Vastus leiad õppematerjalist: Max Weber

Max Weber (0)

Eesti Infotehnoloogia Kolledzh - Politoloogia - Politoloogia

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mida mõistab Weber poliitika all?
Millise võimujaotuse ta peab ära kaotama ?
Millised need on ?
Mida andis nn Civil Service Reform - miks see vajalik oli?
Kelle kevad praegu näiliselt nii lopsakalt õitsenud on?
Mis on teist kõigist selleks ajaks seesmiselt saanud?

Mida mõistab Weber poliitika all?
Täna mõistame poliitika all mingi poliitilise ühenduse ( riigi) juhtimist või juhtimise mõjutamist.
Poliitika – püüdlus võimus osaleda või võimu jaotamist mõjutada. Poliitika all mõeldakse võimu säilitamist, jaotamist. Kes tegeleb poliitikaga, see taotleb võimu- kas vahendina teiste eesmärkide saavutamiseks või siis enese pärast, et nautida prestiizitunnet, mida võim annab.
Weber - Poliitika tähendab kõvade laudade jõulist, aeglast puurimist ühteaegu kirglikult ja silmamõõduga.

Millistele seesmistele õigustustele ja millistele välistele vahenditele toetub domineerimisuhe?
On olemas 3 seesmist õigustust, st. domineerimise legitiimsusalust:
* „ igavese eilse “ autoriteet – iidse kehtivuse ja harjumusliku seadumuse kaudu tema säilitamiseks püstitatud komme - „traditsionaalne“ domineerimine .
*“karismaatiline“ domineerimine - valitud sõjapealik või rahvahääletuse teel võimule tulnud valitseja, väljapaistev demagoog ja poliitiline parteijuht – alistutakse. teda peetakse seesmiselt “kutsutud” juhiks inimestele ning et need ei alistu talle mitte kombe või määruse põhjal, vaid seetõttu, et nad temasse usuvad.
*domineerimine „ legaalsuse“ alusel - s.o usu alusel legaalsete määruste ja ratsionaalselt loodud reeglitele rajatud asjakohase “kompetentsuse” kehtivusse- seadumus täita kuulekalt määrustele vastavaid kohustusi—domineerimine, mida teostavad modernne “riigiteener” ning kõik need võimukandjad, kes temaga selles suhtes sarnanevad.
Iga võimukorraldus , mis nõuab pidevat haldamist, vajab inimliku tegutsemise seadumust kuulekusele nende isandate suhtes, kes pretendeerivad legitiimse võimu kandmisele ja selle kuulekuse abil nende materiaalsete hüvede käsutamist, mis on vajaduse korral nõutavad füüsilise vägivalla teostamiseks. Need kaks on seega: isiklik halduspersonal ja materiaalsed administreerimisvahendid.

Millise võimujaotuse teket eeldab modernse riigi teke ja areng. Millise võimujaotuse ta peab ära kaotama?
Modernses riigis koondub kõigi poliitiliste vahendite käsutamine faktiliselt ühteainsasse tippu ning mitte ükski ametnik ei oma enam isiklikult seda raha, mida ta välja annab, või neid hooneid, varusid, töövahendeid ja sõjamasinaid, mida ta käsutab. Seega on tänapäevases “riigis” täielikult läbi viidud halduspersonali—haldusametnike ja administratiivtöötajate— “lahutamine” materiaalsetest ettevõtlusvahenditest.
???????????Modernne riik on institutsionaalne võimuühendus, mis mingi territooriumi piires on püüdnud legitiimset füüsilist vägivalda domineerimisvahendina monopoliseerida ning sel eesmärgil materiaalseid ettevõtlusvahendeid oma juhtide kätte koondab, sundvõõrandades kõik need seisuslikud funktsionärid, kes neid asju varem omavoliliselt käsutasid, ning iseennast oma ülimas kehastuses nende asemele istutab.

Weber kasutab mõisted nagu “juhupoliitik,” kõrval- või põhielukutseline poliitik. „Kohakaaslusega” poliitikud - mis neid eristab?
“Juhupoliitikud” oleme me kõik—kui me oma valimissedeleid tagastame või mingi sarnase tahteavalduse sooritame nagu heakskiit või protest mingil “poliitilisel” koosolekul, mingi “poliitilise” kõne peame jne—ning paljude inimeste puhul kogu nende suhe poliitikaga sellega piirdubki.
“Kohakaaslusega” poliitikud on tänapäeval näiteks kõik need parteipoliitiliste ühenduste juhatuseliikmed ja usaldusmehed, kes selliste asjadega vaid vajaduse korral tegelevad ning sellest ei materiaalselt ega ideeliselt oma primaarset “eluküsimust” ei tee.

Weber eristab kahte viisi teha poliitikast oma elukutse ja kutsumus - millised need on ?
1)Kas elatakse “poliitikale” [“für” die Politik ] või
2) “poliitikast” [“von” der Politik].
See, kes elab “poliitikale”, teeb sisemises mõttes selle “oma elu sisuks”: ta kas naudib teostatava võimu paljast omamist või siis toidab oma sisemist tasakaalu ja enesetunnet teadvusega, et mingit “asja” teenides annab ta sellega oma elule mõtte.
Eristus viitab majanduslikule aspektile. Poliitikast kui elukutsest elab see, kes üritab teha sellest endale püsivat sissetulekuallikat, “poliitikale” elava puhul see aga ei kehti. Selleks, et keegi selles majanduslikus mõttes “poliitikale” elada saaks, peab ta olema majanduslikult sõltumatu nendest sissetulekutest, mida poliitika talle tuua võib – see tähendab, et ta peab olema jõukas või omama sellist eraviisilist ühiskondlikku positsiooni, mis tagab talle küllaldase sissetuleku.
Mingi riigi või partei juhtimine inimeste poolt, kes (selle sõna majanduslikus tähenduses) elavad eranditult poliitikale ja mitte poliitikast, tähendab paratamatult seda, et poliitiliselt juhtiv kiht värvatakse “plutokraatlikult” - öeldu tähendab seda, et kutselised poliitikud ei ole sunnitud vahetult oma poliitilise tegevuse eest tasu taotlema, nagu seda peab tegema igaüks, kellel isiklikud vahendid puuduvad.
Poliitikast elav kutseline poliitik võib olla kas puhtakujuline “prebendaar” või siis palgaline “ametnik”. Ta kas saab oma tulu maksudest ja lõivudest kindlaksmääratud teenuste eest või siis saab ta kindlat naturaaltasu või rahalist palka või mõlemat korraga.

Weber kasutab mõistet “ boss ”. Kellele vastab suuresti bossi kirjeldus tänapäeva poliitikas? -------Vastanduks ????- Äkki erakondade ministrid , mõni neist nt Savisaar????( kahtlane vastus).
Kes on boss? Poliitiline kapitalistlik ettevõtja, kes omal käel ja omal riisikol valijate hääli hangib. Boss on parteiorganisatsiooni jaoks hädavajalik. Viimane asub tsentraliseeritult tema kätes. Väga olulisel määral on just tema see, kes muretseb vahendeid. Need vahendid saavad tema kätte osaliselt liikmemaksudest, eelkõige aga nende ametnike palkade maksustamisest, kes tema ja ta partei kaudu ametisse said, samuti altkäemaksudest ja jootrahadest. Kes mõnda paljudest seadustest karistamatult rikkuda tahab, vajab bosside vaikivat nõusolekut ning peab neile maksma. Vastasel korral ootavad teda vältimatult ebameeldivused.
Boss on hädavajalik suurte finantsmagnaatide raha otsese vastuvõtjana, sest nad ei usalda valimisotstarbelist raha ühegi palgalise parteiametniku või mistahes avalikkuse ees aru andva inimese kätte. "Bossi" taotluseks on ainuüksi võim—võim kui rahaallikas, aga ka võim võimu enda pärast, tegutseb kulisside taga. Teda ennast ei kuulda avalikult kõnelemas; ta sisendab kõnemeestele, mida nood otstarbekal viisil ütlema peavad, ise aga vaikib. Reeglina ei võta ta vastu ühtegi ametit, välja arvatud föderaalse senaatori oma. Bossil puuduvad igasugused kindlad poliitilised “tõekspidamised”; ta on täiesti põhimõttelage, küsides ainult: mis toob hääli? Bossi ei häiri see, et tema kui professional, kui elukutseline poliitik, on ühiskondlikult põlatud.

Mida andis nn Civil Service Reform - miks see vajalik oli?
Civil Service Reform - Avaliku teenistuse reform. - tähendab liikumist avaliku teenistuse meetodite parandamiseks ametisse ( midagi sellist). Rida konkreetseid ja praktilisi tegevusi, mis toob reaalseid muutusi avalikku teenistusse.
Weberi tekstist - Diletantide valitsemisest enam ei piisa ning Civil Service Reform loob üha suureneval hulgal eluaegseid, pensioni võimaldavaid ametikohti, mille tulemusel saavad ametitesse ülikooliharidusega ametnikud, kes on täpselt sama äraostmatud ja võimekad nagu meie omad.
Ümmarguselt 100 000 ametikohta pole nüüd enam valimistsükli saagiobjektiks, vaid võimaldavad pensioni ning sõltuvad kvalifikatsioonitõendist. See kahandab üha enam spoils systemi osatähtsust ning sellega muutub ka parteide juhtimise viis.

Weber eristab „veendumuseetilist“ ja „vastutuseetilist“ poliitikat? Kas oskate tuua Eesti poliitkast näiteid nende esindatuse kohta?
Veendumuseetiline isik ei talu maailma eetilist irratsionaalsust ( irratsionaalne , mõistusega hõlmamatu , mõistete ja loogika vahenditega süsteemselt korrastatud vormis käsitamatu. Harilikult peetakse irratsionaalseks ülemõistuslikku reaalsust, mida tuntakse usulise ilmutuse vahendusel, ning mimesuguseid psüühika ja kujutlusvõime valda kuuluvaid nähtusi.)
??????? Veendumuseetika ja vastutuseetika - väärtuste konflikt .
Weber - Meie igapäevane tegevus on suurelt jaolt taandatav kahele eetikale: veendumuseetikale ja vastutuseetikale. Esimene rõhutab veendumuste määravat osa meie käitumises, teine vajadust vastutada meie käitumise tõenäoliste tagajärgede eest. Kaks eetikat pole küll lõpuni teineteisele vastandatud, ent üldjuhul peame otsustama ühe või teise kasuks. Sellisel juhul tuleks Weberi arvates kindlasti eelistada vastutuseetikat. Veendumuseetika ei ole lõpuni veenev, sest tihti on siin keskseks veendumus , et oma tegude eest ei pea vastutama inimene ise, vaid teised.
Kutsumuspoliitiku natuuri keskmeks on Weberi väiteil kirglikkus. Kirglikkusega liitub loomulikult riskivalmidus ,veendumuseetiline imperatiiv jne.
Võimutahe , võimuvajadus näib olevat Ansipi eneseteostuse alus. MAX WEBER ON VÄGA TÄPSELT märkinud et “see, kes seob end poliitikaga, see tähendab võimu ja vägivalla vahenditega, sõlmib lepingu saatanlike jõududega”
????????????? Näited Eesti poliitika kohta -
Weber lõpetab 1918: Mitte suve õitseng ei asu meie ees, vaid eelkõige jäise pimeduse ja kalkuse polaaröö, võitku välispidiselt milline grupp tahes. Sest seal, kus pole miskit, minetab oma õiguse mitte üksnes keiser, vaid ka proletaarlane. Kui see öö aeglaselt taganema hakkab, kes siis veel elab neist, kelle kevad praegu näiliselt nii lopsakalt õitsenud on?
Ning mis on teist kõigist selleks ajaks seesmiselt saanud? Kibestumine või väikekodanlikkus, lihtsalt nüri leppimine maailma ja elukutsega, või kolmanda ja mitte kõige haruldasema võimalusena: müstitsistlik maailmast põgenemine nende puhul, kel selleks andi on, või—sageli ja halvasti—selle kui moeasjaga enda piinamine .
Kas see küsimus on aktuaalne ka 2014?

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk · .docx · 11 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-09-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti

11 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

relti Õppematerjali autor

Demokraatlik riiklus seminaritekstid 2014 TLÜ poliitik weber ametnik poliitikud reform Max Weber

Sarnased õppematerjalid

pdf

Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse

Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse Mõned mõisted Fileo sofia on ,,tarkusearmastus". Tarkus on teatud liiki teadmine. Kui antiikajal hakati mõtisklema maailma üle, siis nimetatigi seda teadmiste otsingut ,,filosoofiaks". Filosoofia abil püütakse niisiis saada teadmisi ehk tarkust maailma, inimese ja tema elu eesmärkide kohta. Filosoofia käsitlusobjektiks on seetõttu just igapäevaelu. Filosoofia tegeleb probleemidega, millele ei saa vastata traditsionaalsetel teaduslikel viisidel vaatlemise, mõõtmise, arvutamise jms empiirilise tegevuse kaudu , seetõttu öeldakse, et filosoofilised teadmised ei ole teaduslikud, seetõttu ka mitte õiged või valed. Filosoofia tegeleb küsimustega, kuidas me seda maailma tunnetame ja mida me oleme suutelised sellest teadma rõhuasetusega ,,kuidas me mõtleme", mitte aga ,,mida me teame". Osadele meie jaoks vägagi ,,elulistele" k?

Õiguse filosoofia

doc

Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT

Egoisttliku, altruistlikud, anoomilised ja fatalistlikud enesetapud Kuidas siis sotsioloogia on teaduslik? -Rosbeth Kanter'i uurimus utoopilistest kogukondadest. Soovis teada, miks 60ndate kogukonnad ei tööta. Uuris kogukondi 1780-1860, mis toimis, mis ei toiminud? Toimisid: ohverdused (piir), kõrgem vaim, mitte inimene (võimuvõitlus) - konservatiividel rohkem kui liberaalidel. Meetodi olulisus: leiame mingeid analoogiaid. Argumenteerime - abstraheerime. -Max Weber: teadus on sotsioloogia niipalju kui me saame selgitada ideaaltüüpe ja kausaalseid suhteid. Ehk lihtsustamine. Ühiskond ei allu reeglitele nii nagu Comte seda arvas. Ideaaltüübid: fenomeni omadustest üldistamise teel saadud tüüp, millega igal üksikjuhtumi omadused ei pea vastama. Tegevus: eesmärgiratsionaalne, väärtusratsionaalne, emotsionaalratsionaalne, traditsiooniline. -Tönnies'i ideaaltüübid: Gemeinschaft, Gesellschaft (kogukond, ühiskond) *N: Ökoogukondade ideaaltüübid

Sissejuhatus sotsioloogiasse

doc

Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks

Marx kritiseeris küll teravalt proletariaadi olukorda 19. sajandi tööstusühiskonnas, oli ta kapitalismi tuline pooldaja, kuna kapitalism tundus talle ratsionaalne ja efektiivne. Oma põhiteoses "Kapital" tõi Marx välja kapitalistliku tootmise kaks põhijoont vältimatu vajaduse toota kasumit ja püsida konkurentsis. Kasumijanu toob küll kaasa halastamatu ekspluateerimise ja konkurents laostab paljud ettevõtted, kuid samas sunnib selline keskkond pidevalt tootmist täiustama. Max Weber. Ühes oma kuulsamas töös "Protsetantlik eetika ja kapitalismi vaim" on väitnud, et nendes kristlikes maades, kus toimus reformatsioon, arenes kapitalistlik tootmisviis jõudsamalt kui katoliiklikes või mittekristlikes maades. Weber uskus, et protsetandtlikud väärtused soosivad selliste turumajandusega hästi sobivate iseloomujoonte kujunemist nagu tööarmastus, kokkuhoidlikkus, ausus ning arvepidamine.

Ühiskonnaõpetus

doc

Politoloogia ja poliitika

· Püüd (eriti poliitikas) säilitada olemasolevat või traditsioonilist korda · Poliitiline filosoofia · Konservatiivsete parteide printsiibid ja poiliitika Konservatiiv(ne) on selliste poliitiliste, ühiskondlike ja religioossete liikumiste üldnimetus, mille eesmärk on olemasoleva korra säilitamine või varasema ühiskonnakorra taastamine; seejuures ei ole päris selge, mida säilitada tahetakse. Max Weber ja Karl Mannheim kasutasid seda tähistades mõistet ,,traditsionalism". Erinevalt näiteks sotsialismist ja liberalismist ei ole siin tegu ühtse õpetusega, vaid paljude konservatiivsete vooludega, mille tuum on sama alalhoidlikkus. Konservatiivne liikumine tekkis kui vastandliikumine Prantsuse Revolutsioonile ja arengufaasi põhiesindajaks oli inglane Edmund Burke. Mõiste tõi käibele prantsuse kirjanik Francois Rene de Chateaubriand

Õigusteadus

docx

Riik, poliitika, valitsemine

Poliitika - kõige üldisemas mõttes on poliitika organiseeritud tegevus, mille abil tullakse võimule, mõjutatakse ja kontrollitakse võimu, et kujundada ning juhtida avalikku elu  Mitme järguline protsess  Ühiskondlik  Vajalikkus tuleneb inimkonna kollektiivsest loomusest ehk on vaja saavutada laialdaselt aktsepteeritud otsuseid, kuidas ressursse jagada, suhelda jne  Poliitika tuum on otsida tasakaal erimeelsuste ja ühisosa vahel - oskus lahendada konflikte  Oluline on mõista, et lisaks otsuste tegemisele on suur osa ka otsuste elluviimisel ehk valitsemisel  Sotsiaalse tegevusena on analüüsi keskmes valikud, mille vahel otsustatakse Sisendipoliitika - kodanike nõudmised ja ootused, mille nad avaliku arvamuse või valimiste kaudu edastavad võimul olijatele Väljundipoliitika - poliitikute töö tulem, mida hakatakse riiklikult ellu rakendama - > teatud aja möödudes ilmnevad selle poliitika tagajärjed -> uued nõudmised pol

Poliitika

doc

Poliitilisest maailmast arusaamine James N.Danziger

1 POLIITILISEST MAAILMAST ARUSAAMINE James N. Danziger Selle asja tegemisel olid abiks Nele, Käsper, Rait, Risto, Raigo, Triin, Reet, Gert, Raimo Kristiina, Andre, Marius, Ene ja mina ise ka. ESIMENE OSA POLIITILISE MAAILMA TUNDMISEST 1. PEATÜKK Poliitika ja teadmised POLIITIKA Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitika kohta on välja öeldud järgmised definitsioonid: Poliitika on võimu teostamine/kasutamine Poliitika on väärtuste avalik jaotamine Poliitika on konfliktide lahendamine Poliitika on võistlus indiviidide ja gruppide seas oma huvide teostumiseks. Poliitika on selle määramine, kes saab mida, millal ja kuidas Kõik need definitsioonid kannavad ühist mõtet, et poliitika tegeleb võimu, huvide ja väärtustega, ehk siis asjadega millel on avalikku tähtsust. Ala, millega poliitika tegeleb on riigiti ?

Riigiteadused

198

doc

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID

........ 15 2.2. Herbert Spencer (1820 1903).............................................................................17 2.3. Harriet Martineau (1802 1876)..........................................................................20 2.4. Emile Durkheim (1858 1917)............................................................................21 2.5. Karl Marx (1818 1883)......................................................................................24 2.6. Max Weber (1864 1920)....................................................................................26 2.7. Wilfredo Pareto (1848-1923)................................................................................30 3. Kaasaegsed sotsioloogia teooriad................................................................................31 3.1.1. Funktsionalistlik teooria................................................................................ 31 3.1.2

Sotsioloogia

128

docx

Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine

Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine Politoloogia – Political Science Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitiline teadus on katse rakendada teaduslikke meetodeid, et saada paremini aru poliitilises maalimas toimuvast läbi süstemaatilise ja analüüsiva mõtlemise. Poliitikateadus aitab meil luua paremaid kontseptsioone, meetodeid ja üldistusi poliitilise maailma kohta. Poliitikateadus on teadus, mis uurib poliitilisi institutsioone. Lisaks uurib ta inimeste ja sotsiaalsete gruppide poliitilist käitumist. Poliitikateadus tegeleb poliitilise võimu analüüsiga. Veel aitab ta vähendada vastuolusid erinevate väärtushinnangute vahel. Oma poliitikaalaste teadmiste suurendamine aitab meil paremini poliitikamaailmas käituda. Politoloogia jaguneb klassikaliselt järgmiselt – poliitiline teooria, võrdlev poliitika, rahvusvahelised suhted, avalik haldus. Politoloogid ta

Politoloogia

Rohkem sarnaseid