Töö- ja Kivist, luust, Kivist, luust, sarvest, Kivist, puust, pronksist tarberiistade sarvest, puust puust . Tööriistade materjal, valmistamise oskus töötlemise paranes. oskus Elatusalad küttimine, Küttimine, korilus Loomakasvatus ja maaviljelus, kalastamine, kalapüük, jaht korilus matmisviis Hauapanustega Maeti asula alale Kalmistud asulast väljapoole laibamatus 3. Muinasaja perioodid: mesoliitikum, neoliitikum, pronksiaeg, rauaaja algus. Teada iga algusaega, osata iseloomustada ja võrrelda muinasaja perioode omavahel (tabeli
kirved Algusaeg 8000 ek 4000 ek 3000 ek Töö- ja Kivist, luust, Kivist, luust, sarvest, Kivist, puust, pronksist tarberiistade sarvest, puust puust . Tööriistade materjal, valmistamise oskus töötlemise paranes. oskus Elatusalad küttimine, Küttimine, korilus Loomakasvatus ja maaviljelus, kalastamine, kalapüük, jaht korilus matmisviis Hauapanustega Maeti asula alale Kalmistud asulast väljapoole laibamatus Teada iga algusaega, osata selgitada kultuuri nimetust ning võrrelda kultuure omavahel (tabeli alusel nt töö- ja tarberiistade materjalid ning nende töötlemise oskused, elatusalad jne). 3
Arutlege, millised olid eestlaste peamised tegevusalad muinasaja eri perioodidel ja kuidas need muutusid. Mil moel muutus asustus muinasajal? Jr Periood Oskused Peamised Asustus k tegevusalad 1. Keskmine kiviaeg Töö- ja tarberiistu Kalastamine, Rajati asulaid ehk valmistati kivist, luust, küttimine veekogude (järvede, mesoliitikum (u sarvest ja puust. Kasutati (mesoliitikumi jõgede) lähedusse. Eesti 9000-5000 eKr). tulekivi/kvartsi väikeste teisel poolel ka esimene teada olev tööriistade tegemiseks. hülgeküttimine), asula on Pulli Luudest ja sarvadest korilus (taimede, asulakoht (kuulub
PALEOLIITIKUM - vanem kiviaeg, eluviis oli rändav, kivist tööriistad, esimesed puitrelvad, töödeldud saeterad, tuli, esimesed kehakatted, korilus, küttimine, kalastus MESOLIITIKUM - keskmine kiviaeg, eluviis oli rändav, kivitööriistade kõrge kultuur, vibu ja nool, keraamika, põlluharimine, korilus, küttimine, kalastus, karjakasvatus NEOLIITIKUM - noorem kiviaeg, eluviis oli paikne, savinõud, kivist, luust, puust ja sarvest esemed, küttimine, loomakasvatus, maaviljelus, keraamika AUSTRALOPITEEKUS - lõuna-ahv, u 5milj a tagasi ja aafrika HOMO HABILIS - osavinimene, u 3milj a tagasi ja ida-aafrika HOMO ERECTUS - sirginimene, u 2milj a tagasi ja euroopa, aasia ja aafrika HOMO NEANDERTHALENSIS - neandertaallane, u 250 000 a tagasi ja euroopast-lähis idani
muututi paiksemaks, rändkarjakasvatus, surnute matmise rituaalidRauaaeg- maaviljelus, loomapidamine, käsitöö, ehituse, liiklusvahendite ja relvastuse areng, klassiühiskond.Inimese eellased: Astralopiteekused-5-2 mlj a.t. <1,5m, kahejalgsed, väike aju, tugevad käed, suur nägu, kühmus; ei kütitud, roniti puude otsas. Homi habilis- osav inimene- 3 mlj a.t. kehahoiak paranes, ajumaht suurenes; tööriistade valmistamine kivist, küttimine, korilusHomo erectus- sirge inimene, alaliik Heidenbergi inimene- 2 milj a.t. tume nahk, pikemad, sihvakamad, ajumaht suurem; küttimine, korilus, pihukirves, tule kasut, eluasemed(koopad, onnid)Homo sapiens-1.)neandertaallane-250 000 a.t. etteulatuv näoosa, lai nina, langus laup küttimine, püsiv eluase, kivitööriistad, surnute matmine 2.)homo sapiens e tark inimene e kromanjoonlane- 20 000 a.t. sihvakas; onnid asulad, tule oskuslik kasut, arenenud tööriistad, kalapüük
SUURKISKJAD EESTIS Keskkonnakaitse II kursus Sandra Kaasik 2013 Eesti suurimad kiskjad Hunt (Canis lupus) Karu (Ursus arctos) Ilves (Lynx lynx) Hunt, karu ja ilves on rahvusvahelise tähtsusega liigid ning Euroopas rangelt kaitstavad. Eestis on suurkiskjate asurkonnad ühed Euroopa tugevamad ja elujõulisemad. Lubatud ainult reguleeritud küttimine. Suurkiskjate asurkondade kaitse ja optimaalse kasutamise aluseks on aga järjepidev seire. Hundile võib pidada peibutus,- varitsus,- hiilimis- või ajujahti ning jahti piirdelippe ja jahikoera kasutades 1. novembrist jahiaasta lõpuni.(28.02) Karule, välja arvatud poegadega emakarule, võib pidada varitsus- või hiilimisjahti 1. augustist 31. oktoobrini karu tekitatud kahjustuste piirkonnas kahjustuste vältimise eesmärgil. Ilvesele, välja arvatud
SAVANN Oliivid, viinamarjad, maapähklid 1) Taimestiku eripära Puid on hõredalt, taimestikus valitsevalt kõrrelised ROHTLA 2) Loomastiku eripära Loomastik on liigirikas, palju on rohu- 1) Taimestiku eripära sööjaid imetajaid, termiidid Taimed on kuuma kliimaga hästi 3) Traditsioonilised tegevusalad kohanenud, põua ajal tõmbuvad kerra, Turism, vee otsimine, küttimine enamlevinud kõrrelised 4) Kultuurtaimed 2) Loomastiku eripära Mais, tee, kohv Enamus loomastiku moodustavad pisiimetajad ja närilised, elavad urgude, toituvad taimedest 3) Traditsioonilised tegevusalad KÕRB Karjakasvatus, sõjad, põlluharimine
· Vähem korbastunud koorega, suurema võraga puud; · Novembrist aprillini. Toidubaasi suurendamine SOOLAKUTE RAJAMINE · Ulukite naatriumivajaduse rahuldamiseks; · Soolabriketid, mis sisaldavad ka muid ulukitele vajalikke mineraale; · Enimkasutatav tulpsoolak; · Söödasõimede lähedusse. Looduslike vaenlaste arvukuse reguleerimine · Väikekiskjate (eelkõige kährik, rebane, mink) küttimine; · Vareste ja ronkade küttimine. Elupaikade parendamine · Pesitsuskohtade loomine, tehispesad; · Veekogude taastamine; · Põõsastike, metsatukkade, põllupeenarde säilitamine/ kujundamine. Metskitsehoole · Eelkõige talvine lisasöötmine ning metsateede ja sihtide lumest puhastamine; · Lisasööt peab sisaldama nii koresööta, mahlakat sööta kui jõusööta; · Koresööt: hein (ristik, lutsern, leherikas
Fifth level hävitatakse metsi ja kuivendatakse soid ning nende asemele rajatakse põlde ja linnu. Reostunud ümbrus Õhu saastatus Keskkonna reostamine kemikaalidega - väetiste sattumine veekogudesse põhjustab nende kinni kasvamise Happevihmade tagajärjel muutub keskkond happeliseks - okaspuudel kaovad okkad, puudel vähenevad samblikud, mille tulemusel toimub üleüldine elustiku harvenemine Küttimine Loomade küttimine nende naha, sarvede, sulgede jms eesmärgil. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Liikide kiire väljasuremine ohustab inimkonna heaolu Bioloogilises mitmekesisuses toimunud muutused on viimase 50 aasta jooksul olnud suuremad kui kunagi varem inimajaloo jooksul
kujunenud oli religioon. Töö- ja Kivikirved, jäätuur, talbad, Vibu, talv, kõblas, kirved, nuga, Samad, erinevuseks silmaauguga tarberiistad õnged, ahingud, harpuunid. õng, kõõvits, harpuun, jäätuur, kivikirves. potid. Elatusallikad Korilus, küttimine, kalapüük, Küttimine, kalapüük, korilus, Küttimine, kalapüük, korilus, rannikul hülgepüük. kõplapõllundus. (Vanim kaera alepõllundus, karjakasvatus. õietolm leiti P.-Eestist, pärinedes u. 4000 eKr.) Matmiskombed Ei saa midagi kindlat öelda, Surnud sängitati asula Hauda asetati surnu külili,
Paleoliitikum Mesoliitikum Neoliitikum Vanem kiviaeg Keskmine kiviaeg Noorem kiviaeg Eluviis rändav rändav paikne eluviis Oskused kivist tööriistad tööriistad- kivist,sarvest, puust, samad esemed, nahast ja luust, võtsid kasutusele vibu paremini töödeldud Tegevusalad vähene küttimine,korilus küttimine,korilus,kalastamine küttimine,kalapüük,algeline f loomakasvatus, koplapõllundus 2 tähtsat mõistet: Anastav majandus- toidu hankimine loodusest Viljelev majandus- kasvatab oma toidu ise Miks metalliajal suurenes meeste roll ühiskonnas? Kuna mehed oskasid metalli töödelda, karja kasvatada, kogukonda kaitsta. Seoses adra
paigal, otsiti uusi maid karjale ja põlluharimiseks. PRONKSIAEG Vanimad Karjakasv ja Eesti jagunes Hakati rajama 1800-500 eKr pronksesemed: maaviljelus. Küttimine kaheks erilisi Asva odaots ja sirp. ja kalapüük. Kasvatati regiooniks: maapealseid Tööriistad olid lambaid, kitsi, veiseid, rannikupiirkond kalmeehitisi e. tugevamad. Jätkus sigu, hobuseid. ja sisemaa. kivikirstkalmeid. kivikirveste Põlluviljad:nisu, oder, Kujunes välja Laibamatus.
Jää- ja külmakõrbed Geograafiline asend : põhja- ja lõunapoolust ümbritseval alal. Kliimavööde : polaarvööde Mullad : mullad puuduvad, kuna maapinda katab jää Taimed : kasvavad vaid arktilistel saartel ja mererannikutel ; vetikad, samblikud Loomad : sinivaalad, morsad, rikkalikult kalu, jääkarud, pingviinid, hülged Inimtegevus : kalapüük, küttimine, polaaruurijad, maavarade kaevandamine Probleemid : liiga külm, liigelda ei saa, teid pole, osooniauk(Antarktikas) Tundrad ja metsatundrad Geograafiline asend : paikneb põhjapoolkeral Põhja-Jäämerd ümbritseval maismaal Kliimavööde : lähispolaarne Mullad : igikeltsa tõttu on maapind jäätunud ; mulla paksus väike Taimed : kidurad, madalad ja üldiselt vähe Loomad : põhiliselt põhjapõdrad Inimtegevus : mereloomade ja kalade küttimine, põhjapõtrade kasvatamine, maavarade
Kõrge kunstitase.Uskusid ehetel olevat maagilist omadust. Nöörkeraamika:3000.a eKr,savinõud nöörijäljenditega.Lihvitud,sissepuuritud silmaaukudega kivikirved. alepõllundus,maaviljelus.Hariti maad kivi-ja puukõblaste abil.Asulad rohumaade ja viljakate muldade ääres.Kalmistud asulatest eemal,küngastel. Võidi hakata surnuid kartma. Pronksiaeg vs rauaaeg:pronks-mõned kindlustatud asulad,elati püsivalt.enamus elas avaasulates. Kivirist- ja laevkalmed.karjakasvatus,maaviljelus, küttimine,kalapüük.Üksiktalulisus,põlluma a eraomandlus. Raud-kääpad,tarandkalmed,maeti põletatult,kaasa pandi vähem asju.Majanduse kiirem areng. Üksiktaluline asustus,varaline ebavõrdsus.maaviljelus,põlluharimine,karjakasvatus.Käsitöö kiire areng,kaubandus naabritega. Mõned linnused.Iga talu sai võrdselt põllumaad- ribapõllud.Maeti aardeid ja ohvriande sõjaohu korral. Eestlaste naabrid:põhi-hämelased,soomlased,karjalased;ida vadjalased,isurid,tsuudid,(6.saj
Euroopa loodeossa. 12.Tundra loomastik. Lemming, valgejänes, polaarrebane, põhjapõder, pono, karibuu, lumekakk, lumepüü, lagled, ännid, kaljukajakad, kihulased. 13.Jäävööndi loomastik. Adeeliapingviinid, lonthüljes, sinivaal, keiserpingviin, gröönihüljes, valgevaal, jääkaru, morsk. 14.Kus elab jääkaru? Jääkaru elab ainult põhjapoolusel. 15.Kus elab pingviin? Pingviin elab ainult lõunapoolusel. 16.Inimtegevus tundras. Põhjapõtrade kasvatused, kalapüük, mereloomade küttimine. 17.Inimtegevus jäävööndis. Kalapüük, küttimine, uurimistööd, teaduseksperimendid. 18.Missugused on tähtsamad keskkonna probleemid tundras? Maavarade kaevandamine rikub pinnast. Tööstus ettevõtted saastavad õhka heitgaasidega ja reovett saates veekogudesse. 19.Missugused on tähtsamad keskkonna probleemid jäävööndis? Turismireisid seavad ohtu antarktise mandri looduskeskkonna.
Nimi Kliima Muld Taimed Loomad Inimene Muu Vihmamets niiske, palav, ferralliitmuld, suured õied, anakonda, küttimine, konkurents, epifüüt(õhujuured), ekvatoriaalne, toitainetevaene lehed, viigi-, aara, jaaguar, korilus, saprofüüt(seened), +23 kuni +27C kakao-, gorilla, tapiir alepõllundus, parasiittaimed, kautsukipuu väärispuit mangroov(juured vees)
küttimine ja korilus, otsast teritatud pihukirves,Ida-Aasia ||| Homo erektus-(2milj.)Ajumaht(800- 900cm),põhitegevus jahtimine ja korilus,elas koobastes ja okstest onnides,pihukirves,Aafrikast- >Euroopa ja Aasia ||| Neandertaallane-(250K)(30K),ajumaht(1200-1750cm),lühikest jässakat kasvu,laiaõlgsed,külm kliima,matsid surnuid,religiooni alged,pikk kuklaosa,massiivne alalõug,Euroopa ja Lähis-Ida ||| Homo sapiens(200K) 2)Anastav maj.-Põhitegevus küttimine,kalastamine,korilus.Kõik eluksvajav võeti ümbritsevast loodusest(rändav eluviis) 3)Viljelev maj.-Põhitegevus karjakasvatamine ja põlluharimine.Sellest saadi kõik eluks vajalik(paikne eluviis) 4)Ei sõltutud enam nii palju jahiõnnest ja loodusest,vähenes suremus,inimeste arvukus hakkas kasvama,majade ehitamine,Loomade kujundamine asendus ornamentikaga. 5)Jahimaagia ja animastlik maailmavaade asendus viljakusmaagiaga ning maaharimisel vajalike loodusjõudude austamisega. 6)Pronks
Imetajad 1. Imetajate tunnused Nad on püsisoojased; neil on pealis-, alus- ja kattekarv; higi- ja rasunäärmed; väliskõrv kõrvalestaga; piimanäärmed ja nisad; tugev keha. 2. Imetajate välimus (hundikoer) Tugev keha; jässakas kael; väike pea; silmad lähestikku; ninasõõrmed avanevad koonu tipul; liikuvad kõrvad; tugevad jäsemed; pikk saba; keha katavad karvad. 3. Imetajate välimus seotud tema eluviisiga Maapinnal elavad loomad: jäsemed suunatud otse alla; varbaid kaitsevad küünised, küüned, sõrad või kabjad. Vees elavad loomad: voolujooneline keha; sile karvadeta nahk; loivad; uimetaoline saba. Puudel elavad loomad: head hüppajad ja ronijad; pikad esijäsemed; haardsaba. Õhuloomad: nahkjad lennused; lennunahk; väike kerge keha. 4. Toes 5. Hambad 6. Närvisüsteem ja meeleelundid. Kõrva ehitus Kõige tähtsam osa peaaju; tunnevad hästi lõhna; näevad hästi; hea kuulmine; maitse tundmine keelega. 7. Toitumine ja seed...
· Sündimus · Suremus · Sisseränne · Väljaränne Populatsiooni arvukust mõjutavad mehhanismid võivad olla: · Asustustihedusest sõltuvad (konkurents) · Asustustihedusest sõltumatud (ilm) Jahindus Jahinduse ülesanne on hoida ulukipopulatsioonid tasakaalus nende elupaiga võimalustega. ·Ulukihoole ·Küttimine Küttimine peaks jäljendama suremust põhjustavate tegurite toimimist looduses.
Muinasaja perioodid I. Keskmine kiviaeg e mesoliitikum pärast jää taandumist (põlde ei osatud harida) 9 000 5 000 eKr Esimene leiukoht Pulli, Kunda. Tööriistad kivist, savist, esimesed puust, tulekivi, kvarts, luud. Tegevusalad kalastamine, jahipidamine, hülge küttimine (kahel poolel), korilus. Elanikud 15-30 kogukondades, mis koosnesid 2-4 perest, käisid jahiretkedel, ka ajujahtidel. II. Noorem kiviaeg e neoliitikum hakkab kujunema praegune rahvas 5 000 1 800 eKr a) Kammkeraamikakultuur levik Lõuna-Lätist kuni Põhja-Soomeni. Tegeldi jahi, kunstiga. Tööriistade kasutusoskus arenenud. Matmiskombed sängitati asula territooriumile, kaasa pandi mõned noad ja öövits, ehteid
Eluviis- elukohtadeks kohad kus sai karjatada loomi ja sai harida põldu(nisu, kaer). Alepõllundus. Kõplad olid kivist ja puust. Kitsed ja lambad. Matmine- kägaras nagu magakisd, väljaspool asulat. Vanem pronksiaeg- 1800-500 e.Kr. leiuvaene (sirp, odad, kivikirved). Metallist tööriistad esialgu defitsiitsed . Noorem pronksiaeg- kivikalmed, lohukivid, enamus rahvast elas avaasulates, kivikirstkalmed, laevakalmed, maahauad. Asustus- rannikul(kerge harida maad, maaviljelus, karjakasvatus, küttimine, kalastamine, üksiktahuline asustus, kihistumine, valitsemine, pronksi saadi skandinaaviast). -sisemaal - arengust maas, tihedad metsad(raske harida), karjandus, alepõllundus, jahindus. Rauaaeg(500e.Kr.-50p.Kr.) Eelrooma rauaaeg- alguses vähe rauda, sest see oli kallis. Kindlustatud asulad jäeti maha. Uued põlluharimis süsteemid. Uued kalmetüübid. Ajutised linnused. Rauasulatuskeskused. Üksiktalud. Ühiskondlik võimuvõitlus. Rooma rauaaeg.- mõned mündid ja ehted
koonusekujulised püstkoja laadsed nn kodaelamu NEOLIITIKUM Alguseks 5000-1800 eKr savinõude või keraamika kasutuselevõtt. Savinõud valmistati savist. KAMMKERAA- Ümarapõhjaliste Küttimine, Enamasti jõgede Tähtsamaid surnuid MIKA 4000 eKr savinõude kalastamine, korilus. ja järvede ääres, sängitati asula välispind ilustatud, mõned territooriumile, peamine tööriistade mererannal, vahel elamu materjal kivi. väikesaartel. põranda alla. Pandi
Taimed: kolm rinnet: 1)30-40m, väiksed lehed, vihmavarjukujuline võra 2)20-30m, suuremad lehed, varju- ja niiskuslembelised 3)lehepuru, rohttaimestik puudub, kõik on kaetudd epifüütidega. Tüüpilised taimed: kakaopuu, hiidbambus, viigipuu, amasoonase viktooria, mangroov taimed, kautsukipuu. Loomad:mitmekesisus Tüüpilised loomad: aara(papagoi), gorilla, tõmmukaiman, kapibaara, jaaguar, anakonda, taapir. Inimeste tegevusalad: küttimine, kalastamine, metsaandide korjamine, maaviljelus. SAVANN: Kliimavööde: lähisekvatoriaalne Kliima: kaks aastaaega (niiske, kuiv), Temp. Talvel madalam, kui suvel, talvel sajab vähem. Riigid: Austraalia, India, Venezuela, Keenia. Mullad: ferralliitmullad Taimed: 1-2m kõrrelised, Tüüpilised taimed: sõrmrohi, akaatsia, ahvileivapuu, palm, pudelpuu, purpur-hiidhirss Kultuurtaimed: mais, maniokk, bataat, tee, kohv, puuvill.
Asustus on koondunud sisemaa poole, põlluharimine on muutunud põhiliseks tegevusalaks. Ühtlasi on mindud üle põlispõllundusele. Muinaslinnused paiknesid Eesti idaosas, kuna venelased olid ohtlikud naabrid. Eestlased muinasaja lõpul Ühe adraga toideti üks pere. Pere 10-15 inimest. Kolmeväljasüsteem, sest talivili tuli. Asustus oli laialdane, ainult soostunud ala oli asustamata. Rannikualadel tegelti loomakasvatusega ka. kalapüük ja küttimine. Mujal oli valdavaks (lõuna-eesti) põllumajandus. Kärajad- meestekogu. Krunditi põllud 19. sajandil. 1000 aastat elas eestlane ribapõllusüsteemis. Kujunes välja muinasaja lõpul haldusjaotus. 45 kihelkonda, maakonnad. Kaupeldi agaralt- ristisõjad puhkesidki selleõttu ,et siit kulgesid läbi kaubateed. Kordamisküsimused 1. Mis aeg on muinasaeg ja kuidas seda uuritakse ? esimesed inimasustuse jäljed on pärit 9000. aastast eKr . Kulli ja Kunda lähedal asula
soomlased Tööriistad Kivikirves, Savinõud, paremini Vene kirved (algul sõja siis töö), kõõbitsad, töödeldud tööriistad, nöörkeraamika kaabitsad, kõblas, osatakse uuritsad, paat, kududa, tehakse riideid odad, vibud, õngekonksud Elatusalad Jaht, kalapüük, Küttimine, kalapüük, Põlluharimine, karjakasvatus, korilus korilust hakkab kõrvale kudumine, küttimine, kalandus, tõrjuma põlluharimine korilus kaotab oma tähtsuse Elamud Püstkojad Majad, nelinurksete Rehetuba, hiljem rehielamu viilkatustega Uskumused Andmed Surnud maeti endale Luust inimfiguurid,
Korilaste-küttide ja põlluharijate elu võrdlus Korilus, küttimine ja põlluharimine on olnud meie elatusviiside seas juba ammustest aegadest peale. Juba kiviajal kujunes välja tööjaotus mehe ja naise vahel. Naised tegelesid korilusega ja mehed küttimisega. Hiljem lisandus ka põlluharimine. Korilus on maailma vanim tootmisviis. Vanimaks võib teda nimetada juba seetõttu, et on võimalik abivahenditeta, põhimõtteliselt samal viisil koguvad toidu loomadki. Koriluse
viikingid. Eestlased suutsid küllalt tugevale vastasele(viikingid ja muud skandinaavialased) küllalt tugevat vastupanu osutada ja sooritada vasturetkigi. Idanaabritega olid suhted üsna rahumeelsed kuni 10.saj 10. Tegevusalad muinasaja lõpul- maaharimine, kolmeväljasüsteem, loomapidamine, küttimine, kalapüük, metsamesindus, relvasepad, pronks-ja hõmeehete meistrid, vahetuskaubandus, nn vahenduskaubandus(kaup osteti edasimüügiks),. 11. Riiklike algete teke- külad, kihelkondade muutumine maakondadeks(Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala). Kesk-Eestis säilisid
mesolii- kõrval kasutati kvartsi; ja mõrad) jõgedel Lammasmägi, mis on Pullist tikum neist valmistati väikesi * veelindude ja vee äärde * elati 15-30 liikmeliselt, noorem tööriistu; tarvitati tulnud metsloomade koosnes 2-4 perest * Kunda asula järgi Kunda lõikamiseks, kraapimiseks küttimine * rändav eluviis, elukohta kultuur, mis on levinud Lõuna- või puurimiseks * tule tegemine vahetati püügiaegade ja Soomest Leedu lõunaotsani * moondekivimid * jaht põdrad ja koprad korjeperioodist sõltuvalt * rahvas lõunapoolt kivikirved, puuvarre külge (viskeodad, vibu ja nooled, * ajastu lõpul aastaringsed
Taimestiku ja loomastiku tutvustav video https://www.youtube.com/watch?v=pQKwzhEXLEo Traditsioonid ja uskumused Uskumused: Usuti Püha Vaimu ehk “Wakan Tanka”. Usuti, et kõik asjad on elusad. Traditsioonid: Peeti usutseremooniaid. Tseremooniate tähistamiseks erinevad tantsud. Päiksetantsu tseremoonia võimaldas juhtidel kohtuda, et teha otsuseid, korraldada ning kavandada rüüsteretki. Eluolud Peamiseks ellujäämisviisiks oli piisoni küttimine. Elasid tipides (vigvamides). Naised kandsid pikki kleite, mehed niuderiiet ja mokassiine. Jaotatud soorollid. Traditsioonid ja uskumused Uskumused: Usuti Püha Vaimu ehk “Wakan Tanka”. Usuti, et kõik asjad on elusad. Traditsioonid: Peeti usutseremooniaid. Tseremooniate tähistamiseks erinevad tantsud. Päiksetantsu tseremoonia võimaldas juhtidel kohtuda, et teha otsuseid, korraldada ning kavandada rüüsteretki. Eluolud Peamiseks ellujäämisviisiks oli piisoni küttimine.
Skandinaavia, Vana-Vene) (Ei olnud täpsed, kuna siinset elu mainiti vaid ära) KIVIAJAST LÄHEMALT Arheoloogiline Peamised elatusalad Asulate paiknemine,Matused kultuur, dateering. küla/talu Mesoliitikum u.9000- 5000 eKr, Kalastamine, Veekogude lähedal, Ei ole teada nn. Kunda kultuur korilus, küttimine. elati 15-30 liikmeliste kogukondadena, 2- 4 peret. Neoliitikum u.4000-3000 eKr, Küttimine jõgede/järvede Surnuid sängitati kammkeraamika kalastamine korilus ääres, mererannal asula
sajandil ei olnud oht suur, sest Vana-Vene riik oli osadeks lagunenud, vahel tegid venelased siiski rüüsteretki, peamiselt Ida-Eestisse ja on ka teateid, et eestlased tegid ise rüüsteretki vastu · Kuigi eestlastel veel riiki polnud, oli nende organiseeritus piisavalt kõrge, et tagasi lüüa lähemate naabrite vallutuskatseid. Eestlased muinasaja lõpul · umbes 150 000 inimest (13.sajandi alguses) · Elatusaladeks olid: maaharimine, korilus, küttimine, kalapüük, käsitöö, metsmesindus · Võeti kasutusele kolmeväljasüsteem hakati talivilja kasvatama ( rukist ) · Adramaa sellise suurusega põllumaa, mida suudeti harida ühe adraga · Loomapidamine veised, hobused, sead, lambad, kitsed · Käsitöö tööriistad ja tarbeesemed valmistati ise v.a metallesemed ja keerulisemad ehted, selleks olid olemas rauatootmiskeskused Kaubandus · 11.sajandist lülituti üha enam rahvusvahelisse kaubandusse
Geenivool- populatsioonis olemasolevate alleelide sageduste muutumine immigrantidega ristumisel. Geneetiline triiv ehk geenitriiv- statistilistel põhjustel võib alleelide sagedus põlvest põlve juhuslikus suunas muutuda. Mutatsioon- kromosoomide struktuuri arvu muutumisest tekkiv genotüübi muutus. Mutageen- mutatsioone tekitav organismiväline tegur. Pudelikaelaefekt- looduskatastroofid ja küttimine võivad viia populatsiooni arvukuse madalale. Kui populatsioon taastub, siis on see teistsuguse geneetilise struktuuriga. Rajaja- ehk asutajaefekt- uuel asualal asuva populatsiooni genofond on vaesem, kui lähtepopulatsiooni oma. Alleel- geeni erivorm. Geen- bioloogiline pärilikkustegur. 2. Mitu erinevat alleeli võib olla ühel geenil? Too näide. Ühel geenil võib olla mitu erinevat alleeli
ja oleme kaasatud. Keskkonnahäiring- inimtekkeline negatiivne keskkonnamõju Keskkonnarisk- keskkonnahäiringu tekkimise võimalikkus Keskkonnaoht- keskkonnahäiringu tekkimise suur tõenäosus KESKKONNAALASED ÕIGUSED: puhas keskkond juurdepääsu infole jne LOODUSKAITSESEADUS Tagada looduse kaitse ja soodne seisund. Soodne seisund liikide säilimine. KAITSE: Alade kasutamise piiramine Toimingute reguleerimine (metsaraie, küttimine, liikumispiirangud) Loodusharidus ja teadustöö Eestis 922 kaitseala, 22% Eesti territooriumist on kaitse all EESTI KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID: Kaitsealad rahvuspark (Lahemaa , Karula , Soomaa, Vilsandi, Matsalu); looduskaitseala (otepää); maastikukaitseala (looduspark- otepää, haanja). Hoiualad elupaikade ja kasvukohtadeks määratud ala. Kaitsealused liigid ja kivistised liigid kolmes kaitsekategoorias, I kat rangeim.
· Tegevus-/elatusalad Kalastamine, jaht · Asutuse paiknemine, eluase, eluviis Rändav eluviis, kodaelamu püstkoja laadne · Matmiskombed - Neoliitikum ehk noorem kiviaeg al 5000 eKr Kammkeraamika al 4000 eKr · Töö-ja tarberiistade materjalid Ümarapõhjalised savinõud, mille välispinda oli ilusti kaunistatud lohukeste ja väiksemate täkete ridadega. Kammitaoline tempel · Tegevus-/elatusalad Jahi-ja tööriistade valmistamine, küttimine, korilus (looduse poolt pakutava max ära kasutamine e. Hankiva majanduse õitseng · Asutuse paiknemine, eluase, eluviis Rändav eluviis, jõgede ja järvede ääres, mõned mererannad või väikesaartel · Matmiskombed Asula teriitooriumil või isegi põranda alla, kaasa amuletid merevaigust või luust Nöörkeraamika al 3000 eKr ehk venekirveste kultuur · Töö-ja tarberiistade materjalid Siledapõhjalised savnõud · Tegevus-/elatusalad
Probleemid : traktorid, kalapüük kudemisajal, karusloomade jaht, roomikautod. 3. Parasvöötme metsad a) Okasmetsad Põhja-Ameerikas (Alaskal), Euraasias Norra rannikult Ohhoot mereni, parasvööde, muldadest leetmullad. Taimedest okaspuud ja samblikud, loomadest jänes, kobras, pruunkaru. Inimtegevus aktiivne, (majandus, küttimine) Probleemid : karusloomade lubadeta küttimine metsas b) Sega- ja lehtmetsad Põhja- Ameerikas, Suure Järvistu ümbrus, hõlmavad Euraasias Läänemere ning Vikse ookeani äärseid alasid, pärasvööde. Esinevad pruunmullad. Taimedest lehtpuud ja põõsad ja loomadest metskits, hirv, jänes. Inimtegevus on aktiivne(suurlinnad ; põllumajandus). Probleemidest esinevad metsade maharaiumine ning kultuurmaastikud, nendes on sega-ja lehtmetsad säilinud vaid osaliselt
oli jahtimine ja kalapüük, korilus. Peamiseks loomaks põder, kellelt saadi nahka kehakatteks. Elati püstkodades • Kammkeraamika – levis u 7000-5000 a eKr, Idast, Soome -Ugrilased, Karjalased, paremad savinõud, mis oli kaunistatud kammitaolise kammiga ja lohukestega, tööriistad olid tulekivist, mis olid lihvitud kogu üle pinna, tööriistad moondekivimist: kirved, talvad, surnuid meti asula territooriumile, vahel põranda alla, kaasa pandi noake, kõõvits ja ehted, küttimine, kalapüük, põlluharimine. 4 kandilised majad viilkatusega • Nöörkeraamika e venekujulised kirved - levis u.5000- 3000 eKr, savinõusid kaunistati nöörijäljenditega, vene -mis meenutas paati, mis oli lihvitud kivikirved, rauast kirved, tegeleti loomakasvatusega ja maaviljelusega, asulad olid rohumaade lähedal. Põllumajandus, karjakasvatus, kanga kudumine üldine areng. 4. Pronksiaeg ja rauaaja algus • Pronksiaeg - eristatakse vanema pronksiajana ajavahemikku 1800–1000 eKr ja
Egiptuse noorem ja vanem kiviaeg Noorem kiviaeg: viljelusmajandus, inimene toodab eluksvajaliku,maaharimine,loomakasvatus,käsitöö,paikneeluviis,päikese ja maa austamine, geomeetriline ornament. Vanem kiviaeg: anastav majandus, inimene võtab kõik loodusest, küttimine, korilus, kalapüük, rändav eluviis, loomade-ja lindude austamine, väikese mõõtmelise kujud, koopamaalid.
kasutada, hoida ja süüdata; puust, luust ja kivist tööriistad (nt pihukirves), kivi- või luuotstega viskeodad ja ahingud, kalapüük, korilased, kunst religioon, rassid, sarnaselt neandertallastele alalised elupaigad Asuala: Kõik maailmajaod 2. Paleoliitikumi, mesoliitikumi ja neoliitikumi iseloomulikud tunnused. Paleoliitikum: a) Rändav eluviis b) Oskasid kasutada tuld. Ning teha puust, luust ja kivist tööriistu. c) Anastav majandamisviis d) Tegevusaladeks olid: küttimine, korilus ja kalapüük Mesoliitikum a) Rändav eluviis b) Oskasid valmistada ja kasutada vibu ja nooli (koera kodustamine) c) Anastav majandamisviis d)Tegevusaladeks olid: küttimine, korilus ja kalapüük Neoliitikum a) Paikne (rändav rändkarja kasvataja puhul) b) Osatakse riiet kududa ja savinõusid valmistada. Lisaks osati kivi puurida ja lihvida. c) Viljelus majandamisviis d)Tegevusaladeks olid: karjakasvatus ja põlluharimine 3
Loomaliigid : pruunkaru, hunt, põder, saarmas. Taimeliigid : kuusk, mänd, mustikas, pohl Tundra Asend : hõlmab põhjapoolkeral 200-1000 km laiuse maismaariba taiga ja jäävööndi vahel. Kliima : jahe, niiske suvi, talved pimedad ja külmad. Taimestik : tundra on kaetud sammalde-samblike ja puhmastaimedega. Mullastik : Huumust vähe. Loomastik : Paiksed loomad on suure ja kompaktse kehaga ning paksu karvkattega. Inimene : veeimetajate küttimine, kalastamine, põhjapõtrade karjatamine. Loomaliigid : lumekakk, põhjapõder, norra lemming Taimeliigid : kukemari, vaevakask, harilik drüüas, lumi-käokõrv Jäävöönd Asend : lõunapoolkeral hõlmab jäävöönd peaaegu kogu Antarktise mandri ning mitmed lähikonda jäävad saarestikud. Kliima : aastaringselt on maapind kaetud lume ja jääga. Taimestik : Palju vetikaid ja seeni. Loomastik : Liigivaene. Loomastik toitub peamiselt mereandidest.
tänapäeva inimahvidest Austrolopiteekus 5 2 mln a t Homo habilis 2,5 mln a t Tööriistade valmistamise oskus (kivikillud jne) Homo erectus 2 mln a t Tule kasutuselevõtt, kivist tööriistad, küttimine ja korilus; ränne Euroopasse,Aasiasse Heidelbergi inimene 7 600 000 a t Tänapäeva inimese otsene eelkäija; küttimine. Neandertallane 250 000 30 000 a t Kõneoskus, suured ulukid,
ASEND KLIIMA VEESTIK ELUSTIK INIMTEGEVUS JA PROBLEEMID Tundra Tundrad levivad 2 aastaaega: polaarpäev ja polaaröö. Talv Pinnas liigniiske. Jõed: Ob, Taimestik: Inimeste põhitegevuseks on: põhjapoolkeral. on tundras pikk, külm ja tuisune, suvi Jenissei, Leena. Hiiglaslikud ·Lühike taimekasvuperiood ·põhjapõdrakasvatus Paikneb Põhja- lühike ja jahe. Rannikualadel soojem ja üleujutused. ·Kidur taimestik ·küttimine Ameerika ja niiskem. ·Puid ei ole ·kalapüük Euraasia põhjaosas ...
Euroopasse 40 000 aastat tagasi. Elasid tuhandeid aastaid koos neandertallastega, kuid nad olid elujõulisemad , teravama mõistusega. Kasutasid tuld, mida oskasid ise süüdata. Eri maailmajagudes hakkasid kujunema inimrassid: negriidid, europiidid, mongoliidid. Elati sugukondadena, mis on sugulaste grupp, kus oli tavaliselt mitukümmend liiget. Perekonna alged (1 mees, 1 naine, lapsed) kujunesid välja. Naistel ja meestel olid erinevad tööd. Põhilised tegevusalad olid küttimine ja korilus. Levis aninism, mis on usk elusa ja eluta looduse hingestatusesse. Targad ehk nõiad korraldasid rituaale, mis on maagilised kombetalitused, mille abil loodeti mõjutada tuleviku või oma tahet peale suruda. Hõim on sugukondade grupp, kes elasid lähestiku ja on sugulased. Hõimul on ühine keel ja samad kombed. Tegeldi ka kunstiga. U 400 000 aastat tagasi toimus kromajoonide arengus suur hüpe. Tekkisid esimesed kunstiteosed: skulptuurid ja maalingud
Pöök Tulbipuu Pärn Vaher Vaher Saar Jalakas Suhkruvaher Jalakas Pärn NÄITED TAIMEDEST LOOMAD Metskits Pesukaru Hirv Vapiti Nugis Skunk Halljänes Vöötorav Kobras INIMTEGEVUS Metsatööstus, tselluloosi ja paberitööstus Põllumajandus (teravilja ja piima tootmine) Maavarade kaevandamine (rauamaak, kivi ja pruunsüsi) Põhjapoolsetel aladel küttimine, kalapüük ja korilus KESKKONNAPROBLEEMID Õhusaaste tööstuspiirkondades Veekogude reostumine Veeressursside ammendumine Tööstusjäätmed Aitäh!
Kanuuga sõitma - canoeing Kummipaadiga sõitma rafting Rulatamine skateboarding Mängiroija mountain climbing Pensi hüpe bungee jumping Õhupalliga lendama ballooning Batuudi hüpped trampolines Teltaplaaniga sõitma hang-gliding Köie otsas alla laskume- zip wiring Skuelduma scuba diving Langevarju hüpet tegema - parachuting (skydiving) Mootorrattaga sõitma - motor racing Posti ostas ronimine pole climbing Lendlaud vees - fly boarding Tuulelohage sõitma kite surfing Langevarjuga kaatri taga sõitma parasailing Lauga kaartitaga sõitma wakeboarding Mäest kiiruse peale alla sõitma speed dashing Mäest alla sõitma küngaste otsas free style skiing Küttimine hunting Vesi rulatamine - skimboarding
kaevamine, numismaatika, täppisteadus, loodusteadus. 4. Kiviajad kultuurid: Kunda kultuur, kammkeeramika, venekirves ehk nöörkeraamikakultuur; dateering, millest tuleneb kultuuri nimi, tööriistad, elatusalad, matmiskombed, osata tuua näiteid mis tõestaksid, et iga järnev vaadeldud kultuur on varasemast kõrgemal arengutasemel. Mesoliitikum: Kunda kultuur, Pulli küla 9000 a eKr, Kunda 8000 a eKr. Kalastamine, küttimine, korilus. Hauapanustega laibamatus. Koer on kodustatud. Sisserännanud europiidid. Tööriistad kivist (silmaauguta kirved) Kõõvits, uurits jms. Ka luust, puusts ja sarvest. Neoliitikum kammkeraamika kultuur: Asula territooriumile, elamu põranda alla matmine. Pandi kaasa asju. Valmistati ehteid küttimine, kalastamine korilus. Mongoliidid, soome-ugrilased, läänemere-soome-rahvad. Kammitaolised esemed, kõrgem kunstitase.
tegevusalade ja eluviisi sarnasust. Piiriks mesoliitikumi ja neoliitikumi vahel loetakse savinõude (e keraamika) valmistamise oskust ja tööriistade valmistamise olulist paranemist. Dateeri Arh kult ja Inimeste Matmis-kombed Eluolu tähtsamad elatus- ja (kuhu ja kuidas asulakohad tegevusalad maeti) Mesoliitik Kunda kultuur. Küttimine Haua-panustega Tööriistad kivist um Tähtsamad (põdrad, laibamatus (silmaauguta 9700-4000 asulakohad: koprad), kivikirved, eKr Pulli asula kalastamine kõõvitsad, Kunda sisevee-kogudel, uuritsad, nooleotsad
Inimasutus levis euroopasse, aasiasse, ameerikasse ja austraaliasse ning kujunesid rassid. - Keskmine kiviaeg e mesoliitikum (12 000 700 ekr). Seda perioodi iseloomustab jää taandumise algus. Kõige olulisem uuendus oli vibu ja noole kasutuselevõtt ning koera kodustamine. Inimene hankis toitu loodusest: korilus, küttimine ja kalastamine. Sellist majandusviisi nim anastavaks majanduseks ja see tingis inimeste rändleva eluviisi - Noorem kiviaeg e neoliitikum (algas 7000 ekr) Palju avastusi: kivi lihvimine ja puurimine, savinõude valmistamine ja riide kudumine. Mingi üle viljelevale majandusele (inimene kasvatab oma toidu ise e. Tekivad põlluharimine ja karjakasvatus)
LOOMAD • loomad ja linnud on väga lärmakad • elavad puudel • kaitsevad oma territooriumi • on öise eluviisiga loomi • erksavärvilised Nt: anakonda; alligaator; laiskloom; puuma; sipelõgija; aara Ekvatoriaalsed vihmametsad KLIIMA TAIMED levivad ekvaatoripiirkonnad • kasvavad aasta läbi kuuma ja troopilise kliimaga aladel • puud kasvavad korrustena aastane sademete hulk üle 2000mm • plankjuured; tugijuured tõusvad õhuvoolud • võrad läbi põimunud rohkesti jõgesid, järvi (Amazonase ja • igihaljad puud Kongi jõgikond) • koor on õhuke, korbata ferraliitmullad (vähe huumust; happe- • epifüüdid puudel lised) • liaanid; kägitaimed • le...