Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Lipiidide metabolism inimkehas (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milleks inimkeha kasutab rasvhappeid?
  • Kuidas toimub varurasvade mobilisatsioon?
  • Mis juhtub pika nälgimise puhul ja kontrollimata diabeedi korral?
  • Miks on kolesterool inimkehas oluline?
  • Kus ja Kuidas toimub kolesterooli süntees?

Lõik failist

Lipiidide metabolism inimkehas
Põhiülesanded
  • Lipiidid annavad umbes kolmandiku toitelisest energiast
  • Rasvhapete ja regulaatormolekulide süntees
    • Eikossanoidid
  • Kehaomaste TG, liitlipiidide ja tsükliliste lipiidide süntees
  • Ketokehade süntees ja lõhustamine
  • Lipiidsarnaste biomolekulide süntees
  • Vere lipoproteiinide süntees
Milleks inimkeha kasutab rasvhappeid ?
  • Metaboolse energia substraat
  • Pikaahelalised rasvhapped kasutuvad peamiselt kehaomaste TG sünteesiks ja TG-de tagavarade loomiseks adipotsüütides
  • Toiduga saadud asendamatud PUFA-d (LA ja ALA) kasutuvad pikemaahelaliste PUFA-de sünteesiks, mis on vajalikud regulaatormolekulide sünteesis
  • Vereplasma rasvhapped kasutuvad energiasubstraatidena ja ka uute kehaomaste lipiidide sünteesiks
  • Imendunud lühikese ja keskmise ahelaga rasvhapped kasutuvad otsese energiasubstraatidena, sest need ei vaja karnitiini transpordiks mitokondritesse

Rasvhapete oksüdatsioon
  • Umbes 90% rasvkoe kaalust moodustavad TG, seega adipotsüütides olevad TG-tilgad on võimas energiavaru
  • Adipotsüütides olevad TG-tilgad on tugevalt redutseerunud, see annab võimaluse põhjalikumaks oksüdeerimiseks, st rohkesti ATP tootmiseks. 1g TG annab 9 kcal
  • Oksüdatsiooniks kasutatavad RH pärinevad põhikoguses varurasvade mobilisatsioonist – see on rasvkoe TG-de lõhustumine RH-ks ja glütserooliks
  • Lipiidide lõhustumine on intensiivne rasvkoes ja maksas , aga ka lihastes
  • Lipiidide lõhustumine
    • TG-de hüdrolüüs
    • Rasvhapete aktivatsioon ja transport mitokondritesse
    • RH-te beeta-oksüdatsioon mitokondrites

Kuidas toimub varurasvade mobilisatsioon ?
  • Rasvkoe rasv pole staatiline varu
  • Adipotsüütides toimub pidev süntees ja lõhustamine
  • Mobilisatsioonil toimub rasvkoe TG-de hüdrolüüs rasvhapeteks ja glütserooliks hormoonide kontrolli all
  • Protsessi algatab adipotsüütide TG lipaasHormoon -Tundlik-Lipaas – HTL, vabastades rasvhappejäägi
  • Triglüsteriid – diglütseriid – monoglütseriid – glütserool + rasvhapped

Söömisjärgselt (puhkav organism)
  • Lipolüüs on mõõdukas (TG-de hüdrolüüs)
  • Veresuhkrutaseme tõus tingib INS sekretsiooni
  • INS on võimas antilipolüütik (HTL inaktiveerub/defosforüülib)
  • INS soodustab adipotsüütides TG-de sünteesi
Kestev aktiivne kehaline tegevus või paastumine ja nälgimine
  • Metaboolse energia tase on madal
  • RH on peamine kütus va neuronid , neerupealiste rakud ja erütrotsüüdid
  • RH on muutunud põhikütuseks ja glütserool läheb glükoneogeneesi
  • Adrenaliin (võimsam lipolüütiline hormoon ), nagu ka glükagoon ja kortikotropiini nivoo tase tõuseb
  • cAMP -vahendatud signaalraja kaudu aktiveerivad (fosforüülivad) nad HTL, soodustades lipolüüsi
  • GH ja kilpnäärme hormoonid ka soodustavad lipolüüsi

Rasvhapete saatus
  • Aadipotsüütides toimuv lipolüüs vabastab rasvhappeid
  • Need läbivad adipotsüütide membraani ja seotakse koheselt verealbumiini poolt
  • Neid transporditakse kiiresti kudedesse (maksa ja lihastesse) kus nad difundeeruvad koerakkudesse
  • Aktiveeritakse tsütosoolis atsüül-CoA süntetaasi poolt ja transporditakse karnitiini (vit B11 või BT) abil mitokondritesse oksüdatsiooniks – ATP
Glütserooli saatus
  • Vabaneb rasvkoest (lipolüüs), võetakse maksa ja aktiveeritakse – glütserool-3-P-ks
Glütserool-3-p kasutatakse
  • Lõhustatakse ATP saamiseks (glükolüüsil läbi DAP) saagis 22 ATP!
  • Glükoneogenees (substraat)
  • TG sünteesiks
Rasvhapete oksüdatsioon – beeta-oksüdatsioon
  • Põhikoht on maksas, ja veel südamelihases, skeletilihastes ja neerudes
  • Mitokondrite maatriksis toimub oksüdatsioon
  • RH aktiivvormi ( atsetüül -CoA) oksüdatsioon beeta-süsiniku tasemel
  • Üks B-OX ring eraldab RH-st 2-süsinikulise aktiivse atsetüüljäägi (atsetüül-CoA vormis)
  • Iga ring toodab kuni 15 ATP molekuli koostöös TKT ja hingamisahelaga
  • Ühes ringis tekib üks FADH2 ja NADH – lähevad hingamisahelasse

Rasvhapete transport mitokondritesse ja karnitiin
  • Atsetüül-CoA ei läbi vabalt mitokondrite sisemembraani ja seetõttu transporditakse atsüüljääk karnitiini (vitamiin B T ) abil mitokondritesse
  • See on karnitiini tähtis bioroll ja sellist transporti vajavad just pikaahelalised rasvhapped (need domineerivadki adipotsüütide TG-des)
    • Pikaahelaliste RH (rohkem kui 12 C)
    • CPT 2 (karnitiin-palmitüültransferaas)
B-OX biokeemilis- meditsiinilised aspektid
  • Atsetüül-CoA TKT-sse ATP!!!
    • TKT koos hingamisahelaga toodab ATP
  • ENERGIA – palmiithappe (16C) täielukil oksüdatsioonil (B-OX, TKT ja hingamiisahel) annab 129 ATP!!!!!
  • Ainuke ATP allikas glükoneogeneesile diabeedi korral ja nälgimisel
  • Ainuke atsetüül-CoA allikas ketokehade tootmiseks diabeedi korral ja nälgimisel (RH oksüdatsiooni kahjustus-häire viib hüpoglükeemiale)
  • B-OX vajab karnitiini, pantoteenhappe, riboflaviini, niatsiini piisavat taset koerakkudes
Rasvumine ja karnitiin kuidas seotud??
  • Karnitiin on tugevatoimeline rasvapõletaja, sest see vastutab rasvhappete transportimise eest rakkudesse, kus toimub keha energia tootmine. Karnitiini tõus kehas parandab füüsilist tulemuslikkust, põletab rohkem rasva, säästab glükogeeni varusid, puhastab lihaseid laktaadist ja suurendab anaboolse hormaani reageerimist. 
Küllastamata rasvhapete oksüdatsioon
  • Inimkeha ei kasuta PUFA-sid energia tarbeks sest
    • Neid vajatakse regulaatormolekulide (PG) sünteesiks
    • Mitmed neist on otsesed geenregulaatorid
    • Nende oksüdatsiooni energeetiline väljund on väiksem ja oksüdatsioon nõuab lisakulutusi
  • Küllastamata RH lõhustatakse vajadusel, kuid see pole nende kasutamise põhirada
Rasvhapete de novo süntees
  • Pikaahelalisi rasvhappeid kasutab inimkeha peamiselt lipogeneesiks (keha- omaste lipiidide süntees)
  • Essentsiaalseid PUFA-sid kasutatakse regulaatormolekulide sünteesiks
  • Rasvhapete vajadus kaetakse kahel viisil
    • Suurel määral normaalse söömisega
    • Endogeense sünteesiga (ei sünteesi vaid LA ja ALA)
  • Toimub maksas ja lakteerivas piimanäärmes
  • Tsükliline protsess - 2-süsinikuline fragment sisestatakse ahelasse iga tsükli ajal
  • De novo süntees pole B-OX pöördprotsess kuna
    • Toimub tsütoplasmas
    • Protsessi viib läbi ekstramitokondriaalne süntaas
    • Lähteühend on atsetüül-CoA, ja süntees toimub läbi võtmeühendi – MALONÜÜL-CoA
    • Vajab redutseerivat energiat ( NADPH ) ning ATP, bikarbonaati, biotiini, Mn
    • On intensiivne süsivesikuterikka toidu tarbimisjärgselt, st teda soodustab INS
    • Sünteesi aktiveerib tsitraat (kuna see on TKT esiprodukt – palju – aktiveerib sünteesi) ja pärsib atsetüül-CoA
    • Osaleb multiensüümne süsteem rasvhappe süntaas FAS
  • De novo süntees on palmitaadi süntees, mis toimub tsütoplasmas
  • Süntees vajab atsetüül-CoA
  • Kuna atsetüül-CoA tekib mitokondrites, kuid ei läbi nende sisemembraani, tagatakse piisav tsütoplasma tase järgmiselt
    • Atsetüül-CoA ja OAA annavad mitokondrites tsitraadi
    • See viiakse tsütoplasmasse ja lõhustatakse Oaa-ks ja atsetüül-CoA-ks
  • RH sünteesiks kasutuv atsetüül-CoA pärineb
    • süsivesikute katabolismist
    • pisut annab ka ketogeensete AH lõhustamine
  • Biotin rakutase peab olema piisav, et tagada palmitaadi de novo süntees, palmitaad omakorda on baasühendiks teiste kehaomaste RH biosünteesil
Küllastatud rasvhapped
  • Peab andma toit ja neid toodab ka inimkeha de novo sünteesitud palmitüül-CoA ahela pikendamisega
  • On vajalikud lignotserhappe sünteesiks (müeliniseerumine, närvikude )
Küllastamata rasvhapped
  • Kahe asendamatu PUFA (LA ja ALA) sünteesi inimkehas ei toimu, st neid peame saama toiduga
  • Palmitaadi ja toiduga saadud linoolhape ning alfa-linoleenhappe baasil suudab inimkeha sünteesida teisi pikaahelalisi küllastamata RH
Monoküllastamata
  • Inimkeha olulisemad on palmitolehape ja olehape
  • Neid saadakse toiduga ja sünteesitakse ka ise
  • Olehappe baasil sünteesitakse nervoonhapet (müeliini sfingomüeliinides ja tserebrosiidides)
Polüküllastamata
  • Kasutatakse jälle LA ja ALA baasil
  • LA – sünteesitakse arahhidoonhapet ( omega -6)
  • ALA – sünteesitakse EPA, DHA (omega-3)

RH oksüdatsiooni regulatsioon
Kolm taset
  • Lipolüüsi kontroll
  • Adrenaliin, GH kilpnäärme hormoonid aktiveerivad HTL
  • INS võimas antilipolüütik inaktiveerib HTL (inaktiveerib varurasvade mobilisatsiooni lõhustamiseks)
  • Karnitiini süstiku kontroll
  • Süsivesikuterikka toidu puhul tõusev malonüül-CoA tase inhibeerib RH transpordi mitokondritesse lõhustamiseks
  • B-OX töö mõjutamine
  • + Kõrge NAD/NADH tase on metaboolseks signaaliks energiadefitsiidiks, aktiveeritakse B-OX
  • + PUFA-de eriti DHA on B-OX stimuleeriad
  • - Kõrge NADH ja FADH2 pärsivad B-OX ensüümide tööd
  • - Kõrgenev atsetüül-CoA tase on signaaliks, et teda pole vaja rasvhapete lõhustamisega juurde toota, ehk kõrgtase inhibeerib B-OX ensüüm
    RH sünteesi regulatsioon
    • Palmitaadi de novo süntees sõltub kõigepealt üldfaktoritest
      • Piisav varustatus NADPH, ATP, atsetüül-CoA, süsihappegaasiga, vitamiin biotiiniga
    • RH sünteesi regulatsioon on mitmetasemeline, peamiseks võtmekohaks regulatsioonis on atsetüül-CoA karboksülaasi töö kontroll
      • Lipogeneesi kontroll hormoonide ja metaboliitide poolt
        • + INS soodustab adipotsüütides toimuvat söömisjärgset rasvade sünteesi
        • + INS aktiveerib tsitraadi lüaasi, mis lõhustab tsütoplasmas tsitraati RH sünteesiks vajalikuks atsetüül-CoA-ks
        • + INS ja tsitraat aktiveerivad atsetüül-CoA-karboksülaasi
        • - Tõusev palmitüül-CoA (de novo sünteesi lõpp produkt ) inhibeerib allosteeriliselt atsetüül-CoA karboksülaasi
        • - Glükagoon ja adrenaliin samuti inaktiveerivad fosforüülimisega atsetüül-CoA-karboksülaasi
        • - PUFA-d eriti DHA ka inaktiveerivad atsetüül-CoA-karboksülaasi
      • Karnitiini süstiku töö mõjutamine
        • - Tõusev malonüül-CoA tase takistab RH transporti mitokondritesse lõhustumiseks
        • + Tõusev malonüül-CoA soodustab rasvhapete de novo sünteesi
      • B-OX mõjutamine
        • + PUFA-de eriti DHA on B-OX stimuleeriad
        • - Kõrge NADH/NAD tase inhibeerib B-OX-ni
        • - Kõrge NADH ja FADH2 pärsivad B-OX ensüümide tööd
        • - Kõrgenev atsetüül-CoA tase on signaaliks, et teda pole vaja rasvhapete lõhustamisega juurde toota, ehk kõrgtase inhibeerib B-OX ensüüm

    Eikosanoidid
    • 20 C PUFA-de derivaadid
    • Arahhidoonhappe derivaadid (eikosanotetraeenhape) – linoolhappest sünteesitud
    • Võimsad lokaalsed regulaatorid
    • Regulaatorid (mediaatorid) paljudes raku funktsioonides
    • Regulatoorsed signaalmolekulid , 20C PUFA-de derivaadid
      • Prostanoidid ( prostaglandiin , trombaksaanid)
      • Leukotreenid
      • Hüdroperoksüeikosatraeenhapped (HPETE)
      • Hüdroksüeikosatraeenhapped (HETE)
    Arahidoonhappe kaskaad ja põletikune vastane ravi
    • Kaskaad toodab bioaktiivseid eikosanoide
    • Kaskaadi alustab fosfolipaas A2 (PLA2), mida inhibeerivad põletikuvastased steroidid
    • PLA2 vajab kaltsiumi
  • PLA2 aktiveerimine rakuvälise stiimuli toimel retseptoritele
  • AA(arahidoonhape)vabastamine ja muutmine bioaktiivseteks eikosanoidideks
    2 rada pidi-
    • Tsüklooksügenaas COX
    • Lipooksügenaas LOX
    NSAIDs-id (mittesteroidne põletikuvastane ravim, aspiriin , ibuprofeen, diklofenak ) pärsivad põlettiku ja toimivad valuvaigistavalt, pärssides domineerivalt COX-2, seega nad pärsivad pletikumediaatorite liigtekket.
    • Arahhidonaadi rada (PG-prostoglandiin ja TX- tromboksaan süntees)
    • Tsüklooksügenaasid (COX)
    • GSH
    • Aspiriini põletikuvastane ja antitrombootiline mõju
      • Inhibeerib pöördumatult tsüklooksügenaase!!!!

    COX1
    • Konstitutsionaalne ensüüm, st ekspresseerub psljudes kudedes füsioloogilise mõjurite puhul püsiva tasemega
    • Osaleb PG-prostoglandiini sünteesis, mis stimuleerivad lima (kaitse) sekretsiooni maos, laiendavad neeruveresooni, suurendades glomerulaarfiltratsiooni
    • Osaleb tromboksaani sünteesis trombotsüütides
    • Aktiveeritakse füsioloogilise mõjuri poolt, suhteliselt vähe põletiku puhul (läbi vabade radikaalide, histamiini, bradükiniini, kasvufaktorid, adrenaliin, trombini ja tsütokiinid)
    • Ravimite kõrvalmõjud
    COX-2
    • Indutseeritav
    • Makrofaagides, fibroblastides, endoteelirakkudes, sünoviaalvedelikus ja kondrotsüütides
    • PG ja teised põletikumediaatorid ( palavik , suurenenud vaskulaarne permeaablus, tursed , punetus, valu)
    • Aktiveerub tugevalt tsütokiinide toimel põletiku puhul
    • LTB4 suurendab põletikueelsete tsütokiinide produktsiooni

    • Põletik on multivastus koekahjustusele, hõlmates ensüümide aktivatsiooni, mediaatorite vabanemist, vedeliku liikumist veresoontest välja, rakkude migratsiooni .
    • Vabanevate mediaatorite hulgas on ka PG-d ja eikosanoidid.
    Prostaglandiinide ja tromboksaanide regulatoorsed toimed
    Lokaalsed signaalmolekulid
    • Vererõhk (vasodilatatorid, PGE, PGA, PGI2, produtseeribka endoteel )
    • Verehüübimine (TXA2 ja PGE2 soodustavad agregatsiooni, soodustavad verehüübimist, trombide tekket) PGI2 inhibeerib agregatsiooni
    • Stimuleerivad luukoe kasvu (PG) ja mõjutavad mao sekretsiooni (PGE2 inhibeerib mao sekretsiooni)
    • Mõjutavad põletikueelsete tsütokiinide vabastamist (TNFalfa, interleukinid), vastus põletikule, valule, infektsioonide teke
    • Osalemine reproduktsiooniprotsessides (emakasuudme lõõgastumine PG-id)

    Ketokehad
    • On tähtsad kui ekstrahepaatiline kütus eritingimustes
    • Pikema nälgimise, suhkrutõve jne puhul muutub aga eluliselt oluliseks intensiivne ketokehade tootmine ja kasutamine, sest
      • Tekib koerakkudes Glc defitsiit
      • Ketokehade transport veres ei vaja spetsiaalseid transportsüsteeme
      • Aju rakkud suudavad glükoosi teravat defitsiiti osaliselt leevendada ketokehade lõhustumisega
    • Kasutatakse perifeersetes kudedes
    • Maks ei saa kasutada kuna puudub ensüüm mis osaleb ketokehade kasutamisel
    Ketokehad
  • Atsetoatsetaat – keskne ketokeha Tekivad maksarakkude mitokondrites atsetüül-CoA baasil
  • Beeta-hüdroksübutüraat
  • Atsetoon
    HMG-CoA süntaas
    • Kiirustlimiteeriv ensüüm
    Ketokehade kasutamine
    • Maks ei saa kasutada kuna puudub ensüüm CoA-transferaas
    • Mitokondriteta erütrotsüüdid ka ei saa neid kasutada
    Mis juhtub pika nälgimise puhul ja kontrollimata diabeedi korral?
    • INS defitsiit tingib Glc defitsiidi rakkudes
    • Glc taseme tõstmiseks intensiivistab maks glükoneogeneesi kus ta kulutab OAA
    • See viib OAA defitsiidile (Pyr tase on madal et tekitada piisavalt OAA)
    • Samas on intensiivistunud RH lõhustamine atsetüül-CoA-ks
    • OAA defitsiiti tõttu on raskendatud atsetüül-CoA operatiivne lülitumine TKT-sse
    • Kõik see viib atsetüül-CoA kuhjumisele ja tema intensiivsele lülitumisele ketogeneesi
    • On vaja intensiivselt toota ketokehi, et neid lõhustades katta ekstrahepaatiliste kudede eluliselt vajalikke energiavajadusi sellises tingimuses
    Miks tekitab intensiivne ketogenees organismile probleeme, üleproduktsiooni tagajärjed?
    • Ketokehade produktsioon ületab pidevalt lõhustumise ja see viib ketokehade kuhjumisele veres (ketoneemia), ja ketokehad ilmuvad uriinis (ketonuuria)
    • Ketokehade liigsus veres põhjustab metaboolse atsideemia (iga atsetoatsetaadi ja beeta-hüdroksübutüraadi molekul loovutab verre ka ühe prootoni – tõuseb prootonite hulk veres – vere pH langeb – kujuneb tõsine metaboolne atsidoos – kooma ja letaalsus mõningatel juhtudel)
    • Diabeetiline ketoatsidoos põhjustab tugeva janu (dehüdratatsioon – suureneb eritatava vee hulk), kaalukaotust, oksendamist. (INS manustamine on hädavajalik kuna alandab glükagooni prevaleerumist veres, pärsib glükagooni kataboolset toimet maksarakkudes, vähendab glükoneogeensete ja ketogeensete substraatide liigvoolu ekstrahepaatilistesse kudedesse)
    • Spetsiifilised kliinilised sümptomid

    Kolesterool
    • On küllastamata tsükliline alkohol
    • Inimkeha põhisterool
    • Biomembraanide komponent
    • Substraat
      • Sapphapetele
      • Steroidhormoonidele
      • Vit D3 sünteesi kolesterool on vaheühend
    • Saadakse toiduga ja sünteesitakse organismis
    • Tuuakse maksa HDL perifeersetest kudedest
    • Keskus maks
    • Salvestatakse varuks kolesteriididena maksas

    • Miks on kolesterool inimkehas oluline?
    • Biomembraanide komponent (tagab retseptorite, ioonkanalite jt funktsionaalsete valkude kindla paigutuse membraanis, et nende talitlus oleks tagatud, müeliin-kaetud struktuurid KNS, kolesterooli kobarad on vakalikud mitmete substantside transpordiks-aitavad hoida erütrotsüütide kuju, et neil oleks võime liikuda kapillaaride kaudu)
    • Steroidhormoonide sünteesi lähteühend (kortikosteroidid, suguhormoonid )
    • Sapipõie rakkude membraani kaitse sapphapete soolade ärritava kahjuliku toime eest (sapphapete sünteesi eelühend)
    • Vitamiin D3 sünteesi vaheühend
    • Kus ja Kuidas toimub kolesterooli süntees?
    • Sünteesivad kõik koed, kuid põhitootjad on maks, peensoole limaskest , neerupealsed, munasarjad, testised, aju, platsenta
    • Ajukude sünteesib 55…65%
    • Süntees toimub tsütoplasmas (ER ja tsütoplasma ensüümide koostöös)
    • 27-süsinikuaatomit annavad atsetüül-CoA-atsetüül jäägid (ehk süntees toimub atsetüül-CoA baasil)
    • Vajab rohkesti metaboolset energiat (ATP, NADPH)
    • Võtmereaktsioon on mevaloonhappe süntees (HMG-CoA-reduktaasi toimel)
    • Süntees (tsütoplasmas)
  • HMG-CoA süntees atsetüül-CoA baasil
  • Mevaloonhape süntees HMG-CoA baasil
  • Mevalonaadi konversioon Chol -ks
    • Kolesterooli sünteesi regulatsioon
    • Põhikontroll toimub HMG-CoA reduktaasi tasemel
    • (raja efektiivsust ja kiirust määrav ensüüm)
    • Allosteeriline regulatsioon - Tagasisidestuslik regulatsioon
      • Kolesterool nivoo tõusul toimib ta ER-s asuvale HMG-CoA reduktaasi domeenile, tõstes võimsalt ensüümi tundlikust degradatsioonile ehk inhibeerib
    • Geeni ekspressiooni kaudu
      • CHOL, mevalonaat ja teised oksüsteroolid pärsivad ensüümi mRNA transkriptsiooni – väheneb ensüümi hulk, langeb kolesterooli tootmine
    • Hormonaalne regulatsioon
      • Glükagoon pärsib ensüümi aktiivsust
      • INS hulka tõus stimuleerib ensüümi tööd
    • Sapphapete enterohepaatiline ringlus
    • Sapphapped on kolesterooli väljutamise põhitee
    • Suurem osa sapphapetest imendub tagasi (aktiivtranspordina, peamiselt niudesooles) albumiin -seotult transporditakse värativeeni kaudu maksa.
    • Sealt sekreteeritakse nad sapipõide ja nad lähevad vajadusel ühissapijuha kaudu soolde .
    • Tagasiimendumata sapphapped muunduvad mikrofloora toimel sekundaarseteks sapphapeteks, millest teatud kogus imendub passiivselt tagasi jämesooles
    • Edasi viiakse nad maksa ja sekreteeritakse konjugaatidena samuti sapipõide
    • LIPOPROTEIINIDE METABOLISM INIMKEHAS JA ATEROSKLEROOS
    • Vere lipoproteiinide klassifikatsioon (segamakromolekulid)
  • Külomikronid (CM)
  • Väga madala tihedusega lipoproteiinid – VLDL
  • Madala tihedusega lipoproteiinid – LDL
  • Kõrge tihedusega lipoproteiinid – HDL
    • Lipoproteiinide ehitus
    • Fosfolipiidid (PL)
    • Triglütseriidid (TG)
    • Kolesteriidid (EC)
    • Kolesteroolist (Chol)
    • Antioksüdantidest (vit E, karotenoidid - vit A, ubikinoon – Q10)
    • Vähesest kogusest vabadest RH-st
    • Ja glükosüülitud valkkomponenntidest (APROTEIIN, apo)
      • Aproteiinid tagavad lipoproteiinpartiklite vesilahustuvuse, seostumise retseptoritega, reguleerivad lipoproteiinide metabolismi ensüümide (LPL) aktiivsust
      • CM-tes – apoB-48
      • VLDL ja LDL puhul – apoB-100
      • HDL – apoA
    • CM-ringluse (metabolismi) ülesanded
    • Mukoosrakkudes toodud lipiidide seedimisproduktide (Chol, rasvlahustuvad vit) ja mukoosrakkudes sünteesitud kehaomased TG, PL, EC (esterifitseeritud kolesterool-kolesteriidid) transport vere kaudu kudedesse
    • Chol toomine söömisjärgselt maksarakkudesse (kus see kasutab sapphapete sünteesil, salvestatakse kolesteriididena)
    • Rasvlahustuvaid vitamiine maksarakkudesse (vit E- tokoferool , vit A – retinoid, vit D - kaltsiferool )
    • TOITUMISVAHEAJAD!!! – vajalikud et vältida söömisjärgse ägeda ja kestva düslipideemia ilmnemist – üks väga oluline ateroskleroosi riskifaktor !!
    • VLDL ringluse (metabolismi) ülesanded
    • Kehaomaste TG transport maksast perifeersetesse kudedesse (rohkesti rasvkoesse ja piimanäärmesse), kus vabastatavad rasvhapped ja glütserool läheb kehaomaste TG sünteesiks
    • Rasvlahustuvate vitamiinide transport perifeersetesse kudedesse (nimelt VLDL partiklitest tekkinud IDL partiklite üks osa muundub LDL partikliteks ning viimased viivad ka rasvlahust.vitamiine perifeersetesse kudedesse)
    • Toob maksa Chol, HMG-CoA reduktaasi sünteesi regulatsioon
    • VLDL partiklite eluiga on 2..4 tundi
    • Piisavad toitumisvaheajad
    • LDL teke, ringlus
    • Veresoontes jäänuk VLDL partiklitest apoB-100 (võtmine koerakkudesse apoB-100 abil läbi pinnaretseptori – endotsütoosi teel)
    • Kolesterooli ja rasvlahustuvate vitamiinide transport perifeeriasse
    • Partiklite pika eluea 2..4 päeva, suurima kolesteriidide ja kolesteroolisisalduse tõttu annabki LDL fraktsioon 65..75% kogu veres transporditavast kolesteroolist
    • LDL liigne metabolism ( kontrollimatu liigne oksüdatsioon) oxLDL-ks on ateroskleroosi tekke ja arengu üks võtmemomente
    • LDL partiklite võtmine koerakkudesse
  • LDL-partikli apoB-100 abil, seostumine koeraku pinnaretseptoritega
  • LDL partikkel haaratakse rakkudesse retseptor -vahendatud endotsütoosina
  • LDL partikliga rakku toodud kolesterool kasutub
  • Viiakse Golgi kompleksi vahendusel plasmamembraani koosseisu
  • Kasutatakse steroidhormoonide sünteesiks (neerupealosed, sugunäärmed )
  • Kasutatakse sapphapete sünteesiks (maks)
  • Salvestatakse tsütoplasmas tagavaraks EC-na kolesteriididena
  • LDL-retseptorite hulk on muutuv suurus, mis reguleerib Chol taset rakkudes, vastavalt vajadustee
    • HDL teke ja ringlus
    • Põhihulga sünteesib maks (olulise koguse annab ka peensool
    • Chol tagasi-transport maksa (ekstrahepaatilistest kudedest)
    • HLD partiklid on aproteiinide reservuaariks
    • HDL partikkel sisaldab ka antioksüdantseid ensüüme (paraoksügenaas), mis aitavad kaasa ka tugevalt oksüdeerunud LDL ehk oxLDL hulga vähendamisele















    • ATEROSKLEROOS
    • Keerukas protsess, milles tõsised patoloogilised muutused põhiliselt veresoonte seinte sisekesta (intima) ja keskkesta (media) tasandil tekitavad naaste, mille põletikulised muutused viivad tasapisi veresoone sulgumisele. Võivad tekkida kas akuutne müokardi infarkt , insult, gangreen
    • Patogenees on multifaktoriaalne
      • Häired LDL-retseptorite tasemel (kaassündinud)
      • Kroonilise põletiku foonil olev endoteeli düsfunktsionaalsus (endoteeli talitlushäired, kahjustused mitmete faktorite sh ka oxLDL toimel)
      • Ülemäärane oxLDL kestev teke ja kestev subendoteliaalne kuhjumine
    • Endoteeli funktsioonid
    • Suurim endokriin organ inimkehas
    • Endoteel on primaarbarjäär
    • Endoteelil on antiaterosklerootiline toime
      • Endoteelirakkud tingivad monotsüütide disadhesiooni
    • Endoteel osaleb vasotoonilises regulatsioonis
      • Vasodilatatsioon (NO, prostatsükliin)
      • Vasokonstriktsioon (endoteliinid, tromboksaan A, prostaglandiin)
    • Adhesioonifaktorite produktsioon ja vererakkude migratsiooni kontroll
    • Antitrombogeenne toime
      • Blokeerimine trombotsüütide adhesiooni endoteelirakkudele

    • Endoteelirakkud toodavad tsütokiine
    • Hüübimisvastane ja fibrinolüütiline toime
    • Osalus immuunsüsteemi töös

    • Faktorid mis põhjustavad endoteeli düsfunktsionaalsust
    • Endoteeli pärilikud lokaalsed ehitusiseärasused
      • Intima paksendid, arterite süsteemi hargnemiskohad. See on kohad kus tekivad eelistatult aterogeneesile iseloomulikud rasvatriibud
    • LDL taseme oluline tõus, oxLDL liigteke, oxLDL intensiivne kuhjumine subendoteliaalkihis
      • oxLDL on väga võimas endoteeli kahjustav faktor
      • oxLDL intensiivne kuhjumine makrofaagides
    • Suitsetamine
      • Suurendab trombotsüütide adhesiooni, fibrinogeeni taset ja vere viskoossust, alandab HDL taset, intensiivistab oxLDL teket
    • Krooniline väga kõrge Chol tase veres
    • Kõrgvererõhktõbi
    • Suhkrutõbi
      • Nt diabeet suurendab meedia paksust
      • Verelipiidide profiili muutumine
    • Plasminogeeni aktivaatorite inhibiitorite osakalu oluline tõus veres
      • Tromboos on soodustatud
    • Kestvalt väga rasvane toit ja kestvad düslipideemiad
      • Endoteeli rakkude kahjustus
      • Lipiid rikkaste CM ja VLDL kuhjumine ja tungimine rakkudesse
      • LDL taseme tõus
    • Hüperhomotsüsteineemia
      • Hcy taseme tõus põhjustab trombide teket ja oxLDL teket

    • Ksenobiootikumid
    • Vananemine ja vähene kehaline aktiivsus (Vasidolatatsiooni efektiivsus väheneb)

    • LDL metabolismi häired
    • Pärilikud LDL-retseptorite sünteesi, valmimise ja talitluse häired
    • LDL partiklite suhteliselt pikk eluiga ja modifitseerumise võimaluste rohkus ja võimendatus sügava kestva OxS tingimustes tekitab kokkuvõttes tugevalt oksüdeerunud LDL partikleid
    • Nende metabolism LDL retseptor-vahendatud raja kaudu häirub ja neid haaravad endasse intensiivselt makrofaagid
    • Modifitseerinud LDL partiklid läbivad kergesti barjääre ja nende tungimine subendoteliaalkihti on paratamatu
    • OxLDL aterogeensus
    • Otsene tsütotoksiline toime endoteelirakkudele (kahjustab endoteeli barjäär )
    • Põhjustab intima-media paksendite arengut ja teket
    • Vasodilatatsiooni häirimine
    • Põhjustab monotsüütide kleepumist endoteelile, soodestab nende migratsiooni subendoteliaalkihti ja muundumist makrofaagideks, makrofaagidest vahtrakkude tekke soodustamine
    • Veresoonte silelihasrakkude proliferatsioon ja intimasse migratsiooni soodustamine
    • Initsieerib ateroomis põletiku
    • oxLDL agregaatidel on otsene naastude põhisüdamike teket soodustav toime
    • Soodustab aterosklerootiliste naastude rebenemist, põhjustab trombotsüütide kleepumist endoteelile ja soodustab trombogeneesi
    • Immuunsüsteemi talitsluse häire
    • Ateroskleroosi patogeneesi põhilised momentid
    • Endoteeli barjääri kroonilised kahjustused
    • Endoteeli düsfunktsionaalsus
      • Intima-media paksenemine
      • Kemoatraktantide pidev üleproduktsioon
      • oxLDL teke tõus ja kuhjumine
      • trombotsüütide agregatsiooni suurenemine
      • tingib monotsüütide intensiivse kleepumise arteri endoteelile, põletikurakkude suunitletud migratsioon subendoteliaal kihti, kus monotsüütid transformeeritakse intensiivselt makrofaagideks
    • Väikesed ja tihedad LDL partiklid pärsivad monotsüütide remigratsiooni, soodustavad nende püsimist subendoteliaalkihis ja transformeerumist makrofaagideks
    • Makrofaagid genereerivad ROS, mis tekitavad subendoteliaalkihti tunginud modifitseeritud LDL-st rohkesti oxLDL
      • oxLDL kahustab endoteelirakke ka otseselt, kergendades veelgi LDL partiklite tungimist subendoteilaalkihti
      • oxLDL aktiveerib ka immuunvastust
    • Makrofaagid võtavad endasse intensiivselt oxLDL ja transformeeruvad vahtrakkudeks
    • Rasvatriipude kujunemine vahtrakkude ja silelihasrakkude proliferatsiooni baasil
    • Vahtrakkude nekroos (oxLDL põhjustatud), lipiidsete põhikarkaaside teke ja aterosklerootiliste naastude teke
    • Naastude rebestumine ja tromboos
      • Naastud on ebastabiilsed ja põletikulised
  • Vasakule Paremale
    Lipiidide metabolism inimkehas #1 Lipiidide metabolism inimkehas #2 Lipiidide metabolism inimkehas #3 Lipiidide metabolism inimkehas #4 Lipiidide metabolism inimkehas #5 Lipiidide metabolism inimkehas #6 Lipiidide metabolism inimkehas #7 Lipiidide metabolism inimkehas #8 Lipiidide metabolism inimkehas #9 Lipiidide metabolism inimkehas #10 Lipiidide metabolism inimkehas #11 Lipiidide metabolism inimkehas #12 Lipiidide metabolism inimkehas #13 Lipiidide metabolism inimkehas #14
    Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
    Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2019-04-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor ussova Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    5
    docx

    Lipiididide metabolism

    Lipiidide põhieesmärgid inimkehas Metaboolse energia suurim produktsioon ( 25-30% toitelisest energiast) Rasvhapete ja regulaatormolekulide süntees Keha-omaste triglütseriidide, liitlipiidide ja tsükliliste lipiidide süntees Ketokehade süntees ja lõhustamine Lipiidi-sarnaste biomolekulide süntees Vere lipoproteiinide süntees lipiidide, lipiidi-sarnaste ühendite, vitamiinide transpordiks Rasvhapete kasutamine Pika-ahelalised rasvhapped kasutuvad peamiselt keha-spetsiifiliste TG-sünteesiks ja nende tagavarade loomiseks adipotsüütides. Toiduga saadud asendamatud PUFA-d kasutuvad pikemaahelaliste PUFA-de sünteesiks. Vereplasma rasvhapped kasutuvad energiasubstraatidena ja uute kehaspetsiifiliste lipiidide sünteesiks. Imendunud lühikese ja keskmise ahelaga rasvhaped kasutuvad otseste energiasubstraatidena.

    Bioloogia
    thumbnail
    19
    doc

    Biokeemia

    31. Aine- ja energiavahetus: üldiseloomustus, põhietapid, assimilatsiooni- ja dissimilatsiooniprotsessid on katabolismi ja anabolismi integratsioon. Metabolism hõlmab seedimist, imendumist, rakus toimuvaid metaboolseid radu ja lõpp-produktide eritumist. Rakusisene metabolism toimub metaboolsete radadena, milles ensüümide toimel muunduvad/tekivad metaboliidid (biomolekulid). Metabolismi põhifunktsioonid on: · energia omastamine väliskeskkonnast toitainete vormis · toitainete omastamine ja kasutamine organismispetsiifiliste biomolekulide sünteesiks · senestsentsete biomolekulide lammutamine · lõpp-produktide väljutamine · organismi sattuvate ksenobiootikumide detoksikatsioon ja väljutamine Katabolismi staadiumid: 1

    Biomeditsiin
    thumbnail
    4
    docx

    Aminohapete metabolism

    Trombotsüütide agregatsioon Neurotransmitter Katehhoolamiinid Türosiin Ülekandeaine (dopamiin, noradrenaliin, Süsivesikute, lipiidide adrenaliin) metabolism Südametegevuse intensiivistumine Vererõhu tõstmine Fight and flight reaction Karnosiin, anseriin ja Histidiin, B-alaniin, ATP 1,2)Müosiini ATP-aasi

    Biokeemia
    thumbnail
    7
    pdf

    Biokeemia III testiks

    III etapp: süsivesikute süntees glütseeraldehüüd-3-fosfaadist. IV etapp: ribuloos-1,5-difosfaadi regenereerimine. 1 molekuli glükoosi sünteesiks kulub 6 Calvini tsüklit ja 6 CO 2 ning sünteesitakse 12 molekuli glütseeraldehüüd-3-fosfaati, millest vaid 2 kasutatakse glükoosi sünteesimiseks, ülejäänud 10 kuluvad ribuloos-1,5-difosfaadi regenereerimiseks. XXI GLÜKONEO GENEES. GLÜKOGEENI METABOLISM 1. Glükoneogenees on uute glükoosimolekulide süntees metaboliitidest, mis pole süsivesikud. Püruvaat, laktaat, glütserool, valdav osa aminohappeid ja kõik tsitraaditsükli intermediaadid sobivad glükogeneesi substraatideks. Toimub maksas ja 1 neerudes

    Biokeemia
    thumbnail
    9
    docx

    Biokeemia MLK6008 eksami küsimused

    Triglütseriididest jätkub organismile mitmeks nädalaks energiat. Rasvhappe täielik oksüdatsioon annab 9 kcal/g energiat. Süsivesikud ja valgud vaid 4 kcal/g. Triglütseriidid( neutraalrasvad ): glütserool +3rasvhapet. Lipiidid ehk rasvad. Rasvhapete ja alkoholide estrid. Lipiididon veesmitelahustuva,aga lahustuvad orgaanilistes lahustites. Koosenvad vähemalt kahest komponendist. Mida pikem, seda kehvemini vees lahustub. Süsivesikud annavad ööpäevast üle poole kogu energiavarust ja lipiidid ligi 30%. Lipiidides on olemas pikaajaline energiavaru. Häired lipiidide metabolisimis võib tekkida rasvumine. 5. Triglütseriidid on inimorganismi põhiline energiavaru. Selgitage. Toidulipiidide seedimisest saadud rasvhapped säilitatakse triglütseriididena, mille omakordsel katabolismil ja edasisel rasvhapete katabolismil saadakse atsetüül-CoA. Triglütseriidide kaal keskmises inimeses on 11kg. Sama hulk energiat talletada glükogeeni -> 55kg.

    Biokeemia
    thumbnail
    19
    docx

    Vitamiinid

    retinool (­ tekib 2 mol, / - 1 mol retinooli) · Osa imendub, pakitakse CM-desse vere lipoproteiinide ja membraanide ehituses, akumuleeritakse maksas · Osa jääb imendumata ja väljutatakse (imendumist pärsib nt kohv ja alkohol) Loomne toit: · Retinüülester hüdrolüüsub retinool (imendub peensoole ülaosas) + rasvahapped Kudedesse liigub retinool, retinüülestrid (retinüülpalmitaat) on peamine (85...90%) vit. A deponeerimisvorm inimkehas (paikneb maksas)!!! Kudedesse liikumine: · Retinüülestrid hüdrolüüsitakse retinooliks · Seotakse RBP-ga (plasma retinol binding protein) · Kompleks retinool-RBP võetakse rakku retseptorite abil Rakus: RBP+retinool oks. retinaal oks. retineenhape · Eritub glükuroonhappe konjugeeritult sapiga Biofunktsioonid: 1. Nägemisprotsess (retinaal) o 11-cis-retinaal on nägemispigmendi rodopsiin valgustneelav komponent

    Biokeemia
    thumbnail
    5
    doc

    BIOKEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED JA VASTUSED

    Toidulipiidide seedimisest ja imendumisest pärinevad rasvhapped salvestatakse suures osas rasvkoe rakkudes ehk adipotsüütides triglütseriididena. Triglütseriidide lõhustumisel tekkinud rasvhapete edasisel oksüdatiivsel lõhustumisel saadakse atsetüül-CoA, mis protsessitakse edasi tsitraaditsüklis. Osa rasvhapetest säilitatakse rakumembraanides ka kolesterooli või fosfolipiidide kujul. 5. Triglütseriidid on organismi põhiline energiavaru. Selgitage. Lipiidide metabolism rahuldab umbes 30% organismi päevasest energiavarust. Rasvhapete täielik oksüdatsioon annab 9 kcal/g energiat, samal ajal kui süsivesikud ja rasvad annavad 4 kcal/g. Rasvhapped on võrreldes süsivesikute ja valkudega enam redutseeritud. Rasvhapped on mittepolaarsed molekulid ja esinevad seetõttu anhüdreeritud vormis (võrluseks: 1g glükogeeni seob 2g vett). 70 kg kaaluval inimesel on energiavarust 100000 kcal triglütseriidides, 25000 kcal valkudes (lihastes peam), 600kcal

    Biokeemia
    thumbnail
    18
    doc

    Biokeemia

    Meditsiinilise biokeemia baasteadmised on aluseks füsioloogiale, immunoloogiale, farmakoloogiale, farmaatsiale, endokrinoloogiale, molekulaargeneetikale, geenitehnoloogiale jt uutele spetsiifilistele arengutrendidele. 2. Keemilised elemendid ja ühendid looduses ja loomorganismis Elementaarkoostis on elava ehituse/talitluse alus. Elavast leitud üle 70 keemilise elemendi hulgas on talitlusteks vajalik miinimum 27 bioelementi, mis jaotuvad inimkehas: · Põhibioelemendid: H, C, O, N, P, S, biomolekulides aatomitena ja nende kombinatsioonidest koosnevad biomolekulid · Essentsiaalsed makrobioelemendid; (vajatakse üle 100mg päevas) täidavad biofunktioone valdavalt ioonsel kujul (Ca2+, Na+, Mg2+. K+, Cl-) · Essentsiaalsed mikroelemendid; Fe, Cu, Zn, Mn, Co, I, Mo, V, Ni, F, Cr, Se, Si, Sn, B, As, hädavajalik mikrobiogeensete elementide miinimum. 3. Aminohapped: omadused, klassifikatsioon

    Biokeemia




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun