Loomade jäljed matkaradadel (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

13

docx

Kobras

(Naasi, 2007). 1.3 Väljaheited Kopra väljaheited on lühikesed ja jämedad, peaaegu kerakujulised pabulad, millel on väike tipp ühes otsas. Need on umbes 2 cm jämedad ja 2- 4 cm pikad ning tumepruuni värvusega. Koostiselt meenutavad jänese väljaheidet, kuna pabula pinnal on selgesti nähtavaid taimejäänuseid. Kobras jätab oma väljaheited peaaegu alati vette, kus need kiiresti lagunevad. Mõnikord võib kopra pabulaid leida ka kaldale uhutuna või loomade söögikoha või käigurada juures ( Bang, 2001). 2. KOBRASTE PESAD JA TAMMED 4 Kobras on imetajate seas tõeline ehitusmeister tuntud oma tammide poolest. Koprad ehitavad kas okstest kuhilpesa või kraabivad järsu kaldanõlva sisse uru. Pesa suue on alati allpool veepinda ja seetõttu on õhk kopra pesas sumbunud. Ühes pesas elavad koos tavaliselt vanaloomad ning eelmise ja üle-eelmise aasta pojad. Pesaterritooriumi märgistavad koprad anaalnäärmete nõrega

Ajaloolised sündmused

19

pdf

Jahindus (Eesti kiskjad)

Kivinugisel on rinnalaik valge või kollakasvalge ning see hargneb esijalgadel kaheks. Metsnugis (Martes martes)  www.jahindusinfo.ee Eelistavad erinevaid elupaiku: metsnugis, nagu nimigi ütleb, on rohkem seotud metsadega ning kivinugis kultuurmaastikega. Kuna metsnugise tallapäkad on karvased, on kerge teha vahet mets-ja kivinugise jälgedel (kivinugise tallapäkad on paljad: lumme jäävad ,,tavalised" jäljed ­ näha on talla ja varbapäkad, metsnugise jälgede puhul on talla- ja varbapäkki raske eristada (võrreldav villastes sokkides kõndimisel tekkinud jälgedega). Lihatoidulised, kuid söövad ka taimset toitu (marju, puuvilju). Peamiselt söövad putukaid, limuseid, pisiimetajaid, linnupoegi ja -mune, oravaid (eriti metsnugis), raibet. Nugised on üksikeluviisiga , peamiselt öise aktiivsusega kiskjad. Pesadega, milleks on

Jahindus

5

doc

Ulukibioloogia konspekt

Toidubaas ­ valik, mis loom toidust välja selekteerib. Toidubaasi välja selgitamiseks mitmeid võtteid. Vanasti lasti loom maha, lõigati magu lõhki ja vaadata, mis seal sees on. Viimasel ajal hakatud kasutama leebamaid meetmeid nt junnide järgi või looma jälgimisega. Junnide järgi: - pestakse junn puhtaks ja vaadatakse, mis sõela peale jäi - kaalu järgi - minnakse tagasi biomassi juurde - einemissageduse järgi Taimtoiduliste loomade puhul kasutatakse DNA analüüsi junni komponentide väljaselgitamisel. Junnide abil saab teha loendust. Looma vanust saab määrata: - välise vaatluse abil  - mõne registreeriva struktuuriga (nt tõmmatakse hammas välja, hamba kuluvuse järgi, hamba vahetuse järgi). - Karvkatte järgi (nt kesikud vöödilised teatud vanuseni) - Sarvede arengu järgi Lindude vanust saab määrata: - sulestiku järgi (nt noorel kotkal palju kirjum sulestik)

Ulukibioloogia

30

doc

Eesti imetajad

PÕDER (Alces alces) hirvlaste sugukond, põdra perekond. Põder on suurim hirvlane ja suurim maismaaimetaja Euroopas. Välimus - Põder on pikkade jalgadega ja kõrge turjaga vagur loom. Täiskasvanud loomad kaaluvad keskmiselt 500 kg. Pea on pikk ja kitsas. Iseloomulik on pikk ülamokk, mistõttu nina näib olevat kongus. Lõua all ripub karvadega kaetud nahavolt – „habe”. Isasloomadel võib olla see kuni poole meetri pikkune, emasloomadel väiksem. Kõrvad on põdral suured, pikliku kujuga. Saba on nii lühike, et seda on raske silmaga eristada. Karvastik on tal pruunikasmusta värvi. Täiskasvanud isaslooma nimetatakse põdrapulliks. Emaslooma nimetatakse põdralehmaks. Kuni ühe aasta vanune loom on põdravasikas ja ühe-kaheaastane loom põdramullikas. Sarved - Sarved on ainult pullidel. Sarvede suurus sõltub elukohast. Euroopa põtrade omad on keskmiselt 10 kg. Suurus sõltub muidugi ka toitumisest ja isendite vanusest. Mullikatel on ühe- või kaheharulised sarved, ka

Loodus

3

doc

Karud

sajandil, Saksamaal ja Põhja-Aafirka Atlase mäestikus 19. sajandil, Mehhikos ja suures osas Ameerika Ühendriikides 20. sajandil. Karude koguarvuks maailmas hinnatakse 185 000 kuni 200 000. Neist elab Venemaal umbes 120 000 ja USAs 32 500. Eestis hinnati karude arvuks 2001. aastal 550 isendit. Karude toit ja toitumine Karude toit sõltub aastaajast ning ühe või teise toiduaine saagikusest. Koopast väljunud, söövad nad sipelgaid, haavavõrseid, otsivad talvel surnud loomade korjuseid, ajavad mööda jääkoorikuga kaetud lund põtru taga, ent elavad esialgu ikkagi põhiliselt taliuinakust järele jäänud rasvavarude arvel. Kui lumi ära sulab, söövad nad mulluseid marju, rohelisi kasve, hiljem noori haavalehti ning väikesi loomi ja linnumune. Südasuvel toituvad mitmesugustest marjadest. Siberis on karudel oluliseks toiduks seedripähklid, meie suure kodumaa lõunapiirkonnas aga sarapuupähklid, tammetõrud, kastanid ja metsikud puuviljad. Karu talv

Bioloogia

4

odt

Laanemetsa biosfäär

Need peidetakse kas puuõõnde või sambla alla, kust toiduks vajalik talvel lõhna järgi üles otsitakse. TOIDUVÕRGUSTIK Iga organism vajab elutegevuseks energiat, mida saadakse orgaaniliste ainete lagundamisel. Seetõttu vajavad seda ka kõik organismid. Taimed saavad ise valmistada orgaanilist ainet fotosünteesil ning seetõttu vajavad nad väliskeskkonnast vaid anorgaanilisi aineid. Loomorganismides fotosünteesi aga ei toimu ning seetõttu peab kõigi loomade toit sisaldama orgaanilisi ühendeid. Ühes ökosüsteemis kooselavad organismid on üksteisega seotud toitumissuhete kaudu ja moodustavad toiduahelaid. See koosneb üksteisest toituvatest eri liiki organismidest ­ need on toiduahela lülid. Esimest lüli nimetatakse tootjaks, sest selleks on mõni taimeliik, kes toodab orgaanilist ainet fotosünteesil. Järgmised toiduahela lülid moodustuvad tarbijatest ­ nende hulka kuuluvad eri loomaliigid, kes tarbivad toiduks orgaanilist ainet

Bioloogia

34

docx

Eesti imetajad eksami kordamismaterjal

 Eestis 5 isendit 1000ha kohta  Mida rohkem metsa raiutakse, seda parem elupaik põtradele – neile meeldib noor mets. 1   1990 algul suurenes salaküttimine, suurenes legaalne küttimine, suurkiskjate arvukuslik kasv – põdra arvukus langes trastiliselt  Levikut saab mõjutada soolakutega. Viljastamine ja jooksuaeg  Sõrgade vahel intensiivistuvad lõhnanäärmed ning jäljed hakkavad lõhnama.  Kiimalohk – isane peksab maasse augu ja lõhnastab selle ära, mõlemad püherdavad selles ja see mõjub neile erootiliselt  Viljastumise võimalikkus kestab ainult 1-2 päeva.  Ühel aktiivsel pullil võib olla 7 emast.  Jooksuaja tipp on septembris.  Vasikad sünnivad aprillis- mais. Põdra sigimisnäitajad  Kollakehi lehma kohta: 1,4-1,6  Looteid: 1,2-1,4  Vasikadi: 0,7-0,8

Bioloogia

21

doc

Laanemetsad

Jooksuaeg on jänestel veebruarist juunini. Aasta jooksul võib neil olla kaks või kolm pesakonda - igaühes 1...6 poega. Kuu ajaga saavad noored jänkujussid iseseisvateks. Pojad sünnivad noorel valgejänesel juba järgmisel kevadel. Tavaliselt ei ela jänesed looduses kauem kui 3...4 aastat, aga mõnikord võivad nad saada isegi 13 aasta vanuseks. Vaenlasteks on neile röövloomad (hunt, ilves, rebane, nugis), suured röövlinnud ja ka varesed. Inimene ei tohiks kahjustada nende ilusate loomade elupaiku, sest muidu võivad jänkud kaduda. Hunt Hunti võib välimuselt kergesti pidada suureks koeraks. Oma lihaselise keha, jõuliste jalgade ja võimsete lõugadega sarnaneb ta idaeuroopa lambakoeraga. Erinevalt koerast ei hoia võsavillemi saba kunagi rõngasse ja hundi jälg on koera omaga võrreldes kitsam ning pikem. Mõistatustes ja muinasjuttudes on hunt olnud ikka tark, julge ja vastupidav metselanik. Nendele omadustele võiks veel lisada kiiruse ja tugevuse

Bioloogia

Meedia

Kommentaarid (0)