Vareslased, kõige targemad linnud Liis Unt 12B Inimesed on märganud juba väga ammu vareste ja nende sugulaste nutikust. Vareslased mängivad tähtsat rolli paljude rahvaste pärimuses. Ameerika teadlased on võrdlenud vareseid inimestega, neil on seitse meeleomadust, mille poolest varesed meiega sarnanevad. Katseid vareslaste käitumise kohta on tehtud hulgaliselt ning need linnud on tõepoolest osutnudu arukateks, analüüsi ja õpivõimelisteks olenditeks. Vareslaste mängud võivad olla väga mitmekesised, mille kohta leiab näiteid Youtube ´ist. http://www.youtube.com/watch?v=QqLU-o7N7Kw Intelligentsuse tunnuseks peetakse oskust valmistada ja kasutada tööriistu.
· Vareste aju ja kehamassi suhe on umbes võrdne ahvide ja koerte omaga, jäädes siiski maha inimesest. Vareslaste pojad kasvavad kaua aega vanematega koos ja võivad õppida oma vanematelt, aga parvelindudena ka teistelt lindudelt. Mitmel vareslaste liigil on keeruline parvesisene hierarhia. Seetõttu on varesed õppimisvõimelised ja taibukad linnud. · Iisraelis on täheldatud, et varesed pillavad vette leivakoorukesi, kasutades neid kalasöödana. Uuskaledoonia vareseid on nähtud viskamas pähkleid ja seemneid maanteele, et autod oma ratastega neid purustaksid. Austraalia varesed on õppinud sööma mürgiseid aagasid, mille nahk on mürgine. Selleks tuleb konn selili keerata: kõhualusel õrnal nahal mürginäärmeid pole. · Juba antiikajast on vareseid kujutatud nutikate lindudena. Sama kehtib ka eesti rahvaloomingu kohta Välimus · Vares on hästi äratuntav oma kahevärvilise sulestiku järgi: pea, kael, tiivad,
Salumets Mina olen käinud kõige sagedamini salumetsas. Olen näinud seal erinevaid puid, seeni, loomi, linde ja taimi. Puud, mis kasvavad minu lemmikus salumetsas: haab, kuusk, kask, tamm, vaher ja lepp. Seentest olen metsas näinud : kärbseseent, kivipuravike, kukkeseent, kuuse-ja kaseriisikat. Loomadest olen salumetsas kohanud: oravat, jänest, rebast ja metskitsi. Salumetsas on ka väga palju erinevaid linde: sookurgi,vareseid,kuldnokki,kägusid,toonekurgesid ja rähni. Taimedest olen näinud ja korjanud: sinililli, ülaseid, kuldtähti ja võililli. Lemmik metsatukk asub minu kodu lähedal ja isa on selle metsa omanik. Seal metsas olen näinud omapärase kujuga puid. Metsa ääres kasvavast kasest paneb vanaisa kevadeti kasemahla jooksma. See on värskendav ja väga kasulik juua. See mets meeldis mulle väga.
suitsetamine ära keelata! Mürafoon · Mürafoon oli suhtelist suur kuna sõitis mööda palju autosi ja haiglas käivad ehitus ja renoveerimistööd. Prügi · Haigla territooriumil vedeles maas üllatavalt palju pürgi. Maas vedelesid erinevaid kilekotte, suitsukonisi, papptopse, õunasüdameid jms. · Meie arvates tuleks haigla territooriumi tihedamini puhastada. Loodushelid · Aegajalt oli kuulda linnulaule. · Kuid haigla territooriumil oli ka palju vareseid, kes üritasid prügi seest endale toidupoolist leida. Inimeste tegevus · Inimesi liikus haigla ümbruses väga-väga palju, ning ka parklad olid ääreni täis. Kokkuvõte · Üldiselt võib jääda rahule Mustamäe haigla ümbrusega kuna haljastus, heakord, hoonestus, õhu kvaliteet ja inimeste tegevus said pluss punkte kuid on ka asju mis vajaksid veel arenemis ruumi. Aitäh kuulamast!
Eestis harilik haudelind. Arvukus Harilik, paiguti arvukas - praegu arvatakse Eestis pesitsevat 100...200 tuhat paari. Elupaik ja -viis Igasugustes puistutes, v.a. suurtes metsamassiivides, sageli kultuurmaastikul: metsatukad, puisniidud, aiad, pargid. Koloonialiselt, tihti kümneid paare koos pesitsemas, sügisesed ränded toimuvad aga sadade kaupa parvedes. Kõiki liikumisi saadab käre pirin-parin. Pesaasula juures ründavad pikeerides kõiki, nii vareseid kui ka inimesi. Kui õigel ajal ei taganeta, siis järgneb ekskrementide heitmine vaenlasele. On liikuv ja väga seltsinguline lind. Ränne Invasioonilind, areaali põhjaosas ka rändlind. Talvitab Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Põhja-Aafrikas ning Väike-Aasias. Sügisel koguneb suurtesse parvedesse ja lahkub novembris, viimased detsembri jooksul, üksikud võivad aga ka jääda Eestisse talvitama. Kevadel saabuvad märtsis või aprlli algul. Toitumine Sügisel on põhitoiduks marjad. On
Punkt pannakse 1. Rooma numbri järele kirjutatakse punkt , mis tähendab esiteks , teiseks , kolmandaks . 2. Tekstis ilma punktita mingil põhjusel eksitada võivate mitmest sõnast moodustatud lühendite vahele : s.o , s.t , v.a 3. araabia numbriga kirjutatud järgarvsõna järele kirjutatakse punkt . 4. Väitluse järele : Vanamees vahtis vareseid . 5. Tundide ja minutite , meetrite ja sentimeetrite , kroonide ja sentide eraldamiseks . Kell 21.15 viskas oda 74.16 , kurgikilo 34.50 . Punkti ei panda : 1.Eraldi reana seisva pealkirja ja allkirja järele , nagu nt kirjandite pealkirjad ( kui seal lõpus juba ei ole mingit lause lõpumärki ) . 2.Üldkasutatavate lühendite järele : jt , jne , jms . Koma nõuavad enda ette sidendid : 1
võimudega alatasa pahuksis. Suurematest ebameeldivustest päästis neid edasirändamine teise linna või maakohta. Võimumeestele oli vastuvõetavamad akrobaadi, mustkunstnikud, zonglöörid ja köietantsijad, kelle lihtsad ja poliitiliselt süütud etendused kogusid alati palju vaatajaid. See oli rändav rahvas, kes tuli kohale laatade või suuremate pidude ajaks, tuues kaasa dresseeritud koeri, sigu, vareseid, kitsi ja ahve. Nad ise seisid pea peal, kündisid ring kätel, viskasid osavalt kukerpalli, neelasid mõõku ja tuld ning näitasid silmamoondamise trikke. Gladiaatorite võitlused Gladiaatorite võitluseid hakkasid korraldama orjapidajad, kes tahtsid võita rahva poolehoidu, et pääseda valitsevatesse riigiametitesse. Gladiaatorite mängude korraldamist loeti riigimehe tegevuse üheks tähtsamaks küljeks. Ühekorraga areenil viibivate võitlejate arv kasvas kiiresti,
Kirjavahemärgid Punkt Punkt pannakse (selle järel üks tähekoht tühikut): Väitelause järel. nt. Vanamees vahtis vareseid. Araabia numbriga kirjutatud järgarvsõna järele. nt. 9. (üheksas) Rooma numbri järele. nt. I. (esiteks) Tühikut ei jäeta sisepunkti puhul: Tekstis ilma punktita mingil põhjusel eksitada võivate juhulühendite järele. nt. e.m.a (enne meie aega) Järgarvu täpsustamisel tähega. nt. 6.a klass Läbinisti araabia numbritega kirjutatud kuupäevades. nt. 18.12.94, 08.02.2000
(Triin Ivandi) Valgejänese toitumisjäljed (Triin Ivandi) Metsise tegutsemisjäljed (Triin Ivandi) Kirsi ning ilupuude ja põõsaste paksu viljalihaga vilju söövad paljud loomad. Osa neist söövad vilja ära tervikuna, osa toituvad vaid pehmest viljalihast või näksivad hoopis kivis olevat seemet. Kirsi pistavad tervikuna nahka näiteks rebane, kährik ja mäger. Lindudest neelavad vilja terviklikult alla näiteks kajakad ja enamik vareseid. Orav kasutab toiduks enamasti ainult viljaliha, aga võib mõnikord närida ka kivi. Kirsikive närivad sageli just pisinärilised, kelle hammastest jäävad kivi pinnale iseloomulikud jäljed. Kibuvitsapõõsail ronivad oravad ja hiired söövad heal meelel kibuvitsamarju. Oraval on keeruline peenikesel okkalisel oksal istuda, mistõttu tema einestab maapinnal. Ta hammustab seemnete kättesaamiseks marja pooleks, aga pisinärilised närivad samal eesmärgil marja küljest viljaliha maha.
Vahepeal käisime nisuvargil põllul. Nisu keetsime ära ja sõime. Seal oli - 54 C pakast ja lund rinnuni. Sellise külmaga lasid isegi 15- 16 aastased poisid alla. Kui keegi haigeks jäi, mindi arsti juurde, aga kui see polnud võimalik, siis elas inimene selle läbi või siis suri. Matused olid lihtsad, tehti auk ja eriliste tseremooniat ei olnud. Suvi oli seal kuum. Siberis oli palju hunte. Siberis oli hea maa. Me kasvatasime tuvisid, et süüa saada, söödi ka vareseid. Pidasime kanu, sigasid. Sellest hoolimata oli sageli kõht tühi ja süüa oleks kogu aeg tahtnud. Mäletan, et ükskord unes nägin sööki, ärkasin üles ja küsisin süüa. Vend andis mulle tappa ja ütles, et emal on niigi raske ja nagunii pole kuskilt süüa saada! Siberis olles käis kord kuus meid vaatamas komandant. Piiranguid oli veel sellised, et kindlaksmääratud territooriumilt välja minna ei tohtinud. Passid võeti inimestelt ära
seltsinguid. Vareste aju ja kehamassi suhe on umbes võrdne ahvide ja koerte omaga, jäädes siiski maha inimesest. Vareslaste pojad kasvavad kaua aega vanematega koos ja võivad õppida oma vanematelt, aga parvelindudena ka teistelt lindudelt. Mitmel vareslaste liigil on keeruline parvesisene hierarhia. Seetõttu on varesed õppimisvõimelised ja taibukad linnud. Iisraelis on täheldatud, et varesed pillavad vette leivakoorukesi, kasutades neid kalasöödana. Uuskaledoonia vareseid on nähtud viskamas pähkleid ja seemneid maanteele, et autod oma ratastega neid purustaksid. Austraalia varesed on õppinud sööma mürgiseid aagasid, mille nahk on mürgine. Selleks tuleb konn selili keerata: kõhualusel õrnal nahal mürginäärmeid pole. Juba antiikajast, Aisopose valmidest peale on vareseid kujutatud nutikate lindudena, nii ka eesti rahvaloomingus. Rahvapärimus Nagu harakas olnud vares muiste inimene, aga varguse pärast loonud Taevataat varga vareseks
Hallrästas on see rästas, kelle iga liikumist saadab lausa kiuslikult segav kärisev hääl. Ta on väga seltsinguline lind Elupaik ja -viis Igasugustes puistutes, v.a. suurtes metsamassiivides, sageli kultuurmaastikul: metsatukad, puisniidud, aiad, pargid. Koloonialiselt, tihti kümneid paare koos pesitsemas, sügisesed ränded toimuvad aga sadade kaupa parvedes. Kõiki liikumisi saadab käre pirin-parin. Pesaasula juures ründavad pikeerides kõiki, nii vareseid kui ka inimesi. Kui õigel ajal ei taganeta, siis järgneb ekskrementide heitmine vaenlasele. On liikuv ja väga seltsinguline lind. Ränne Invasioonilind, areaali põhjaosas ka rändlind. Talvitab Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Põhja-Aafrikas ning Väike-Aasias. Sügisel koguneb suurtesse parvedesse ja lahkub novembris, viimased detsembri jooksul, üksikud võivad aga ka jääda Eestisse talvitama. Kevadel saabuvad märtsis või aprlli algul. Toitumine Sügisel on põhitoiduks marjad
ning seisavad, näod vastamisi, umbes kahe meetri kaugusel üksteisest. Ühed on varesed ja teised kakud. Umbes 15 m kaugusele kummastki rivist tõmma- takse joon. Kakkude rivi taga olev joon tähistab kakkude kodu ja vastupidi, vareste taga olev joon vareste kodu. Mängujuht ütleb lauseid, millest mõned on valed ja mõned õiged suvel sajab lund, lill õitseb jne. Kui lause on vale, püüavad kakud vareseid, kui aga õige, siis varesed kakke. See, kes enne koju jõudmist kinni püütakse, peab ühinema vastasvõistkonnaga. Võidab rühm, kuhu jääb rohkem linde. Kes ma olen Laste vanus: 67 a. Laste arv: paarisarv Vahendid: pildid või sõnakaardid lindudest Mängu käik: lapsed moodustavad paarid. Ühele paarilisele kinnitatakse seljale linnu pilt või sõnakaart nii, et ta ise seda ei näe. Nüüd tuleb tal hakata ära arvama, kes
Kuupäeva kirjutamise võimalusi: 20. aprillil 1994. 2. märtsil a 2005. a 20. aprill 19942. märts 2005 20. IV 1994 2. III 2005 20.04.1994 02.03.2005 20.4.94 2.3.2005 12.3.20.3.2005 21.0523.05 Rahvusvahelise standardiga ettenähtud viisidest on meil eelistatav 1994-04-20, 2000-03-02 Punkt Punkt pannakse: 1. väitlause järele: Vanamees vahtis vareseid. Küsisin järele, millal raamat ilmub. (Vrd küsilause Kas sa küsisid järele, millal raamat ilmub?); 2. araabia numbriga kirjutatud järgarvsõna järele (vt O 52); 3. Rooma numbri järele, nt I., II., III., mis tähendab `esiteks, teiseks, kolmandaks' (vt O 52); 4. tekstis ilma punktita mingil põhjusel eksitada võivate juhulühendite järele (vt O 48); 5
osajaatavas (SiP–) väites. Kui millegi mingit omadust jaatatakse, siis võib sama omadus olla ka veel millelgi muul. Kui omistame mingit omadust subjekti poolt haaratud objektidele, siis pole tagatud, et kogu omadus on „ära tarvitatud”, seda omadust saab preditseerida ka mõne teise subjekti poolt haaratud objektidele. Kui nt on tõsi, et kõik rongad on mustad, siis on küll arvesse võetud kõik rongad, ent mitte kõik võimalikud mustad objektid, võib olla veel ka musti vareseid, musti klavereid, kingi jm. Sama kehtib ka osajaatava puhul, ikka võib veel leiduda mõni objekt, millel on sama omadus mis subjektil. Tuletame meelde, et piiritlemata termin võib olla sattumuslikult täies mahus. Nt „Osa inimesi on töötud”. Kui ainult inimesed saavad töötud olla, siis mõned inimesed on need, kes kokku annavad kogu töötute hulga. Ent isegi siis võime ikkagi öelda, et predikaat on piiritlemata, sest piiritlemata termin võib sattumuslikult olla ka piiritletud. 8
osajaatavas (SiP) väites. Kui millegi mingit omadust jaatatakse, siis võib sama omadus olla ka veel millelgi muul. Kui omistame mingit omadust subjekti poolt haaratud objektidele, siis pole tagatud, et kogu omadus on ,,ära tarvitatud", seda omadust saab preditseerida ka mõne teise subjekti poolt haaratud objektidele. Kui nt on tõsi, et kõik rongad on mustad, siis on küll arvesse võetud kõik rongad, ent mitte kõik võimalikud mustad objektid, võib olla veel ka musti vareseid, musti klavereid, kingi jm. Sama kehtib ka osajaatava puhul, ikka võib veel leiduda mõni objekt, millel on sama omadus mis subjektil. Tuletame meelde, et piiritlemata termin võib olla sattumuslikult täies mahus. Nt ,,Osa inimesi on töötud". Kui ainult inimesed saavad töötud olla, siis mõned inimesed on need, kes kokku annavad kogu töötute hulga. Ent isegi siis võime ikkagi öelda, et predikaat on piiritlemata, sest piiritlemata termin võib sattumuslikult olla ka piiritletud
annaabi.ee 
