Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Friedrich Hayeki vabadusekäsitlus (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

The Constitution of
Liberty

F.A. Hayek
Friedrich Hayek oli kahtlemata möödunud sajandi üks mõjukaimatest
liberaalsetest mõtlejatest. 20. sajandi keskpaiku kirjutatud teoses
The Constitution of Liberty püüab Hayek taasesitada
liberalismi algupärast ja tõelist olemust, mis eeldab riigi sekkumise ja võimupiiride minimaalseks taandamist, et tagada nõnda kõige olulisem poliitiline eesmärk: individuaalne vabadus.
Negatiivses võtmes avatavat individuaalset vabadust määratleb
Hayek seejuures nimetatud teose avalausetes kui “inimeste säärast
olukorda, kus ühtede sunnivõim teiste üle on kärbitud niivõrd,
kui see inimühiskonnas üldse võimalik on” (Hayek 2007: 104).
Taoline vabadus, mida Hayek oluliseks peab, viitab niisiis üksnes ja
ainult indiviidide vahelistele suhetele, ning selle rikkumine seisneb
teise isiku vaba tahte teostamise tõkestamises sunnivõimu
Friedrich Hayeki vabadusekäsitlus #1 Friedrich Hayeki vabadusekäsitlus #2 Friedrich Hayeki vabadusekäsitlus #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-03-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mariea90 Õppematerjali autor
Käesolev töö väidab, et teos Hayeki klassikaks kujunenud teos The Constitution of Liberty võimaldab autorit analüüsida mitte üksnes tuntud liberalismi ja individualismi eestkõneja, kui pelgalt negatiivse vabaduse manifesteerijana, vaid ka kui utitilitaristliku joonega ideede esitlejana.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
20
docx

Õigus ja Eetika 20.sajandil

lähenemine. Sotsiaalne ja majanduslik ebavõrdsus on õigustatud vaid juhul, kui see on seotud. a – erisuse printsiibiga, mille eesmärgiks on parandada kõige vähem kindlustatud elanike olukorda. b- võrdsete võimaluste printsiibiga, mille järgi kõikidele ametitele saab kandideerida ausal ja avalikul konkursil ● Võrdsete võimaluste printsiip Printsiipide vastuolu korral tuleb rakendada prioriteedireegleid – vabadus on ülim. Friedrich Hayek (1899-1992)  Lähtub spontaansest korrast, mis väljendub loomuõiguses.  Loomuõigus ei tulene universaalsetest väärtustest, vaid kujuneb aja jookusl ühiskonna siseselt suhtluse kaudu.  Positiivne õigus on eelkõige valitseva võimu tahte pealesurumine, mistõttu tuleb positiivset õigust vältida - tegemist võib olla vaid raamistikuga, milles ei tohi väljenduda konkreetseid eesmärke.

Õigus ja eetika
thumbnail
16
doc

Politoloogia ja poliitika

pöördega tekkinud sotsiaalsele ja vaimsele kriisile. Vastandus liberalismile, seades selle propageeritavad väärtused ja eesmärgid kahtluse alla. Sotsialistide meelest tuli ühiskond rajada teistsugustele alustele ­ omandi ühisele kasutusele, solidaarsusele ja koostööle ühiskonna liikmete vahel. Sotsialismi kolm põhivoolu: 1. Utoopiline sotsialism ­ Robert Owen, Claude Henri Saint.Simon, Charles Fourier 2. Teaduslik sotsialism ­ Karl Marx, Friedrich Engels. (Siit kasvas välja kommunism) 3. Evolutsiooniline sotsialism ­ Eduard Bernstein Sotsiaaldemokraatia pikaaegne ideaal oli tootmisvahendite ühiskondlik omandus, kuid peale 2maailmasõda on tugevnenud arusaam, et majanduse laiaulatuslik natsionaliseerimine on mõttetu. Tänapäeva sotsiaaldemokraatia ideaal on heaoluühiskond, mida ei saa kirjeldada klassikalise kapitalismi ega ka klassikalise sotsialismi tunnuste kaudu. Siin on kokkupuude sotsiaalliberaalidega.

Õigusteadus
thumbnail
37
docx

Sotsiaal ja õigusfilosoofia

tänavavalgustuse. Üldine tahe on riigi aluseks, riigiks kogunemine toimus kõikide kokkuleppel. Demokraatia on parim riigivorm õiguste ja vabaduste kehtestamiseks ­ ühiskondliku kokkuleppe teooria (tuleneb valgustusajastust), põhisisuks: antakse ära osa vabadusi et tagatud olemaks suuremad hüved. Omand tekitab ebavõrdsust mis tekkis põlluharimisega Immanuel Kant (22.04.1724 - 12.02.1804) - kategooriline imperatiiv. Georg Wilhelm Friedrich Hegel (27.08.1770 - 14.11.1831): riik teostunud vabadus. Inimene on vaba, see vabadus tähendab inimese vabanemist egoismist. Iga inimene on egoistlik aga sellest tuleb vabaneda. Ntks hipid. Vabadus on võimalik vaid mingi inimühingu/ühenduse liikmena, seega kõrgeim ühendus on ülim vabadus ­ riik seostub vabadusega. Loomuõigus riiki ei piira. Õiguse ülim allikas on riigi tahe. Riik on absoluutselt suveräänne. Juba liikumine viib natsisaksamaale see on aga vastuolus loomuõigusega.

Õiguse filosoofia
thumbnail
12
docx

Majandusmo�te ajalugu

rahuldatud või kõige kõrgem rahuldamata jäänud tarve. Piirkasulikkuse aluseks on eeldus, et inimesed püüavad suurendada oma heaolu ehk kogukasulikkust.  Wieser tutvustas alternatiivkulu kontseptsiooni, sidus piirkasulikkuse teooriaga tootmiskulude teooria.Wieser arendab kasulikkuseteooriat Mengeri ja E. Böhm-Bawerk‘i ideedest edasi.  HILJEM! Hayek nägi probleemide põhjustajatena väära pangapoliitikat ja põhjendamatuid investeeringuid, kritiseerib riigi sekkumist majandusse, sest igasugune reguleerimine/planeerimine/kontroll hindade ja tulude üle mõjub neg. ettevõtlikkusele, sest piirab tegevusvõimalusi, halvab süsteemi võimet kohaneda. NOBEL. Austria v matemaatiline:  Piirkasulikkus - austria koolkond lähenes kasulikkusele subjektiivselt ja

Majandusajalugu
thumbnail
29
doc

Avaliku sektori ökonoomika eksami konspekt

Nozicku ideaalne "heaoluriik" on öövahirolliga minimaalne riik, mis täidab kolme funktsiooni: kaitseb indiviidi ja tema omandit, valvab lepingutest kinnipidamist ning vajadusel "korrigeerib ümberjaotuse läbi mineviku vigu". Viimane tähendab, et rikkuse ümberjaotamine tuleb kõnealla ainult ning ainult siis kui see on saadud ebaseaduslikult, ebaõiglaselt. Empiirilise suunitlusega turuliberaalide lipulaevaks on olnud nn Austria koolkond juhituna L. von Misese ja F. Hayeki poolt. Nendega väga saranaseid seisukohti heaoluriigi küsimustes on omanud aga ka normatiivse avaliku valiku teooria esindajad. 3 Hayeki meelest on sotsiaalne õiglus fiktsioon, sest vabas ühiskonnas ei eksisteerivat mingeid üldisi või ühiseid arusaamu õiglusest. Tema meelest pole paremat individuaalse panuse määrajat, kui selleks on turg. Turu jaotust ei saavat Hayeki järgi pidada õiglaseks või ebaõiglaseks, vaid ainult

Majandus
thumbnail
17
doc

Mis on filosoofia?

1. MIS ON FILOSOOFIA? Filosoofia (kreeka keeles tarkusearmastus) defineerimine on ise filosoofiline küsimus. Filosoofia uurib sääraseid filosoofilisi küsimusi, nagu tõde, hüve ja ilu loomus, teadmise saavutamise võimalikkus või välismaailma olemasolu. Ta püüab neile küsimustele põhiliselt mõistusele toetudes vastata või ka kritiseerida seda ettevõtmist. Filosoofiale on tüüpiline ratsionaalsete argumentide esitamine ja nende kritiseerimine ning refleksioon oma meetodi üle. 1. Selgitage sõna „filosoofia“ etümoloogiat! Filosoofia on mõttetöö ette võetud sihiga igapäevaseid elukogemusi ja teadusliku uurimuse tagajärgi ühtlaseks vastuoludeta ilmavaateks ühendada, mis kohane on mõistuse ja hinge tarvete rahuldamiseks.Kõik seesugune järelmõtlemine mille läbi püütakse selgusele jõuda iseenda ja oma olemasolu kohta maailmas, aga samuti ka selle maailma olemuses tähenduses ja seaduspärasuses.Distsipliin mis uurib selle maailma kõige üldisemaid ja abs

Filosoofia
thumbnail
18
pdf

SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE 2012 sügis

SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE 2012 sügis -- 31.12.2012 00:00 1.-2. MIS ON FILOSOOFIA? 1. Selgitage sõna ,,filosoofia" etümoloogiat. Sõna ,,filosoofia" on võetud kreeka keelest ning tähendab tarkusearmastus. Sõna esmatarvitus pole väga selge, u 5-4 saj. e.m.a Herodotos oma töödes. Esimeseks filosoofiks peetakse sageli Thalest (6. saj. e.m.a) 2. Mida tähendab, et filosoofia põhiküsimused on koolkonna spetsiifilised? Iga filosoofia koolkonnal on omad küsimused, millega nad tegelevad. Koolkondi seob ühine eeldus filosoofia tegemise viisidest: põhiprobleemidest ja meetoditest mida ei panda igapäevaselt kahtluse alla. 3. Nimetage teoreetilise ja praktilise filosoofia valdkondi. Teoreetiline filosoofia: epistemoloogia (teadmisega seotud küsimused), metafüüsika (olemisega seotud küsimused), keelefilosoofia (käsitletakse probleeme, mis tekivad keelelistest segadustest), teadusfilosoofia (teaduse olemuse uurimine).

Filosoofia
thumbnail
30
doc

Euroopa ideede ajaloo konspekt

Majanduslik tähtsus - üldine konkurents, mis elavadab majandust. 8. 18. sajandi meritokraatlik aumõiste 18. saj üldtendents ­ meritokraatlik au, mida antakse heategevuse või silmapaistmise eest oma ametialal. Au ja vooruse süntees 18. sajandi üldtendents egalitaristlik: Aadliau kriitika Alternatiiviks meritokraatlik kodaniku-au Omaalgatuslikud seltsid, mis premeerivad silmapaistvaid põllumehi, ametnikke, kirjanikke Preisi Friedrich Suure orden "pour la mérite" ­ teenete orden. Üldine lootus asendada... edevusel ning kadedusel põhinev ühiskondlik konkurents... ausa võistlusega, mis toitub positiivse eeskuju innustusest (emulatsioon) ning on ühilduv inimarmastuse ideaaliga 9. Romantilise au paradoksid Ühiskonnale vastandumine: "Eneseväljenduse" ja "enesetruuduse" ideaal ­ uus dimensioon aule. Romantilise kunstniku (boheemlase) "aukoodeks" vs filistinism.

Ühiskond




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun