Rahvusvahelise õiguse mõiste ja olemus (0)

1. Rahvusvahelise õiguse mõiste ja olemus

„Rahvusvaheline õigus (International law; Völkerrecht) on õigusnormide, üldtunnustatud õiguspõhimõtete ja tavade süsteem, mis reguleerib suveräänsete riikide ja teiste rahvusvahelise õiguse subjektide omavahelisi suhteid.“ (Rahvusvaheline õigus, 2010)

1.1. Universaalne ja regionaalne rahvusvaheline õigus

Rahvusvahelisest õigusest tuleneva õigussüsteemi jaotumisest võib eristada universaalset ehk üldist ja regionaalset ehk partikulaarset rahvusvahelist õigust. Regionaalne rahvusvaheline õigus kehtib kindlate riikide poolt aktsepteerituna nende omavahelistes suhetes. Universaalne rahvusvaheline õigus on üldiselt vastuvõetavaks tunnistatud ning kehtiv üle maailma.

1.2. Riigisisene õigus ja rahvusvaheline õigus

Kui riigisisene õigus keskendub üksikisikutele ja valitsusasutustele, siis rahvusvahelise õiguse eesmärgiks on ekvivalentsete ja suveräänsete riikide omavahelisi suhteid reguleerida. Rahvusvaheline õigus baseerub horisontaalsüsteemil, mis tähendab, et puudub keskvõim , tsentraliseeritud jõu kasutamine ning ülimuslik parlament , tsentraliseeritud valitsus ja kohustusliku jurisdiktsiooniga kohus. „Riigisisese õiguse ja rahvusvahelise õiguse peamine erinevus seisneb selles, et esimese kehtestab suveräänne võim legitiimse jõuga, mis suudab tagada seaduste järgimise ja nende rikkujate karistamise , teise puhul aga puudub samasugune üldiselt tunnustatud suveräänne võim ning rahvusvahelise õiguse jõustamine sõltub kokkulepetest, kõlbelisest keelitamisest või ühe riigi või riikide rühma jõu kasutamisest õigusrikkuja vastu.“ ( Diplomaatia , 2015). Rahvusvaheline õigus on kohustuslik riikidele, kes on väljendanud nõusolekut asjaomaste õigusnormide kohustuslikkuse kohta nende suhtes. Kuigi rahvusvahelises õiguses kehtivad sanktsioonid võivad esmapilgul tunduda vähemmõjusad kui riigisiseses õiguses, ei ole rahvusvaheline õigus selle tõttu vähem tõhusam. Rahvusvahelise õiguse tunnusmärgiks on vastastikkuse ja üksmeele põhimõte, mis ongi üks peamisi erinevusi rahvusvahelise õiguse ja riigisisese õiguse vahel. Rahvusvahelist õigust peetakse üldjuhul õiguslikult siduvaks.

1.3. Rahvusvaheline avalik õigus ja rahvusvaheline eraõigus

„Rahvusvaheline õigus jaguneb üldiselt kaheks: rahvusvaheline avalik õigus, mis tegeleb riikidevaheliste suhetega , ja rahvusvaheline eraõigus , mis käsitleb sisemaiste õigussüsteemide omavahelisi suhteid üksikisiku seisukohalt.“ (Diplomaatia, 2015) Rahvusvaheline avalik õigus ehk rahvusvaheline õigus moodustab iseseisva õigussüsteemi. Mõningad leiavad, et rahvusvaheline õigus sisaldab nii rahvusvahelise avaliku õiguse süsteemi kui ka rahvusvahelise eraõiguse süsteemi, kuid puudub rahvusvahelisel eraõigusel rahvusvaheline olemus. Kuigi erinevate riikide rahvusvahelise eraõiguse normid võivad sarnaneda , esineb erinevat rahvusvahelist eraõigust niipalju, kui on riike. „Rahvusvaheline eraõigus ei ole osa rahvusvahelisest avalikust õigusest või vastupidi. Rahvusvahelise eraõiguse ühtlustamiseks on riigid sõlminud erinevaid rahvusvahelisi lepinguid, mistõttu kujuneb rahvusvahelise eraõiguse reguleerimisese ümber rahvusvahelise avaliku õiguse reguleerimisesemeks.“ (Rahvusvaheline õigus, 2010)