eesmärgiks on ekvivalentsete ja suveräänsete riikide omavahelisi suhteid reguleerida. Rahvusvaheline õigus baseerub horisontaalsüsteemil, mis tähendab, et puudub keskvõim, tsentraliseeritud jõu kasutamine ning ülimuslik parlament, tsentraliseeritud valitsus ja kohustusliku jurisdiktsiooniga kohus. „Riigisisese õiguse ja rahvusvahelise õiguse peamine erinevus seisneb selles, et esimese kehtestab suveräänne võim legitiimse jõuga, mis suudab tagada seaduste järgimise ja nende rikkujate karistamise, teise puhul aga puudub samasugune üldiselt tunnustatud suveräänne võim ning rahvusvahelise õiguse jõustamine sõltub kokkulepetest, kõlbelisest keelitamisest või ühe riigi või riikide rühma jõu kasutamisest õigusrikkuja vastu.“ (Diplomaatia, 2015). Rahvusvaheline õigus on kohustuslik riikidele, kes on väljendanud nõusolekut asjaomaste õigusnormide kohustuslikkuse kohta nende suhtes.
oma venda kuningat. Oma teoga Gertrude häbistas mitte ainult abikaasat vaid ka poega. Hamlet tõotas kättemaksu isa surma eest ja sellest hetkest enamus tema mõtetest olid kättemaksuhimust . Näidendi põhiline moraalne dillemma seisneb selles, et kui maksta kätte isa tapjale ja karistada kurja omal nägemisel, ei ole see kuritegude ahela pikendamine? Kas ei ole samaväärseks kuriteoks inimese ja veelgi enam legitiimse kuninga elu äravõtmine? Või õigem oleks leppida olukorraga ja anda Gertrudele ja Claudiusele andeks? Nende küsimuste olemasolule viitab ka Hamleti tahe tappa Claudiust mitte sel hetkel kui ta palvetab ja tema süda on avatud jumala jaoks, vaid siis, kui ta mõtted on mustad ja kaugel jumalast. Ja Hamlet otsustabki tappa Claudiust, kuid siin jääb avatuks küsimus, kas see otsus oli vastu võetud raskete moraalsete mõtiskliuste tulemusel või lõpliku mõju
mõjul ... Õiguslik-riik on mingi maa-ala ja rahvaga sõltumatu üksus, mida iseloomustab avaliku võimu organisatsioon. Riigil on jõumonopol. Struktuurfunktsionaalne vaatenurk- riik kui institutsionaalne masin, mille on kindlad rollid. Ühiskonna arenguga muutub aine spetsiifilisemaks. Poliitikateaduslik vaatenurk- riik on jõumonopoliga legitiimse keskvõimu korrastatav ala ja inimeste ühendus. RIIGI PÕHITUNNUSED: Riigil on sidus kogum võimuinstitutsioone Riigi ül on saavutada kollektiivselt siduvad otsused Riik on suveräänne-ehk on kõrgeim võimuallikas oma maa-alal elanike suhtes.(sisemine ja välimine suveräänsus. Riik on legitiimne, ehk valdavalt tunnustatud. Riigis on olemas avalik sektor Riigivorme Valitsusviis: monarhia(põhiseaduslik ja piiramatu e absoluutne), vabariik(parlamentaarne v presidentaalne)
majanduskasvu lühema ajaga kui seda demokraatlikud riigid suudaksid, ei näita aga siiski nende pikaajalist jätkusuutlikust. Näiteid selle kohta tõi Fukuyama oma raamatus mitmeid. Üks põhjus radikaalsete vasak- või parempoolsete reziimide majandusliku jätkusuutlikkuse kahjuks oli nende suletus välismaailma ees, mis pikas perspektiivis tekitas nende stagneerumist. Mitte-demokraatlike riikide kokkuvarisemise või demokratiseerumise teiseks suureks põhjuseks toob ta nende legitiimse võimu puudumise: ,,... Legitiimsust on võrreldud omamoodi sularahavaruga. Kõikidel valitsustel, nii demokraatlikel kui ka autoritaarsetel on omad tõusud ja mõõnad, kuid ainult legitiimsetel valitsustel on see varu kriisiaegadel käepärast ..." (lk 63). Sellest tsitaadist võib minu arvates välja lugeda ka seda, et kui demokraatlikus ühiskonnas saab poliitiliste läbikukkumiste, vigade või kriiside tekitatud
keelatud, mis pole spetsiaalselt lubatud". Siinkohal on Hayek selgesti andnud vabadusele, kui väliste takistuste puudumisele negatiivse määratluse. Keeldudes ja käskudes avalduv sunnivõim on Hayeki kohaselt taunitav peaasjalikult seetõttu, et sunnib inimesi allumatusest tulenevate repressioonide kartuses teenima kellegi teise seatud eesmärke. Ometi on autor kohustatud tõdema, et sunnivõimu rakendamine riigi, kui selle võimuhoova ainsa legitiimse hoidja poolt on indiviidide vabaduste kindlustamise seisukohast möödapääsmatu. Hayek leiab, et selleks ellu kutsutud seadused kaitsevad indiviidide vabadust nii teiste inimeste kui valitsuse omavoli piiravate reeglite kaudu, ning neile alludes ei ole inimene mitte kõrvale kallutatud, vaid juhinduv oma isiklikest sihtidest ning seega tõeliselt vaba. Hayeki käsitluses on vabaduse üheks tahuks
Eesti riik nagu iga rahvusriiklik kooslus toimib mitmel tasandil - esiteks kui poliitiline süsteem, teiseks kui rahvuslik majandus ning kolmandaks kui kodanikeühiskond. Kõigi nende kolme üksteist toetava sfääri väljaarendamiseta rahvusriiklust välja ei kujune. "Eesti rahvusriikluse uuenemine ilma sügavaid emotsionaalseid tõrkeid ja sisemisi konflikte tekitamata pole võimalik ilma kõikide siin elavate inimeste identiteeti transformeerimata. Eesti liitumine Euroopaga on kujuteldav legitiimse protsessina vaid siis, kui koos sellega moderniseerub ka identiteet" Eesti euroopastumine libisevate piiridega Euroopas seisukohale, et muutunud on "Euroopa" tavatähendus. Üheskoos Euroopa Liidu laienemisega toimub ka üldisem euroopastumise protsess. Seda seisukohta rõhutavad Viimastel aastatel on mõned Euroopa ühiskonna silmapaistvamad uurijad jõudnud oma põhjalikus Euroopa tulevikule pühendatud raamatus Ulrich Beck ja Edgar Grande. Beck
Valijad kalduvad tagasivalimistel premeerima valitsusi, kes suudavad edendada järgmisi valdkondi: Stabiilsus ja kord, aineline heaolu, kodanikuõigused, demokraatlikkus AVALIK SEKTOR Väljakujunemine: Luuakse hübriidorganisatsioone, mis ühendavad sektorite tugevaid külgi. VALITSUSASUTUSED JA AVALIKU SEKTORI ORGANISATSIOONID Rööbiti demokraatia arenguga on toimunud ka bürokraatia areng. Selle käigus on muutunud avaliku sektori struktuur. Riik teostab võimu lisaks legitiimse domineerimisele ka koordineerimise ja mobiliseerimisega. Seetõttu on avalikussektoris palju eritüübilisi asutusi. Valitsusasutustel on selged rollid.Ministeerium kujundab poliitikat, riigiametid kohandavad seda täitmiseks,hallatavad asutused ja kohahaldusorganistatsioonid viivad seda ellu. Klassikaline hierarhia on kujunenud tasakaaluhierarhiaks, kus igal asutusel on omad rollid, mis teiste rolle tasakaalustavad. VALITSEMISTEHNIKAD Poliitikakujunduse tasandid:
kasutatakse jagamiseks vaesematele & kehvematele. (Nozick) Kadeduse argument Kuidas kritiseerib Nozick malli- ja eesmärgikeskseid õigluskontseptsioone? Lotovõit oleks ebaõiglane Ei võta arvesse individuaalseid staatusi, kuidas keegi oma olukorda jõudis. Iseloomustage Nozicku õigluskontseptsiooni ja vähemasti ühte vastuväidet sellele. Nn ajalooliste õiguste teooria: Mingi hüve (omandi) jaotus on õiglane, kui see on saadud legitiimse protseduuriga, st omandatud ilma, et oleks kellelegi kuulunud (töö & võimete rakendamisega), saadud üleandmise kaudu (vahetused, kingitused), saadud ebaõigluse kõrvaldamisest. Kriitika? Iseloomustage Walzeri kommunitaarset õigluskontseptsiooni. Universaalsete õiglusprintsiipide otsimine on vale, tuleb suhtuda kogukonnapõhiselt. Õigluse olemuse mõistmiseks tuleb teada, mis on õiglus inimestele, kes jagavad
1. Kaitseb nende põhivajadusi ja –huvisid, kes kontrollivad antud ühiskonnas tootmisvahendeid. 2. Riigi legitiimsuse ja sotsiaalse harmoonia tagamine. 3. Riigi ning majanduses ja ühiskonnas domineerivate jõudude kaitsmine väliste ohtude ja rünnakute eest. Seega on liberaalne demokraatlik riik kokkuvõtvalt eelkõige omandisuhete kaitsja, mis tegelikult ongi riigi suveräänse võimu allikas, ning legitiimse sunduse monopoolne kasutaja. 2011. aastal ilmunud Leif Kalevi ja Anu Tootsi toimetatud autorite Mari-Liis Jakobson, Leif Kalev, Ott Lumi, Rein Ruutsoo, Tõnis Saarts, Georg Sootla, Anu Toots, Raivo Vetik koostatud Tallinna Ülikooli Riigiteaduste Instituudi kõrgkooliõpikus „Poliitika ja valitsemise alused“, esitatakse riigi osas (vt lk 79) alljärgnev kokkuvõte. “ Riik on riigiaparaadi ja kodanikkonna koostoimes kujunev terviklik võimukorraldus
*domineerimine „ legaalsuse“ alusel - s.o usu alusel legaalsete määruste ja ratsionaalselt loodud reeglitele rajatud asjakohase “kompetentsuse” kehtivusse- seadumus täita kuulekalt määrustele vastavaid kohustusi— domineerimine, mida teostavad modernne “riigiteener” ning kõik need võimukandjad, kes temaga selles suhtes sarnanevad. Iga võimukorraldus, mis nõuab pidevat haldamist, vajab inimliku tegutsemise seadumust kuulekusele nende isandate suhtes, kes pretendeerivad legitiimse võimu kandmisele ja selle kuulekuse abil nende materiaalsete hüvede käsutamist, mis on vajaduse korral nõutavad füüsilise vägivalla teostamiseks. Need kaks on seega: isiklik halduspersonal ja materiaalsed administreerimisvahendid. 3. Millise võimujaotuse teket eeldab modernse riigi teke ja areng. Millise võimujaotuse ta peab ära kaotama? Modernses riigis koondub kõigi poliitiliste vahendite käsutamine faktiliselt
Eesti riik nagu iga rahvusriiklik kooslus toimib mitmel tasandil - esiteks kui poliitiline süsteem, teiseks kui rahvuslik majandus ning kolmandaks kui kodanikeühiskond. Kõigi nende kolme üksteist toetava sfääri väljaarendamiseta rahvusriiklust välja ei kujune. "Eesti rahvusriikluse uuenemine ilma sügavaid emotsionaalseid tõrkeid ja sisemisi konflikte tekitamata pole võimalik ilma kõikide siin elavate inimeste identiteeti transformeerimata. Eesti liitumine Euroopaga on kujuteldav legitiimse protsessina vaid siis, kui koos sellega moderniseerub ka identiteet" (Ruutsoo 1998: 36.38). Euroopa tugevnemise kõige olulisemaks teguriks euroopaliku õiguskorra kehtestamist. Ühised õigusnormid, poliitilised institutsioonid ja ühise kodanikkonna teke mõjutavad Euroopa ühistunnet ja loovad seeläbi seni säilinud rahvusriikide supranatsionaalse riigikorralduse. Euroopalikest käitumisjuhistest (normidest) lähtumine on ka Ulrich Becki ja Edgar Grande järgi Euroopat ühendav jõud
ühiskonna väärtuste ümberkujundamisele. Seksuaalsused Võrdle strukturaal- funktsionalistlikku, konfliktiteoreetilist ja sümboolse interaktsionalismi perspektiivi. Seksuaalne identiteet tähendab inimese enesemääratlust mehe või naisena, sellega kaasnevate kultuuriliste maskuliinsete või feminiinsete tunnuste omamist Strukturaal- funktsinalistlik perspektiiv- on seksuaalsus võimas kirg, mille juured on bioloogilised Legitiimse seksuaalse vahekora lubamine ainult abielus olevate inimeste vahel perekondade moodustamisekslaste arvu kasvatavana.Selliseid norme võimendatakse sellega,et abielulisest heteroseksuaalsusest kõrvalekaldumisi sildistatakse haigeteks ja pahelisteks või normaalset perkonnaelu lõhkuvateks Sümboolne interaktsionalistlik perspektiiv- sugutungi mudel asendub sellisega, kus seksuaalset käitumist käsitletakse inimestevahelise sotsiaalse suhtlusena seksuaalrollidelt seksuaalse identiteedini.
Iseloomustage 8. Nozicku õigluskontseptsiooni ja vähemasti ühte vastuväidet sellele: Õigused isiklikule vabadusele ja eraomandile on absoluutsed ja ülimuslikud. Neid õigusi ei tohi piirata ühegi sotsiaalse hüve (turvatunne, õnn, heaolu) saavutamiseks. Noziku arvates on kõik printsiibid (eesmärgikesksed, mallikesed jne) väärad, v.a tema ajalooline õigluse kontseptsioon. Nozik ütleb, et mingi hüve jaotus on õiglane, kui see on saadud mingi legitiimse protseduuriga, st: omandatud ilma, et see oleks kellelegi enne kuulunud; saadud üleandmise kaudu; saadud ebaõigluse kõrvaldamisest.Vastuväide: a) Ebaõiglane algne omandamine: mis siis, kui algne omandamine on olnud ebaõiglane? Kui kaugele üldse algse omastamise otsingul minna? b) Misiganes õiglane olukord muutub vabaduse tingimustes õige pea ebaõiglaseks(mõned laristavad, teised kitsid ja hoiavad) 9
(,polüandria-naine ja mitu meest). Tuumikperekond on omane kaasaja ühiskonnale. Üksus, mis koosneb üldjuhul abielupaarist (tänapäeval ka vabaabielupaarist) ja nende lastest. Kui traditsioonilist perekonda võib vaadata ka kui majandusüksust, siis kaasaja perekond pigem emotsionaalse heaolu pakkumisele orienteeritud. 32.Alternatiivsed elustiilid Vastus: Lesbid, homod,vanatüdrukud, poissmehed,üksivanemad jne. 33.Legitiimse domineerimise vormid (Weber) Vastus: Traditsiooniline domineerimine rajaneb harjumuse ja kommete jõul ning grupi tavade aktsepteerimisel (nt patriarhaat) Ei rajane erilisel andel ega alluvate nõusolekul, on kommete, tavade tagajärg (irratsionaalne). Karismaatiline domineerimine põhineb juhi erakordsetel võimetel või tema ideede erakordsusel (Jeesus Kristus, Hitler, JFK). Irratsionaalne. Legaalne domineerimine (legaal-ratsionaalne domineerimine) põhineb valitseja ja
Universaalsed vajadused on: 1. Kohanemine keskkonnaga toit ja peavari (majandustegevus) 2. Korra säilitamine, normide kehtestamine, vaidluste lahendamine (poliitiline käitumine, seadusloome, kohtumõistmine) 3. Paljunemine, jätkusuutlikkus (perekonna loomine, abielu) 4. Uute liikmete sotsialiseerimine, normide edasiandmine (haridussüsteem) 5. Muret kergendavate uskumuste kujundamine, mis teeb grupiliikmed omavahel seotumaks (uskumuste süsteemid, religioon). 33. Legitiimse domineerimise vormid (Weber) Max Weber võim on võime suruda teistele peale oma tahtmist. Sotsiaalne ressurss, mis on ebavõrdselt jaotunud. Domineerimine, võimu alaliik, mis tähendab võimalust leida kuuletumist. Sotsiolooge huvitab kõige enam legitiimne domineerimine st. et võimu teostatakse valitsetavate nõusolekul ja kooskõlas seadusega. Traditsiooniline domineerimine rajaneb harjumuse ja kommete jõul ning
Korporatsioonid korporatsioonide ja nende asukohakogukondade vahel olevad sidemed on muutunud nõrgaks, ettevõtte omanikud ettevõtte asukohas ei ela ning selles ei ole midagi kindlat, sest omanik võib selle sulgeda maha müüa üle viia ja sundida töölisi soodustustest loobuma.Korporatsioonid püüavad endast jätta head muljet annetades raha kohalikuks heategevuseks. 14. Võim Weber definitsioon võimust on eesmärkide realiseerimise tõenäosus teiste tahtest olenemata. Legitiimse domineerimise kolm vormi : traditsiooniline d -rajaneb harjumuste ja kommete jõul, tavade aktsepteerimisel, karismaatiline d - põhineb juhi erakordsetel võimetel, ideede erakordsusel, legaalne d- põhineb valitseja ja valitsetava vahelistel umbisikulistel sidemetel. Lojaalsuse kindlustamine rituaalide abil tseremooniad, sakraalsed asjad hoiavad koos kollektiivi, nende rituaalidega on võimulolijatel hea manipuleerida ja ära hoida kollektiivide vaenulikke fraktsioone.
Riigi säilimine on hädavajalik, garanteerib inimese säilimise. Indiviid peab end riigi nimel ohverdama! Machiavelli: (aristotelism + stoitsism). Maailma poliitiline korraldus põhineb iseseisvatel kogukondadel, mis tagavad ühise hüve. Kogukonnad loomupärases konfliktis. 3. Suveräänsuse põhidefinitsioon ja kaks dimensiooni. Suveräänsus - kõrgeim võim mingi territooriumi üle. Suveräänsuse dimensioonid: 1) Sisemine. Legitiimse võimukasutuse (vägivalla) monopol. 2) Välimine. Iseseisvus, sõltumatus. Tunnustus teiste poolt. Mittesekkumise doktriin. 4. Jean Bodin'i suveräänsusteooria ja selle rakendamise probleeme. Kord ja ühtsus on tagatud suveräänsusega. Suveräänsus: "Absoluutne ja igavene võim riigis". Absoluutne: 1) jagamatu (Riik kas monarhia, aristokraatia või demokraatia, aga mitte nende kombinatsioon) 2) kõrgeim (Suverään ei allu ühelegi teisele autoriteedile)
humanistid riigi säilimine on hädavajalik, sest garanteerib inimese säilimise Machiavelli maailma pol korraldus põhineb iseseisvatel kogukondadel, mis tagavad üldise hüve valitsejate ja kodanike ülim eesmärk on riigi säilitamine selleks on enamasti ainuvõimalik vahend ekspansioon, sest võim on relatiivne Suveräänsuse põhidefinitsioon ja kaks dimensiooni suveräänsus on kõrgeim võim mingi territooriumi üle kaks dimensiooni: sisemine: legitiimse võimukasutuse monopol välimine: iseseisvus, sõltumatus, tunnustus teiste poolt, mittesekkumise doktriin Jean Bodini suveräänsusteooria. Suveräänse valitseja võimu olemus ja piirid kord ja ühtsus on tagatud suveräänsusega suveräänsus absoluutne ja igavene võim riigis absoluutne: kõrgeim ja jagamatu segavalitsus on absurd ega ole riik suveräänsus kuulub sellele, kellel võim anda seadusi rahvas loovutas kuningat valides suveräänsuse valitseja tahe on seadus
vaestel pole riigilt abi loota. 2. ebaõiglane hüvede jaotamine.- vanemate tarkus ja õnn määrab laste saatuse, kas neid ajaloo käigus kujunud asjaolusid saab õiglaseks pidada? Eristab kolme tüüpi õigluse kontseptsioone: eesmärkide põhised printsiibid malli põhised printsiibid ajaloolised Noziku arvates on need kõik väärad, v.a tema ajalooline õigluse kontseptsioon. Nozik ütleb, et mingi hüve jaotus on õiglane, kui see on saadud mingi legitiimse protseduuriga, st: omandatud ilma, et see oleks kellelegi enne kuulunud; saadud üleandmise kaudu; saadud ebaõigluse kõrvaldamisest. Vastuväide: Ebaõiglane algne omandamine: mis siis, kui algne omandamine on olnud ebaõiglane? Kui kaugele üldse algse omastamise otsingul minna? 50.Iseloomustage Walzeri kommunitaarset õigluskontseptsiooni! Absoluutsed ja universaalsed õigluse printsiibid on müüt. Õiglus on inimeste poolt konstrueeritud
õigus tegeleda ettevõtlusega ning koonduda tulundusühingutesse ja -liitudesse. Seaduses võib sätestada nende õiguste kasutamise tingimused ja korra.53 Ettevõtlusvabadusele kehtestatavad „piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Piirangud ei tohi kahjustada seadusega kaitstud huvi või õigust rohkem, kui see normi legitiimse eesmärgiga on põhjendatav. Kasutatud vahendid peavad olema proportsionaalsed soovitud eesmärgiga“.54 Riigikohtu hinnangul riivab ettevõtlusvabadust avaliku võimu iga abinõu, mis takistab, kahjustab või kõrvaldab mõne ettevõtlusega seotud tegevuse.55 Samuti on ettevõtlusvabaduse kaitseala riivatud siis, kui ettevõtlusvabadust mõjutatakse avaliku võimu poolt ebasoodsalt.56 Tulundusühingutesse ja -liitudesse ühinemise võimaluse tagamiseks peab riik
Teoorias on utilitarism väga atraktiivne, kuid tema praktikasse rakendamisel tekib mitmeid *ajaloolised raskusi. Noziku arvates on need kõik väärad, v.a tema ajalooline õigluse kontseptsioon. Nozik 1. Õnne mõõtmise küsimus: Kes ja kuidas otsustab, kas sadisti poolt kogetud heameel kaalub ütleb, et mingi hüve jaotus on õiglane, kui see on saadud mingi legitiimse protseduuriga, üles kannatja kannatused? Kas nauding on suurem sellel, kes vaatab jalgapalli või kes vaatab st: omandatud ilma, et see oleks kellelegi enne kuulunud; saadud üleandmise kaudu; kunstiteost? saadud ebaõigluse kõrvaldamisest. 2. Tagajärjed: Mis on ühe konkreetse teo tagajärjed
Keskaegsed humanistid, põhinevad Cicerol Riik on tähtsaim ,sest aitab inimesi säilitada ja üksikisikul lasub kohustus ohverdada end vajadusel riigile. Machiavelli maailm põhineb kogukondadel, mis tagavad ühise hüve, kuid on omavahel pidevas konfliktis, põhieesmärgiga end säilitada, milleks enamasti on ainuvõimalik vahend ekspansioon, sest võim oleneb riigi suurusest. 3.Suveräänsuse põhidefinitsioon ja kaks dimensiooni. Kõrgeim võim teatud territooriumil. Legitiimse vägivalla monopol (sisene dimensioon). Iseseisvus, sõltumatus, tunnustus teiste poolt, mittesekkumise doktriin (väline) *4.Jean Bodini suveräänsusteooria ja selle rakendamise probleeme. Kord ja ühtsus on tagatud suveräänse võimuga, mis on absoluutne ja jagamatu ehk ei allu kellelegi teisele ja ei saab olla vaid demokraatia, aristokraati või monarhia, segud ei ole riigid. Kui rahvas valis endale kuninga, lootus tavavõimust, kuninga tahe on seadus ja ta vastutab vaid jumala ees
o Punane Rist, Greenpeace, UFA, Amnesty – riikidevahelised, mitte RVOd Riik Montevideo konventsioon (1933) annab riigile tunnused: o Territoorium o Rahvas o Valitsus o Võime suhelda o (Rahvusvaheline tunnustus) Suveräänsus – omadus mis võiks riigil olla o Valitsusel ei ole ühte kõrgemat valitsust, ülim võim mingil territooriumi o Tartu – ei ole suveräänne, Eesti – on o Valitsus võiks olla legitiimse vägivalla monopol (Max Weber) – tunnustame, et politseil on mingi võim ja riik võib vägivalda kasutada o Tunnustamine Suveräänsuse tüübid o Robert Jackson: negatiivne – formaalne kord positiivne – võimekus o Stephen Krasner: Siseriiklik suveräänsus – põhiesinduslik kontroll Vastastikkuse sõltuvuse suveräänsus – mis ja kuidas riigis liigub
Kontekst: Itaalia sõjad 1494-1559, linnriikide iseseisvuse häving Nii valitsejate (kuningriigis) kui kodanike (vabariigis) ülim eesmärk on riigi säilitamine. Selleks on enamasti ainuvõimalik vahend ekspansioon, sest võim on relatiivne (sõltub teiste riikide võimu suurusest) 3. Suveräänsuse põhidefinitsioon ja kaks dimensiooni Kõrgeim võim mingi territooriumi üle. Kaks dimensiooni: Sisemine. Legitiimse võimukasutuse (vägivalla) monopol. Välimine. Iseseisvus, sõltumatus. Tunnustus teiste poolt. Mittesekkumise doktriin. 4. Jean Bodini suveräänsusteooria ja selle rakendamise probleeme Bodini suveräänsusteooria I · Kord ja ühtsus on tagatud suveräänsusega · Suveräänsus: "Absoluutne ja igavene võim riigis" (puissance absolue et perpetuelle) · "Absoluutne" = kõrgeim. Suverään ei allu ühelegi teisele võimule
(http://www.scribd.com/doc/23234948/M-Weber-Poliitika-kui-elukutse), mille ta pidas aastal 1918, mis järgnes I Maailmasõjale ning oli küllaltki vägivaldne ja rahutu aeg. Weberit peetakse ka omal moel Saksamaal järgnenud natsionaalsotsialismi üheks allikaks. Oma riigikäsitluses ütleb ta, et vägivald on alati olnud poliitika lahutamatu osa ning annab käsitluse kaasaegsest riigist, mille eriomaseks vahendiks on legitiimne õigus vägivallale, teiselt poolt väidab ta, et erinevate legitiimse domineerimise tüüpide seas saab legitiimne domineerimine kõige täiuslikuma kuju karismaatilise domineerimise puhul, mil rahvas järgib juhti (Führer'it) puhtalt tema eriliste isikuomaduste tõttu... Modernsus kui rationsaliseerumine Weberi käsitluses toimub moderniseerumisel protsess ratsionaliseerumine. Kaasajal toimib võim nii poliitilises, majanduslikus kui ka sotsiaalses mõttes järjest enam vaid instrumentaalsetel-
eesmärk on riigi säilitamine; selleks on enamasti ainuvõimalik vahend ekspansioon, sest võim on relatiivne (sõltub teiste riikide võimu suurusest) 1 3. Suveräänsuse põhidefinitsioon ja kaks dimensiooni Suveräänsus on kõrgeim võim mingi territooriumi üle. Suveräänsuse kaks dimensiooni: · Sisemine: legitiimse võimukasutuse (vägivalla) monopol · Välimine: iseseisvus, sõltumatus; tunnustus teiste poolt; mittesekkumise doktriin 4. Jean Bodini suveräänsusteooria ja selle rakendamise probleeme Kord ja ühtsus on tagatud suveräänsusega. Suveräänsus: absoluutne ja igavene võim riigis; suverään ei allu ühelegi teisele autoriteedile. Riik saab olla monarhia, aristrokraatia või demokraatia, aga mitte nende kombinatsioon. Suveräänsus kuulub sellele, kellel on võim anda seadusi
tulemuslikkusest, tegevuste delegeerimine äriühingutele, konkurentsi tekitamine jne. • Legitiimsus -Tähendab juriidiliselt seda, kui võim on õiguspärane ja valitsetakse kehtivate seaduste põhjal. Legitiimsus tähistas algselt ametlikult abielus olnud vanemate lapsi. • Institutsiooni legitiimsus: kui võimustruktuurid valitakse korrektse menetluse teel. • Seadusloome legitiimsus: legitiimse institutsiooni menetluse teel saadud formaalne seadus, mida järgitakse. • Konformism- enda normide või väärtuste mugandamine nii et need ühtiks grupi omadega • Sotsiaalne mobiilsus Sotsiaalne mobiilsus tähendab inimeste ja gruppide liikumist stratifikatsioonisüsteemi sees. • Gini koefitsen tehk Gini kordaja [džini] on ühiskonna tulude jaotuse ebavõrdsuse näitaja. Mida suurem on Gini koefitsient, seda ebavõrdsem on tulude jaotus. Näitaja
2. TRADITSIONAALNE VÕIM - VÕIMU USALDAMINE ISIKUTE GRUPI KÄTTE, KES ANNAB SEDA VAJADUSE KORRAL EDASI OMA ÜHELT LIIKMELT TEISELE. 3. RATSIONAALNE VÕIM - VÕIMU SEADUSLIK USALDAMINE PÄDEVATELE JA VÕIMEKATELE INIMESTELE. Võim on inimese võime sundida oma tahet peale teisele inimesele (weber). Võim on sotsiaalne resurss, mida on igas suhtes, grupis ja ühiskonnas ebavõrdselt jaotatud. Autoriteet käib kaasas kindla sotisaalse staatusega (politseinik). Legitiimse võimu liigid vanemate võim laste üle, tööandjate võim töötajate üle. Funktsionalistlik lähenemine võim ühiskonna tasandil, võime valitseda ja säilitada grupisisest korda. Konfliktiteooria ühe klassi võime saavutada endale seatud eesmärke Võim on sotsiaalne resurss, mis on grupi liikmete või ühiskon gruppide vahel ebavõrdselt jaotatud.
tegemist väga mitmetahulise nähtusega, võib ka öelda, et kaasatud on kõik kapitalid, mis lõppkokkuvõttes väljenduvad sümboolses kapitalis. Igas väljas toimub võitlus positsioonide pärast, tekivad konfliktid, kui indiviidid ja grupid (nt ka kultuurid nii laiemas kui rahvuskultuuride tähenduses Bourdieu ei ütle seda otsesõnu, kuid see tuleneb tema teooriast) püüavad määrata, mis moodustab selles väljas/ruumis/sellel turul legitiimse/legitimeeritud kapitali. Bourdieu: keel pole üksnes suhtlemisvahend, vaid ka võimumehhanism. Keel on kultuurilise kapitali osa (nt standardiseeritud, haritud keel vastandina regionaalsetele ja sotsiaalsetele dialektidele nagu nt töölisklassi keel), ning on sellisena aluseks sümboolsele kapitalile ning ka võimuvõitlus toimub sageli keele kaudu ja keele abil. Keel, mida indiviid kasutab, on määratud ja määrab selle indiviidi positsiooni konkreetses väljas/turul
Võim relatiivne, sõltub teiste riikide suurusest, pidev kasvamine. Aga A. Thomase kõneldud harmoonia ei ole saavutatav, sest kõik need riigid/kogukonnad tegutsevad oma huvides, riigid on loomupäraselt omavahel konfliktis. 3. Suveräänsuse põhidefinitsioon ja kaks dimensiooni Suveräänsus on võib riigis. Moodsa riigi põhitunnus. 1) Sisemine – Poliitilisele võimule kuulub vägivalla monopol ehk legitiimse võimukasutuse monopol. See tähendab, et mitte lihtsalt ühe inimese vägivalda ei tunnustata, vaid kõikide inimeste vägivald teiste suhtes on illegitiimne. Karistamist või kättemaksu ei tohi võtta enda peale. 2) Välimine – Suveräänset riiki peetakse iseseisvaks ja sõltumatuks. Ta korraldab oma asju ise. Teisiti võib seda nimetada ka mittesekkumise doktriiniks (siseasjadesse mittesekkumine).
näidanud. Täna arvan end olevat piisavalt julge, et jamadele osutamise juurest nende lahendamise ja ennetamise suunas liikuda. Sotsiaaldemokraatlik Erakond on loomulik valik, sest minu nägemus ideaalsest Eestist on sotside omale kõige lähedasem". (http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/mihkel-raud-liitus- sotsiaaldemokraatidega?id=68484543) Raud kandideeris Tartu linnas, põhjustena nimetas ta, et Tartu on tema lemmiklinn, talle meeldivad Tartu inimesed ning kandideerimine annab talle legitiimse võimaluse rohkem Tartus aega veeta. (http://tartu.postimees.ee/2996073/mihkel-raud-kandideerib-riigikokku-tartus) Mihkel Raud kirjeldab oma sotsiaaldemokraatiat: ,,Minu sotsiaaldemokraatia on see, kui väärikus ei ole kaubeldav. Kui teisest hoolimine ei ole tingimuslik. Kui vaidlus ei käi selle üle, kes on inimene ja kes mitte. Kui kõik mõtted on õiged, 18 kõik lahendused võimalikud, kõik uksed paokil. Kui kõik on teretulnud ja kedagi
valijatel vähe lootust mõjutada (oligarhilised erakonnad, eraomanduses meedia kontrollimatu propagandavahendina) n Nt ebaseadusliku rände tõrjumine: siseriiklik surve, suur tähendus lennuettevõtetel, kontrollil arengumaade lennuväljadel jne et ei kuuluks oma kohtu pädevusse Governance kui varasema jätk n Riikidel on jätkuvalt mitmeid võtmerolli kindlustavaid eesõigusi (nt maksustamise ja legitiimse jõukasutuse monopol), ehkki nende kasutamisviis erineb klassikalisest kujutlusest n Formaalset võimu on alati täiendanud sisuline: korraldusi ja järelevalvet on täiendanud läbirääkimised, venimine elluviimisel on poliitikaid põhja lasknud n Poliitika edukas kujundamine on pidevalt nõudnud nii vormilist õigusvõimu kui ettevõtlikkust ja poliitikatunnetust Mitmetasandiline valitsemine n Autoriteetse otsustamise haju(ta)mine erinevatele
Indiviid peab end riigi nimel ohverdama. 1 Machiavelli aristotelism + stoitsism. Maailma poliitiline korraldus põhineb iseseisvatel kogukondadel, mis tagavad ühise hüve. Kogukonnad loomupärases konfliktis. 3) Suveräänsuse põhidefinitsioon ja kaks dimensiooni Suveräänsus kõrgeim võim mingi territooriumi üle. Suveräänsuse dimensioonid: 1) Sisemine. Legitiimse võimukasutuse (vägivalla) monopol. 2) Välimine. Iseseisvus, sõltumatus. Tunnustus teiste poolt. Mittesekkumise doktriin. 4) Jean Bodini suveräänsusteooria ja selle rakendamise probleeme - Kord ja ühtsus on tagatud suveräänsusega - Suveräänsus: ,,Absoluutne ja igavene võim riigis" - ,,Absoluutne" = kõrgeim. Suverään ei allu ühelegi teisele autoriteedile. - ,,Absoluutne" = jagamatu. Riik saab olla monarhia, aristokraatia või demokraatia, aga mitte
6. Iseloomustage Nozicku õigluskontseptsiooni ja vähemasti ühte vastuväidet sellele. Õigused isikule vabadusele ja eraomandile on absoluutsed ja ülimuslikud. Neid õigusi ei tohi kunagi piirata. Eristab 3 tüüpi õigluskontseptsiooni: 1) lõppseisundi (eesmärgi) põhised printsiibid 2) malli (skeemi) põhised printsiibid 3) ajaloolised printsiibid Kõik on väärad, v.a tema enda ajaloolise kontseptsioon. Üldiselt: Mingi hüve jaotus on õiglane, kui see on saadud legitiimse protseduuriga: .. omandatud oma töö ja võimete rakendamisega (enne kellelegi ei kuulunud) .. saadud üleandmise kaudu (kingitus) .. saadud ebaõigluse kõrvaldamisest. (ebaõigluse olukorra parandamine) Vastuväited: .. õiguste päritolu ja loomust jätab Nozick seletamata. .. Nozick välistab mõned kaasaegse ühiskonna olulised süsteemid (lastetoetused, pensionid, haridus, tervishoid jms on ebaõiglased, see on raha, mis kuulub teistele inimestele) .
Kuid juba kolmandat aastat kestis esimene maailmasõda (1914-1918), kuhu Vene Impeeriumist oli mobiliseeritud 15 miljonit sõdurit. Neist 2 miljonit olid langenud ja miljonid haavatud. Sõjast tekkinud pingetest lahvatas Venemaal 1917. Aastal Veebruarurevolutsioon., millele samal sügisel järgnes kogu maa kaosesse viinud enamlik riigipööre. 1918. aasta veebruaris okupeerisid Venemaa lääneosa omakorda Saksa väed. Olukorras, kus Vene Suurriik oli legitiimse võimuna lakanud olemast, kuulutasid kokkuvarisenud Impeeriumi läänealade rahvad end iseseisvaks. Soomlased tegid seda 6.12.1917, Leedulased 16.02.1918, Eestlased 24.02.1918 ja Lättlased 18.11.1918. 19. veebruaril moodustati Eestimaa Päästmise Komitee, kuhu kuulusid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik. Iseseisvusmanifesti koostas Maanõukogu liige Juhan Kukk. Esimest koha seda lugeti rahvale 23.02 õhtul Pärnus Endla teatri rõdult. 24. veebruari
edendamiseks.") Humanistid: Riigi säilimine on hädavajalik, garanteerib inimese säilimise. Indiviid peab end riigi nimel ohverdama. Machiavelli: Ühendas aristotelismi ja stoitsismi: maailma poliitiline korraldus põhineb iseseisvatel kogukondadel, mis tagavad ühise hüve. 3. Suveräänsuse põhidefinitsioon ja kaks dimensiooni Moodsa riigi põhitunnus on suveräänsus, st kõrgeim võim mingi territooriumi üle. Sellel on 2 dimensiooni: sisemine (legitiimse võimukasutuse monopol, vägivalla monopol), välimine (iseseisvus, sõltumatus, tunnustus teiste poolt, mittesekkumise doktriin) 4. Jean Bodini suveräänsusteooria. Suveräänse valitseja võimu olemus ja piirid Kord ja ühtsus on tagatud suveräänsusega (=absoluutse ja igavese võimuga riigis). Suverään on kõrgeim võim, ei allu ühelegi teisele võimule. Suveräänne ehk jagamatu riik saab olla monarhia, aristo- või demokraatia, aga mitte nende kombinatsioon.
sõpruse üks vorm. RIIK 1. Keskaegse ja uusaegse riikluse põhierinevused Keskaegne riik oli personaalne tugines individuaalsidemetel. Riigifuktsioonid ei olnud tsentraliseeritud. Uusaegne riik on impersonaalne, riigi võim ei võrdu valitsejate võimuga, vaid kogukonna ehk rahvaga. 2. Partikularistliku mõtlemise areng (Aristotelesest Machiavellini) 3. Suveräänsuse põhidefinitsioon ja kaks dimensiooni Suveräänsus on Sisemine ja väline dimensioon. Sisemine legitiimse võimukasutuse(vägivald) monopol. Väikesed jõud ei saa või ei või sellesse sekkuda. Väline teiste tunnustus sellele võimule, mittesekkumise doktriin. 4. Jean Bodini suveräänsusteooria ja selle rakendamise probleeme Suveräänsuse tagab kord ja ühtsus. Kõrgeim võim ei allu kellelegi ja ei ole jagatud(nt erinevat laadi võimusüsteemide vahel). Suveräänsus kuulub sellele, kellel on võim anda seadusi. Kui rahvas valib valitseja, loovutab sellega oma suveräänsuse talle
Riigi säilimine on hädavajalik, garanteerib inimese säilimise. Indiviid peab end riigi nimel ohverdama! Machiavelli: (aristotelism + stoitsism). Maailma poliitiline korraldus põhineb iseseisvatel kogukondadel, mis tagavad ühise hüve. Kogukonnad loomupärases konfliktis. 3. Suveräänsuse põhidefinitsioon ja kaks dimensiooni Suveräänsus - kõrgeim võim mingi territooriumi üle. Suveräänsuse dimensioonid: 1) Sisemine. Legitiimse võimukasutuse (vägivalla) monopol. 2) Välimine. Iseseisvus, sõltumatus. Tunnustus teiste poolt. Mittesekkumise doktriin. 4. Jean Bodini suveräänsusteooria ja selle rakendamise probleeme Kord ja ühtsus on tagatud suveräänsusega. Suveräänsus: "Absoluutne ja igavene võim riigis". Absoluutne: 1) jagamatu (Riik kas monarhia, aristokraatia või demokraatia, aga mitte nende kombinatsioon) 2) kõrgeim (Suverään ei allu ühelegi teisele autoriteedile)
püsiv suhtlemine, võrreldes suhtlemisega, mis ületab tema piirid n Giddens: ühiskond (kooslus) on eriline sotsiaalsete süsteemide tüüp, mis tõuseb esile teiste süsteemsete suhete taustamaastikust: n Eriline institutsioonide klasterdumine ajas ja ruumis n Sotsiaalse süsteemi ja kindla koha või tegevusala seos n Esinevad normatiivsed alged, mille hulgas on antud koha legitiimse valdamise väide n Ühiskonna liikmete hulgas valdavad tunded, et neil on teatud liik ühisidentiteeti n Modernses maailmas eksisteerivad kõik ühiskonnad ühiskondadevaheliste süsteemide kontekstis Kolmanda sektori määratlus EL-is 1) vorm või institutsionaliseeritus 2) üldkasulikkus, mis tähendab, et nende tegevuse eesmärk on midagi muud kui tekitada kasumit juhtidele või liikmetele
vastuväidet sellele! Õigused isiklikule vabadusele ja eraomandile on absoluutsed ja ülimuslikud. Neid õigusi ei tohi piirata ühegi sotsiaalse hüve (turvatunne, õnn, heaolu) saavutamiseks. Eristab kolme tüüpi õigluse kontseptsioone: *eesmärkide põhised printsiibid *malli põhised printsiibid *ajaloolised Noziku arvates on need kõik väärad, v.a tema ajalooline õigluse kontseptsioon. Nozik ütleb, et mingi hüve jaotus on õiglane, kui see on saadud mingi legitiimse protseduuriga, st: omandatud ilma, et see oleks kellelegi enne kuulunud; saadud üleandmise kaudu; saadud ebaõigluse kõrvaldamisest. Vastuväide: Ebaõiglane algne omandamine: mis siis, kui algne omandamine on olnud ebaõiglane? Kui kaugele üldse algse omastamise otsingul minna? 14. Iseloomustage Walzeri kommunitaarset õigluskontseptsiooni! Absoluutsed ja universaalsed õigluse printsiibid on müüt. Õiglus on inimeste poolt
saavutamiseks. 96. Mis on autoriteetsus? Sund? Tõenäosus, et kuuletumine käsule võetakse vastu teatud grupi inimeste poolt. Autoriteet on võim, mille omajaid tunnustatakse legitiimselt ilma võimuta inimeste poolt. Inimesed kuuletuvad, sest võimukandjate ütlusi aktsepteeritakse ning neil on õigus alamatele öelda, mida ja kuidas käituda. 97. Nimeta erinevaid domineerimise tüüpe? Kirjeldage antud domineerimissüsteeme, mille alusel toimivad? Weber eristas legitiimse domineerimise kolme vormi: - Traditsiooniline domineerimine rajaneb harjumuse ja kommete jõul ning grupitavade aktsepteerimisel; - Karismaatiline domineerimine põhineb juhi erakordsetel võimetel või tema ideede erakordsusel. Karismaatilise liidrite ja järgijate vahel tekib eriline side, järgijad usuvad juhi üliinimlikesse omadustesse ja on valmis täitma tema käske kõhklemata.
poliitiline korraldus põhineb iseseisvatel kogukondadel, mis tagavad ühise hüve. Aga A. Thomase kõneldud harmoonia ei ole saavutatav, sest kõik need riigid/kogukonnad tegutsevad oma huvides, riigid on loomupäraselt omavahel konfliktis. 34. Suveräänsuse põhidefinitsioon ja kaks dimensiooni Suveräänsus on võib riigis. Moodsa riigi põhitunnus. Sisemine Poliitilisele võimule kuulub vägivalla monopol ehk legitiimse võimukasutuse monopol. See tähendab, et mitte lihtsalt ühe inimese vägivalda ei tunnustata, vaid kõikide inimeste vägivald teiste suhtes on illegitiimne. Karistamist või kättemaksu ei tohi võtta enda peale. Välimine Suveräänset riiki peetakse iseseisvaks ja sõltumatuks. Ta korraldab oma asju ise. Teisiti võib seda nimetada ka mittesekkumise doktriiniks (siseasjadesse mittesekkumine).
struktuuridesse viib selle efektiivsuse vähenemiseni. Parlamentaarse süsteemi üheks põhiprobleemiks on kuidas säilitada poliitiline kontroll bürokraatia üle; sest bürokraatia väärtused ja eesmärgid mõjutavad poliitikuid. Avaliku teenistuse kujunemist on mõjutanud: 1. Rooma õigus 2. Preisi süsteem 3. Napoleoni süsteem Max Weber eristas oma bürokraatiakäsitluses kolme legitiimse valitsemise tüüpi: 1. traditsiooniline legitiimne valitsemine aluseks traditsioonid ja tavad, vormideks on sultanism, patriarhism, gerontokraatia 2. karismaatiline legitiimne valitsemine mõiste pärit ristiusust 3. ratsionaal-legaalne legitiimne valitsemine Weberi jaoks ideaaltüüp Weberi bürokraatiamudel: · asjaajamine vastavalt kindlatele reeglitele · süsteemipärane tööjaotus · kindel administratiivne hierarhia
Eeskujuvõimu omapära on, et paljudel juhtudel ei pruugi eeskuju ise teha eriti midagi oma võimu omamiseks ega selle teostamiseks. Võim lihtsalt omistatakse talle. Tavaliselt on eeskujuvõim seotud kõrge staatusega mingis grupis. See tähendab, et lugupeetud inimesi järgitakse. See ei tähenda alati lugupeetud eeskujude järgimist. 10 Legitiimne võim antakse meile rollide ja positsiooni poolt, mida me täidame. Legitiimse võimu näiteks võib olla ülemuse võim alluva üle, õpetaja võim õpilase üle, vanema võim lapse üle. Tavaliselt on selle võimu ulatus ja kestus reguleeritud mitmesuguste juhendite ja eeskirjadega. Võimu kasutamise reeglite rikkumine toob endaga kaasa sanktsioonid või isegi võimust ilmajäämise. Ekspertvõim omistatakse neile, kes on mingis valdkonnas pädevad. Ekspertvõim on tavaliselt piiritletud konkreetse küsimuse või valdkonnaga. Tavaliselt arvestatakse nende
Mitsilegas – tõhusa koostöö/tõhusa liidu õiguse elluviimise kohustus nõuab kriminaliseerimist. Teatud juhtudel tuleb just hoiduda kriminaliseerimisest, et ellu viia liidu õigust. Art 83(2). EL karistusõigus on tihedalt seotud suveräänsusega – riikide võime otsustada, kas ja mida ja kui raskelt kriminaliseerida. Lissaboni leppe jõustumise järel suurem mõju liikmesriikide õiguskordadele. Põhimõtted, mida edaspidi järgida: 1) Tuleks järgida legitiimse eesmärgi tingimust – kriminaalõigust tuleks kehtestada ainult selleks, et kaitsta EL esmasest õigusest tulenevat fundamentaalset õigushüve. Väga oluline õigushüve – vaieldav, mis see on. 2) Ultima ratio printsiip – käitumist võib kriminaliseerida vaid juhul, kui seda tehakse fundamentaalsete huvide kaitseks ja kõik muud meetmed osutuvad selle eesmärgi saavutamiseks ebapiisavaks. Vaid selliste tingimuste täitmisel saab kriminaalõigust
patenditud meetdil saadud tootega MLT ja avaldamata info IPIC’u viited Sundlitsents ja –kasutus riigi poolt Kaitse kehtib 10 aastat Registreerimine või mitte (15 a loomisest) Andmekaitse ausa konkurentsi huvides Ärisaladus (p.o saladusena väärtuslik) Riigi kohustus hoida saladust (meditsiini- ja taimekaitsetoodete puhul) Konkurentsiõigust rikkuvad litsentsid 4. Enforcement Efektiivsed meetmed, sh preventsioon Legitiimse kaubanduse kaitse Õiglane, lihtne, odav ja kiire protseduur Kohtulik kontroll; esindus, andmekaitse, nõuded Tõendid Tõkendid: keeld rikkuda Kahjud ja kulutused Käibest kõrvaldamine ja hävitamine Märgi kõrvaldamine ei ole piisav tsiviilkäibe jaoks Kolmandatest isikutest teatamine Hüvitus väära süüdistuse puhul Haldus heausksuse korral vaba vastutusest Provisoorsed meetmed Kohtulik sanktsioon inaudita altera parte Keelule käibesse lasta Tõendite kogumisele
MTÜd -> Greenpeace, Punane Rist, UEFA, ROK, Amnesty International Riik -> üksus, millel on kindel maa-ala, rahvas, seadused, juhid jne ● Montevideo 1933 - Territoorium - Rahvas - Valitsus - Võime suhelda - -> n-ö puudu on tunnustus! ● Suveräänsus Suveräänsus ● Jean Bodin (1530-1596) ● Realism - anarhia ● Ülim võim territooriumil ● Legitiimse vägivalla monopol (Max Weber) -> Valitsusel vms on legitiimne võim vägivallale (st, et keegi teine pole võimuga vägivallale) ● Tunnustamine Suveräänsuse tüübid ● Robert Jackson: - Negatiivne -> juriidiline korraldus, formaalsus - Positiivne -> võimekus, mida teha suudab ● Stephen Krasner: - Siseriiklik suveräänsus -> vägivalla monopol, põhiseadus
inimloomuses; ei välista, et võiks olla mõni teine mõistuslikolend, kellel on see võime; inimesel seda pole igatahes. Lk 84 joonealune tekst –intellektuaalsest kaemusest! Mõistus ei saa iseendale objekte anda; intellektuaalne kaemus, aga saab. Sellise kaemuse andmine inimesele oleks inimese jumalikustamine – väär. Igal võimel on oma kindel funktsioon: nt kujutlusvõime – fantaasiat ei tohi segi ajada aru ja mõistusega. Peab hoidma funktsioone nende legitiimse rakenduse võimes. Mõtlemise distsiplineerimine! Peab endale piire seadma ja tähenduslikust rääkima, mis on seotud piirangutega. Metafüüsika puudus – metafüüsika on olnud dogmaatiline. Tuleb minna edasi ja analüüsida seda, mis toodaks ineteigiiblse maailma ehk mõistus kitsamas tähenduses. Prg. 40. transtsendentaalse peaküsimuse kolmas osa: kuidas on võimalik metafüüsika üldse. Matemaatika ja loodusteaduse arutlus oli metafüüsika pärast ette võetud. Metafüüsika eripära
82. Mis on autoriteetsus? Autoriteetsus on tõenäosus, et kuuletumine käsule võetakse vastu teatud grupi inimeste poolt. (Hess, Markson ja Stein) Autoriteet on võim, mille omajaid tunnustatakse legitiimselt ilma võimuta inimeste poolt. Inimesed kuuletuvad, sest võimukandjate ütlusi aktsepteeritakse ning neil on õigus alamatele öelda, mida ja kuidas käituda. (Browne) 83. Nimeta erinevaid domineerimise tüüpe? Milles need seisnevad? Weber eristas legitiimse domineerimise kolme vormi: Tartu Ülikooli Pärnu kolledz 10 Sotsioloogia alused Liina Käär Traditsiooniline domineerimine rajaneb harjumuse ja kommete jõul ning grupitavade aktsepteerimisel; Karismaatiline domineerimine põhineb juhi erakordsetel võimetel või tema ideede erakordsusel
Kokkuvõte Sõprus ja armastus hoiakud ja suhted, mida võib käsitleda ja kui hüvesid Sõprus ja armastus on esmajoones suunatud teistele.... 7.loeng Riik ja suveräänsus. Moodsa riigimõiste kujunemine. Tänapäeva maailm on ära jaotatud suveräänsete riikide vahel. Võime rääkida riiklikust struktuurist kui riigis kellelegi kuulub teatud võim ülejäänud isikute üle selle riigi piirides. Suveräänsuse 2 dimensiooni : Sisemine legitiimse võimukasutuse monopol. Välimine iseseisvus, sõltumatus, tunnustus teiste poolt, mittesekkumise doktriin. Kuidas tekkis riigi idee? Keskaegne (eelmoodne) riik Isikulisus riik ei põhine mingitel abstraktsetel ametisuhetel, vaid individuaalsetel sidemetel (isanda ja vasalli truuduse side). Kogu riik on üles ehitatud suhete hierarhilisele võrgustikule. Killustumus riigivõimu funktsioone teostavad oma piirkonnas vasallid.
annaabi.ee 
