Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kodanikuühiskond. Kollektiivse osaluse vormid. (0)

1 Hindamata
Punktid
ühiskond - Isegi need väikesed ühiskonnad, millesse laps kõige enne sisse kasvab – perekond ja mänguseltskond, on talle tähtsad vaid üksikvahekordade kaudu
Kodanikuühiskond . Kollektiivse osaluse vormid.
Kodanikuühiskond- ühiskond, kus inimeste põhiõigused ja vabadused on kaitstud ning kus nad oskavad ja julgevad ühiskonnaelus ja poliitikas osaleda. Riigist ja ärielust sõltumatu ühiskonnasfäär, mille sees üksikisikud ja rühmad teevad koostööd. Tähtis on mittetulundussektor
Kodanikuühiskonna toimimise kontekstid:
  • Aktiviseeritud avalikkussfäär
  • Argimurede lahendamine
  • Kogukondliku ja ühiskondliku sidususe säilitamine
  • „Hea ühiskonna“ loomine
  • Demokraatlike kodanike kasvatamine
  • Avatud valitsemine
  • Governance e ühiskonnakeskne valitsemine
  • Riigi ja ühiskonna institutsioonide vaheline ühilduvus
  • Järelvalve võimukandjate otsuste üle.
  • Ühiskondliku loovise ja innovatsiooni allikas
    Kodanikuühiskond mõistena Kodanikuhiskond, Tsiviilühiskond , Kolmas sektor , Mittetulundussektor, Vabatahtlik sektor, Kolmas sektor
    • Strukturaalsus, Erasus, Mittetulunduslikkus, Omavalitsuslikkus, Vabatahtlikkus
    Assotsiatsiooniline tegevusväli- riigist ja majandusest eraldiseisev väli, kus tegutsetakse vabatahtlikkuse alusel üldiste ühishuvide edendamiseks.
    Avalikkussfäär- inimene „paiknemise“ koht, mis sisaldab jagatud huvide eeldust, luuakse ühistähendusi ning otsitakse teed parimate lahendusteni avatud ja avaliku demokraatliku arutelu abil.
    KAASATUS
    Kaasamine- võimaldab avalikul võimul saada poliitikate ja regulatsioonide väljatöötamisel arvamusi, infot, ettepanekuid erinevatelt osapooltelt, kontrollida regulatsioonide tegelikkusele vastavust ja rakendamise potentsiaali , tagada toimimise läbipaistvus ning suurendada usaldust riigi suhtes.
    Kaasamise tasandid :
  • Kaasamine ehk teavitamine .. see onn ühepoolne suhe, kus riik teavitab oma tegevustest ja otsustest ühiskonda ent tagasisidet ei eelda.
  • Konsulteerimine ehk riik informeerib, et midagi tegema hakatakse ja küsitakse arvamust, kas see tundub okei? Riik algatab- kodanikuühendused vastavad.
  • Osalus ehk..Toimub partnerluses otsustamine.
    Kaasamise põhimõtted:
    • Konsulteerimine peab olema paindlik
    • Info peab olema kättesaadav võimaliikult varases staadiumis
    • Infole ligipääa peab olema seotud võimalikult madalate kuludega
    • Kaasamine peab olema laiaulatuslik ja tasakaalustatud, läbipaistva protsessiga
    • Dialoog huvirühmadel peab olema pidev ja struktureeritud
    • Kaasapisprotsess peab olema läbipaistev
    Kaasamismudelid
    Pluralistlik mudel-palju erinevaid ühendusi, kes kaasa räägivad, on hästi avatud, avaldada võib arvamust . Eelis: hästi avatud, iga mtü võib kaasa rääkida. Miinus : rikkad ja suured ühendused saavad oma arvamust peale suruda, kaasa rääkima.
    Uuskorporatiivne mudel: suletum mudel, arvamust küsitakse selgelt ettenähtud nö katuseühendustelt. Kõige suuremad ja esinduslikumad. Eelis: stabiilne ja hea lihtne. Miinus: mingid ühendused on tugevamad ..
    • Sotsiaalsed liikumised- poliitiliste protsesside tekitatud üldine liikumine, mis üritab mõjutada ühiskondlikku v poliitilist muutust:

  • Ühendab inimesi, eesmärgid küllaltki laiahaardelised, mobiliseerib endale toetajaid, omab teatud järjepidevust, rollid on vähe välja joonistunud, tegevusvormid vahelduvad, eesmärgiks tavaliselt tõsisemad muutused. Pole kindlat organisatsiooni.
    Uued ja vanad sotsiaalsed liikumised:
    Erinevus: Vanasti oli rangem struktuur,laiem ulatus, olid hierarhilised organisatsioonid . Nt. ametiühingud, rahvuslik liikumine, kirik .
    Uued sotsiaalsed liikumised: sihtgrupp eeskätt noored ja kõrgelt haritumad . Nt; roheliste, naiste, punkarite jt liikumised.
    Huvirühmad
    Aktiivne v pasiivne rühm Passivne käsitlus -huvirühm, kellel on ühtsed huvid nt pensionärid. Aktiivses käsitluses- rühm, mis on tekkinud mingite huvide kaitseks
    Huvirühmade liigid:
  • Kogukondlikud rühmad- hõim , suguvõsa , kastisüteem , etnilised rühmad. Organiseerumatud. Rühma liikmed väljendavad oma hoiakuid valimiste, protestiaktsioonide, vägivalla kaudu.
  • Institutsioonilised rühmad: sõjavägi, riigiametnikud , kirikud, ülikoolid , teadusasutused, suurettevõtted jt. Ei ole loodud huvirühmadena
  • Kaitserühmad: ametiühingud, seisab töötajate õiguste eest, kaitsevad kindla rühma huve, eesmärk riigivõimu mõjutamine .
  • Edendamisrühm- kes püüab mingit väärtust v elementi edendada laiemalt . . nt. naisühendused, rohelised.
    Huvirühmade mõjukus :
    Määrand poliitilise süsteemi iseloom: Pluralism , Korporatism,Kontrollitus/allutatus
    Huvirühma legitiimsus
    Liikmeskond
    • Selle arvukus, esindavus, kui mõjukas , pühendumus
    Rahavõimaluste olemasolu
    Juurdepääs poliitik akujundamisele:
    • Otsene, kaudne(avaliku arvamuse kaudu)
    Huvirühmade võime rakendada sanktsioone
    Surverühmad :
    Huvirühma baasik tekkiv organisatsioon , mille poleliikmeid, lobiorganisatsioon, mis tegeleb mingi huvide , esindajate tahtmise läbisurumisega. Lobbytöö
    Erakonnad -ühendus, mis on loodud mõjutama riigi poliitikat teatud ideoloogia v huvide kogumi kasuks
    Erakonna ülesanded
  • Luua ja süstematiseerida ideid)(panna paika teemad, mis on olulised)
  • Aidata kaasa üldsuse harimisele
  • Isendi ja süsteemi sidumine
  • Leida ja värvata poliitikuid
  • Kooskõlastada riigiasutuste tööd
    • Protopartei..eelpartei
    • Kaardipartei..väike, elukutselised poliitikud
    • Massipartei ...sotsialistlikud, palju liikmeid
    • Pühendunud parteid.. kommunistlikud
    • Laiahaardeparteid
    • Kartelliparteid
    Kolme sorti stiimulid :
  • Ainelised e valikulised
  • Solidaarsusstiimulid e kollektiivsed
  • Eesmärgilised e väärtuspõhised
    Erakonnasüsteemid:

    Riigid ja kodanikud

    Riik- institutsionaalne kehand , mida iseloomustab
    • Oma rahvas, kindlaksmääratud ala, valitsus, rahvusvaheline subjektsus
    Riiklus - inimeste poliitilile enesekorraldus riigi vormis
    Riigi funktsioonid:
  • Huvide liigendus
  • Huvide koondamine
  • Poliitiline sotsialiseerimine
  • Poliitiline kommunikatsioon
  • Õigusloome
  • Õiguse rakendamine e. Kasutamine
  • Vaidluste lahendamine
    Neli vaadet riigile:
    • Sotsioloogiline - riik on ühiskonnarühmade kogum, mis toimib ühiskondlike vajaduste mõjul ...
    • Õiguslik-riik on mingi maa-ala ja rahvaga sõltumatu üksus, mida iseloomustab avaliku võimu organisatsioon. Riigil on jõumonopol.
    • Struktuurfunktsionaalne vaatenurk- riik kui institutsionaalne masin, mille on kindlad rollid. Ühiskonna arenguga muutub aine spetsiifilisemaks.
    • Poliitikateaduslik vaatenurk- riik on jõumonopoliga legitiimse keskvõimu korrastatav ala ja inimeste ühendus.
    RIIGI PÕHITUNNUSED:
    Riigil on sidus kogum võimuinstitutsioone
    Riigi ül on saavutada kollektiivselt siduvad otsused
    Riik on suveräänne-ehk on kõrgeim võimuallikas oma maa-alal elanike suhtes.(sisemine ja välimine suveräänsus .
    Riik on legitiimne, ehk valdavalt tunnustatud.
    Riigis on olemas avalik sektor
    Riigivorme
    Valitsusviis: monarhia (põhiseaduslik ja piiramatu e absoluutne), vabariik(parlamentaarne v presidentaalne )
    Uusline alus: ilmalik riik vs riigikirikuga riik vs. Teokraatlik riik vs. Kirikuriik
    Geograafiline jaotus: unitaarriike. Üksikriik, föderatsioon e liitriik ja konföderatsioon e riikide liit
    Riigi tekke teooriad
    • Teokraatlik, patriarhaalne, lepinguteooria , orgaaniline teooria, vallutuste teooria, Marksistlik teooria
    Traditsiooniline impeerium
    Maa-alalt võib olla suur, kuid hägus.
    Feodaalriik
    Monarh, võim oli jagunenud feodaalide-sõjameeste vahel.
    Seisusteriik
    Absolutismiga kujunes riigivorm, mis põhines väiksemate ja nõrgemate poliitiliste üksuste sulatamisel suuremateks ja tugevamateks...
  • Vasakule Paremale
    Kodanikuühiskond-Kollektiivse osaluse vormid #1 Kodanikuühiskond-Kollektiivse osaluse vormid #2 Kodanikuühiskond-Kollektiivse osaluse vormid #3 Kodanikuühiskond-Kollektiivse osaluse vormid #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-10-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Tirtssu Õppematerjali autor
    Kodanikuühiskond. Kaasatus. Sotsiaalsed liikumised. Huvirühmad. Surverühmad. Erakonnad. Riigid ja kodanikud. Riigi tunnused. Riigivormid.

    Sarnased õppematerjalid

    Poliitika ja valitsemise alused
    14
    docx

    Poliitika ja valitsemise alused

    kogukondliku ja ühiskondliku sidususe säilitamine; "Hea ühiskonna" loomine; demokraatlike kodanike kasvatamine; avatud valitsemine; ühiskondliku loovuse ja innovatsioooni allikas. Kolmas sektor - strukturaalsus, erasus, mittetulunduslikkus, omavalitsuslikkus, vabatahtlikkus. Kodankuühiskoonast rääkimise tasandid: assotsiatsiooniline tegevusväli; avalikkussfäär; hea ühiskond. Poliitikas osalevad kaasates ja kaasamisraamistukust väljajäävates vormide (protestid jne.). Kaasamise tasandid: teavitamine > konsulteerimine > osalus. Sotsiaalsed liikumised - soovib saavutada ühiskondliku muutust (ühendab inimesi, tegutseb, eesmärgid laiahaardelised, mobiliseerib toetajaid, omab järjepidevust, omab sübolilist intergatsiooni, rollid on väha välja joonistatud, tegevusvormid vahelduvad, eesmärgiks tõsisemad muutused). Vanad sotsiaalsed liikumised on hierarhilised. Huvirühmad - aktiivsed (ühiste soovidega inimesed on organiseeritud, nt Eesti

    Poliitika ja valitsemise alused
    Riigi ja valitsemise põhialused II
    31
    doc

    Riigi ja valitsemise põhialused II

    ® julgeb neid kasutada ® Inglise keeles civic courage Osalusühiskond n Osalemise soodustamisega ühiskonna avatuse suurendamine on kodanikeühiskonna lähtekohaks. Osalusühiskonna toimimise põhimõte on, et kõigil huvitatud osapooltel peab olema vaba juurdepääs, osalemaks demokraatlikus poliitikakujundamis- ja otsustusprotsessis, st võimalus oma elukeskkonda aktiivselt mõjutada. Selle eelduseks on toimivad kanalid kodanike ja rühmade osaluse tagamiseks väljaspool esindusdemokraatia tavalisi mehhanisme, nagu valimised ja rahvahääletused (otsedemokraatia) n Kodanikeühiskond peaks osalusdemokraatlikus ühiskonnas täitma erinevaid rolle ­ tegutsema avalikku võimu tasakaalustava ja kontrolliva jõuna, oma tegevusala ja liikmete probleemide ja huvide vahendajana, osalema aktiivselt asjakohaste poliitikate väljatöötamises ja elluviimises Osalusdemokraatia

    Riik ja valitsemine
    Riik-poliitika-valitsemine
    32
    docx

    Riik, poliitika, valitsemine

    teel. Demokraatlik poliitiline kultuur:  Sallivus ja lugupidamine: eri vaadete aga ka laiemalt ühiskondlike erisuste suhtes  Usaldus: nii kaaskodanike kui valitsusinstitutsioonide vastu  Kokkuleplus: soov kokku leppida ja usk kompromisside tõhususse  Vabariiklik individualism: suutlikkus tegutseda iseseisvalt ent osata arvestada ühiskonna huve  Arutlev suhtumine valikutesse: Kõigi kodanike osaluse väärtustamine Kodanikeühiskond - > aktiivne, vabatahtlikkuse alusel ja mittetulunduslikel eesmärkidel inimrühmade huvide esindamiseks ja kaitsmiseks kujunev isetekkeline suhtevõrgustik, mis toetab õiguskorda ja hea valitsetuse tavasid ning on seeläbi demokraatliku elukorralduse keskseid tugisambaid, see on riigist ja ärielust suhteliselt sõltumatu ühiskonnasfäär, milles sees üksikisikud ja rühmad teevad koostööd, edendamaks oma huve ja väärtusi

    Poliitika
    Poliitika ja Valitsemise alused konspekt
    20
    doc

    Poliitika ja Valitsemise alused konspekt

    Politics ­ poliitika kui inimestevaheline tegevus, konfliktid ja koostöö (kampaaniad, valitsus jne); poliitika võimuvõitlusena (igapäevapoliitika) Policy ­ poliitika tegevuskavade elluviimisena (rakenduspoliitika); tegevusjoon. Policy e valitsemine Governance ­ valitsetus; riigi teisenemine ja kohanemine ühiskonnaga, milles riik toimib Government - valitsemine; Osalemine poliitikas: Konventsionaalsed vormid: 1. Osavõtt valimistest 2. Osavõtt valimiskampaaniatest 3. Mõjutamine: lobby, meediakasutus, propaganda, reklaam jne 4. Osavõtt poliitilistest erakondadest ja liikumistest Mittekonventsionaalne poliitika 1. Meeleavaldused ja piketid 2. Allkirjakogumine, serverite ummistamine jms 3. Streigid, sh tööseisakud ja näljastreigid 4. Kodanikuallumatus 5. Vägivald

    Poliitika ja valitsemise alused
    Poliitika ja valitsemise alused
    19
    doc

    Poliitika ja valitsemise alused

    Õiget seletust on raske anda; ning ettekirjutus ­ mida peaks tegema, n: missugune peaks olema valitsuse osa tervishoius. Poliitlise teadmise allikad on autoriteet, mis on kindel ja üldine, isiklik mõtlemine, mida iseloomustab ratsionaalsus ja intuitsioon, ning teaduslik meetod, mis sisaldab endas seaduspärasusi, kogemuslikkust, kumulatiivsust, kontrollitavust. 11. Mida tähendab kollektiivne käitumine? Mis on poliitikas osalemise konventsionaalsed ja mittekonventsionaalsed vormid? Kollektiivne käitumine tähendab institutsioonivälist inimeste ühist tegutsemist ja reaktsioone ühiskonnas toimuvale. Poliitikas osalemise konventsionaalsed vormid on osavõtt valimistest, osalemine valimiskampaaniates, mõjutamine ­ propaganda ning osavõtt poliitilistest erakondadest ja liikumistest. Mittekonventsionaalsed vormid on meeleavaldused ja piketid, allkirjakogumine, streigid, kodanikuallumatus ning vägivald võimuesindajate, tavainimeste, institutsioonide ja omandi vastu

    Arenguõpetus
    Poliitika ja valitsemise alused eksamiks kordamise konspekt
    14
    docx

    Poliitika ja valitsemise alused eksamiks kordamise konspekt

    Poliitiline kultuur: inimrühma poolt jagatus väärtusete hoiakute ja teadmiste, uskumuste ja suhtumiste kogum Selgita sotsialiseerumise ja poliitilise sotsialiseerumise tähendust. Sotsialiseerumine- inimene määratleb end ühiskonna suhtes. Isisk võtab omaks ühiskonna kultuuri ja kujundab enda isiksust vastavalt sellele. Poliitiline sotsialiseerumine: toimub teismeeast edasi. Isik omandab poliitika alased teadmised, hoiakud, subjektsuse, osaluse ja valmiduse osaluseks. Poliitikas osalemine: Esindusdemokraatlik- osalemine valimistel, osavõtt valimiskampaaniast, mõjutamine (lobby), Osalus demokraatlik: osalemine pol erakondades ja liikumistes. Otsedemokraatlik- osalemine meeleavaldustel, allkirjade kogumine, poliitilistes huvigruppides, liikumistes, sreikimine, tänavarahutused. Konventsionaalsed-Mittekonventsionaalsed Kapitali põhiliigid: kaptial- vaheväärtusega omadus, nähtus, ese; mida on võimalik majanduslikult

    Poliitika ja valitsemise alused
    Poliitika - ja valitsemise alused - EKSAM
    24
    doc

    Poliitika - ja valitsemise alused - EKSAM

    Poliitilise teadmiste tüübid on: 1)kirjeldus- tõsiasjade esitus N:eestis on 15 maakonda (faktid) 2)seletus- miks nähtus esineb 3)ettekirjutus- mida peaks tegema Poliitiliste teadmiste allikad on: 1)autoriteet : kindel, üldine 2)isiklik mõtlemine : ratsionaalsus,intuitsioon 3)teaduslik meetod: seaduspärasused, kogemuslikkus,kontrollitavus 1 Mida tähendab kollektiivne käitumine? Mis on poliitikas osalemise konventsionaalsed ja mittekonventsionaalsed vormid? Kollektiivne käitumine Osalemine poliitikas Konventsionaalsed vormid: 1)osavõtt valimistest 2)osavõtt valimiskampaaniast 3)osavõtt erakondadest ja liikumistest 4)mõjutamine : lobby, meediakasutus,propaganda,reklaam Mittekonventsionaalsed vormid: 1)meeleavaldus ja piketid 2)allkirjakogumine 3)streigid 4)kodanikuallumatus 5)vägivald võimuesindajate,tavainimeste,institutsioonide ja omandi vastu(terrorism)

    Riigiteadused
    Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks-sügis 2014
    32
    docx

    Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks (sügis 2014)

    Poliitiline sotsialiseerumine aitab luua poliitilise süsteemi toimimiseks vajalikku minimaalset ühisosa ja samuti sisendab see vaateid,mis varjavad ja kaitsevad valitseva rühma ülemvõimu. 4 27. Iseloomusta poliitikas osalemise vorme: esindusdemokraatlikud, otsedemokraatlikud, konventsionaalsed, mittekonventsionaalsed. Konventsionaalsed vormid: 1)osavõtt valimistest 2)osavõtt valimiskampaaniast 3)osavõtt erakondadest ja liikumistest 4)mõjutamine : lobby, meediakasutus,propaganda,reklaam Mittekonventsionaalsed vormid: 1)meeleavaldus ja piketid 2)allkirjakogumine 3)streigid 4)kodanikuallumatus 5)vägivald võimuesindajate,tavainimeste,institutsioonide ja omandi vastu(terrorism) Esindusdemokraatia – inimesed valivad endale esindaja kes annab edasi nende nõudmisi

    Poliitika ja valitsemise alused




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun