Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Karud (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Karud #1 Karud #2 Karud #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-04-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor pyromaan Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
10
ppt

Karud

karud Liilia ehrlich 4.Klass Karude liigid pruunkaru Grisli Jääkaru bariba Prillkaru malai karu kaeluskaru Pruun karu KehamõõtmedTüvepikkus 160...250 cm K1 e5 Kehamass150...250 kg h0 Arvukus EestisÜle 500 a... m2 Koht ökosüsteemisKaru on tippkiskja, keda ohustab ainult a5 s0 inimene s k g SigimineJooksuaeg on enamasti aprillist juulini. See on nii pikk muutuva pikkusega latentsperioodi tõttu. Tiinus vältab tavaliselt 7...9 kuud. Pojad sünnivad jaanuaris. Ühes pesakonnas on tavaliselt 1...2 (harva kuni 5) abitut poega.

Bioloogia
thumbnail
7
docx

Jääkarud

kiirusega kuni 10 kilomeetrit tunnis. Nad sukelduvad lahtiste silmadega, kuid suletud ninasõõrmetega. Jääkarud on võimelised vee all vastu pidama kuni 2 minutit. Kui nad tulevad veest välja, raputavad nad kohe kasuka kiirest kuivaks. Paljunemine Jääkarud paarituvad varasuvel. Peamiselt aprillkuus. Isasjääkarud läbivad emaste otsinguil pikki vahemaid. Emased hoolitsevad oma järglaste eest vähemalt 2 aastat ja selle aja jooksul nad tiineks ei jää. Oktoobris ja novembris uuristavad karud põhjatuulte poolt kokku kuhjatud suurtesse lumehangedesse koopaid.Kõikidel karudel on võimalik endale koopaid uuristada, kuid tavaliselt jäävad sinna pikemaks ajaks unne tiined emased. Novembris või detsembris sünnivad pojad, kes kaaluvad 450-900 grammi. Sündides on nad rotisuurused, ilma karvata, pimedad ja kurdid. Nad väljuvad koobastest esimest korda märtsi ja aprilli vahel. Siis on jääkaru pojad juba kasvanud kassi suurusteks. Kas sa teadsid , et ...

Bioloogia
thumbnail
6
doc

Jääkarud

Karvkate on neil kohastunud Arktika valge lumega, mistõttu nad sulanduvad ümbuskonnaga hästi kokku. Kuna jääkarud jahivad ainult merel, veedavad nad suurema osa oma elust merel, kuigi enamus jääkarusid on sündinud maismaal. Paljunemine Jääkarude paaritumisaeg langeb varasuvesse, peamiselt aprillikuusse. Väljaspool paaritumisperioodi on nad eraklikud loomad, kuid sel ajal läbivad isased emaste otsingul pikki vahemaid. Oktoobris-novembris uuristavad karud põhjatuulte poolt kokkukuhjatud suurtesse lumehangedesse koopaid, mille suue jääb tavaliselt lõunasuunda. Samal ajal sünnivad ka pojad, ema ise aga hakkab parajasti talveunne langema. Talveund magavad ainult emased jääkarud, isased seda ei tee. Sündides on pojad 450 kuni 900 g kaaluvad rotisuusused karvata, pimedad ja kurdid. Umbes kolmekuustena läheb ema poegadega esimest korda jahile. Jääkarupojad mängivad panju, see teeb nad tugevaks ja osavaks. Toitumine

Bioloogia
thumbnail
6
docx

Karu

Karu Karu ehk pruunkaru (Ursus arctos) on karulaste sugukonda karu perekonda kuuluv loomaliik. Perekonnad karul on Harilik ehk pruunkaru (ursus), Valge ehk jääkaru (thalassarctos), Mustkaru (selenarctos) Levik Pruunkaru oli algselt levinud suures osas Põhja-Ameerikast, Euraasiast ja Põhja-Aafrikast.. Küttimise ja elupaikade hävitamise tõttu on pruunkaru levila ahenenud. Paljudes piirkondades on ta välja surnud. Lääne- ja Kesk-Euroopas on alles ainult jäänukasurkonnad, samuti USA põhiosas, kus nad elavad ainult loodes

Jahindus
thumbnail
12
doc

KARU

TA ON SUUR, MASSIIVNE, HELE- KUNITUMEPRUUNI KARVAGA. SABA ON TAL LÜHIKE JA KARVADE SISSE PEITUNUD. POEGADEL ON KAELA ÜMBER VALGE KRAE, MIS VAHETEVAHEL ON SÄILINUD KA VANALOOMADEL. KARULE ON ISELOOMULIK SEE, ET TA KÕNNIB TALLA PEAL. SELLE POOLEST SARNANEB TA INIMESEGA. HAMBAD ON TAL NÜRID NAGU KÕIGIL, KES SÖÖVAD NII TAIMSET KUI KA LOOMSET TOITU. ELUKOHT JA ELUVIIS KARUD EELISTAVAD ELADA SUURTES METSADES, MILLES ON TUULE POOLT MAHALANGETATUD PUID JA MILLES LEIDUB RABALAIKE. KARUD LIIGUVAD RINGI PEAMISELT VIDEVIKUS JA ÖÖSEL, HARVA PÄEVAL. PÄEVA AJAL NAD TAVALISELT MAGAVAD KUSKIL KÕRGE HEINA SEES VÕI MÕNES MUUS VARJULISES KOHAS, KUS NEID EI SEGATA. SEETÕTTU EI OLE ELUSAT KARU LOODUSES JUST KERGE KOHATA. TALVE VEEDAVAD KARUD TALIUINAKUS. 1 SEE KESTAB NOVEMBRIST MÄRTSI VÕI APRILLINI. SEL AJAL ON NEIL KEHATEMPERATUUR NATUKE MADALAM KUI TAVALISELT JA KA AINEVAHETUS AEGLUSTUB. TOITUMINE

Metsloomad
thumbnail
34
docx

Eesti imetajad eksami kordamismaterjal

ka lehtepuudevõrsete, kui ka okaspuude võrsete söömist).  Lumerohketel talvedel sööb otra ja rapsi. Hirv (Cervus, aga pole ainuke) Punahirv  Punahirv jaguneb paljudeks alaliikideks.  Kõige seksapiilsem loom meie looduses.  Seda looma on maailmas levitatud rohkem kui ühtegi teist imetajaliiki.  Eluiga on 14-15 aastat.  Üliväärtuslik jahiuluk. Temaga samaväärne on karu. Välimus  Moodustunud sarvekroon. Sp on ta paljudes keeltes õilishirv.  Sooline dimofism – isasloomad on emastest oluliselt suuremad.  Isaslooma kaal: 200-300kg, emasloom ei kaalu üle 100kg. See on seotud seksuaalkäitumisega.  Hirvel ei ole vasikast peale mingeid sarvi.  1,5-aastasel kasvavad sarved pähe. (keskmine 35cm).  Sarved kasvavad kevadel, mis tähendab seda, et ilmastik ei mõjuta tema sarvede arengut

Bioloogia
thumbnail
6
odt

Mis on talveuni?

Ta võib küll aeg-ajalt külge keerata ja ennast sirutada, kuid päriselt ta enne üles ei ärka, kui õhusoojus kevadel tõusma hakkab. Selleks ajaks on loom kasutanud ära peaaegu kõik oma toiduvarud ja jäänud väga kõhnaks. Nüüd tuleb tal kohe alustada toiduotsinguid ­ kui ta midagi hamba alla ei leia, siis ta hukkub. Eestis magavad (tõelist) talveund näiteks nahkhiired, mitmed pisiimetajad ja roomajad. Suuremad imetajad (näiteks karud ja kährikud) peavad aga taliuinakut.Enamik talveund magavaid loomi ei talu, kui talvituskoha temperatuur langeb miinustesse. Sel juhul nad lihtsalt külmuvad surnuks. Tüüpiliselt langeb looma kehatemperatuur sügava talveune ajal umbes kümne kraadini. Mõne nahkhiireliigi kehatemperatuur langeb talveunes kõigest 0,1 soojakraadini. Igatahes tuleb talveunne siirduvatel loomadel hoolega valida sobivaid paiku, kus pakane liiga karmilt ei näpistaks.

Bioloogia
thumbnail
83
doc

Bioloogia õpik 8. kl 2. osa lk 44-110

--- 44 Peatükk: 27. Kuidas selgrootud toituvad? Peatükist saad teada * Mida selgrootud söövad? * Millised on selgrootute toitumisviisid? * Mil viisil selgrootud toitu seedivad? Olulised mõisted * rakusisene seedimine Mida selgrootud söövad? Loomad vajavad kasvamiseks ja elus püsimiseks toitu, millest loom saab energiat ja lähteaineid, et sünteesida organismile vajalikke aineid. Osa selgrootuid on taimtoidulised. Paljud putukad ja nende vastsed söövad mitmesuguseid taimeosi, ka teod ja meripurad toituvad peamiselt taimedest. Osa selgrootuid on aga loomtoidulised, näiteks ainuõõssed, ämblikud, vähid, mitmesugused putukad ja nende vastsed. Paljud ämblikud püüavad võrguga saaki ja surmavad selle mürgiga. Ainuõõssetel on saagi püüdmiseks mürki sisaldavate kõrverakkudega kombitsad, vähkidel aga ohvri haaramiseks ja kinnihoidmiseks sõrad. Mõnede selgrootute toiduks sobivad aga nii taimed kui ka loomad, segatoidulised on näiteks osa putuka

Bioloogia



Lisainfo

Sain selle eest viie. Referaat räägib erinevatest karuliikidest kui ka karudest üldse.

Kommentaarid (1)

inimene.koolist profiilipilt
inimene.koolist: Tänan väga, sellest oli palju abi juba isegi kuuendas klassis! :) Inglise keeles :)
20:25 10-04-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun