SISSEJUHATUS POLITOLOOGIASSE Mõiste poliitika pärineb kreeka keelest ja tähendas algselt Kreeka linnriigi, polise avalike asjadega tegelemist. Itaalia poliitik Machiavelli lahutas poliitikast eetilise ja religioosse komponendi ning tõi poliitilise elu keskpunkti võimu ja riigi. Ilmalik valitseja ja riik eksisteerisid kui üks ja seesama. Alates 20 sajandist on aga poliitika seotus algse mõistega üha enam märgatavam, seoses demokraatia levimisega. Riiklik võim ei tohi domineerida kodanikuühiskonna üle, kuna see toob kaasa pingeid või koguni riigi kokkuvarisemiseni. Tänapäeva demokraatlikus ühiskonnas käsitletakse poliitikat tegevusena, mis seisneb spetsiifiliste, kogu ühiskonda puudutavate otsuste langetamises ja nende rakendamises ühiskonna ja selle liikmete huvides
talupojad ning käsitöölised. (Vastavalt omadused tarkus,mehisus,ahnus).Pideva riikliku hariduse ja kasvatuse läbinud kodanikud selgitavad läbi aastate arengut, kõige andekamaid ja toovad neid võimule, riigi etteotsa. Platon ei tee kasvatusideedes vahet sugupoolte vahel. Tema arvates peavad tütarlapsel olema samad võimalused saada riigis kõrgematele kohtadele valitsusema. Platon esitas riigivormide klassifikatsiooni: 1.Ideaalne riik, aristokraatia (parimate valitsus) 2. Timokraatia, riik, kus kodanike õigused sõltuvad nende kohast ühiskondlikus tööjaotuses ning varandusest. 3. Oligarhia, väheste võim, mis on rajatud rikkusele. 4. Demokraatia, rahva enamuse valitsus 5. Türannia, halvim riigikordadest , sest võimu kasutatakse aristokraatia vastu. Türannia tähendab üksikisiku võimu kogu ühiskonna üle. Platon seob riigivormid valitsemisvormidega ja eraldi kuningavõimu ehk monarhiat, väheste valitsust ja enamuse valitsust.
kasumit. Selle analüüsimise 2 võimalust: (äritegevus, mittetulunduslik tegevus??) Kodanikuühenduste võimalused mõjut riigipoliitikat: streigid, meeleavaldused, kirjad/avaldused, osalemine seaduse väljatöötamisel Partnerlus avaliku ja 3nda sektori vahel: kodanikuühiskond on ühiskonna mitmekesisuse hoidja, täiendab parteide tegevust ega lase neil otsuste tegemisel liigselt domineerida, kasvatab demokraatlike riikide väärtusi(sallivus, koostöövõime, omaalgatus); riik, mis toetab kodanike aktiivsust, pälvib nende lugupidamise. 4.Sotsioloogia-sotsiaalteadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. Sotsiaalne kihistumus/stratifikatsioon- teatud ühiskonnatüübile iseloomulik rahvastikujaotus, kus teatavate sotsiaalsete tunnustega inimrühmad on järjestatud kihtidesse vastavalt neile kuuluvatele majanduslikele, kultuurilistele v poliitilistele ressurssidele.
sisendil ja väljundil. Valitsetus (governance) detsentraliseeritud, mitmetasandiline/horisontaalne, paindlik, eneseregulatsioon, rõhk pideval protsessil. Valitsemise rollid: ressursside jagamine- hüvede ja väärtuste jagamine; piirangute ja õiguste kehtestamine- regulatsioon ja seadusandlus; põhiväärtuste kaiste- eksistentsiaalsete dilemmade lahendamine, julgeolek, kord, sots kaitstus. Sotsioloogiline- riik on ühiskonnarühmade kogum, lähtub ühisk. Vajadustest ja reeglitest Õiguslik- kindla territooriumiga, rahvaga, sõltumatu üksus, mida isel. Avaliku võimu organisatsioon Struktuurfunktsionaalne- organis.institutsionaalne masin pol otsuste elluviimiseks Riigiteaduslik- riigiaparaadi ja kodanike koostöös kujunev võimukorraldus ühisteks eesmärkideks. Governance- ühiskonna valitsemiskorraldus. Traditsioonilised impeeriumid (põhineb vallutustel, terr
poliitikutele - > uus sisendipoliitika Politics - kitsamas plaanis on see sisendipoliitika, st valitsemisinstitutsioonidele suunatud tegevus, mille kaudu inimesed väljendavad oma huvisid ja püüavad lahendada erimeelsusi -> keskne ülesanne on tasakaalu leidmine Policy - tähendab valitsemisinstitutsioonide poolt vastu võetud ametlikku tegevuskava ning reaalselt toime pandud tegevusi nende kavade elluviimisel - > kesksel kohal ühiskonnaelu kujundamine Polity - riik või muu ühisruum, kus poliitikaprotsessid toimuvad Valitsetus e governance- poliitika kujundamise ja elluviimise viis, mida iseloomustab laia hulga huvide kaasamine poliitilisse protsessi selle eri järkudel ehk ei tee tänapäeval poliitikat ainult poliitikud, vaid ka ametnikud, eksperdid, spetsialistid, aktiivsed kodanikud. Detsentraliseeritud Mitmetasandiline, horisontaalne Paindlik, mitmekesine Eneseregulatsioon, koordineeriv riik
1. Ühiskonna mõiste ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes, inimõiguste tunnustamine. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Igal tasandil võib rääkida inimese identiteedist selle tasandiga. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. Identiteet samastumine, ühtekuuluvustunne, mis võib rajaneda rahvuslikel, ideoloogilistel, kultuurilistel või riikkondlikel tunnustel. Identiteet kujuneb ühiste väärtuste pinnal. Ühiskondlikud väärtused on meie arusaamad sellest, mis on väärtuslik ja mis mitte. Ühtemoodi mõtlevate inimeste
sallib mitmekesisust, individuaalsust, on avatud muutustele ja tunneb huvi teaduse vastu. Suletud ühiskond on riigi korralduselt totalitaarne: ta taotleb ühetaolisust (terviklikkust), mis oleks täielikult riigile allutatud). Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond toimib mitmel tasandil: perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Igal tasandil võib rääkida inimese identiteedist selle tasandiga. Ühiskonnas on mitmed ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. Väärtusi omandatakse mitmest allikast: vanematelt, eakaaslastelt, koolist, religioonist jm. sotsialiseerumine. 2. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond,
konkurents, avatud ning eraomanduse ja majandust. Suurema turud, minimaalne riigi mõõdukate maksude tulu saajad peavad sekkumine. poolt. maksma kõgemaid makse. Suhtumine riiki Pole õiglane karistada Kollektiiv on tähtsam Riik peab tagama rikkaid kõrgete kui üksikisik igale inimesele maksudega. väärika elatustaseme. Pooldavad sotsiaalsete erisuste säilitamist. Liberalism ja konservatism on parempoolsed ideoloogiad.
Kõik kommentaarid